Teksti suurus:

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.04.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 10.04.2015, 4

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele

Vastu võetud 08.04.2015 nr 17

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” ehk Asutuste STRateegilise Arengu toetamise (edaspidi ASTRA) eesmärkide elluviimist ja tulemuste saavutamist.

 (2) ASTRA rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020”, Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. a otsusega heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020”, Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a otsusega heaks kiidetud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020”” eesmärkidega.

 (3) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 26, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (4) ASTRA raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutus tegeleb projektiga, mis on seotud ainult mittemajandustegevusega.

 (5) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust taotlejatele ja partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust, mis on täitmata.

 (6) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) asutuse vastutusvaldkond – kõrgkooli tegevustoetuse eraldamise lepingus või -käskkirjas kokku lepitud kõrgkooli kohustus arendada riigile olulist õppevaldkonda, õppekavagruppi või eriala või teadus- ja arendusasutuse põhimääruses või põhikirjas nimetatud põhitegevused;
 2) õppe- ja teadustöö infrastruktuur – õppe- ja teadusaparatuur ja seadmed või nende kogum, õppe- või teaduslabor, instrumendid, kollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende terviklik kompleks, tarkvara, andmebaasid, litsentsid, teadus- ja õppetööks kohandatud spetsiaalsed liiklusvahendid jms ning nende vahenditega seotud tingimused, teadmised, meetodid, materjalid, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses ja kõrgharidusõppes uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks;
 3) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad on defineeritud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020”;
 4) doktorikool – kolme või enama asutuse poolt loodav ühendus, mille hulgas on vähemalt kaks Eesti ülikooli. Doktorikooli võivad lisaks kaasatud olla Eesti või välisriigi teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, avaliku sektori asutused, mittetulundusühingud või äriühingud. Doktorikool koondab poolte ressursid ühiste eesmärkide täitmiseks, mida neil eraldiseisvatena ei ole võimalik saavutada, ning pakkuda doktorikoolides osalemise võimalusi võimalikult laiale ringile Eesti ülikoolide doktorantidele, sealhulgas vältides doktorikoolide dubleerimist;
 5) teadus- ja õppehoonete rajamine ehk investeering – hoonete projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine ja sisustamine, sh detailplaneeringu koostamine, ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamine, ehitusprojekti koostamine, tehnovõrkude väljaehitamine kinnistu piires kuni liitumispunktini, tehnovõrkudega liitumine, siseviimistlemine, omanikujärelevalve, hankeprotseduuride läbiviimine ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamine, hoone teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd, hoone kasutamiseks vajaliku mööbli ja kohtkindla sisseseade (tehnika, seadmed, inventar jms) soetamine koos paigaldamisega, rajatud hoonega seotud kolimine;
 6) koostööpartner – juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel, kuid kelle kulusid antud projektist ei hüvitata;
 7) ettepanek – rakendusüksusele esitatud asutuse strateegilise arengu kavand, mis võib mh sisaldada investeeringuid teadus- ja õppehoonete rajamiseks;
 8) projekt – ettepanekus sisalduv kindlaksmääratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
 9) taotlus – vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid projekti elluviimiseks vajaliku toetuse taotlemiseks, mis esitatakse rakendusüksusele pärast projekti investeeringute kavaga kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt, juhul kui projekt sisaldab investeeringuid teadus- ja õppehoonete rajamisse, või pärast projekti hindamiskomisjoni poolt heakskiitmist, juhul kui projekt ei sisalda investeeringuid teadus- ja õppehoonete rajamisse;
 10) tegevuskava – igaks kalendriaastaks toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav tegevuste kava koos eelarvega;
 11) välisõppejõud – välisriigi kodanikust õppejõud, kes ei ole toetuse taotlemise hetkest viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis akadeemilisel ametikohal kokku rohkem kui kümme kuud;
 12) välisteadlane – välisriigi kodanikust teadlane, kes ei ole toetuse taotlemise hetkest viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis akadeemilisel ametikohal kokku kaks või enam aastat;
 13) teadusuuringute infrastruktuur – infrastruktuur üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 91 tähenduses;
 14) ASTRA juhtkomisjon – ekspertidest koosnev kogu, mille ülesandeks on ASTRA tulemuslikkuse jälgimine, vahehindamise teostamine, projektide ja ASTRA paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ja rakendusasutusele ettepanekute tegemine ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide konkurentsivõime ja ühiskonna teenimise võimekuse kasv asutuste vastutusvaldkondades ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ning teadus- ja arendus- ja kõrgharidussüsteemi efektiivsuse suurendamine, sealhulgas asutuste struktuursete ümberkorralduste teel.

 (2) Toetuse andmise tulemusena:
 1) suureneb teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide võrguefektiivsus ja ressursikasutuse tõhusus;
 2) paranevad kaasajastatud hoonetes õppe- ja teadustöö läbiviimise tingimused nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ja asutuste vastutusvaldkondades;
 3) tõuseb õppe- ja teadustöö kvaliteet nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ja asutuste vastutusvaldkondades;
 4) paraneb doktoriõppe efektiivsus, doktorantide juhendamise kvaliteet ning doktoriõppe vastavus tööturu vajadustele;
 5) kasvab teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide koostöö maht ettevõtetega;
 6) suureneb teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide rahvusvaheline konkurentsivõime;
 7) suureneb õppe- ja teadustööks vajaliku kaasajastatud infrastruktuuri abil teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide konkurentsivõime.

 (3) Toetust saavad projektid panustavad meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” väljundnäitaja „Toetust saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv” sihttaseme saavutamisse.

§ 4.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

 (1) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” kinnitatud nimekirjale sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

 (2) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusega nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” kinnitatud nimekirjale Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille iga toetatav tegevus panustab vähemalt ühte § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamisse. Toetatavad tegevused on järgmised:
 1) teadus- ja õppehoonete rajamine, sh projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine ja sisustamine;
 2) struktuursete ümberkorralduste läbiviimine, sh asutuste või asutuste struktuuriüksuste ühinemine teise asutusega või asutusesisese struktuurse ümberkorralduse läbiviimine;
 3) õppe- ja teadustöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmisele suunatud tegevused, sh ühisõppekavade või interdistsiplinaarsete õppekavade, -moodulite või uurimissuundade loomine või arendamine;
 4) doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamisega seotud tegevused, sh doktorikoolide tegevused;
 5) õppe- ja teadustöö infrastruktuuri soetamine ja kaasajastamine;
 6) rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele suunatud tegevused, sh välisõppejõudude ja -teadlaste kaasamine;
 7) koostöö tugevdamine teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, sh teenuste väljatöötamise või arendamise kaudu õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ühiskasutamise võimaldamine ja rakendusuuringute läbiviimise võimekuse kasvatamise tegevused.

 (2) Juhul kui projekti tegevused ei panusta otseselt käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud tulemuse saavutamisse, peab olema põhjendatud, kuidas projekt loob eeldusi ettevõtetega koostöö arendamisele või omab selleks toetavat mõju.

 (3) Juhul kui taotletakse toetust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevustele, peavad need olema seostatud teiste ASTRA toel kavandatavate tegevustega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevused peavad toimuma ülikoolide koostöös, näiteks doktorikoolide kaudu, toetades innovaatilise doktoriõppe printsiipidele põhineva doktoriõppe pakkumist Eesti ülikoolides.

 (5) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud.

 (6) Projekti raames soetatud vara abil ja arendustegevuse tulemusena erasektorile teenuste osutamise korral, peab toetuse saaja kinnitama, et teeb seda üksnes turutingimustel.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikud on järgmised § 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
 2) õppe- ja teadustöö infrastruktuuri soetamise ja kaasajastamisega seotud kulud, sh teadus- ja õppeaparatuuri, tarkvara, andmebaaside ja litsentside soetamise kulud, teaduskollektsioonide arendamise kulud, teadus- ja õppeaparatuuri, seadmete ning õppe- ja teadustööks kohandatud liiklusvahendi rendikulud;
 3) kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
 4) abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses;
 5) käibemaks vastavalt ühendmääruse § 4 punktis 11 sätestatud piirangutele;
 6) sisseostetavate teenuste kulud, sh uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, IT-lahenduste, konverentsiteenuse, koolituste kulud, v.a ühendmääruse § 9 lõike 5 punktis 3 toodud kulud;
 7) konverentside, seminaride ja teiste ürituste korraldamise kulud, sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud;
 8) sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste raames. Päevaraha on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr” kehtestatud välislähetuse päevaraha määra ulatuses;
 9) doktorandistipendium ainult § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste raames ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused” §-le 6;
 10) teadus- ja õppehoonete rajamise kulud ainult § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse raames, sh detailplaneeringu koostamise, ehitusuuringute, ehitusprojekti koostamise, tehnovõrkude väljaehitamise, tehnosüsteemide ehitamise, siseviimistlemise, sisustamise ning rajatud teadus- ja õppehoonega seotud kolimise kulud;
 11) teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega;
 12) akadeemilise personali välislähetustega seotud kulud ainult § 6 lõike 1 punktides 3, 4, 6 ja 7 nimetatud tegevuste raames;
 13) projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vältimatult vajalikud muud kulud.

 (2) Riigiabi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringukulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktides 29 ja 30 toodud definitsioonidele.

 (3) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) amortisatsioonikulud;
 2) olemasoleva õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ja hoonete jooksva või regulaarse käigushoidmise, korrashoiu ja remondikulud;
 3) liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul;
 4) hoonestatud ja hoonestamata maa ost;
 5) esinduskulud ja kingitused;
 6) üliõpilastele makstavad stipendiumid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul;
 7) akadeemilisel puhkusel viibivate üliõpilastega seotud kulud, välja arvatud ülikooliseaduse § 22 lõikes 10 nimetatud isikute puhul;
 8) doktorantide doktorikoolis osalemise eest makstav tasu;
 9) üliõpilase juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendajale või konsultandile makstav juhendamise tasu juhul, kui üliõpilase (kaas)juhendamine või konsulteerimine toimub samas ülikoolis, kus üliõpilane õpib;
 10) üliõpilaste õppekulude hüvitamine.

 (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Puhastulu arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktist b.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2022. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

 (2) Riigiabi puhul ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

§ 9.  Toetuse piirsumma ja osakaal

 (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 35 000 eurot ettepaneku kohta.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatavate tegevuste toetamiseks eraldatakse kuni 44% ASTRA kogueelarvest.

 (3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevustele toetuse taotlemiseks määratakse asutustele taotletava toetuse ülempiir. Selle seadmisel on arvestatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe riikliku koolitustellimuse ja tegevustoetuse mahtusid aastatel 2010–2014. Asutuste ühinemisel või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusasutus taotletava toetuse ülempiiri suurendada. Taotletava toetuse ülempiiri asutuste lõikes kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

 (4) Toetuse maksimaalne piirmäär on kuni 95% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering on vähemalt 5%.

 (5) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

 (6) Riigiabi puhul peavad käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 26 toodud tingimustele.

3. peatükk Ettepaneku esitamine ja hindamine 

§ 10.  Ettepaneku esitamine

 (1) Ettepaneku võib esitada:
 1) avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2010–2014 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust;
 2) avalik-õiguslik ülikool või riigi rakenduskõrgkool;
 3) riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool.

 (2) Rakendusüksus teavitab rakendusasutuse ettepanekul oma kodulehel ja sihtteavitusena lõikes 1 nimetatud potentsiaalseid taotlejaid ettepanekute esitamise võimalusest ja tähtajast, vooru maksimaalsest eelarvest, ühele projektile taotletava toetuse ülempiirist. Ettepaneku vorm on kättesaadav rakendusüksuse kodulehelt.

 (3) Vormikohane ettepanek esitatakse rakendusüksusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna ja nõutud tähtajaks.

§ 11.  Nõuded ettepanekule ja kvalifitseerimistingimused

 (1) Ettepanek peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) ettepanek on esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega;
 2) ettepanek sisaldab käesolevas määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
 3) ettepaneku on allkirjastanud ettepaneku esitaja esindusõiguslik isik;
 4) ettepanekus taotletakse toetust käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele;
 5) ettepanekus on nimetatud iga toetatava tegevuse üks või mitu väljundnäitajat koos vahe- ja sihttasemetega. Juhul kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevusele, on ettepanekus sisalduva projekti üheks väljundnäitajaks käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja;
 6) ettepanekus on kirjeldatud projekti tulemused, toetatavad tegevused ja esitatud eelarve toetatavate tegevuste ja alategevuste lõikes;
 7) ettepanekus nimetatud toetatavad tegevused tehakse toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud abikõlblikkuse perioodil;
 8) ettepanekus nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad toetuse andmise tingimuste määrusele;
 9) ettepanek sisaldab investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurust ja nende katmise allikaid aastate lõikes alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest kuni perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kohustuse täitmiseni vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 4 punktile 9.

 (2) Ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) seos riigi ja asutuse strateegiate ja arengukavadega;
 2) kavandatavate tegevuste põhjendatus koos hetkeolukorra ja tegevuste mõju analüüsiga, sealhulgas panus asutuse vastutusvaldkonna või -valdkondade tugevdamisse ja kus asjakohane, kavandatavate tegevuste vahelised seosed kõrghariduse ja teaduse eesmärkide saavutamiseks ning seosed infrastruktuuri arendamise ja teiste toetatavate tegevuste vahel;
 3) kavandatavate tegevuste seosed läbiviidud teadus- ja arendustegevuse sihtevalveerimise, õppeasutuse institutsionaalse akrediteerimise ja õppekavagrupi kvaliteedi hindamise otsustes antud soovitustega, kus see on asjakohane;
 4) kavandatavate tegevuste panus ettevõtetega koostöö arendamisse või ettevõtetega koostöö arendamisele eelduste loomisse ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arengu toetamisse, kus see on asjakohane;
 5) kui struktuursete ümberkorralduste läbiviimisel on ettepaneku tegijal kavatsus teise asutusega ühineda, tuleb esitada kahepoolne eellepe või otsus koos tegevuste orienteeruva ajakavaga;
 6) kui ettepanekus kirjeldatud tegevustesse on kaasatud koostööpartner(id), tuleb koos ettepanekuga esitada vastav eellepe;
 7) kinnitus, et ollakse teadlik nõudest, et projekti raames soetatud vara abil ja arendustegevuse tulemusena erasektorile teenuste osutamise korral tuleb seda teha üksnes turutingimustel;
 8) finantsanalüüs juhul, kui tulu teeniva projekti maksumus ületab 1 miljonit eurot vastavalt ühendmääruse § 5 lõike 2 punktidele 1 ja 2;
 9) juhul kui toetust kasutatakse majandustegevuseks, vastavad andmed majandustegevuse ulatuse kohta, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas sellise tegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri kasutuse üldisest aastasest mahust;
 10) kavandatavate tegevuste mõju võrdsete võimaluste tagamisel;
 11) kinnitus, et ollakse teadlik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja artikli 8 „Säästev areng” nõuetest ja järgitakse neid nõudeid kavandatud tegevuste elluviimisel.

§ 12.  Ettepaneku nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab ettepaneku nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse § 11 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuded ja ettepaneku esitaja vastab § 10 lõikes 1 nimetatud ettepaneku esitaja nõuetele.

 (2) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse ettepaneku esitajale sellest esimesel võimalusel ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui see on asjakohane. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (3) Ettepanekut ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui see ei vasta käesoleva määruse § 11 lõigetes 1 ja 2 ja § 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning ettepaneku esitaja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul selles esinevaid puudusi kõrvaldanud.

 (4) Juhul kui ettepanekut ei tunnistata nõuetele vastavaks, siis hindamisele see ei kuulu.

  Nõuetele mittevastava ettepaneku kohta teeb rakendusüksus otsuse nõuetele mittevastamise ja ettepaneku menetluse lõpetamise kohta kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 8 lõikega 5, mille edastab viivitamatult ettepaneku esitajale.

§ 13.  Hindamiskomisjoni ja ASTRA juhtkomisjoni moodustamine

 (1) Ettepanekute hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni, mille liikmed ja eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele. Vajadusel kaasatakse hindamisse eksperte.

 (2) Rakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul ASTRA juhtkomisjoni, mille töökorra kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega.

§ 14.  Hindamine, hindamiskriteeriumid ning valikumetoodika

 (1) Ettepanekute hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamisjuhendi ja hindamiskomisjoni töökorra alusel. Hindamiskomisjoni töökorra ning hindamisjuhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Hindamisjuhendi koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud valikukriteeriumitest.

 (2) Paragrahv 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusi (edaspidi investeering) hinnatakse vastavalt lõikes 3 toodud hindamiskriteeriumitele ning § 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevusi vastavalt lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumitele, ka siis, kui ettepanek hõlmab lisaks § 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevustele ka sama lõike punkti 1 kohaseid tegevusi.

 (3) Paragrahv 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite, mille osakaalud koondhindest on järgmised, alusel:
 1) tegevuse eeldatav mõju ASTRA eesmärkide saavutamisele, 30% koondhindest;
 2) tegevuse põhjendatus, sh probleemipüstituse põhjendatus, tegevuse väljundite ja tulemuse realistlikkus ja optimaalsus, 30% koondhindest;
 3) tegevuse eelarve realistlikkus ja kuluefektiivsus, sh täiendavate püsikulude rahastamise võimekus, 25% koondhindest;
 4) tegevuse teostatavus ja ettepaneku esitaja suutlikkus projekti ellu viia, 15% koondhindest.

 (4) Paragrahv 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevusi hinnatakse kogumis järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) tegevuse suunatus riiklike ja asutuse strateegiliste eesmärkide täitmisele, sh meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele ning säästvale arengule, kvalitatiivse mõjuga muudatuste saavutamisele ning teadus- ja kõrgharidussüsteemi efektiivsuse kasvule, 35% koondhindest;
 2) tegevuse põhjendatus, sh probleemipüstituse põhjendatus, toetatavate tegevuste väljundite ja tulemuste realistlikkus, 25% koondhindest;
 3) tegevuse eelarve realistlikkus ja kuluefektiivsus, 10% koondhindest;
 4) tegevuse teostatavus ja ettepaneku esitaja suutlikkus projekti ellu viia, 10% koondhindest;
 5) tegevuse panus vastutusvaldkondade tugevdamisse, nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arenguvajaduste täitmisse ning asutuse ühiskonna ja majanduse huvide teenimise võimekuse kasvatamisse, sh koostöö arendamisse ettevõtetega, 20% koondhindest.

 (5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud valikukriteeriumite puhul hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hindeid võib anda sammuga 0,5 punkti.

 (6) Juhul kui lõike 3 punktides 1, 2 ja 3 ning lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite keskmised hinded on alla 3 punkti, ettepaneku hindamine lõpeb. Kui ettepanek hõlmab nii § 6 lõike 1 punktis 1 kui sama paragrahvi lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevusi, kuid mille puhul punktides 2–7 nimetatud tegevuste hindamisel lävendeid ei ületata, siis § 6 lõike 1 punkti 1 kohase tegevuse hindamine lõpeb ja tehakse investeeringute kava eelnõusse arvamata jätmise otsus.

 (7) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumitele antud keskmised hindepunktid korrutatakse läbi vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale hindamiskriteeriumile vastav hindepunkt. Koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi hindamiskriteeriumite hindepunktid. Selliselt arvutatakse koondhinded eraldi § 6 lõike 1 punktis 1 ja sama paragrahvi lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevuste puhul.

 (8) Hindamiskomisjon otsustab hindepunktide andmise järel, kas ettepanekut on vaja muuta. Kui ettepanekut on vaja muuta, siis hindamiskomisjon peatab ettepaneku menetluse, teeb motiveeritud ettepaneku esitajaga täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks. Hindamiskomisjon teeb lõpliku otsuse täiendatud ettepaneku alusel.

 (9) Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku ettepanekus esitatud toetuse määra ning toetuse summa muutmiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ettepanekutes kirjeldatud projektidele täiendavate tingimuste seadmises, sh maksumuse osas.

 (10) Tingimusega rahuldamise ettepaneku võib hindamiskomisjon teha vaid ettepaneku esitaja nõusolekul.

 (11) Ettepanekute hindamise tulemusena esitab hindamiskomisjon rakendusüksusele lävendit ületanud ettepanekute nimekirja, hindamisraportid ja läbirääkimiste protokolli.

 (12) Ettepanekus kirjeldatud projekte, mis ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lävendeid, rahastatakse lähtuvalt hindamiskomisjoni ettepanekust ASTRA eelarve piires.

 (13) Ettepanekud, mis sisaldavad investeeringuid, esitab hindamiskomisjon koos motiveeritud ettepanekuga ettepanekus kirjeldatud projekti arvamiseks investeeringute kava eelnõusse või jätta projekt investeeringute kavast välja.

 (14) Ettepanekute puhul, mis ei sisalda investeeringuid ja mis on arvatud lävendit ületanud ettepanekute nimekirja, võivad ettepanekute esitajad esitada § 18 kohase taotluse rakendusüksusele. Ettepaneku lävendit ületanud ettepanekute nimekirja arvamisest teatab ettepaneku esitajale rakendusüksus.

 (15) Kui investeeringut mittesisaldavat ettepanekut ei arvata lävendit ületanud ettepanekute nimekirja, teeb rakendusüksus ettepaneku rahuldamata jätmise otsuse, mis vormistatakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 5 ja edastatakse ettepaneku esitajale vastavalt §-s 17 nimetatud korrale.

 (16) Hindamiskomisjoni ettepanekuga mittearvestamise korral, sh kui läbirääkimiste tulemusel ei saavutata kokkulepet, rakendub §-s 17 sätestatud kord.

4. peatükk Investeeringute kava koostamine, muutmine ja meetme tegevuse vabade vahendite eraldamine 

§ 15.  Investeeringute kava koostamine

 (1) Hindamiskomisjoni ettepaneku alusel koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu ettepanekute kohta, mis sisaldavad investeeringuid. Investeeringute kava koostatakse ettepanekutes kirjeldatud projektide hindamise tulemusena moodustunud projektide pingerea alusel.

 (2) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, mis sisaldab andmed iga projekti kohta vastavavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule. Investeeringute kavasse pääsemine annab ettepaneku esitajale õiguse esitada rakendusüksusele taotlus vastavalt käesoleva määruse §-le 18.

 (3) Investeeringute kava eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

§ 16.  Meetme tegevuse vabade vahendite eraldamine ja investeeringute kava muutmine

 (1) Rakendusasutus võib algatada iseseisvalt või rakendusüksuse ettepanekul investeeringute kava muutmise tulenevalt ASTRA vahendite tegelikust kasutamisest, vahehindamise tulemustest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.

 (2) Investeeringute kavaga kinnitatud või hindamise järel vastavalt käesoleva määruse § 14 lõikele 14 otse rakendusüksusele esitatud projekti eeldatava rakendamise viibimisel või muude projekti elluviimist takistavate asjaolude ilmnemisel võib projekti investeeringute kavast välja arvata või tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Kava muutmist võib algatada rakendusüksus või rakendusasutus.

 (3) Investeeringute kavaga kinnitatud või vastavalt käesoleva määruse § 14 lõikele 14 otse rakendusüksusele esitatud projekti rakendamata jätmisel või katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel või vabade vahendite olemasolul meetme eelarves on rakendusasutusel õigus:
 1) kuulutada välja uus, osaline või suunatud ettepanekute kogumise voor või
 2) teha rakendusüksusele ettepanek kuulutada välja täiendava toetuse taotluste kogumise voor lähtuvalt vahehindamise tulemustest vastavalt käesoleva määruse § 25 lõikele 6.

 (4) Vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul ja sõltuvalt vahehindamise tulemustest võivad toetust taotleda ka need asutused, kes esimeses ettepanekute kogumise voorus toetust ei saanud või kes ettepanekut ei esitanud.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 alusel toimuvasse taotlusvooru võivad taotlusi esitada need asutused, kes on toetust saanud ja kes vastavad vähemalt ühele alljärgnevale tingimusele:
 1) projektide tegevused on hangete tulemusena kallinenud;
 2) projektis kirjeldatud tegevuste väljundnäitajate vahe- või sihttasemed on saavutatud ning taotlejad soovivad tegevust laiendada;
 3) projekti tegevuste laiendamise vajadus tuleneb riigi strateegiliste eesmärkide täitmise vajadusest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 viidatud täiendavate ettepanekute esitamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-des 10–12 ja 14 sätestatut.

 (7) Vastavalt hindamiskomisjoni ettepanekule koostab rakendusasutus investeeringute kava muutmise eelnõu ettepanekute suhtes, mis sisaldavad investeeringuid, ja esitab selle Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

§ 17.  Investeeringute kavasse mittearvamisest ja ettepaneku rahuldamata jätmise otsusest teavitamise kord

 (1) Kui investeeringut sisaldavat projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse. Kui investeeringute kavasse ei arvata riigiasutuse projekti, teavitab rakendusasutus seda riigiasutust vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikele 7.

 (2) Kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse ettepaneku esitajat ja rakendusüksust viivitamatult pärast otsuse tegemist.

 (3) Kui investeeringut mittesisaldavat ettepanekut ei arvata lävendit ületanud ettepanekute nimekirja, teeb rakendusüksus ettepaneku rahuldamata jätmise otsuse, mille edastab viivitamatult ettepaneku esitajale.

5. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 18.  Taotluse esitamine

 (1) Taotluse võib esitada hiljemalt kuue kuu jooksul alates investeeringute kava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt või rakendusüksuse poolt teate saatmisest ettepaneku lävendit ületanud ettepanekute nimekirja arvamise kohta.

 (2) Taotlus esitatakse digitaalselt rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil.

 (3) Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksuse nõusolekul on võimalik taotluse hilisem esitamine. Sellisel juhul esitab toetuse taotleja rakendusüksusele enne tähtaja saabumist põhjendatud avalduse taotluse hilisemaks esitamiseks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul vaatab rakendusüksus taotleja avalduse läbi, hindab asjaolusid ning teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtaja mõistlikust pikendamisest.

§ 19.  Nõuded taotlejale ja partnerile

  Taotleja ja partner peavad vastama käesoleva määruse § 10 lõikele 1 ja taotluste menetlemise määruse § 2 punktidele 1 ja 2.

§ 20.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
 3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
 4) võimaldama kontrollida taotleja, taotluse ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
 5) teavitama rakendusüksuse viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 21.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) Taotlus vastab ettepanekule, sisaldab ettepanekus, sh muudetud ettepanekus, nimetatud tegevusi, tulemusi ja eesmärke, arvestab läbirääkimiste protokollis fikseeritud hindamiskomisjoni poolt esitatud tingimusi ning investeeringuid sisaldav projekt vastab investeeringute kavas nimetatud tingimustele;
 2) projekti toetatavate tegevuste elluviimise eeldatav alustamise aeg ja ajakava;
 3) projekti kogueelarve eesmärkide, tulemuste, tegevuste ja väljundite lõikes eristades sh abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summad;
 4) esimese kalendriaasta maksete eeldatav ajakava, tegevuskava koos oodatavate tulemustega ning tegevuskava elluviimiseks vajalik eelarve tegevuste ja kuluridade kaupa.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 2) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul ehituslik projektdokumentatsioon (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, hoone ruumiprogramm, ehitusprojekti ekspertiisi hinnang), projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused (sh ehitusluba), omandi- või rendisuhteid kinnitavad dokumendid, keskkonnamõju hindamise tulemus kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, rekonstrueerimise puhul energiaaudit. Põhjendatud juhtudel on rakendusüksusel õigus nimetatud dokumentide esitamiseks seada hilisem tähtaeg;
 3) kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe;
 4) kinnitus selle kohta, et taotleja on teadlik tingimusest, et kui toetust kasutatakse majandustegevuseks ning sellise tegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri kasutuse üldisest aastasest mahust, siis rakenduvad toetuse andmisel riigiabi reeglid;
 5) vajadusel korrigeeritud finantsanalüüs juhul, kui tulu teeniva projekti maksumus ületab 1 miljonit eurot vastavalt ühendmääruse § 5 lõike 2 punktidele 1 ja 2.

6. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 22.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hinnangu andmisest, kas taotletav toetus on riigiabi, ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluste esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada, millest teavitatakse taotlejat.

 (3) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
 1) vaatab taotlused läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada;
 2) kontrollib taotluse vastavust ettepaneku sisule, käesoleva määruse §-s 21 sätestatud nõuetele, taotlusvormile ning taotleja ja partneri vastavust §-s 19 esitatud nõuetele;
 3) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib sellest viivitamatult taotlejat, kellel on 10 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja;
 4) juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja juhul kui taotlus sisaldab investeeringuid, teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (5) Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta ettepanekule või see ei vasta hindamiskomisjoni ettepanekute põhjal saavutatud läbirääkimiste tulemustele ning toetuse saaja ei ole valmis taotlust muutma, edastab rakendusüksus taotluse ASTRA juhtkomisjonile hinnangu saamiseks.

 (6) Kui ASTRA juhtkomisjoni hinnangul on taotluses tehtud muudatused põhjendatud ning taotlus vastab ettepanekule, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku taotluse vastavaks tunnistamiseks.

 (7) Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole taotluses tehtud muudatused põhjendatud ning taotlus ei vasta ettepanekule, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku taotluse mittevastavaks tunnistamiseks.

§ 23.  Taotluse rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis on taotluse menetlemise käigus tunnistatud nõuetele vastavaks ja milles sisalduv projekt on arvatud investeeringute kavasse või on saanud heakskiidu hindamiskomisjoni poolt, sõltuvalt sellest, kas projekt sisaldab investeeringuid või mitte.

 (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused, lähtudes investeeringute kavas või hindamiskomisjoni poolt projektile seatud tingimustest.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt investeeringute kavas või hindamiskomisjoni poolt seatud tingimustele ning taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi, kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
 2) eelarve aastate lõikes ja maksetaotluste esitamise tähtajad.

 (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel juhtudel:
 1) taotlus ei vasta §-s 21 sätestatud nõuetele;
 2) taotlus ei ole esitatud vastavalt §-s 18 sätestatule;
 3) toetuse taotleja ei ole tähtaegselt esitanud nõutud dokumente või täiendavaid selgitusi;
 4) taotleja ei ole täitnud käesoleva määruse §-s 20 sätestatud kohustusi.

 (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus vormistatakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatu kohaselt.

 (7) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on vajalik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

 (8) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt või tehakse teatavaks registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel, 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 24.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt nõusolekut muudatuste tegemiseks projektis, kui muutub projekti eelarve kavandatud tegevuste lõikes üle 10%.

 (3) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda projekti toetuse summa suurendamist, välja arvatud käesoleva määruse § 16 lõikes 3 nimetatud juhtudel.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 25.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja projektide vahehindamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
 1) tegevus- ja finantsaruanne (edaspidi projekti aruanne);
 2) vahearuanne;
 3) lõpparuanne.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise, sh taotluses toodud eesmärkide ja soovitud tulemuste saavutamise, kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

 (3) Projekti aruanne ning järgneva aasta tegevuskava ja eelarve esitatakse iga-aastaselt rakendusüksuse määratud tähtajaks.

 (4) Projekti aruande kontrollimisel tuvastab rakendusüksus, kas tehtud tegevused on kooskõlas esitatud tegevuskavaga, ühissätete määruse artiklites 7 ja 8 esitatud nõuetega ja kas saavutatud tulemused vastavad aruandeperioodiks seatud sihttasemetele.

 (5) Kui projekti toetatavate tegevuste sihttasemed on täidetud, kuid osa eelarvest on jäänud kasutamata, võib toetuse saaja vahendeid toetatavate tegevuste vahel ümber suunata, esitades vastava muudatusettepaneku rakendusüksusele.

 (6) 2019. aastal toimuval vahehindamisel esitatakse projekti vahearuanne rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil ja määratud tähtajaks. Vahearuanne sisaldab kumulatiivset infot projekti edenemise kohta võrrelduna taotluses toodud eesmärkide ja soovitud tulemustega.

 (7) Vahearuannet hindab ASTRA juhtkomisjon. Hinnatakse projekti eesmärkide, tulemuste ja tegevuste väljundnäitajate saavutamist võrreldes taotluses seatud vahetasemetega ja eelarve kasutamist.

  Vahearuande hindamise tulemusena teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku:
 1) projekti jätkamiseks taotluses toodud eesmärkide täitmiseks samas mahus;
 2) toetust vähendada;
 3) toetuse andmine lõpetada.

 (8) Pärast vahehindamist on rakendusüksusel projekti aruande põhjal, hinnates projekti tulemuste ja tegevuste väljundnäitajate saavutamist ja eelarve kasutamist, õigus projekti eelarvet vähendada või toetuse andmine lõpetada, kooskõlastades oma põhjendatud otsuse eelnevalt ASTRA juhtkomisjoniga.

 (9) Käesoleva määruse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtumite esinemise korral on rakendusüksusel õigus projekti toetust vähendada proportsionaalselt § 9 lõikes 6 toodud piirmääraga.

 (10) Lõpparuanne esitatakse 2 kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu. Viimane makse projektile toimub pärast lõpparuande heakskiitmist juhtkomisjoni poolt ja kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lähtuvalt projekti tulemustest ja väljundnäitajate sihttasemete täitmisest teeb ASTRA juhtkomisjon lõpparuande alusel rakendusüksusele ettepaneku toetuse viimase makse tegemise kohta täies mahus, vähendatud mahus või viimase makse tegemata jätmiseks.

 (11) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

§ 26.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt korraldusasutuse poolt väljatöötatud vormil. Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, esitab ta maksetaotluse mitte harvemini kui kord kvartalis.

 (3) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. Ülejäänud §-s 7 nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saajale teha ettemakseid vastavalt lõigetele 5 ja 6.

 (4) Kui toetuse saaja on riigiasutus, kasutab kulude maksmiseks välisabi sildfinantseerimist kooskõlas rahandusministri 10. septembri 2014. a määrusega nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri”. Sel juhul esitab toetuse saaja maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

 (5) Mitteriigiabi ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha järgmiselt:
 1) toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 kehtestatud tingimustel;
 2) punkti 1 alusel ettemaksete tegemisel ei või § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ettemaksetena välja maksta viimast 5% ja § 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevuste puhul 10% määratud toetusest. Ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12;
 3) toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõikest 13.

 (6) Ettemakseid riigiabi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ühendmääruse §-des 19–20 sätestatud korras.

 (7) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist mitte kauem kui 30 tööpäeva jooksul, antud paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 15 tööpäeva jooksul.

 (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (9) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis võib rakendusüksus määrata puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (10) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, projekti tulemuste ja tegevuste sihttasemete saavutamise ja kulude makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist kooskõlas § 25 lõikega 9. Kuni lõpparuande kinnitamiseni makstakse § 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevuste puhul toetusest välja mitte rohkem kui 90% neile tegevustele kokku eraldatud toetuse summast. Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul makstakse lõpparuande kinnitamiseni toetusest välja kuni 95% tegevuse toetuse summast.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid 

§ 27.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
 1) teavitab iga-aastaselt rakendusüksust, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri üldisest aastasest mahust, ning esitab rakendusüksusele selle kohta vastavad andmed;
 2) saadud riigiabi puhul teavitab rakendusüksust majandustegevuse osa suurenemise kohta, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab toetuse taotlemise hetkel fikseeritud majandustegevuse mahtu.

 (2) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 28.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 29.  Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) korraldama ettepanekute ja taotluste kogumist, menetlemist, sh koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama hindamiskomisjoni ja ASTRA juhtkomisjoni tehnilise teenindamise;
 2) sisestama taotluse (kui e-taotlemine ei ole võimaldatud), projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) seirama pidevalt ASTRA vahendite kasutamist ja esitama rakendusasutuse nõudmisel ülevaateid selle kohta, sh teostama kontrolli kooskõlas käesoleva määruse § 27 lõikega 2;
 4) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse rahuldamist või tühistamist;
 5) teavitama koheselt rakendusasutust projekti maksumuse suurenemisest läbiviidud hangete tulemusena;
 6) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sh läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande, ning edastama rakendusüksuse poolt kinnitatud lõpparuande rakendusasutusele teadmiseks;
 7) nõustama toetuse saajat tema soovil riigihangete läbiviimisel, sh toetuse saaja soovil eelnevalt kontrollima hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
 8) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 9) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
 10) teostama projektidele järelkontrolli hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara kasutatakse sihtotstarbeliselt;
 11) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud projekti kestvuse nõude ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 12) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;
 13) säilitama riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil meetme raames viimane abi anti;
 14) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 30.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Jevgeni Ossinovski
Minister

Janar Holm
Kantsler