Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord

Vastu võetud 13.07.1993 nr 216
RT I 1993, 51, 699
jõustumine 24.07.1993

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse» § 16 lõike 2 alusel:
[RT I 2010, 63, 459 - jõust. 10.09.2010]

1. Kinnitada «Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord» (juurde lisatud).

2. Maa- ja linnavalitsustel moodustada ekspertkomisjonid kompenseeritava vara võõrandamisaegse maksumuse määramiseks vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse paragrahvi 4 lõikele 2.

KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määrusega nr 216 [RT I, 10.04.2019, 2 - jõust. 13.04.2019]

  Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord 

I. osa Üldsätted 

1. Käesolev õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord (edaspidi kompenseerimise kord) reguleerib vara kompenseerimist riigi poolt järgmiste seaduste alusel nende rakendamise tagamiseks:
1) omandireformi aluste seadus (edaspidi Alused);
2) maareformi seadus;
3) [kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
4) õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus (edaspidi kompenseerimise seadus);
5) endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seadus;
6) maa hindamise seadus;
7) Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seadus.

2. Kompenseerimise korral on järgmised osad:
1) vara kompenseerimise menetluse alustamine;
2) kompenseeritava vara maksumuse määramine;
3) kompensatsiooni määramine;
4) õigustatud subjektile kompensatsiooni väljamaksmine.
[RT I 2006, 13, 102 - jõust. 24.03.2006]

3. Vara kompenseerimise menetlust korraldavad ja kompenseerimist otsustavad kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorganid. Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduses nimetatud vara eest määrab kompensatsiooni Rahandusministeeriumi moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjon (edaspidi keskkomisjon).
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

4. Vara kompenseerimise menetlus kajastub õigusvastaselt võõrandatud vara toimikus, kuhu paigutatakse kõik vara tagastamise või kompenseerimise kohta esitatud, kogutud ja koostatud dokumendid ning vastuvõetud õigusaktid ja otsused.

Pärast vara tagastamist või kompenseerimise korralduse andmist toimik lõpetatakse ja antakse alaliseks säilitamiseks üle Rahvusarhiivile.

5. Kui isik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani korraldus vara kompenseerimise või sellest keeldumise kohta on ebaõige, on tal õigus taotleda täitevorganilt selle muutmist või tühistamist.

Kui täitevorgan jätab korralduse muutmata või tühistamata, on isikul õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.

[Kolmas lõik kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

6. Vara kompenseerimise menetlusega kaasnevad kulud katavad valla- ja linnavalitsused kohaliku omavalitsuse üksuse omandireformi reservfondi laekunud raha, valla- või linnaeelarvesse riigieelarvest laekuvate eraldiste ja riiklikest maksudest laekuvate vahendite arvelt.

Eelnimetatud rahaliste vahendite puudumise korral võib vara kompenseerimise korraldamise kulude katteks taotleda täiendavalt vahendeid Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra» kohaselt.

II. osa Vara kompenseerimise menetluse alustamine 

7. Vara kompenseerimise menetlust alustatakse siis, kui õigustatud subjekt taotleb vara kompenseerimist, kui vara on hävinud, kui vara ei kuulu vastavalt seadusele tagastamisele või kui seadus näeb ette ainult vara kompenseerimist.

Vara kompenseerimise menetluse tähtaeg on kolm kuud, arvates kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani otsusest kompenseerimismenetluse alustamise kohta. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan ei ole teinud otsust vara kompenseerimise kohta Aluste paragrahvi 13 lõikes 8 nimetatud tähtpäevaks õigustatud subjektist mitte oleneval põhjusel, esitab kohaliku omavalitsuse üksus õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku vara kompenseerimise otsuse tegemise tähtaja määramiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium võib nõuda õigustatud subjektilt või kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavaid dokumente ja selgitusi ning määrab otsuse tegemise tähtaja, mis ei või olla pikem kui kuus kuud takistava põhjuse äralangemise päevast alates.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan alustab vara kompenseerimise menetlust ühe kuu jooksul pärast Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a määrusega nr 487 «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste muutmise tähtaeg» ettenähtud tähtaja möödumist või vara mittetagastamise otsustamist. Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotluse menetlemisel alustatakse õigustatud subjektiks tunnistamise otsusega ka vara kompenseerimise menetlust. Kui taotlus on esitatud Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduse alusel ning vara on juba kompenseeritud, jäetakse taotlus rahuldamata ja kompenseerimismenetlust ei alustata.
[RT I 2006, 13, 102 - jõust. 24.03.2006]

8. Vara kompenseerimise menetluse alustamine seisneb seisukoha võtmises, et vara kuulub vastavalt seadusele riigi poolt kompenseerimisele, ning korralduse andmises asuda kompenseeritava vara maksumuse ja kompensatsiooni suuruse määramisele. Tagastamise nõudeõiguse loovutamise korral vara, mis ei kuulu tagastamisele, kompenseeritakse isikule, kellele oli loovutatud nõudeõigus.

9. Vara kompenseerimise menetluse alustamisel lähtutakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna-, linna- või keskkomisjoni otsusest, millega on tuvastatud vara võõrandamise õigusvastasus, vara koosseis ja õigusjärgne omanik ning määratud kindlaks õigustatud subjektid ja iga õigustatud subjekti mõtteline osa tagastamisele kuuluvas varas või määratavas kompensatsioonis.

Keskkomisjon saadab õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku koos komisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorganile kümne päeva jooksul komisjoni otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Rahandusministeerium peab linna- ja vallavalitsustelt talle esitatud andmete põhjal arvestust kõigi lõpetamata õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluste kohta.

Kui õigusvastaselt võõrandatud kinnistu osad või lahustükid asuvad mitme kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, korraldab maa maksumuse ja kompensatsiooni määramise kogu kinnistu kohta keskkomisjoni määratud kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan kooskõlastatult teiste asjaomaste kohaliku omavalituse üksuse täitevorganitega.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

10. Kui õigustatud subjekt soovib vara kompenseerimist, peab see olema sõnaselgelt ja ühemõtteliselt väljendatud tema kirjalikus avalduses. Kui avaldusest ei nähtu õigustatud subjekti ühemõtteline soov, et ta soovib vara kompenseerimist, ei ole täielikult näidatud kompenseeritava vara koosseis või puuduvad muud vajalikud andmed, tuleb õigustatud subjektilt võtta kirjalikult tema taotlust täpsustavad andmed.

Kui õigustatud subjekt ei ole mõjuva põhjuseta kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud tähtajaks esitanud oma taotlust täpsustavaid andmeid, loetakse ta nõudest loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud tähtaeg ei või olla lühem kui 20 päeva.

11. [Kehtetu - RT I 1995, 5, 44 - jõust. 13.01.1995]

12. Kui vara kompenseerimise avalduse tähtajaks esitanud isik suri pärast avalduse esitamise tähtaega, otsustatakse vara kompenseerimine tema poolt esitatud avalduse alusel. Avalduse esitanud isiku pärijatel on õigus taotleda kompensatsiooni pärimist tsiviilõiguse normide kohaselt. Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti seaduse sätteid, sõltumata pärandi avanemise kohast. Kui vara kompenseerimise otsust ei ole tehtud, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Sellisel juhul kompenseeritakse vara pärijale.

13. Kui avalduse esitanud isik on surnud ja tema avalduses on taotletud nii vara tagastamist kui kompenseerimist, käsitletakse avaldust kui vara tagastamise avaldust.

Juhul kui vara ei ole võimalik tagastada, toimitakse käesoleva korra punkti 14 kohaselt. Kui avalduse esitanud isik on surnud ja tema avalduses on taotletud maa tagastamist, on tema pärijatel õigus loobuda maa tagastamisest ja võtta vastu kompensatsioon.

14. Kui õigustatud subjekt on esitanud taotluse vara tagastamiseks, mis vastavalt Aluste paragrahvi 12 alusel tagastamisele ei kuulu, peab kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan andma korralduse taotluse rahuldamata jätmise kohta, viidates Aluste paragrahvi 12 vastavatele lõigetele ja punktidele; maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 vastavatele punktidele või endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse paragrahvi 4 lõikele 3.

Nimetatud korraldus peab sisaldama ka kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani otsust kompenseerimismenetluse alustamise või sellest keeldumise kohta.

15. Vara kompenseerimise menetlust alustatakse Aluste kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes, mis jäi tagastamata või kompenseerimata Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989. a määruse nr 81 «Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahjude hüvitamise korra kohta» alusel, sõltumata sellest, kas vara kompenseerimise kohta oli maa- või linnavalitsus märgitud määruse alusel otsuse vastu võtnud või mitte.

16. Õigusvastaselt represseeritud ja rehabiliteeritud isikutele, kelle vara ei tagastatud ega kompenseeritud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989. a määruse nr 81 alusel, kompenseeritakse kompenseerimise seaduse paragrahvi 12 alusel kuni 192 euro ulatuses ka see õigusvastaselt võõrandatud vara, mis Aluste paragrahvi 11 lõike 1 alusel ei ole omandireformi objektiks.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

17. [Kehtetu - RT I 1997, 53, 839 - jõust. 12.07.1997]

III. osa Kompenseeritava vara maksumuse määramine 

18. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumus määratakse kõikidel juhtudel, kui vara kuulub riigi poolt kompenseerimisele.

Kompenseerimisele kuuluva õigusvastaselt võõrandatud maa ning sellel kasvanud metsa maksumus määratakse maa hindamise seaduse alusel. Vara (välja arvatud maa ja sellel kasvanud mets) võõrandamisaegne maksumus määratakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse alusel.

19. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan määrab vastutava isiku, kellele pannakse vara võõrandamisaegse maksumuse määramine. See isik määrab vara võõrandamisaegse maksumuse esitatud dokumentide alusel kompenseerimise seaduse paragrahvi 3 sätete ning põllumajandusinventari võõrandamisaegse maksumuse kompenseerimise seaduse paragrahvi 6 sätete kohaselt.

20. Määratud isik koostab iga vara kohta võõrandamisaegse maksumuse arvutamise dokumendi, milles on viited arvutamise aluseks olevatele dokumentidele ja muudele andmetele ning maksumuse määramise põhjendus. Vara võõrandamisaegne maksumus väljendatakse eurodes. Kompenseerimise seaduse paragrahvis 3 nimetatud dokumentides väljendatud vara võõrandamisaegne maksumus arvutatakse ümber eurodesse kompenseerimise seaduse paragrahvi 7 sätete kohaselt.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

Kui vara võõrandamisaegse maksumuse kohta puuduvad kompenseerimise seaduse paragrahvis 3 nimetatud dokumendid, kuid on olemas dokumendid, mis kirjeldavad vara suurust, koosseisu ja kasutusotstarvet, või kui vara on säilinud, siis teatab kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan kirjalikult õigustatud subjektile võimalusest määrata vara maksumus ekspertkomisjoni poolt. Teade peab sisaldama kuupäeva, mis ajaks õigustatud subjekt peab teatama, kas ta taotleb vara maksumuse määramist ekspertkomisjoni poolt. Tähtaeg ei või olla lühem kui 15 päeva. Ekspertiisi määramise otsustab kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan õigustatud subjekti taotlusel.

21. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

22. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani määratud kuupäevaks õigustatud subjekt ei ole taotlenud ekspertiisi määramist, siis määratakse vara võõrandamisaegne maksumus vastavalt käesoleva korra punktile 23¹. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan määrab õigustatud subjekti taotlusel oma korraldusega vara võõrandamiseaegse maksumuse määramiseks ekspertiisi ja sõlmib selle tegemiseks lepingu Rahandusministeeriumi moodustatud ekspertkomisjoni liikmetega. Õigustatud subjekti taotlusel teostatud ekspertiisi kulud kannab õigustatud subjekt.
[RT I, 10.04.2019, 2 - jõust. 13.04.2019]

23. Ekspertkomisjon juhindub ekspertiisi tegemisel Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud metoodikast. Ekspertkomisjon koostab vara võõrandamisaegse maksumuse määramise kohta ekspertiisiakti, milles peavad olema järgmised andmed:
kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani korralduse kuupäev ja number ekspertiisi määramise kohta, ekspertkomisjoni liikmete nimed ja allkirjad, ekspertiisi tegemise aeg ning akti koostamise kuupäev, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku number, vara nimetus ja vajaduse korral asukoht, vara üldiseloomustus, vara suurust, koosseisu ja kasutamisotstarvet iseloomustavad näitajad, eksperdihinnangu aluseks võetud vara suurus, koosseis, kasutamisotstarve ja muud näitajad ning vara võõrandamisaegne maksumus eksperdihinnangu kohaselt.
[RT I, 10.04.2019, 2 - jõust. 13.04.2019]

23¹. Kui ehitiste, laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegset maksumust ei ole võimalik määrata kolmeliikmeliste ekspertkomisjonide poolt käesoleva korra punktides 22 ja 23 sätestatud korras või kui õigustatud subjekt ei taotle ekspertiisi, määratakse vara võõrandamisaegne maksumus eurodes järgmiselt:
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
1) ehitistele, kui võõrandatud ehitiste arv on teada:
    ühele põhiehitisele – 959 eurot;
    igale muule ehitisele – 320 eurot;
2) kahele või enamale ehitisele, kui ehitiste arv ei ole teada – 1279 eurot;
3) laevadele – à 959 eurot;
4) tootmishoonete sisseseadele iga tootmisüksuse kohta – 640 eurot.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

24. Õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa maksumuse määrab maa hindamise seaduse alusel ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2001. a määrusele nr 276 «Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad» kindlaks maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan või tema poolt sõlmitud lepinguga määratud isik. Ida-Petserimaa ja Narva jõe tagusel Virumaal asuva maa hindamisel võetakse Ida-Petserimaa osas aluseks Põlva ja Võru maakondade maa hektari kaalutud keskmine maksustamishind, Narva jõe tagustel aladel Ida-Viru maakonna maa kaalutud keskmine maksustamishind. Petseri linnas asuvat maad hinnatakse Räpina linnas asuva maa kaalutud keskmise maksustamishinna ja Jaanilinnas asuvat maad Narva linnas asuva maa kaalutud keskmise maksustamishinna alusel.

Maa pindalaks loetakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjoni (edaspidi kohalik komisjon) kuni 31. detsembrini 2017. a vastu võetud või keskkomisjoni otsuses näidatud kinnistu võõrandamisaegne üldpindala otsuses näidatud täpsusega.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Maa maksumus määratakse kogu kinnistu kohta ning see on aluseks kompensatsiooni määramisel igale õigustatud subjektile vastavalt kohaliku komisjoni või keskkomisjoni otsuses näidatud tema mõttelisele osale määratavas kompensatsioonis. Maa maksumuse määramisega kaasneb maaüksuse pindala määramine, kui:
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
1) kinnistu osad või lahustükid asuvad mitme kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil või linna mitmes hinnatsoonis;
2) osa kinnistust ei kuulu tagastamisele maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 alusel.

Kinnistu osa või lahustüki pindala määratakse plaanil või skemaatilisel kaardil planimeetri või paletiga. Kui mõõtmisega saadud kinnistu osade või lahustükkide pindalade summa erineb kohaliku komisjoni või keskkomisjoni otsuses näidatud kinnistu võõrandamisaegsest üldpindalast, siis korrigeeritakse mõõtmisega saadud pindalasid, korrutades neid võõrandamisaegse üldpindala ja mõõtmisega saadud pindalade summa suhtega. Maa maksumus määratakse kinnistu osade või lahustükkide maksumuste summana.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Käesoleva punkti kohaselt määratud kinnistu osade või lahustükkide pindalad ümardatakse maa maksumuse arvutamiseks linnades, alevites ja kompaktse hoonestusega aladel täpsuseni 10 ruutmeetrit ja ülejäänud juhtudel 0,1 ha.

Võttes aluseks maa võõrandamisaegse üldpindala, Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2001. a määruse nr 276 «Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad» ning maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimise määrad, koostab maa maksumuse määraja sõltuvalt maa asukohast ja subjektide arvust käesoleva korra juurde lisatud vormi kohaselt «Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise akti» või «Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse ja kompensatsiooni suuruse määramise akti» ja esitab selle kinnitamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorganile.

Maa maksumuse määramise akti kinnitamine ja kompensatsiooni määramine võib toimuda ühe ja sama korraldusega.

Kui esialgselt oli kompensatsioon määratud kinnistu osa eest, kuid vajalikuks on osutunud kompenseerida järelejäänud osa kas osaliselt või täielikult, siis tuleb vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatud korrale määrata kindlaks kompenseerimisele kuuluv summa kinnistu kogu veel tagastamata ja/või kompenseerimata osa kohta ning lähtudes sellest määrata täiendav kompensatsioon. Kompensatsiooni määramise korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maa eest määratud kompensatsioone ei muudeta, sealhulgas ka juhul, kui hiljem on muudetud kompaktse hoonestusega alade piire.
[RT I 2001, 71, 432 - jõust. 01.09.2001]

25. Õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks lisatakse kompenseerimisele kuuluva maa maksumusele 30 protsenti, kui kompensatsioon määratakse:
1) kogu kinnistu eest, mis ei kuulu tagastamisele maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 alusel, kui kinnistu asub väljaspool Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2001. a määruse nr 276 «Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad» lisades 1 ja 2 toodud tiheasustusega ala;
2) kinnistu osa eest, mis ei kuulu tagastamisele maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktide 2–4 alusel, kui kinnistu osa asub väljaspool Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2001. a määruse nr 276 «Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad» lisades 1 ja 2 toodud tiheasustusega ala;
3) kinnistust õigustatud subjektile kuuluva kogu mõttelise osa eest, kui kinnistu asub väljaspool Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2001. a määruse nr 276 «Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad» lisades 1 ja 2 toodud tiheasustusega ala;
4) Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal asuva õigusvastaselt võõrandatud maa eest, mis asub väljaspool Petseri linna või Jaanilinna.
5) [välja jäetud]

Kõikidel muudel maa kompenseerimise juhtudel õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumust ei kompenseerita.
[RT I 2001, 71, 432 - jõust. 01.09.2001]

26. [Kehtetu - RT I 1997, 53, 839 - jõust. 12.07.1997]

27. Õigustatud subjektidel on õigus anda vara võõrandamisaegset maksumust määravatele isikutele selgitusi ja esitada neile lisadokumente. Kõik täiendavalt esitatud dokumendid paigutatakse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse.

28. Käesoleva korra punktide 18–23 kohaselt määratud vara võõrandamisaegse maksumuse kinnitab oma korraldusega kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan. Kui täitevorgan ei nõustu määratud maksumusega, teeb ta maksumuse määranud isikule ülesandeks vaadata läbi täitevorgani poolt esiletoodud mittenõustumise põhjused või tagastab ekspertiisiakti ekspertkomisjonile koos põhjendustega. Ekspertkomisjon on kohustatud reageerima kohaliku omavalitsuse üksuse mittenõustumisele kas ekspertiisiaktis paranduste tegemise või ekspertiisi tulemuste täiendava põhjendamisega.

29. Kui vara võõrandamisaegset maksumust ei ole võimalik kompenseerimise seaduse paragrahvide 3 ja 4 kohaselt määrata, määrab kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan vara maksumuse vastavalt kompenseerimise seaduse paragrahvidele 4¹ ja 6 ning teatab kindlasummalise kompensatsiooni määramisest õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjektid ei ole nõus kindlasummalise kompensatsiooniga, on neil õigus pöörduda vara võõrandamisaegse maksumuse kindlaksmääramiseks kohtusse.

Kui õigustatud subjekt on surnud ja tema pärijad ei ole selgunud, määrab kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan kindlasummalise kompensatsiooni.

[RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

IV. osa Kompensatsiooni määramine 

30. Kompensatsiooni suuruse arvutamist korraldab ja kompensatsiooni määrab kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan.

Täitevorgan määrab isiku, kes teeb kompensatsiooni suuruse määramiseks vajalikud arvutused ja koostab kompensatsiooni määramise korralduse eelnõu. Selleks isikuks võib olla käesoleva korra punktis 19 märgitud isik.

Vara võõrandamisaegse maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine võib toimuda kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani ühe ja sama korraldusega.

31. Kompensatsiooni suuruse määramise aluseks on vara võõrandamisaegne maksumus või maa hindamise seaduse alusel määratud õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa maksumus.

Aktsiate ja osatähtede kompenseerimise ulatus määratakse kompenseerimise seaduse paragrahvi 13 sätete kohaselt.

Õigusvastaselt represseeritud isikutele kompenseeritakse Aluste paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud vara kompenseerimise seaduse paragrahvi 12 sätete kohaselt.

32. Kompensatsiooni suurus määratakse eurodes ja see makstakse õigustatud subjektile välja rahas.

Kompensatsiooni suurus määratakse kogu vara kohta ning kui on mitu õigustatud subjekti, määratakse ka igale õigustatud subjektile antava kompensatsiooni suurus.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

33. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani korralduses kompensatsiooni määramise kohta peavad olema järgmised andmed:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani nimetus;
2) õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku number;
3) õigustatud subjekti ees- ja perekonnanimi, isikukood või isikukoodi puudumisel isiku sugu, sünniaeg ja aadress;
4) vara nimetus, mille eest kompensatsioon määrati;
5) vara võõrandamisaegne maksumus või maa hindamise seaduse alusel määratud õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa maksumus;
6) määratud kompensatsiooni suurus (mitme õigustatud subjekti puhul ka igale õigustatud subjektile määratud kompensatsiooni suurus);
7) vara, sh maa mittetagastamise alus viitega omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 vastavale punktile või maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 vastavale punktile;
8) kompensatsiooni väljamaksmise tähtaeg kooskõlas käesoleva korra punktiga 37;
9) märge selle kohta, et juhul kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kolme kuu jooksul pärast kompenseerimise korralduse kättesaamist Rahandusministeeriumile avaldust kompensatsiooni väljamaksmiseks õigustatud subjekti näidatud pangakontole, siis kompenseerimise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 13 lõikele 7.
[RT I, 10.04.2019, 2 - jõust. 13.04.2019]

34. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani korraldus kompensatsiooni määramise kohta koos õigusvastaselt võõrandatud vara toimikuga saadetakse Rahandusministeeriumile kontrollimiseks ja järelevalve teostamiseks kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Rahandusministeerium kontrollib vara maksumuse määramist eelkõige järgmiste dokumentide alusel:
[RT I, 10.04.2019, 2 - jõust. 13.04.2019]
1) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni (või varem eksisteerinud maakonna- või linnakomisjoni) otsus õigustatud subjektiks tunnistamise kohta;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
2) vara võõrandamisaegset maksumust tõendavad dokumendid vastavalt kompenseerimise seaduse paragrahvile 3;
3) vara maksumuse arvutamise dokument, ekspertiisiakt või kohtuotsus, millega oli tuvastatud vara võõrandamisaegne maksumus;
4) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras täidetud õigusvastaselt võõrandatud vara registreerimise kaart (vorm 2) ning vara tagastamise ja kompenseerimise otsuse registreerimise kaart (vorm 2A).
[RT I, 19.05.2015, 3 - jõust. 22.05.2015]

34¹. Kui kompensatsioon määratakse surnud isikule, kelle viimane elukoht oli Eestis, kuid kelle pärijad ei ole teada, esitab kohalik omavalitsusüksus notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Kohalik omavalitsusüksus ei pea pärimismenetluse algatamise avaldust esitama, kui kompensatsioonisumma on väiksem kui 500 eurot või kui surnud isiku viimane elukoht ei olnud Eestis.
[RT I, 04.03.2015, 33 - jõust. 07.03.2015]

35. [Kehtetu - RT I 2006, 13, 102 - jõust. 24.03.2006]

36. [Kehtetu - RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

36¹. Rahandusministeerium teostab järelevalvemenetluse kooskõlas Aluste paragrahvi 17 lõigetega 9 ja 10, arvates kompensatsiooni määramise korralduse andmise päevast 90 päeva jooksul.

Järelevalvemenetluses on Rahandusministeeriumil õigus otsustada vara võõrandamisaegse maksumuse määramine ekspertiisi teel ja nimetada selleks vastav ekspertkomisjon. Ekspertiis tehakse riigi kulul.

Rahandusministeerium teavitab kompensatsiooni määramise korralduse õiguspärasuse kohta tehtud otsusest viivitamata korralduse andnud kohaliku omavalitsuse üksust, tehes vajaduse korral ettepaneku tunnistada korraldus kehtetuks või viia see õigusnormidega vastavusse.
[RT I, 10.04.2019, 2 - jõust. 13.04.2019]

36². Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan teeb korralduse kompensatsiooni määramise kohta õigustatud subjektile või tema volinikule teatavaks postiga (väljastusteatega tähtkirjaga), elektrooniliselt või haldusorgani poolt kättetoimetamise teel kümne päeva jooksul korralduse õiguspärasuse tuvastamisest või õigusaktidega kooskõlla viimisest arvates.

Kui õigustatud subjekti elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, esitab kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan rahvastikuregistrile päringu isiku elukoha tuvastamiseks. Kui isik ei ole rahvastikuregistris registreeritud ja on teada või alust eeldada, et ta ei ela Eestis, pöördub kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan Välisministeeriumi poole isiku otsimiseks diplomaatiliste kanalite kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan saadab viivitamata pärast väljastusteate kättesaamist või korralduse kättesaamise muul viisil tuvastamist korralduse ärakirja koos väljastusteate või kättesaamise aega muul viisil tõendava dokumendiga ning vormikohaste andmetega vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise omaniku ning õigustatud subjektide kohta valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras Rahandusministeeriumile.
[RT I, 19.05.2015, 3 - jõust. 22.05.2015]

Kui kompensatsioon on määratud surnud isikule, kelle pärijaid ei ole välja selgitatud kuue kuu jooksul pärimismenetluse algatamisest, või kui pärimismenetlust ei algatata või kui kompensatsioon on määratud välismaal elavale isikule, kellega puudub kontakt, esitatakse korralduse ärakiri valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras Rahandusministeeriumile kompensatsiooni registreerimiseks vastuvõtmata kompensatsioonina. Andmed vastuvõtmata kompensatsioonide kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Õigustatud subjekti nõudmisel esitab Rahandusministeerium talle korralduse ärakirja.
[RT I, 19.05.2015, 3 - jõust. 22.05.2015]

36³. Õigustatud subjekt on kohustatud kolme kuu jooksul kompensatsiooni määramise korralduse kättesaamisest arvates esitama Rahandusministeeriumile valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormi kohase avalduse kompensatsiooni väljamaksmiseks enda näidatud pangakontole. Kui õigustatud subjekt ei saa nimetatud tähtaja jooksul mõjuvatel põhjustel kompensatsiooni väljamaksmise avaldust esitada, peab ta sellest teatama Rahandusministeeriumile ja taotlema tähtaja ennistamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui Rahandusministeerium loeb esitatud põhjused mõjuvateks, ennistab ta avalduse esitamise tähtaja. Kui avalduse esitamata jätmise põhjused ei ole mõjuvad või on tõendamata, lõpetab Rahandusministeerium kompenseerimise menetluse ja tühistab kompenseerimise korralduse, teatades sellest õigustatud subjektile ja korralduse andnud kohaliku omavalitsuse üksusele.
[RT I, 10.04.2019, 2 - jõust. 13.04.2019]

36⁴. Vastuvõtmata kompensatsioonina reserveeritud kompensatsioon makstakse pärijale välja valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud vormikohase avalduse ja pärimisõiguse tunnistuse alusel.
[RT I, 19.05.2015, 3 - jõust. 22.05.2015]

V. osa Kompensatsiooni väljamaksmine 
[RT I 2006, 13, 102 - jõust. 24.03.2006]

37. Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud avalduse alusel makstakse kompensatsioon välja õigustatud subjekti näidatud pangakontole järgmise kvartali jooksul avalduse esitamise kvartalist arvates. Kui pärast avalduse esitamist ei ole õigustatud subjektist tulenevatel asjaoludel võimalik tähtaegselt kompensatsiooni välja maksta, makstakse see välja esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude kõrvaldamist.
[RT I, 19.05.2015, 3 - jõust. 22.05.2015]

37¹. [Kehtetu - RT I, 06.02.2014, 1 - jõust. 09.02.2014]

VI. osa Ühistatud vara kompenseerimine riigi poolt 

38. Aluste paragrahvi 14 lõike 3 punkti 3 alusel võivad ühistatud vara kompenseerimist riigi poolt taotleda ainult nende ühismajandite reformikomisjonid, kellel ei jätku vahendeid ühistatud vara kompenseerimiseks ja kes ei ole eraldanud vahendeid tööosakuteks.

38¹. 1. jaanuarist 1997. a kompenseerib riik nendes ühismajandites, kus reform ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusel lõpetatud, ühistatud vara õigustatud subjektidele, kes ei ole saanud reformi käigus oma ühistatud vara eest kompensatsiooni rahas või vara asendamise teel muu samaväärse varaga ning kes ei ole paigutanud saadud kompensatsiooni sissemaksuna äriühingu osa- või aktsiakapitali või vormistanud selle kohta võlakohustust enda kasuks. Kui ühistatud vara kompenseerimise võlakohustust omav äriühing on pankrotistunud või sundlõpetatud, rahuldab riik äriühingu poolt selle võlakohustuse alusel rahuldamata jäänud kompensatsiooninõuded.
[RT I 2003, 65, 439 - jõust. 18.10.2003]

38². Kui õigustatud subjekt on ühendanud tööosaku ja ühistatud vara eest arvestatud kompensatsiooni ning osa ühendatud osakust paigutanud, kompenseerib riik ühendatud osaku paigutamata osa.

39. Ühismajandi reformikomisjon esitab Maaeluministeeriumile taotluse ühistatud vara kompenseerimiseks riigi poolt, milles on näidatud rahasumma, mida reformikomisjon täiendavalt vajab õigustatud subjektide nõuete rahuldamiseks. Kui põllumajandusreformi komisjon on lakanud tegutsemast ja kohaliku omavalitsuse üksus ei nimeta reformikomisjonist väljalangenud liikmete asemele uusi isikuid, esitab kohaliku omavalitsuse üksus Maaeluministeeriumile taotluse ühistatud vara kompenseerimiseks riigi poolt.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

40. Maaeluministeerium kontrollib ühe kuu jooksul taotluse põhjendatust ja kinnitab käskkirjaga riigi poolt antava kompensatsiooni arvestusliku väärtuse ning edastab selle reformikomisjonile ja Rahandusministeeriumile. Kui taotluse ühistatud vara kompenseerimiseks esitas kohaliku omavalitsuse üksus, edastab Maaeluministeerium käskkirja kohaliku omavalitsuse üksusele ja õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara registrile.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

41. Reformikomisjon esitab 14 kalendripäeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorganile, samuti Rahandusministeeriumile ministri käskkirja alusel õigustatud subjektide ja neile määratud kompensatsiooni arvestusliku väärtuse kohta koostatud vormnimekirja (vorm YZ1). Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan kinnitab käesoleva korra punktis 33 nimetatud korraldusega igale õigustatud subjektile riigi poolt antava kompensatsiooni arvestusliku väärtuse. Kui Maaeluministeerium edastas käesoleva punkti 40 alusel kinnitatud käskkirja kohaliku omavalitsuse üksusele, teostab kohaliku omavalitsuse üksus kõik käesolevas punktis sätestatud toimingud.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

42. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani korraldus kompensatsiooni määramise kohta pannakse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse, mida säilitatakse kohaliku omavalitsuse üksuses Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud tähtajani. Korralduse ärakiri antakse õigustatud subjektile või tema volinikule allkirja vastu.

43. [Kehtetu - RT I 2006, 13, 102 - jõust. 24.03.2006]

44. Ühistatud vara eest kompensatsiooni määramise korralduse alusel kompensatsiooni väljamaksmiseks vajalikud andmed kannab kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud vormnimekirja (vorm YVR), mille ta edastab Rahandusministeeriumile. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan peab edastama registrile andmed 14 kalendripäeva jooksul kompensatsiooni väljamaksmise avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
[RT I, 19.05.2015, 3 - jõust. 22.05.2015]

45. Ühistatud vara eest makstakse kompensatsioon välja vastavalt punktile 37.
[RT I 2006, 13, 102 - jõust. 24.03.2006]

 

Lisa Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise akti vorm
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

Lisa Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse ja kompensatsiooni suuruse määramise akti vorm
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]