Teksti suurus:

Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.04.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.07.2020
Avaldamismärge:RT I, 10.04.2020, 5

Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused

Vastu võetud 09.04.2020 nr 26

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala ja toetuse eesmärk

  (1) Määrusega kehtestatakse erivajadusega lapse vanema toetuse (edaspidi toetus) saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorra ajaks.

  (2) Toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast olema erivajadusega lapse kasvatamise tõttu ajutiselt töölt eemal.

  (3) Toetuse määrab ja seda maksab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 2.  Erivajadusega laps

  (1) Käesoleva määruse tähenduses on erivajadusega laps:
  1) alla 18-aastane laps, kellel on raske või sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 11 punktide 1 ja 2 või lõike 21 punktide 1 ja 2 mõttes;
  2) alla 18-aastane laps, kellel on keskmine puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 11 punkti 3 või lõike 21 punkti 3 mõttes ja käesoleva määruse lisas 1 nimetatud diagnoos;
  3) alla 18-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 lõike 1 alusel erituge;
  4) alla 16-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 lõike 1 alusel tõhustatud tuge ja kellel esineb käesoleva määruse lisas 2 nimetatud seisund.

  (2) Kui lõike 1 punktides 1–3 nimetatud erivajadusega laps saab toetuse arvestamise perioodil 18-aastaseks ning käesoleva määrusega kehtestatud toetuse saamise tingimused on jätkuvalt täidetud, jätkatakse vanemale toetuse maksmist.

  (3) Kui lõike 1 punktis 4 nimetatud erivajadusega laps saab toetuse arvestamise perioodil 16-aastaseks ning käesoleva määrusega kehtestatud toetuse saamise tingimused on jätkuvalt täidetud, jätkatakse vanemale toetuse maksmist.

  (4) Kui erivajadusega lapsel ei ole käesoleva määruse lisades nimetatud seisundit või diagnoosi, määratud puude raskusastet või tuvastatud hariduslikku erivajadust või laps ei kuulu lõigetes 1–3 sätestatud vanuserühma, kuid lapsel on samaväärne erivajadus, mis eeldab pidevat kodust järelevalvet ja tavapärasest oluliselt suuremat tuge õppimisel, ning selle tõttu peab vanem tulenevalt eriolukorrast olema erivajadusega lapse kasvatamise tõttu ajutiselt töölt eemal, on Sotsiaalkindlustusametil õigus määrata sellele vanemale toetus.

§ 3.  Erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isik

  (1) Toetuse saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, füüsilisest isikust eestkostjal või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemal (edaspidi vanem) käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

  (2) Toetuse saamise õigus on vanemal, kes:
  1) töötab töölepingu alusel või teeb tööd võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja
  2) viibib tasustamata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud ning selle kohta on maksukorralduse seaduse §-s 251 nimetatud töötamise registris tehtud vastav kanne.

  (3) Tasustamata puhkuse ja võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise alguskuupäev peab langema eriolukorra kehtimise ajale.

  (4) Toetuse saamise õigust ei ole vanemal:
  1) kelle lapsele osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1301 lõikes 1 sätestatud kinnise lasteasutuse teenust või kelle laps on paigutatud kinnipidamisasutusse;
  2) kelle laps on sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lõike 3 alusel paigutatud asendushooldusele;
  3) kellelt on lapse isikuhooldusõigus ära võetud või peatatud;
  4) kes ei osale lapse kasvatamises eriolukorra ajal, sealhulgas viibib aja- või asendusteenistuses, kinnipidamisasutuses või on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks;
  5) kellel on elatisvõlgnevus selle lapse ees;
  6) kellele rakendatakse teist eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meedet või kes saab teist asendussissetulekut, sealhulgas vanemahüvitist või ajutise töövõimetuse hüvitist.

  (5) Toetust ei maksta vanemale, kui teine vanem saab erivajadusega lapse eest juba asendussissetulekut või ajutise töövõimetuse hüvitist, välja arvatud haigushüvitis.

  (6) Vanemale, kellel tekib õigus toetusele mitme lapse eest, makstakse toetust ühe lapse eest.

  (7) Vanemal, kes leiab, et ta on õigustatud erivajadusega lapse vanema toetust saama, on õigus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole tingimustele vastamise kontrollimiseks.

§ 4.  Toetuse suurus ja arvutamise alused

  (1) Vanemale makstava toetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 70 protsenti käesoleva paragrahvi alusel arvutatud vanema ühe kalendripäeva keskmisest tasust.

  (2) Ühe kalendripäeva keskmine tasu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.

  (3) Ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood on eelmine kalendriaasta. Ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus võrdub kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu ja 365 jagatisega. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel, arvutatud sotsiaalmaksu.

  (4) Toetuse alammäär on 18 eurot ning ülempiir 35 eurot ühe kalendripäeva kohta.

  (5) Kui vanem ei saanud eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ühe kalendripäeva eest arvutatud keskmine tulu on väiksem kui toetuse alammäär, makstakse toetust alammääras.

  (6) Toetuse suuruse arvutamisel ümardatakse välja makstav summa euro täpsusega.

§ 5.  Toetuse määramine ja maksmine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib Eesti hariduse infosüsteemi, haigekassa andmekogusse, töötuskindlustuse andmekogusse, tööotsijate ja tööturuteenuste riiklikku registrisse, vangiregistrisse, kaitseväekohustuslaste registrisse, kohtute infosüsteemi, tervise infosüsteemi, sotsiaalkaitse infosüsteemi ja töötamise registrisse kantud ning Politsei- ja Piirivalveameti edastatud andmete alusel isikute vastavust käesoleva määruse §-des 2 ja 3 nimetatud tingimustele ja teavitab erivajadusega lapse vanemat toetuse õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab hüvitise õiguse tekkimise kohta teate erivajadusega lapse vanema e-posti aadressile või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud viisil.

  (2) Lõikes 1 nimetatud hüvitise õiguse tingimustele vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
  1) vanema üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, eestkoste seadmise või hoolduspere vanemaks olemise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise või piiramise kohta ja andmed elamisloa või -õiguse kohta;
  2) andmed aja- või asendusteenistuse, kinnipidamisasutuses viibimise või tagaotsitavaks või teadmata kadunuks tunnistamise kohta;
  3) andmed lapse puude, haridusliku erivajaduse, eri- ja tõhustatud toe ning käesoleva määruse lisades nimetatud seisundite ja diagnooside kohta;
  4) andmed vanema töötamise, eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meetme rakendamise, asendussissetuleku ja ajutise töövõimetuse hüvitise saamise kohta;
  5) andmed lapse viibimise kohta kinnises lasteasutuses või kinnipidamisasutuses.

  (3) Toetuse saamiseks peab vanem esitama Sotsiaalkindlustusametile kinnituse, et ta on toetuse maksmise tingimustest teadlik ja vastab tingimustele.

  (4) Sotsiaalkindlustusametil on õigus nõuda vanemalt toetuse määramiseks vajalikke lisaandmeid ja neid tõendavaid dokumente, kui see on vajalik §-des 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks.

  (5) Kui mõlemad vanemad vastavad toetuse saamise tingimustele, lepivad vanemad kokku, kes õigust toetusele kasutab. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, määrab Sotsiaalkindlustusamet toetuse vanemale, kellele makstakse selle lapse eest lapsetoetust.

  (6) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud töötamise registri kandeid sellele kalendrikuule, mille eest toetus arvestatakse, järgneva kalendrikuu viimase päevani.

  (7) Toetuse arvestamise kalendrikuu eest kaotab vanem õiguse toetuse saamiseks arvestamise kuule järgneva kalendrikuu viimase päeva möödumisel.

  (8) Toetus määratakse vanemale toiminguga iga kalendrikuu kohta ühekordse maksena alates vanema tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise päevast.

  (9) Toetus makstakse välja eelmise kalendrikuu eest hiljemalt järgmise kalendrikuu kümnendal kuupäeval Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses märgitud või vanema edastatud arveldusarvele. Toetust ei maksta posti teel kojukandega.

  (10) Pärast kalendrikuu seitsmendat kuupäeva määratud toetus makstakse välja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui Sotsiaalkindlustusamet on kontrollinud käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavust.

  (11) Toetust arvestatakse eriolukorra lõppemise kuupäevani, kuid mitte kauem kui 31. maini 2020. a.

§ 6.  Rakendussätted

  (1) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a.

  (2) Määrus kehtib kuni 15. juulini 2020. a.

Jüri Ratas
Peaminister

Tanel Kiik
Sotsiaalminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa 1 Põhidiagnoos või kaasuv diagnoos, mille alusel on lapsel tuvastatud puude raskusaste

Lisa 2 Erivajadusega lapse seisundid

/otsingu_soovitused.json