Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks Ida-Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 07.04.2021 nr 11
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) tööealine erivajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi;
2) pereliikmeks loetakse käesoleva määruse tähenduses abielus, vabaabielus või kooselus (registreeritud elukaaslased) olevad isikud ning alanejad, ülenejad ja külgjoones sugulased (sealhulgas poolõde, poolvend);
3) tööealine hoolduskoormusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes väljaspool kutse- või ametlikku tööd hooldab oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus;
4) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist ja/või abi toimingutes (toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks;
5) toimetulekuraskustes inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole võimalik rahuldada igapäevaelu vajadusi;
6) sihtrühm – käesoleva määruse tähenduses tööealised erivajadusega, hoolduskoormusega, hooldusvajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed;
7) teenuse arendamine – teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine toimingute või tegevustega eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus kohaliku omavalitsuse üksuses pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu;
8) hoolekandeteenused – käesoleva määruse tähenduses võrdsustatud sotsiaalteenustega.
§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus
Meetme rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
§ 4. Vaiete menetleja
Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal
§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on:
1) vähendada tööealiste hoolduskoormusega inimeste hoolduskoormust ning toetada nende tööturule suundumist või tööturul jätkamist;
2) toetada tööealiste erivajadusega inimeste toimetulekut, et suurendada nende tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekust;
3) toetada toimetulekuraskustes inimeste toimetulekut.
(2) Toetuse andmise väljundinäitaja on hoolekandeteenuste saajate arv vähemalt 300 inimest.
§ 6. Toetatavad tegevused
Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud eesmärkide ja tulemuse saavutamisse ning mille elluviimisega osutatakse ja vajaduse korral arendatakse järgmisi hoolekandeteenuseid Ida-Viru maakonnas:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus;
5) nõustamisteenused või tugigrupid;
6) sotsiaaltransporditeenus.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Projekti tegevused ei tohi alata enne käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise tähtpäeva ja peavad algama kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, arvestusega, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 30.09.2023.
§ 8. Abikõlblikud kulud
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõike 3 punktile 1 ja lõikele 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
(2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.
(3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(4) Abikõlblik on otseselt käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ruumide remontimise, vajaliku mööbli, seadmete ja abivahendite soetamise kulu järgmistel tingimustel:
1) otseselt teenuse osutamiseks vajalike abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise kulu on abikõlblik ainult käesoleva määruse § 6 punktides 1 ja 4 nimetatud teenuste osutamisel;
2) käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kokku kuni 30% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja kulutused peavad olema tehtud vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali koolitamisega, sealhulgas supervisiooni ja kovisiooniga seotud kulud, kui koolitataval on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus on otseselt seotud teenuse osutamisega. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud vähemalt 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõike 6 punktis 6 nimetatud koolitusele.
(6) Sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks on abikõlblik:
1) käesoleva määruse raames mootorsõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks kohandamise kulu;
2) mootorsõiduki soetamise kulu maksimaalselt 10% mootorsõiduki maksumusest;
3) mootorsõiduki rentimise kulu;
4) mootorsõiduki liisimise kulu, välja arvatud väljaostukohustusega liisingulepingu puhul;
5) sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajalike vahendite (nt trepironija, kaldtee, ratastool ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost teenuse kasutamise kohta) ja abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise ja paigaldamise kulu;
6) vahetult sotsiaaltransporditeenust osutava inimese koolitamise kulu eesmärgiga osutada inimese vajadustele vastavat sotsiaaltransporditeenust.
(7) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenused, mille sisu on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele.
(8) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike isikukaitsevahendite soetamise kulu.
(9) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks veebipõhise lahenduse loomise kulu.
(10) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel, arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.
(11) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblik:
1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks;
2) kinnisasja ostmise ja liisimise kulu;
3) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu (v.a käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks mootorsõiduki kohandamisega seotud kulud);
4) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
5) uuringute, analüüside ja kaardistuste kulu, välja arvatud sihtrühma kaardistus enne projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust;
6) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud;
7) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud;
8) väliskoolituse ja -lähetuse kulud;
9) abivahendite soetamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 ja lõike 6 punktis 5 sätestatud juhul;
10) inimese kodu kohandamise kulu;
11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tööturuteenuste osutamise kulu;
12) sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kulu.
(12) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1 punktile 9 ei anta toetust projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist.
§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma
(1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 100 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85%.
§ 10. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui antav abi on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Kui vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust pandud, märgitakse vastav kohustus taotluse rahuldamise otsuses.
(3) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e loetletud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi nimetatud määruse alusel. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti 2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele.
(4) Erandina võib komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel anda vähese tähtsusega abi ettevõtjatele, kes ei olnud 31. detsembril 2019 raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2021.
(5) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ületada 200 000 eurot.
(6) Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ületada 500 000 eurot.
(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(8) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja ja partner võib olla:
1) kohaliku omavalitsuse üksus, mis asub Ida-Virumaa territooriumil;
2) juriidiline isik.
(2) Kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama vähemalt ühe Ida-Virumaa territooriumil asuva kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse teenust osutama.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2, 5 ja 6 sätestatud nõuetele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 sätestatud nõuetele.
(4) Taotleja või partner peab olema osalenud ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel” raames ellu viidud Ida-Virumaa arendusprogrammis.
(5) Taotleja võib esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse.
§ 12. Taotleja kohustused
Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva määruse §-s 9 sätestatuga;
2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud;
3) toetust ei taotleta kulule, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;
4) taotlus allkirjastatakse esindusõigusliku isiku poolt.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
(4) Muu kui kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja esitab kooskõlas käesoleva määruse § 11 lõikega 2 partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskirja käesoleva määruse lisa 2 vormil.
4. peatükk Toetuse taotlemine
§ 14. Taotlusvooru avamine
(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve, mille rakendusüksus avaldab koos vooru avamise teatega oma kodulehel.
(2) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja toetatavatest tegevustest Ida-Virumaa piirkonna lehes ja oma veebilehel www.rtk.ee vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 15. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäeval e-toetuste keskkonna kaudu.
(2) Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
5. peatükk Taotluste menetlemine
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.
(2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.
(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejale antakse taotluses puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni kümme tööpäeva.
(5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele lähtudes käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud tähtaegadest. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
§ 18. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuuluvad kõik taotlused, mis on vastavalt §-le 17 tunnistatud vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevustega alustamiseks;
2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal;
3) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning riigisisesest andmete kogumise korrast.
(3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(5) Kui vastavalt käesoleva määruse §-le 17 vastavaks tunnistatud taotluste rahaline maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse taotlust, mille alusel osutatakse teenust suuremale sihtrühmale.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimus on võrdne, heidetakse valiku tegemiseks liisku.
(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 19. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning järgmistel juhtudel:
1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 18 lõikest 1.
6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Projekti eelarvet ei ole lubatud suurendada.
(4) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.
7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
(2) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti progressi kohta (tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt);
4) väljundinäitajate täitmine (kumulatiivselt);
5) hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
6) hinnang partnerluse toimimisele;
7) kinnitus andmete õigsuse kohta.
(4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui seirearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus tegevuste elluviijale vähemalt kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14, § 15 lõikest 4 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
(4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonna kaudu.
(5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud. Kulud makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustel.
(6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
(7) Toetuse saaja peab enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega esitama rakendusüksusele:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
2) koopia hankekorrast asutuses, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
3) esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.
(8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(9) Rakendusüksus kontrollib 90 kalendripäeva jooksul pärast maksetaotluse saamist maksetaotluses esitatud kulude vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.
(10) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on täidetud.
(11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast.
8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ning esitab need rakendusüksusele käesoleva määruse lisades 3 ja 4 sätestatud vormil vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele. Toetuse saaja peab teenusesaajate kohta pidama arvestust ja koguma detailseid isikuandmeid;
2) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
3) peab arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.
(2) Toetuse saaja ja partner ei või käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate teenuste kulusid.
(3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.
(4) Enne teenuse osutamise algust peavad projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused:
1) kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14, välja arvatud juhul, kui varem kehtestatud teenuse osutamise tingimused ja kord vastavad nimetatud tingimusele;
2) olema vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 selgitanud välja abi saamiseks pöördunud inimese teenusevajaduse, koostanud hindamisakti ja teinud otsuse abi andmise kohta;
3) esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning hindamisakti iga teenusesaaja kohta koos otsusega abi andmise kohta.
§ 25. Toetuse saaja ja partneri õigused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
§ 26. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi.
§ 27. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Marika Priske
Kantsler
Lisa 1 Andmeväljad
Lisa 2 Partneri kinnituskiri
Lisa 3 Andmekorje sisendtabel
Lisa 4 Andmekorje laiendatud sisendtabel
Facebook
X.com