Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 08.04.2025 nr 16

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel.

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruses nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiked 3–5 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tasemetööde läbiviimise ja tasemetöödel osalemise toetamiseks ning avalikkuse teavitamiseks avalikustatakse eksameid korraldava asutuse veebilehel:
1) tasemetöö kasutamise eesmärgid hindamistulemusi kasutavate sihtrühmade kaupa ja igale sihtrühmale tulemuste kohta esitatava teabe sisu ja vorm;
2) tasemetööga hinnatava õpilase kompetentsi ja hõlmatud alateemade ja/või osaoskuste (edaspidi tasemetöö osad) käsitus ja vastavus riikliku õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele;
3) tasemetöö ülesehitus, tasemetöö läbiviimise kord ja läbiviimiseks nõutavad ja keelatud vahendid ning ruumide sisseseade;
4) töös kasutatavate ülesannete vormid, vastuste eest punktide andmise ja hindamistulemuse määratlemise viis.

(4) Tasemetööde ettevalmistamise ja koostamise kohustuslikud etapid on:
1) ülesannete koostamine, retsenseerimine ja vajadusel korrigeerimine;
2) ülesannete keeleline toimetamine ja kujundamine;
3) ülesannete ja testi mõõtmisomaduste välja selgitamine õpilaste valimil tehtud katsetuste põhjal;
4) tasemetöö lõppversiooni koostamine ja selle korraldamiseks läbiviimisjuhendi ja hindamisjuhendi vormistamine.

(5) Retsensioonide ja katsetustega kontrollitakse tasemetöö ülesannete sisu ja vormi asjakohasust, kasutatavust õpilaste poolt ning mõõtmisomaduste (keerukus, eristusvõime, sobivus hindamiseks õpilaskonna eri alarühmades) sobivust ning tasemetöö terviku ja osade ülesehitust ja sobivust õpilaste ettenähtud usaldusväärsuse ja täpsusega hindamiseks. Kontrollimisel leitud puudused parandatakse enne tasemetöö toimumist.”;

2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eksameid korraldav asutus koostab koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga valimi koolidest, kus tasemetöö läbi viiakse. Valim hõlmab vähemalt 10% kogu riigi vastava klassi õpilastest erinevate õpilasrühmade ja õppeasutuste rühmade lõikes. Kui sama aine või ainevaldkonna tasemetöid korraldatakse mitmes kooliastmes, siis kaasatakse tasemetöö valimis ka osa vastavas aines või ainevaldkonnas nooremas kooliastmes tasemetöö teinud õpilastest paragrahvis 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks.”;

3) paragrahvi 4 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tasemetöö viiakse läbi elektroonilises testimiskeskkonnas.”;

4) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tasemetöö eristuskirja, hindamisjuhendi, läbiviimisjuhendi ning vajaduse korral küsimustikud kooli direktorile, õpetajale ja õpilasele teeb eksameid korraldav asutus koolile kättesaadavaks testide andmekogus või muul viisil elektrooniliselt.”;

5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kooli direktor võib võimaldada üldist, tõhustatud või erituge saavale õpilasele tasemetöö tegemiseks tema toe vajadusest tulenevalt üht või mitut järgmistest eritingimustest:
1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe akadeemilise tunni kohta;
2) viia tasemetöö läbi eraldi ruumis;
3) kasutada tasemetöö kirjalikus osas puhkepausi kuni 10 minutit ühe akadeemilise tunni kohta;
4) lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
5) lubada küsimuste ja teksti ettelugemist;
6) anda õpilastele tasemetöö korralduse kohta kirjalikke juhtnööre ja kasutada viipekeele tõlki;
7) kasutada õpilase poolt varasemas õppeprotsessis kasutatud täiendavaid abivahendeid;
8) selgitada töökorraldusi täpsemalt ja põhjalikumalt.”;

6) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eksameid korraldav asutus hindab kooli panust õpilaste edasijõudmisesse üksteisele järgnevatel kooliastmetel sooritatud sama õppeaine või ainevaldkonna tasemetööde või taseme- ja eksamitööde tulemuste põhjal.”;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kooli panust õpilaste edasijõudmisesse tagasisidestab eksameid korraldav asutus koolidele, kelle õpilaste valimisse kuulumine või kooli osalemine omal soovil on taganud samade õpilaste osalemise tasemetööl ka varasemas kooliastmes ulatuses, mis on kooli antud aasta õpilaste suhtes esinduslik.”;

8) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eksameid korraldav asutus esitab tasemetöö tulemuste analüüsi põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatavas aruandes teabe tasemetöö mõõtmisomaduste ja tulemuste jaotuse kohta töö terviku ja osade kaupa. Eksameid korraldav asutus võimaldab testide andmekogus koolidel teha võrreldavate tulemustega tasemetöid igal õppeaastal keele ja kirjanduse (sealhulgas eesti keele teise keelena), matemaatika, loodusainete, sotsiaalainete ja võõrkeelte valdkonnas.”;

9) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) esitab tasemetööde aruanded kahe kuu jooksul nende toimumisest Haridus- ja Teadusministeeriumile. Aruandes kajastatakse õppekava eesmärkide ning õpitulemuste saavutatust tasemetöö kui terviku ja osade kaupa; erinevate õpilasrühmade ja õppeasutuste rühmade lõikes; tulemuste võrreldavust kahe sama õppeaine või ainevaldkonna eelmise tasemetööga; tasemetöö kvaliteeti mõõtmisomaduste ja riiklikule õppekavale vastavuse põhjal.”;

11) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) võimaldada kasutada põhikooli lõpueksamite tulemusi järgmisel haridustasemel õpingute jätkamiseks.”;

12) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Valikeksami võib õpilane sooritada erialase lõpueksami või kutseeksamina.”;

13) paragrahvi 10 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Ühtsete põhikooli lõpueksamite, välja arvatud võõrkeelte lõpueksamite sooritamise keeled on eesti keel ja viipekeel. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja ühtsete põhikooli lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.”;

14) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 1³ ja 1⁴ järgmises sõnastuses:

„(1³) Õpilane võib põhikooli lõpetamiseks sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud saksa või prantsuse keele eksami järgmisest loetelust:
1) Goethe-Zertifikat B1 (saksa keel);
2) Deutsches Sprachdiplom Stufe I (DSD I) B1-tase (saksa keel);
3) Österreichisches Sprachdiplom (ÖSD) Zertifikat B1 (saksa keel);
4) Diplôme d'études en langue française B1 (prantsuse keel).

(1⁴) Kool esitab testide andmekogu kaudu andmed nende põhikoolilõpetajate kohta, kes soovivad põhikooli lõpueksamina sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud saksa või prantsuse keele eksami või esitab kehtiva eksamitunnistuse või tõendi hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks. Eksamitunnistus või tõend peab kehtima vähemalt jooksva õppeaasta 31. augustini ja tõendama, et õpilane on sooritanud B1 keeleoskuse tasemele ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksami.”;

15) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Eristuskirjas sõnastatakse eksamisisu (teemad, õppesisu, hinnatavad õpitulemused) sellisel täpsusastmel, mis võimaldab koolil õppetööd kavandades arvestada põhikooli eksamite ajakavaga ning tuuakse esile, mida III kooliastme lõppu jäävatest teemadest, õppesisust ja hinnatavatest õpitulemustest eksamil ei kontrollita.”;

16) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Ühtsete põhikooli lõpueksamite keel ja kirjandus valdkonna õppeainete ülesanded kontrollivad lugemis-, kuulamis-, kirjutamisoskust ja keelestruktuuri tundmist. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele eksamiülesanded hindavad ka kõnelemisoskust.”;

17) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Testide andmekogus tehtud ühtse põhikooli lõpueksami läbiviijad ja hindajad läbivad koolituse, mille korraldab eksameid korraldav asutus.”;

18) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Testide andmekogus läbiviidava põhikooli lõpueksami puhul määrab kooli direktor igasse kuni 24 õpilasega eksamiruumi kaks testi läbiviijat. Iga täiendava 12 õpilase kohta lisandub eksamiruumi üks läbiviija. Läbiviija ülesanne on registreerida arvutid, anda eksaminandidele luba eksamiruumi sisenemiseks, toimetada eksamite infosüsteemis ja abistada õpilasi tehnilistes küsimustes.”;

19) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui ühes koolis osaleb eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamil vähem kui viis õpilast, määrab eksameid korraldav asutus eksami läbiviimise koha. Põhjendatud juhtudel võib eesti keele teise keelena eksam toimuda koolis, kus eksamil osaleb vähem kui viis õpilast.”;

20) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 14¹–14⁴ järgmises sõnastuses:

„(14¹) Enne ühtse põhikooli lõpueksami algust lõpueksamikomisjon: tutvustab eksaminandidele ühtse põhikooli lõpueksami toimumise korda ja hoiatab, et ühtsel põhikooli lõpueksamil kõrvalise abi, sealhulgas süle- või tahvelarvuti, mobiiltelefoni, kõrvaklappide, nutiseadme vm taolise side- või tehnilise vahendi eksamile kaasa võtmisel või eksamil kasutamisel või maha kirjutamisel eksaminand kõrvaldatakse.

(14²) Eksaminand lähtub eksamitöö sooritamisel vastava ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimisjuhendist ning:
1) kirjutab kirjaliku eksamitöö tindi- või pastapliiatsiga;
2) ei kirjuta kirjalikus eksamitöös hariliku pliiatsiga. Hariliku pliiatsiga kirjutatud või hariliku pliiatsiga kirjutatud ja tindi- või pastapliiatsiga üle kirjutatud vastused hinnatakse 0 punktiga;
3) teeb parandused kirjalikus eksamitöös selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli, numbri või arvu;
4) ei kasuta kirjaliku eksamitöö korral korrektuurivahendeid;
5) kirjutab kirjaliku eksamitöö loetava käekirjaga;
6) ei kasuta ühtsel põhikooli lõpueksamil ja selle eri osade sooritamisel kõrvalist abi.

(14³) Lõpueksamikomisjoni liige kõrvaldab eksaminandi ühtselt põhikooli lõpueksamilt, kui:
1) eksaminand kasutab ühtse põhikooli lõpueksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa või kasutab käesoleva paragrahvi lõike 14¹ punktis 2 nimetatud vahendeid;
2) eksaminandi käitumine häirib ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimist või teisi eksaminande.

(14⁴) Ühtselt põhikooli lõpueksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga. Lõpueksamikomisjoni liige teeb vastava märke eksaminandi eksamitööle.”;

21) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kooli direktor võib võimaldada üldist, tõhustatud või erituge saavale põhikoolilõpetajale eksamitöö tegemiseks tema toe vajadusest tulenevalt üht või mitut järgmistest eritingimustest:
1) anda lisaaega eksameid korraldava asutuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud eksami läbiviimisjuhendis märgitud mahus;
2) viia eksam läbi eraldi ruumis;
3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe eksamiosa kohta;
4) lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
5) lubada tööjuhiste ettelugemist;
6) anda õpilastele eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre ja kasutada korralduslikus osas viipekeele tõlki;
7) selgitada töökorraldusi täpsemalt;
8) hinnata kirjutamisraskusega õpilase emakeele eksamitööd diferentseeritult;
9) lubada eksamitöö sooritada paberkandjal õpilastel, kes erivajadusest tingituna ei saa arvutil eksamit sooritada.”;

22) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Eesti keele ja matemaatika ühtsetel põhikooli lõpueksamitel võimaldatakse üksnes õpilase toe vajadusest tulenevalt kasutada eksameid korraldava asutuse poolt ette valmistatud abimaterjale.”;

23) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

㤠17. Lisa- ja korduseksamite korraldamine

(1) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel või kelle ühtse põhikooli lõpueksami või koolieksami tulemus on alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest, sooritab korduseksami koolieksamina.

(2) Testide andmekogus läbiviidava ühtse põhikooli lõpueksami ajal haigestunud või sellel kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel mitte osaleda saanud põhikoolilõpetaja sooritab ühtse põhikooli testide andmekogus lõpueksami lisaeksami. Haigestumine või muu mõjuv põhjus märgitakse testide andmekogus eksami toimumise protokollis.

(3) Kool registreerib testide andmekogus läbiviidava ühtse põhikooli lõpueksami ajal puudunud õpilase ühtse põhikooli lõpueksami lisaeksamile kolme tööpäeva jooksul pärast korralise ühtse põhikooli lõpueksami toimumist.

(4) Kui testide andmekogus sooritatava eksami ajal on tuvastatud eksami sooritamist segav tehniline rike, mida ei ole võimalik kõrvaldada 30 minuti jooksul rikke tuvastamisest, otsustab eksameid korraldav asutus koostöös kooli direktoriga õpilaste lisaeksamile lubamise.

(5) Ühtse põhikooli lõpueksami lisaeksamilt puudunud õpilane sooritab korduseksami koolieksamina.

(6) Põhikoolilõpetaja, kelle ühtse põhikooli lõpueksami tulemus on alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest, sooritab korduseksami koolieksamina. Testide andmekogus läbiviidava ühtse põhikooli lõpueksami sooritamisel tulemusele alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest sooritab põhikoolilõpetaja korduseksami lisaeksamina.

(7) Korduseksam sooritatakse kooli direktori poolt määratud ajal, hiljemalt jooksva õppeaasta 30.juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, kuid hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.”;

24) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõna „viis” sõnaga „üksteist”;

25) paragrahvi 18 lõiget 12 täiendatakse pärast sõnu „lõpueksami eksamitöö” sõnadega „kirjaliku või suulise osa”;

26) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Paberil läbiviidud ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöid, sealhulgas keeleeksamite suulise osa salvestusi säilitatakse koolis kolm aastat ning välishindamise valimisse kuulunud eksamitöid eksameid korraldavas asutuses kolm aastat.”;

27) paragrahvi 21 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ühtsete põhikooli lõpueksamite eksamitööde tulemuste analüüsi tulemused avalikustatakse Eesti hariduse teabeväravas Haridussilm lõpueksamite läbiviimisele järgneva aasta 31. jaanuariks.

(4) Eksameid korraldav asutus annab igale valimisse kuulunud koolile, kelle õpilaste valimisse kuulumine või kooli osalemine omal soovil on taganud samade õpilaste osalemise varasema kooliastme tasemetööl ulatuses, mis on kooli antud aasta õpilaste suhtes esinduslik, eksamitulemuste analüüsi alusel tagasisidet õppe tulemuslikkuse ja kooli panuse kohta õpilaste edasijõudmisse hiljemalt lõpueksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks.”;

28) paragrahvi 21 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Eksameid korraldav asutus esitab ühtsete põhikooli lõpueksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile põhikooli lõpueksamite aruanded. Aruandes kajastatakse õppekava eesmärkide ning III kooliastme õpitulemuste saavutatust eksamitöö kui terviku ja osade kaupa; erinevate õpilasrühmade ja õppeasutuste rühmade lõikes; tulemuste võrreldavust kahe sama õppeaine eelmise eksamitööga; eksamitöö kvaliteeti mõõtmisomaduste ja riiklikule õppekavale vastavuse põhjal.”;

29) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Gümnaasiumi või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppiv õpilane saab õpingute jooksul iga riigieksami sooritada üks kord”.

30) paragrahvi 27 lõigetes 3, 15, 16 ja 17 asendatakse lauseosa „käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1–3” lauseosaga „käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1–2”;

31) paragrahvi 27 lõike 11 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Prantsuse ja saksa keeles saab sooritada riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksami.”;

32) paragrahvi 27 lõike 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 27 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui riigieksam viiakse üheaegselt läbi mitmes eksamiruumis, peab igas eksamiruumis viibima vähemalt üks riigieksamikomisjoni liige.”;

35) paragrahvi 31 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Enne riigieksami kirjaliku ja suulise osa algust riigieksamikomisjon:”;

36) paragrahvi 32 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Riigieksami välisvaatleja peab viibima eesti keele kui teise keele riigieksamil igas eksamiruumis.”;

37) paragrahvi 32 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 2¹–2⁴ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Riigieksamikomisjoni esimees avab kõigi riigieksamikomisjoni liikmete ja eesti keele kui teise keele riigieksami korral välisvaatleja juuresolekul riigieksamimaterjalide paketi 45 minutit enne eksami algust kontrollides, kas pakett on terve. Riigieksamikomisjoni liige avab riigieksamitööde ümbrikud eksamiruumis eksaminandide juuresolekul ümbrikule märgitud kuupäeval ja kellaajal.

(2²) Riigieksamikomisjoni esimees teavitab viivitamatult eksameid korraldavat asutust, kui:
1) riigieksamimaterjalide pakett on avatud varem kui 45 minutit enne eksami algust;
2) riigieksamimaterjale on vähem, kui eksaminande;
3) riigieksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud;
4) on kahtluse alla seatud riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsus.

(2³) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teavitab riigieksamikomisjoni esimees sellest eksameid korraldavat asutust. Eksameid korraldav asutus teavitab konfidentsiaalsusnõude rikkumisest vajaduse korral viivitamatult valdkonna eest vastutavat ministrit, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata eksami toimumise edasi lisaeksami toimumise ajale.

(2⁴) Riigieksamikomisjoni liige fikseerib kõik riigieksamikorra rikkumised riigieksamitööde paketi avamise ja riigieksami toimumise protokollis.”;

39) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) riigieksami välisvaatleja eesti keele kui teise keele riigieksamil;”;

40) paragrahvi 33 lõiget 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) ei kasuta riigieksamil ja selle eri osade sooritamisel kõrvalist abi.”;

41) paragrahvi 33 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „või riigieksami välisvaatleja:”;

42) paragrahvi 33 lõike 11 teises lauses asendatakse sõnad „Riigieksami välisvaatleja” sõnadega „Riigieksamikomisjoni liige”;

43) paragrahvi 33 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Riigieksamikomisjoni liikmed ja eesti keele kui teise keele riigieksami välisvaatleja ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Kui riigieksamikomisjoni liige või eesti keele kui teise keele riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees või tema poolt määratud riigieksamikomisjoni liige.”;

44) paragrahvi 33 lõikest 17 jäetakse välja sõnad „koos riigieksami välisvaatlejaga”;

45) paragrahvi 33 lõige 18 sõnastatakse järgmiselt:

„(18) Riigieksami toimumise kohta vormistatakse eksameid korraldava asutuse poolt eeltäidetud protokoll, millele kirjutavad alla riigieksamikomisjoni esimees ja eesti keele kui teise keele riigieksami puhul välisvaatleja, kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrike komplekteerimisel on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 17 esitatud nõudeid.”;

46) paragrahvi 33 lõike 19 esimeses lauses asendatakse sõnad „korraldavad riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja” sõnadega „korraldab riigieksamikomisjoni esimees”;

47) paragrahvi 33 lõike 19 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) protokoll riigieksamimaterjalide paketi avamise ja riigieksami toimumise kohta;”;

48) paragrahvi 33 lõike 19 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 33 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Õpilase taotlusel tehakse tema kirjalikust riigieksamitööst või eksamitöö osa(de) vastustest, millele õpilasel on tekkinud autoriõiguse seadusest tulenev autoriõigus, pärast eksami lõppemist koopia. Koopia tegemise juures viibivad riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksamikomisjoni liikmed. Eesti keel teise keelena eksami korral viibib koopia tegemise juures ka välisvaatleja. Õpilane võib samadel tingimustel riigieksamikomisjoni esimehe ja riigieksamikomisjoni liikmete juuresolekul teha koopia oma nutiseadmega.”;

50) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) kasutada eksami korralduslikus osas viipekeele tõlki;”;

51) paragrahvi 37 lõiget 9 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Eksamit korraldav asutus võib eesti keele kui teise keele eksami suulist osa hinnata salvestiselt, andes sellest koolile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kolm päeva enne eksami algust teada. Sel juhul viibib eksamiruumis suulise osa läbiviimisel välisvaatleja.”;

52) paragrahvi 37 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identsed sõnastatud pikemad vabavormilised vastused (näiteks keeleeksami kirjutamisosas), ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus või muu selline, riigieksamiosa või kogu riigieksamitöö kirjutamisel, siis teavitab eksameid korraldav asutus sellest eksaminande. Eksaminandidel on kohustus eksameid korraldava asutuse poolt väljapakutud ajal ja kohas sooritada hindamisel tuvastatud kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise kahtlusega riigieksamiosa (samaväärsete ülesannetega) uuesti. Kui uuesti sooritamisel saab kinnitust, et eksaminand on eksami ajal kasutanud kõrvalist abi, siis hinnatakse kogu eksamitöö 0 punktiga. Eksaminandi mitteilmumisel hinnatakse eksamitöö 0 punktiga.”;

53) paragrahvi 38 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Paberil läbiviidud riigieksamitöid, sealhulgas keeleeksamite suulise osa salvestusi säilitatakse eksameid korraldavas asutuses kolm aastat.”;

54) paragrahvi 39 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eksameid korraldav asutus annab hiljemalt eksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks igale koolile eksamitulemuste alusel tagasisidet õppe tulemuslikkusest ja sellest, milline on kooli panus õpilaste edasijõudmisse.”;

55) paragrahvi 39 lõike 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Eksameid korraldav asutus esitab hiljemalt riigieksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks kooli pidajale riigieksamite analüüsi alusel tagasisidet, milles kõrvutatakse kooli pidaja iga kooli õppe tulemuslikkust ja kooli panust õpilaste edasijõudmisse:”;

56) paragrahvi 39 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Eksameid korraldav asutus esitab riigieksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile riigieksamite ja rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamite aruanded. Aruandes kajastatakse õppekava eesmärkide ning õpitulemuste saavutatust eksamitöö kui terviku ja osade kaupa; erinevate õpilasrühmade ja õppeasutuse rühmade lõikes; tulemuste võrreldavust kahe sama õppeaine eelmise eksamitööga; eksamitöö kvaliteeti mõõtmisomaduste ja riiklikule õppekavale vastavuse põhjal.”;

57) määrust täiendatakse paragrahviga 46⁶ järgmises sõnastuses:

„§ 46⁶. Eksamikorralduse erisus 31. augustini 2029. a

Kuni 31. augustini 2029. a on ühtsete põhikooli lõpueksamite, välja arvatud võõrkeelte lõpueksamite sooritamise keeled eesti keel, vene keel ja viipekeel. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja ühtsete põhikooli lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.”.