Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Lavassaare looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 05.05.2016 nr 54

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

  (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla ala Pärnu maakonnas Audru vallas Jõõpre ja Oara külas, Koonga vallas Hõbeda, Kiisamaa, Kuhu, Nedrema, Tamme ja Õepa külas ning Halinga vallas Kablima, Maima, Pereküla, Pitsalu, Vakalepa ja Vee külas. Kaitseala nimeks saab Lavassaare looduskaitseala (edaspidi kaitseala).

  (2) Kaitseala² kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) Lavassaare soostikku, seda ümbritsevaid metsa- ja pärandkooslusi ning kaitsealuseid liike;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)³, kadastikud (5130), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), alvarid (6280*), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
  3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas: eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);
  4) kaitsealuseid taimeliike: sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik porss (Myrica gale) ja lodukannike (Viola uliginosa);
  5) neid liike ja nende elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikepistrik (Falco columbarius), tutkas (Philomachus pugnax), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), laululuik (Cygnus cygnus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), metsis (Tetrao urogallus), sarvikpütt (Podiceps auritus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väikekajakas (Larus minutus), händkakk (Strix uralensis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), välja-loorkull (Circus cyaneus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), punaselg-õgija (Lanius collurio), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja öösorr (Caprimulgus europaeus);
  6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku: rabapüü (Lagopus lagopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja naerukajakas (Larus ridibundus);
  7) kaitsealused linnuliike: hiireviu (Buteo buteo), hallõgija (Lanius excubitor) ja kanakull (Accipiter gentiles);
  8) rändlindude peatuspaiku.

  (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks.

  (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala piir

  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitseala kaitsekord 

§ 5.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud ja kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit:
  1) Ahaste sihtkaitsevöönd;
  2) Kablima sihtkaitsevöönd;
  3) Kiisamaa sihtkaitsevöönd;
  4) Õepa sihtkaitsevöönd;
  5) Puistama sihtkaitsevöönd;
  6) Lavassaare sihtkaitsevöönd;
  7) Pereküla sihtkaitsevöönd.

§ 6.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Lavassaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sooökosüsteemide looduslikkuse säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

  (2) Ahaste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sooökosüsteemide looduslikkuse säilitamine ja taastamine ning I kaitsekategooria loomaliigi elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on rabad, liigirikkad madalsood ning siirdesoo- ja rabametsad.

  (3) Puistama sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemi elupaikade kaitse ja taastamine, I kaitsekategooria loomaliigi ning II kaitsekategooria loomaliikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

  (4) Õepa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemi kaitse ja taastamine ning II kaitsekategooria loomaliigi elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on rabad ning siirdesoo- ja rabametsad.

  (5) Kablima, Pereküla ja Kiisamaa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide ja poollooduslike koosluste kaitse ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, alvarid, puisniidud, liigirikkad madalsood, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

§ 7.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 lõike 1 punktides 3 ja 4 kehtestatud ajal.

  (2) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga ja veekogudel sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Jalgrattaga sõitmine on lubatud ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine ning sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (3) Kaitsealal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Enam kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (4) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 8 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud liikumispiirangu ajal. Linnujaht on keelatud.

  (6) Kaitsealal on lubatud ehitiste hooldustööd ning kaitsealaga piirnevate riigi teeregistris olevate teede hooldamiseks vajalikud tööd.

  (7) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
  1) Kiisamaa, Kablima ja Pereküla sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
  2) koosluste kujundamine märgalade loodusliku veerežiimi säilitamiseks ja taastamiseks;
  3) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks;
  4) maaparandussüsteemide eesvoolude hooldustööd.

§ 8.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) Ahaste ja Puistama sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. veebruarist kuni 31. juulini;
  4) Õepa sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. veebruarist kuni 30. juunini.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 9.  Vajalik tegevus

  (1) Pereküla, Kablima ja Kiisamaa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende liigikoosseisu säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ulatuses, mis tagab koosluste väärtuse säilimise ja suurenemise.

  (2) Kaitseala metsa- ja sookoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine.

§ 10.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted 

§ 11.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 12.  Kehtetuks tunnistamine

  Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrus nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”, millega võeti kaitse alla Virussaare rabasaar, tunnistatakse kehtetuks Virussaare rabasaare osas.

§ 13.  Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” muutmine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) määruse lisas esitatud Lavassaare hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks.

§ 14.  Menetluse läbiviimine

  Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. mai 2011. a käskkirjaga nr 761 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas⁵.

§ 15.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ Nõukogu direktiiv 1992/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

² Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” asutatud Virussaare rabasaare kaitseala, Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” asutatud Lavassaare hoiuala, keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrusega nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Laisma kaljukotka püsielupaiga ning keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Lavassaare ja Laisma metsise püsielupaiga alusel. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 182 tuleb Lavassaare loodusalal ja punkti 1 alapunktist 26 Lavassaare linnualal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Lavassaare looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välis- ja vööndite piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Lavassaare looduskaitseala (Leht 1)

Lisa Lavassaare looduskaitseala (Leht 2)