Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 07.05.2024 nr 11
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse veeõnnetuse ennetamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse või kasutatakse.
(2) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.
(3) Kaasfinantseering käesoleva määruse tähenduses on kaasfinantseerija rahaline panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele.
(4) Kaasfinantseerija käesoleva määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse.
(5) Partner käesoleva määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kellega koostöös toetuse saaja projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks.
(6) Investeeringuobjekt käesoleva määruse tähenduses on projekti tegevuste elluviimise koht.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on ennetada veeõnnetusi, suurendada elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes veeõnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist.
(2) Toetuse andmise tulemusena on paranenud kodulähedase veekogu ohutus.
§ 4. Toetuse andja
Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle.
2. peatükk Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse otseselt toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
(2) Toetatavad tegevused on:
1) uuenduslik tegevus ja erilahendus, mis vähendab või hoiab ära veeõnnetuse läbi füüsilise keskkonna muutmise;
2) veekogu kalda puhastamine ja kõva pinnasega täitmine;
3) veekogust mööda viiva jalgtee korrastamine ja ohtlikku kohta piirde paigaldamine;
4) ohtliku purde, lagunenud paadisilla, jalakäijate silla ja vette mineku silla parandamine või asendamine;
5) veekogu äärde avalikuks kasutamiseks päästevahendite kapi või veeohutuspüstaku paigaldamine;
6) ujumiskoha põhja puhastamine ohtlikust prügist;
7) avaliku ranna korrastamine.
(3) Toetust ei anta projektile, mis on ajendatud ärihuvist ning suunatud kasumi teenimisele.
§ 6. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti eesmärgile ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega.
(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti elluviimiseks vajaliku teenuse või eseme soetamise kulu;
2) ehitusmaterjali kulu;
3) transpordikulu.
(3) Kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja või kaasfinantseerija arvelduskontolt;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on tekkinud, järgides riigihangete seaduse põhimõtteid;
4) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) kulu, mis ei ole projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõistlik ning mis ei ole projekti elluviimisega otseselt seotud, sealhulgas toetuse saaja igapäevased haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu, mis on kaetud sularahas;
5) kulu projekti raamatupidamisele;
6) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
7) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
9) vaide- ja kohtukulu;
10) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;
11) esinduskulu, kingitus ja auhind;
12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt;
13) tegevustoetus;
14) püsikulu, sealhulgas töötasu;
15) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
16) ehitise üürimise või rentimise kulu;
17) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu;
18) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;
19) projektijuhtimise kulu, juhul kui projektijuhtimine on sisse ostetud tasuline teenus;
20) koolituse ja avaliku ürituse läbiviimise kulu.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab kõige varem käesoleva määruse jõustumise kuupäeval ja lõppeb kõige hiljem 30. septembril 2024. aastal.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendada.
§ 8. Toetuse taotlusvooru eelarve, toetuse määr ning oma- ja kaasfinantseering
(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve on 41 000 eurot.
(2) Toetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 5 500 eurot.
(3) Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Muudest allikatest kaasfinantseeringu taotlemise korral tuleb taotluses esitada teave, kellelt ja millises summas kaasfinantseeringut taotletakse. Kaasfinantseeringu taotluse vastusest tuleb teavitada toetuse andjat. Kaasfinantseeringu taotluse rahuldamata jätmise korral tuleb see asendada omafinantseeringuga.
(5) Eraldatud toetust ei tohi kasutada teise projekti oma- või kaasfinantseeringuks.
§ 9. Vähese tähtsusega abi
(1) Toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.
(2) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka oma- või kaasfinantseering, mis antakse avaliku sektori vahenditest.
(3) Toetuse andja kontrollib, kas toetus, mida taotlusvoorust taotletakse, kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks.
(4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot
(5) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 750 000 eurot.
(6) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid on suurem, kui toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on õigustatud vähese tähtsusega abina saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetust vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse taotlemine
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda avalikes huvides tegutsev:
1) mittetulundusühing, mille liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksus ega Eesti riik ja mille äriühingutest liikmed ei moodusta rohkem kui poole;
2) sihtasutus, mille ei ole asutatud kohaliku omavalitsuse üksus ega Eesti riik ja mille äriühingust asutajad ei moodusta rohkem kui poole.
(2) Taotleja võib projekti kaasata partneri avalikust, era- või kolmandast sektorist ning tal peab olema oma- või kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise võimalus.
(3) Taotleja peab olema võimeline projekti ellu viima hiljemalt 30. septembriks 2024. aastal.
(4) Taotlejale kehtivad järgmised nõuded:
1) taotleja ei ole erakond;
2) taotlejal ei ole riikliku maksu- või maksevõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud;
3) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust;
4) taotleja tegevus on avalik ja kui taotleja on kohustatud esitama majandusaasta aruanded, on need nõuetekohaselt esitatud;
5) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
6) taotleja esindajat ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud;
7) taotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut täitnud nõuetekohaselt.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida taotleja ja taotluse käesoleva määruse nõuetele vastavust.
03.10.2024 10:40
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:
1) taotleja, kaasfinantseerija või partneri kontaktandmed, sealhulgas taotleja e-posti aadress;
2) projekti nimi, eesmärk ja tulemus;
3) projekti planeeritavad tegevused ja nende elluviimise koht;
4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
5) projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
6) kinnitus § 10 lõige 4 tingimustele vastamise osas;
7) projekti oma- või kaasfinantseeringu allikas;
8) kaasfinantseerija kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri;
9) taotleja kinnitus selle kohta, et taotlus on esitatud investeeringuobjekti omaniku teadmisel ja nõusolekul, kui taotleja ei ole investeeringuobjekti omanik;
10) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest;
11) muu vajalik teave.
(3) Projekti tegevused on soovituslik enne taotluse esitamist läbi arutada vastava piirkonna päästekeskuse koordinaatoriga.
(4) Toetuse andja esitatud taotlust ja lisadokumente ei tagasta.
4. peatükk Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Toetuse andja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil ning avaldab sellekohase pressiteate ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult toetuse andja e-posti aadressil [email protected].
§ 13. Taotluse menetlemise aeg
Taotlust menetletakse ja otsus selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Toetuse andja kontrollib tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab toetuse andja sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg.
(3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(4) Toetuse andjal on vajaduse korral õigus külastada investeeringuobjekti kohapeal, teavitades sellest taotlejat vähemalt kolm tööpäeva ette.
(5) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
1) taotleja ei vasta § 10 sätestatud nõuetele;
2) taotlus ei vasta § 11 sätestatud nõuetele;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ja puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;
4) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
§ 15. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine
(1) Päästeameti peadirektor moodustab käskkirjaga taotluse hindamiseks vähemalt viieliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab selle töökorra.
(2) Komisjon hindab nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti sisuline põhjendatus – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest;
2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;
3) projekti tulemus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;
4) projekti eelarve – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjon moodustab vastavalt hindamise käigus koondhinde alusel tekkinud paremusjärjestuse põhjal taotlustest pingerea.
§ 16. Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul Päästeameti peadirektor.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;
2) pingerea alusel ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid;
3) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata.
(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
6) muu vajalik teave.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
5) muu vajalik teave.
(5) Taotlust osaliselt ei rahuldata.
(6) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt.
(7) Toetuse andja avaldab oma veebisaidil järgmised andmed:
1) toetuse saaja nimi;
2) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa.
5. peatükk Toetuse kasutamine
§ 17. Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping
(1) Pärast taotluse rahuldamise otsust sõlmib toetuse andja toetuse saajaga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).
(2) Leping sõlmitakse toetuse andmise tingimuste ja korralduse täpsustamiseks.
(3) Toetus makstakse toetuse saajale välja lepingus määratud tingimustel.
§ 18. Muudatused toetuse kasutamisel
(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama toetuse andjale põhjendatud muutmistaotluse.
(2) Muutmistaotlus tuleb esitada enne projekti lõppkuupäeva ja tegevus peab olema teostatav projekti lõppkuupäevaks.
(3) Kui investeeringuobjektile tehtavad kulud on võrreldes eelarves planeerituga suurenenud, katab selle toetuse saaja.
§ 19. Aruande esitamine ja kinnitamine
(1) Toetuse saaja esitab vastavalt lepingule toetuse andjale esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatud projekti elluviimise aruande.
(2) Aruandes tuleb esitada fotod investeeringuobjektist enne ja pärast toetuse kasutamist. Toetuse andjal on õigus aruandes esitatud fotosid avalikult kasutada nii meedias kui ka õppematerjalina.
(3) Aruanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul alates projekti elluviimise lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 31. oktoober 2024. aastal.
(4) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul kümne tööpäeva jooksul.
(5) Kui projekti kulu oli väiksem kui projekti eelarve ja projekti kogumaksumus on vähenenud, tagastab toetuse saaja kasutamata toetuse lepingu kohaselt.
(6) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.
(7) Kui toetuse andja aruannet ei kinnita, nõuab ta vajaduse korral toetuse osaliselt või täielikult tagasi.
§ 20. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;
2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või toetuse rahuldamise otsuses määratud tingimusi;
3) toetuse saaja on rikkunud lepingu tingimusi;
4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muul õigusvastasel viisil;
5) toetuse saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblikuks kuluks;
6) toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärki või saavutab selle osaliselt.
(2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul teeb toetuse andja toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse, kaaludes otsuse tegemise ajaks ellu viidud projekti tegevuste mõju projekti eesmärgi saavutamisele.
(3) Toetuse andja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses.
(4) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) mitteabikõlblikuks muutunud oma- või kaasfinantseeringu kulude summa;
7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
9) viivise määr ja selle arvutamise alused;
10) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
11) muu vajalik teave.
(5) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt.
(6) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
(7) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada raamatupidamise seaduse § 12 sätestatud tähtaja lõpuni.
6. peatükk Poolte õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise otsuse kohta;
2) taotleda toetuse andjalt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi;
3) loobuda saadud toetusest ja see tagastada.
(2) Toetuse saaja peab:
1) kasutama toetust taotluse ja selle rahuldamise otsuse kohaselt;
2) järgima hanke läbiviimisel riigihangete seaduste põhimõtteid;
3) tagastama toetuse toetuse andja arvelduskontole, kui toetuse andja esitab tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse;
4) esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe ja aruande;
5) pidama raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta;
6) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
7) katma kõik projekti kulud pangaülekandega;
8) võimaldama toetuse andjal kohapeal kontrollida ja auditeerida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ja teostatud tööd, sealhulgas võimaldama kontrolli läbiviijale juurdepääsu projektiga seotud ruumi ja territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või kasutab;
9) andma toetuse andjale projekti kohta nõutud teabe ja dokumendid viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;
10) osutama kohapealses kontrollis ja auditis igakülgset abi;
11) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt;
12) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
13) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
14) tagastama kasutamata toetuse, mis on suurem kui kümme eurot, toetuse andja arvelduskontole, kui projekti kulud olid projekti eelarvest väiksemad.
15) taotlema toetuse andjalt nõusolekut taotluses sisalduva projekti tegevuste muutmiseks;
16) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
§ 22. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andjal on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumentide;
2) kontrollida kohapeal toetuse kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset ja tehtud tööd;
3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi;
4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui toetuse saaja esitab sellekohase avalduse.
(2) Toetuse andja peab:
1) kuulutama oma veebisaidil välja taotlusvooru ja sellest teavitama ühes üleriigilise levikuga päevalehes;
2) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
3) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;
4) kontrollima taotleja ja taotluse käesoleva määruse nõuetele vastavust;
5) moodustama taotluse hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö teenindamise;
6) vormistama taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse;
7) teavitama taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest;
8) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
9) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle;
10) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivas dokumendis tehtud muudatusest;
11) lahendama toetuse andja otsuste peale esitatud vaide.
7. peatükk Vaidemenetlus
§ 23. Vaide esitamine ja menetlemine
Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja.
Lauri Läänemets
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
Facebook
Twitter