Väljaandja: Sotsiaalminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.11.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2020
Avaldamismärge: RTL 2002, 62, 931

Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid

Vastu võetud 17.05.2002 nr 78


Määrus kehtestatakse «Rahvatervise 
 seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 
 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187) § 8 lõike 2 
 punkti 17 alusel.
 
 


 § 1. Reguleerimisala
 
 


 (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja 
 ebameeldivate aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused 
 elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.
 
 


 (2) Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, 
 hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud 
 vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa käesoleva 
 määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada 
 samuti ehitusprojektide koostamisel.
 
 


 § 2. Terminid
 
 


 Määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt:
1) 
 vibratsioon – tahke keha mehaaniline võnkumine;
2) 
 üldvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale 
 või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu;
3) püsiv 
 vibratsioon – vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus 
 mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB;
4) 
 muutuv vibratsioon – vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus 
 vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB;
5) 
 vibrokiirendus (α) – vektoriaalne suurus, mis iseloomustab 
 vibratsiooni kiiruse muutumist ajas, väljendatakse parameetri 
 ruutkeskmise väärtusega, m/s2;
6) 
 sagedus-korrigeeritud vibrokiirendus (αw) – 
 vibrokiirenduse ruutkeskmine väärtus, arvutatakse valemi järgi:
Piltkus
 
  
 αw – sagedus-korrigeeritud vibrokiirendus, m/s2;
 
 
 


  
  
 
  
 Wi – i-nda 1/3-oktaavriba kaalufaktor ISO 
 2631-1:1997 järgi;
 
 
 


  
  
 
  
 αi – vibrokiirenduse ruutkeskmine 
 väärtus1/3-oktaavribas, m/s2;
 
 
 
 

 7) ekvivalentne korrigeeritud vibrokiirendus (αw, e) – 
 püsiva suurusega korrigeeritud vibrokiirendus, mille energia on võrdne 
 muutuva vibratsiooni energiaga etteantud ajavahemikus, arvutatakse valemi 
 järgi:
Piltkus
 
  
 αw,e – ekvivalentne sagedus-korrigeeritud 
 vibrokiirendus, m/s2;
 
 
 


  
  
 
  
 αwi – sagedus-korrigeeritud 
 vibrokiirendusTi kestuse ajal, m/s2;
 
 
 
 

 8) summaarne korrigeeritud vibrokiirendus (αv) – 
 summaarse vibrokiirenduse korrigeeritud ruutkeskmine väärtus, mis on 
 määratud vibrokiirenduste väärtustega ristiasetsevates mõõtetelgedes (x, 
 y, z), arvutatakse valemi järgi:
Piltkus
 
  
 αwx, αwy, αwz 
 – on ruutkeskmise kiirenduse erinevate telgedesuunalised väärtused, 
 m/s2;
 
 
 


  
  
 
  
 kx, ky, kz – onvõnkumiste 
 mõjukordajad erinevate telgede suhtes;
 
 
 
 

 9) vibrokiirenduse tase (Lα) – kiirendus 
 lävisuuruse suhtes detsibellides (dB), arvutatakse valemi järgi:
Piltkus
 
  
 α – vibrokiirenduse väärtus, m/s2;
 
 
 


  
  
 
  
 αo – vibrokiirenduse lävisuurus,ao 
 =1×10–6 m/s2;
 
 
 
 


 valem on kasutatav ka sagedus-korrigeeritud vibrokiirenduse taseme (Lα, 
 w) ja summaarse korrigeeritud vibrokiirenduse taseme (Lα, 
 v)väljendamiseks detsibellides (dB).
 
 


 § 3. Üldvibratsiooni piirväärtused
 
 


 (1) Üldvibratsiooni tunnussuurus on summaarne korrigeeritud 
 vibrokiirendus (αv) või selle logaritmiline tase (Lαv)detsibellides.
 
 


 (2) Üldvibratsiooni piirväärtuste aluseks on ISO 2631-2:1989 baaskõver.
 
 


 (3) Vibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel 
 (23.00–07.00) ajal on esitatud tabelis:
 
 
 


  
 Hooned ja ruumid
 
  
 Vibratsiooni toimeaeg
 
  
 Vibro-
kiirenduse αv piirväärtused, (m/s2)
 
  
 Vibro-
kiirenduse tasemete Lαv piirväärtused, 
 (dB)
 
  
 Baaskõvera koefitsient*
 
 
 


  
 Olemasolevad
 
  
  
 
  
  
 
  
  
 
  
  
 
 
 


  
 1. Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete 
 lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad
 
  
 Päeval


Öösel
 
  
 1,26×10–2


8,83×10–3
 
  
 82


79
 
  
 2,0


1,4
 
 
 


  
 2. Majutusettevõtete majutusruumid
 
  
 Päeval
Öösel
 
  
 1,26×10–2
8,83×10–3
 
  
 82
79
 
  
 2,0
1,4
 
 
 


  
 3. Tervishoiuteenuse osutamise ruumid, v. a haiglapalatid
 
  
 Ööpäevaringselt
 
  
 1,26×10–2
 
  
 82
 
  
 2,0
 
 
 


  
 4. Haiglapalatid
 
  
 Ööpäevaringselt
 
  
 8,83×10–3
 
  
 79
 
  
 1,4
 
 
 


  
 5. Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö
 
  
 Päeval  
 
  
 1,26×10–2
 
  
 82
 
  
 2,0
 
 
 


  
 6. Bürood ja haldushooned
 
  
 Päeval  
 
  
 2,52×10–2
 
  
 88
 
  
 4,0
 
 
 


  
 Projekteeritavad
 
  
  
 
  
  
 
  
  
 
  
  
 
 
 


  
 1. Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete 
 lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad
 
  
 Päeval


Öösel
 
  
 8,83×10–3


6,31×10–3
 
  
 79


76
 
  
 1,4


1,0
 
 
 


  
 2. Haiglapalatid
 
  
 Ööpäevaringselt
 
  
 6,31×10–3
 
  
 76
 
  
 1,0
 
 
 
 

 * Baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb 
 korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused.

 


 § 4. Üldvibratsiooni mõõtmise ja hindamise meetodid
 
 


 (1) Üldvibratsiooni on soovitatav mõõta mõõtevahenditega, mis vastavad 
 EVS-EN 60651:2001, IEC 61260:1995 ja ISO 8041:1990 nõuetele.
 
 


 (2) Mõõtjal peab olema Eesti Akrediteerimiskeskuse või mõne muu pädeva 
 akrediteerimisasutuse poolt «Mõõteseaduse» (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 
 71, 442) § 134 lõike 2 alusel välja antud erialast 
 kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus.
 
 


 (3) Üldvibratsiooni on soovitatav mõõta ja hinnata ISO 2631-1:1997, ISO 
 2631-2:1989, ISO 5349-1:2001 ja Nordtest Method NT ACOU 082 
 (Buildings: Vibration and shock, 1991) meetodite järgi.
 
 


 § 5. Määruse jõustumine
 
 


 Määrus jõustub 1. novembril 2002. a.
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 
 Minister Siiri OVIIR
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 
 Sotsiaalala asekantsler
kantsleri ülesannetes Riho 
 RAHUOJA