Teksti suurus:

Tallinna Ringkonnakohtu taotlus riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lõike 1 põhiseaduslikkuse kontrolliks

Väljaandja:Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.06.2011
Avaldamismärge:RT I, 10.06.2011, 2

Tallinna Ringkonnakohtu taotlus riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lõike 1 põhiseaduslikkuse kontrolliks

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

 

Kohtuasja number

3-4-1-3-11

Otsuse kuupäev

2. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Peeter Jerofejev, Ott Järvesaar, Lea Kivi ja Harri Salmann

Kohtuasi

Tallinna Ringkonnakohtu taotlus riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lõike 1 põhiseaduslikkuse kontrolliks

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2011. aasta määrus kriminaalasjas nr 1-01-25

Asja läbivaatamine    

Kirjalikus menetluses

 

RESOLUTSIOON

Tunnistada riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lõige 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab kahju hüvitamise, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku arutamise ajal.

 

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus lõpetas 26. veebruari 2010. aasta määrusega kohtuliku uurimise käigus menetluse Jana Kitteri suhtes süüdistuses kriminaalkoodeksi (KrK) § 143 lõike 2 punktide 1, 11 ja 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus ei rahuldanud J. Kitteri kaitsja taotlust maksta J. Kitterile 4. juulist 2000 kuni 2. jaanuarini 2001 alusetult vahi all viibitud aja eest hüvitist.

2. Harju Maakohtu 26. veebruari 2010. aasta määruse peale esitas J. Kitteri kaitsja määruskaebuse, milles palus mõista J. Kitter süüdistuses KrK §-de 161 ja 162 järgi õigeks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 22. märtsi 2010. aasta määrusega J. Kitteri määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu 26. veebruari 2010. aasta määruse osas, millega lõpetati J. Kitteri suhtes kriminaalasi süüdistuses KrK §-de 161 ja 162 järgi kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu, ja osas, millega jäeti J. Kitterile hüvitamata alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Ringkonnakohus saatis kriminaalasja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

3. Harju Maakohus lõpetas kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu 28. juuni 2010. aasta määrusega kohtuliku uurimise käigus menetluse J. Kitteri suhtes süüdistuses KrK §-de 161 ja 162 järgi, v.a OÜ Respektika episoodis. Sama määrusega jäeti hüvitamata alusetult vabaduse võtmise tõttu riigi poolt tekitatud kahju. 30. juunil 2010 tegi Harju Maakohus otsuse, millega mõistis J. Kitteri süüdistuses KrK § 162 järgi OÜ Respektika episoodis õigeks.

4. Harju Maakohtu 28. juuni 2010. aasta määruse peale esitas kaebuse J. Kitteri kaitsja, kes taotles määruse tühistamist ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. novembri 2010. aasta määrusega Harju Maakohtu 28. juuni 2010. aasta määruse osas, millega jäeti hüvitamata J. Kitterile alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Ringkonnakohus saatis asja selles osas uuesti maakohtule arutamiseks.

5. Harju Maakohus tegi 8. veebruaril 2011 määruse, millega jättis hüvitamata J. Kitterile temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. J. Kitteri kaitsja esitas Harju Maakohtu 8. veebruari 2011. aasta kohtumääruse peale määruskaebuse.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. märtsi 2011. aasta kohtumäärusega kohaldamata riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 sätted ja tunnistas AVVKHS § 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis välistab isiku õiguse taotleda hüvitist vahi all viibitud aja eest, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku uurimise staadiumis. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 8. veebruari 2011. aasta määruse, millega jäeti J. Kitterile hüvitamata alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju, ning luges ajaks, mil J. Kitterilt oli AVVKHS mõttes alusetult vabadus võetud, 183 päeva.

7. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et AVVKHS § 1 lõige 1 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. AVVKHS § 1 määrab ammendavalt isikute ringi, kellel tekib õigus nõuda riigilt hüvitist alusetult vabaduse võtmise eest. AVVKHS § 1 lõike 1 kohaselt hüvitatakse AVVKHS-s sätestatud korras alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ja kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus. AVVKHS § 1 lõige 3 täpsustab juhud, mil kahju ei hüvitata. Juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse muul kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alusel, kui on loetletud AVVKHS § 1 lõike 3 punktis 3, sh kui isiku suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistava asjaolu, sh kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu, siis tekib isikul AVVKHS § 1 lõike 1 punkti 1 alusel riigi vastu kahjunõude esitamise õigus. J. Kitteri vaidluse puhul oli kriminaalasja menetlus kuritegude aegumistähtaja möödumise ja J. Kitteri vastu algatatud kriminaalasjade lõpetamise hetkeks jõudnud eelistungist edasi järgmisesse, kohtuliku uurimise staadiumisse.

8. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 7. märtsil 2011.

 

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

9. Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvates ei ole ammendava loetelu tõttu võimalik AVVKHS § 1 lõiget 1 laiendavalt tõlgendada. Komisjoni arvates puudub mõistlik ja asjakohane põhjus, miks peaks kohtlema isikuid hüvitise saamisel erinevalt sõltuvalt sellest, millises menetlusstaadiumis tehti aegumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamise otsus. Sellist põhjendust ei leia ka AVVKHS eelnõu 564 SE seletuskirjast. Rikutud on PS §-ga 12 kaitstavat üldist võrdsuspõhiõigust, kuna välistatakse vahi all viibitud aja eest hüvitise taotlemine juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku uurimise staadiumis (kohtuistungil).

 

Jana Kitter ja tema esindaja

10. J. Kitter leiab, et AVVKHS § 1 lõige 1 kohtleb isikuid ebavõrdselt, kuna välistab kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohtuliku uurimise staadiumis õiguse saada hüvitist alusetult vahi all viibitud aja eest, ning on seega vastuolus PS § 12 lõikega 1.

Olenemata menetlusstaadiumist, s.o kas kriminaalasjas toimub eeluurimine, kas tegemist on kohtu korraldava istungiga või on käivitunud juba kohtulik uurimine, on süüdimõistmine välistatud KarS § 81 lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel. Sellisel juhul, olenemata samuti menetlusstaadiumist, tuleb menetlus lõpetada. Kuna KrMS § 309 lõike 2 kohaselt ei ole aegumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise aluseks, siis lõpetatakse kriminaalmenetlus ka juhul, kui asi on juba kohtuliku uurimise staadiumis. Puudub mõistlik põhjus kohelda erinevalt isikuid, kes on viibinud vahi all ja kelle suhtes hiljem menetlus lõpetatakse ja ainuke põhjendus ebavõrdseks kohtlemiseks on menetluse jõudmine hilisemasse menetlusetappi. Kriminaalasja jõudmine või mittejõudmine mingiks hetkeks kohtuliku uurimise staadiumi on sedavõrd juhuslikku laadi, et ei saa kuidagi õigustada muus osas absoluutselt sarnaste isikutegruppide ebavõrdset kohtlemist.

J. Kitteri kaitsja lisab, et põhiseadusega on vastuolus regulatsiooni puudumine AVVKHS §-s 1, mille kohaselt oleks isikul õigus taotleda vahi all viibitud aja eest hüvitist ka siis, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku uurimise staadiumis. Seda kinnitab ka Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. aasta otsus asjas nr 3-3-1-85-09.

Kaitsja lisab alternatiivselt, et AVVKHS § 1 lõikeid 1 ja 3 on võimalik tõlgendada põhiseadusega vastavuses olevatena, kui lähtuda sellest, et lõikes 1 esitatud loetelu ei ole ammendav. Seega oleks põhiseadusega kooskõlas tõlgendus, et kahju tuleb hüvitada olenemata menetluse staadiumist, kui isikult on vabadus võetud lõpetatud või lõppenud menetluse tõttu. Hüvitamine on välistatud, kui see on sätestatud AVVKHS § 1 lõikes 3.

 

Õiguskantsler

11. Õiguskantsler leidis, et AVVKHS § 1 on vastuolus PS § 12 lõike 1 esimesest lausest tuleneva õigusloome võrdsuse põhimõttega osas, mis välistab vahi all viibinud isiku õiguse saada hüvitist alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku uurimise staadiumis.

Olukorras, kus kohtueelses menetluses või kohtu korraldaval istungil aegumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisel saab vahi all viibinud isik üldjuhul (st kui ei esine AVVKHS § 1 lõikes 3 sätestatud välistavaid asjaolusid) alati hüvitist, kuid kohtuliku uurimise käigus aeguva kuriteo puhul sõltub vahi all viibinud isiku hüvitise saamine sellest, kas rehabiliteerimise eesmärgil taotletud menetluse jätkamisel tehakse õigeksmõistev otsus, ei ole võrreldavaid gruppe koheldud võrdselt. Kuriteo aegumine kriminaalasja konkreetses menetlusstaadiumis on pigem juhuslikku laadi asjaolu ja ei ole võimalik tuvastada mõistlikku põhjust, mis õigustaks eelkirjeldatud gruppide erinevat kohtlemist.

 

Justiitsminister

12. Justiitsministri arvates on AVVKHS § 1 lõike 1 punkt 1 vastuolus PS § 12 lõikega 1 osas, milles see ei võimalda taotleda hüvitist alusetult vahi all viibitud aja eest, kui kriminaalasja menetlus on lõpetatud kohtuliku uurimise staadiumis.

Puudub mõistlik ja asjakohane põhjus piirata alusetult vahi all viibitud aja eest hüvitise saamise õigust selle alusel, kas aegumise kohaldamise hetkeks on kriminaalasja menetlus jõudnud kohtu eelistungini või kohtuliku uurimise etapini. Seejuures ei sõltu isiku kuulumine ühte või teise võrreldavasse gruppi selle isiku enda tahtest, vaid on tema suhtes täiesti juhuslik, sõltudes eeluurimise kestusest, uurijate, prokuratuuri ja kohtu töökoormusest ning muudest asjaoludest, mida vahi all viibinud ja hüvitist taotleval isikul üldjuhul ei ole võimalik märkimisväärselt mõjutada.

 

Rahandusminister

13. Rahandusminister leidis, et AVVKHS kohaldamatus praegusele olukorrale ei tähenda automaatselt AVVKHS § 1 vastuolu põhiseadusega.

AVVKHS § 1 lõike 1 punktis 1 ei nähta ette kriminaalasja menetluse lõpetamise aluseid (nt kuriteo aegumine, süüdistatava surm jne). Selliselt on sätte kohaselt tähtis vaid kriminaalmenetluse lõpetamise fakt ning hüvitise saamiseks AVVKHS § 1 lõikes 3 nimetatud välistavate asjaolude puudumine. Ei ole teada asjaolu, miks seatakse AVVKHS § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt kahju hüvitamine sõltuvusse kriminaalmenetluse staadiumist. Selliselt ei kohaldu AVVKHS juhul, kui kriminaalasi lõpetatakse pärast kohtu korraldavat istungit (k.a pärast eeluurimist) määrusega. Erinevalt kohtumääruses toodust leiab rahandusminister, et ka AVVKHS-s reguleerimata küsimustes juhindutakse kahju hüvitamise üldistest alustest ning PS §-st 25. AVVKHS ei muuda põhiseadust rakendamatuks. AVVKHS § 1 lõike 1 punktis 1 kriminaalasja menetluse staadiumite sätestamine ei pruugi lähtuda menetlusökonoomiast ja küsitav on isiku õiguste kaitse tõhusus.

 

VAIDLUSTATUD SÄTE

14. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (RT I 1997, 48, 775; RT I 2004, 46, 329) § 1 lõige 1 sätestab:

„§ 1. Hüvitise saamise õigus

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud korras hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule:

1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus;

2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega;

3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus;

4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja;

5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284) sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud;

6) kes kandis aresti ja selle määramise otsus on tühistatud;

7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik.

/.../“

 

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eelduseks on kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 esimene lause). Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (alates Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15). Asjassepuutuvuse eelduseks on ka see, et normikontrolli algatanud kohus on selgitanud välja kõik asja lahendamiseks olulised faktid ja õigusnormide sisu, st õigesti tõlgendanud õigusnorme.

16. Harju Maakohus lõpetas kohtuliku uurimise käigus menetluse J. Kitteri suhtes seoses kuritegude aegumistähtaja möödumisega. Lahendades J. Kitteri kaitsja määruskaebust, tunnistas Tallinna Ringkonnakohus AVVKHS § 1 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis välistab isiku õiguse taotleda hüvitise saamist vahi all viibitud aja eest, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku uurimise staadiumis. Ringkonnakohtu vaidlustatud säte ei oleks praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas asjassepuutuv, kui sätet oleks võimalik tõlgendada nii, et see kohalduks ka neile kohtu loal vahi all viibinud isikutele, kelle suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kohtuliku uurimise staadiumis.

17. AVVKHS § 1 lõikes 1 on sätestatud juhud, mil isikul on õigus nõuda alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. AVVKHS § 1 lõike 1 punkti 1 järgi hüvitatakse kahju isikule, „kes viibis kohtu loal vahi all ja kelle asjas on kriminaalmenetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus”. Väljendit „eeluurimise staadiumis” tuleb kriminaalmenetluse seadustiku tähenduses tõlgendada kohtueelse menetlusena; „kohtu korraldavat istungit” aga osana kohtumenetlusest, kohtulikul eelmenetlusel toimuva eelistungina (KrMS §-d 258, 261-263). AVVKHS § 1 lõike 1 sõnastus on seega piisavalt selge järeldamaks, et ülejäänud kohtumenetluse osad, kohtulik uurimine ja kohtuvaidlus (KrMS 10. peatüki 4. ja 5. jao tähenduses) ei kuulu kummagi punktis 1 kasutatud väljendi alla ning kohtu loal vahi all viibinud isikule on kahju hüvitamine välistatud, kui tema asjas lõpetatakse kriminaalmenetlus kohtumenetluses kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik tõlgendada AVVKHS § 1 lõiget 1 laiendavalt. Sättes on ammendavalt loetletud juhud, mil isikul on õigus nõuda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist.

18. Kolleegiumi hinnangul on seega otstarbekuse kaalutlusel asjassepuutuv AVVKHS § 1 lõige 1 osas, milles see välistab kahju hüvitamise, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu (KrMS § 199 lõike 1 punkt 2) kohtuliku arutamise ajal (KrMS § 274 lõige 1). Sätte põhiseaduspärasuse korral oleks Tallinna Ringkonnakohus pidanud tegema J. Kitteri asjas vahi all viibitud aja eest hüvitise määramise küsimuses teistsuguse otsuse kui sätte põhiseadusvastasuse korral.

19. KrMS §-de 199 lõike 1 punkti 2 ja 274 lõike 1 kohaselt saab kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada kohtumenetluses nii eelistungil kui kohtuliku arutamise staadiumis. AVVKHS § 1 lõike 1 punkt 1 aga ei võimalda hüvitada kahju neile kohtu loal vahi all viibinud isikutele, kelle asjas on kriminaalasja menetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetatud kohtuliku arutamise ajal (KrMS § 274 lõige 1). Samal ajal näeb AVVKHS § 1 lõike 1 punkt 1 alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise konkreetsest kriminaalasja lõpetamise alusest sõltumata ette neile kohtu loal vahi all viibinud isikutele, kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud kohtueelses menetluses või kohtulikus eelmenetluses.

20. PS § 12 lõige 1 sätestab võrdsuspõhiõiguse. Selle riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid (Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. aasta otsus asjas nr 3-4-1-2-05, punkt 40). AVVKHS § 1 lõige 1 kohtleb erinevalt neid isikuid, kes on viibinud kohtu loal vahi all ja kelle suhtes on kriminaalmenetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetatud kohtueelses menetluses või kohtulikus eelmenetluses, ning neid, kes on viibinud kohtu loal vahi all ja kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu kohtuliku arutamise ajal. Seetõttu on tegemist võrdsuspõhiõiguse riivega.

21. Riive materiaalse põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb leida legitiimne eesmärk, mille huvides võrdsuspõhiõigust piiratakse. Praegusel juhul peab legitiimne eesmärk õigustama erinevat kohtlemist alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise saamisel sõltuvalt menetlusetapist, milles kriminaalmenetlus kuriteo aegumise tõttu lõpetati.

22. AVVKHS § 1 lõike 1 alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise aluste loetelu hakkas kehtima AVVKHS jõustumise tõttu 1. jaanuaril 1998. AVVKHS § 1 lõike 1 punkti 1 kuni 31. augustini 2002 kehtinud sõnastuse kohaselt hüvitati alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, „kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja algatamise määrus tühistatud, menetlus lõpetatud eeluurimise või juurdluse staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on tehtud õigeksmõistev otsus”. Seejuures arvestati kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega kriminaalkoodeksi (RT 1993, 7, 103; RT I 2002, 64, 390) kehtivusajal kuni 31. augustini 2002 alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 1996. aasta otsus asjas nr 3-1-1-32-96; 3. oktoobri 2008. aasta otsus asjas nr 3-1-1-42-08, punkt 11). See tähendab, et kuritegu sel ajal kohtumenetluse kestel ei aegunud ja seega sisaldas AVVKHS § 1 lõike 1 loetelu kuni 31. augustini 2002 kõik võimalikud erinevas menetlusetapis kuriteo aegumise alusel kriminaalmenetluse lõpetamise juhud. 1. septembril 2002 jõustunud karistusseadustiku § 81 kohaselt aegub kuritegu ka kohtumenetluse ajal. Karistusseadustiku kehtima hakkamisel jõustus ka karistusseadustiku rakendamise seadus (RT I 2002, 56, 350), millega tehti AVVKHS § 1 lõikesse 1 mitmeid muudatusi, sh muudeti § 1 lõike 1 punkti 1 sõnastust („[…] kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil […]”), kuid jäeti seejuures tõenäoliselt tähelepanuta aegumise instituudi uus korraldus karistusseadustikus ja sätestamata alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine isikutele, kes viibisid kohtu loal vahi all ja kelle kriminaalmenetlus lõpetati kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu kohtuliku arutamise ajal.

23. Kolleegiumi hinnangul ei olnud seega seadusandjal legitiimset eesmärki kohelda isikuid AVVKHS § 1 lõikes 1 alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise saamisel erinevalt sõltuvalt menetlusstaadiumist, milles kriminaalmenetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetati. Legitiimset eesmärki ei leia ka kolleegium. Seetõttu tunnistab kolleegium PSJKS § 15 lõike 1 punkti 21 alusel AVVKHS § 1 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab kahju hüvitamise, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku arutamise ajal.

 

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Harri Salmann



/otsingu_soovitused.json