Teksti suurus:

Kohustuslikud lisatingimused lepingutele, mis käsitlevad eksporditehingute tagamist ühiselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikide riiklike ekspordikrediidikindlustuse asutustega

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 10.06.2014, 10

Kohustuslikud lisatingimused lepingutele, mis käsitlevad eksporditehingute tagamist ühiselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikide riiklike ekspordikrediidikindlustuse asutustega1

Vastu võetud 05.06.2014 nr 76

Määrus kehtestatakse ekspordi riikliku tagamise seaduse § 9 lõike 5 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse kohustuslikud lisatingimused lepingule, mille alusel ekspordi riikliku tagamise seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud kindlustusandja (edaspidi kindlustusandja) annab eksporditagatise ühiselt koos mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi riikliku ekspordikrediidikindlustuse asutusega (edaspidi teise liikmesriigi riiklik eksporditagatise andja).

§ 2.  Ühise eksporditagatise andmine

  (1) Lepinguga, mis käsitleb eksporditehingute tagamist ühiselt teise Euroopa Liidu liikmesriigi riikliku eksporditagatise andjaga, annavad kindlustusandja ja nimetatud teise liikmesriigi riiklik eksporditagatise andja ühise eksporditagatise. Ühise eksporditagatise andmine toimub kas üksikute eksporditagatiste andmisega (sealhulgas kindlustuspoliiside väljastamine), ühe ühise eksporditagatise andmisega või mõnel muul moel.

  (2) Ühise eksporditagatise andmiseks sõlmitava lepingu eesmärk on reguleerida Euroopa Liidu liikmesriikide riiklike eksporditagatise andjate vastastikuseid kohustusi järgmistel juhtudel:
  1) ettevõtja (edaspidi peaettevõtja) teeb enda nimel eksporditehingu ja on sõlminud või sõlmib eksporditehingu täitmiseks allhankelepinguid ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis teise ettevõtjaga (edaspidi allhankija), kusjuures eksporditehingu teine pool ehk võlgnik asub riigis, mis ei kuulu Euroopa Liitu, või Euroopa Liidu liikmesriigis, mis ei ole peaettevõtja ja allhankija asukohaliikmesriik;
  2) peaettevõtja kohustub kandma allhankijale üle talle kuuluva summa võlgniku poolt peaettevõtjale makstavatest summadest ja tegema kõik toimingud, mis on vajalikud võlgniku makstud ning allhankijale kuuluva summa ülekandmiseks;
  3) allhankija ja võlgniku vahel ei ole õiguslikke suhteid;
  4) peaettevõtja eksporditagatise andja (edaspidi põhiline eksporditagatise andja) ja allhankijate eksporditagatise andjad (edaspidi teised eksporditagatise andjad) on valmis igaüks vastavalt oma tavapärastele eksporditagatise andmise tingimustele tagama enda riigis toimuva eksporditehingu osa igas üksikus tagatislepingus kindlaks määratud riskide vastu.

  (3) Ostjariigi võlg käesoleva määruse tähenduses on ühe riigi võlgnike kumulatiivne võlg, mis on tekkinud poliitiliste riskide realiseerumisel riigi tegevuse tulemusel.

  (4) Ühise eksporditagatise andmisel kohustub kindlustusandja järgima §-des 3–8 sätestatut.

§ 3.  Lisatingimused põhilise kindlustusandja kohustuste kindlaksmääramisel

  Põhiline eksporditagatise andja, kes ainuisikuliselt vastutab riskijuhtimise, sealhulgas allhankelepingute eest, kohustub:
  1) tagama need peaettevõtja riskid tema lepinguosa piires, mis on kindlaks määratud igas üksiklepingus;
  2) mitte heaks kiitma muudatusi eksporditehingu olulistes tingimustes või peaettevõtja ning allhankijate vahelises lepingus, välja arvatud juhul, kui seda tehakse vastastikusel kokkuleppel teiste eksporditagatise andjatega;
  3) mitte loobuma peaettevõtjale antud eksporditagatisest tulenevatest kohustustest peaettevõtja kindlustuslepinguliste kohustuste täitmata jätmisel, ilma et sellest oleks teistele eksporditagatise andjatele teatatud;
  4) mitte tunnistama üksiku eksporditagatise kehtivust lõppenuks, ilma et sellest oleks teistele eksporditagatise andjatele teatatud;
  5) teatama teistele eksporditagatise andjatele kõigist talle teadaolevatest faktidest, mis võivad tekitada kahju või muuta riski liiki või suurust;
  6) kahju või kahju tekkimise ohu korral leppima teiste eksporditagatise andjatega kokku meetmete rakendamises, kusjuures otsused kahju tõendamise kohta tehakse võimaluse korral vastastikusel kokkuleppel ning kindlustushüvitise suurus ja selle maksmise üksikasjad määratakse kindlaks vastavalt iga üksiku kindlustuslepingu tingimustele;
  7) kahju korral rakendama vajalikke meetmeid või nõudma, et peaettevõtja rakendaks vajalikke meetmeid maksmata summade sissenõudmiseks ja sissenõutud summadest teistele eksporditagatise andjatele kuuluvate summade tagasimaksmiseks, ning tegema kõik selliste summade ülekandmiseks vajalikud toimingud. Põhilise eksporditagatise andja poolt summade sissenõudmisel tehtud kulutused jagatakse eksporditagatise andjate vahel vastavalt nende osadele eksporditehingus;
  8) peaettevõtjale antud eksporditagatise tühistamise korral tegema kõik endast sõltuva, et täita käesolevas paragrahvis sätestatud kohustused.

§ 4.  Lisatingimused teiste kindlustusandjate kohustuste kindlaksmääramisel

  Teised eksporditagatiste andjad kohustuvad:
  1) tagama need oma riigi allhankija riskid tema tehinguosa piires, mis on kindlaks määratud igas üksiklepingus;
  2) mitte heaks kiitma muudatusi peaettevõtja ja allhankija vahel võlgnikuga tehtud eksporditehingu täitmiseks sõlmitavas lepingus, välja arvatud juhul, kui seda tehakse vastastikusel kokkuleppel põhilise eksporditagatise andjaga;
  3) mitte loobuma allhankijale antud eksporditagatisest tulenevatest kohustustest allhankija kindlustuslepinguliste kohustuste täitmata jätmisel, ilma et sellest oleks põhilisele eksporditagatise andjale teatatud;
  4) mitte tunnistama üksiku eksporditagatise kehtivust lõppenuks, ilma et sellest oleks põhilisele eksporditagatise andjale teatatud;
  5) teatama põhilisele eksporditagatise andjale kõigist talle teadaolevatest faktidest, mis võivad tekitada kahju või muuta riski liiki või suurust;
  6) allhankijale antud eksporditagatise tühistamise korral tegema kõik endast sõltuva, et täita käesolevas paragrahvis sätestatud kohustused.

§ 5.  Konsolideerimine

  Ostjariigi võla konsolideerimisel peavad põhiline eksporditagatise andja ja teised eksporditagatise andjad läbirääkimisi eesmärgiga leida võimalused ja vahendid konsolideerimislepingust tulenevate eriprobleemide lahendamiseks.

§ 6.  Ostjakrediidil põhinevad tehingud

  Euroopa Liidu eksporditagatise andjad, kes on ühisel arvamusel, et nende ostjakrediidi tingimused on piisavalt sarnased, võivad kokku leppida, et kogu eksporditehingu jaoks antakse ühine ostjakrediit.

§ 7.  Arbitraaž

  Kõik ühise eksporditagatise andmise lepingust tulenevad vaidlused, mida ei saa lahendada vastastikusel kokkuleppel, esitatakse kolmest vahekohtunikust koosnevale vahekohtule. Vahekohtu koosseis moodustatakse vastavalt nõukogu direktiivi 84/568/EMÜ riigi nimel või toetusel tegutsevate liikmesriikide ekspordikrediidikindlustuse organisatsioonide või selliste organisatsioonide asemel tegutsevate riigiasutuste vastastikuste kohustuste kohta ühisgarantii korral, mis antakse lepingule, mis hõlmab üht või mitut allhankelepingut ühes või mitmes Euroopa ühenduste liikmesriigis (EÜT L 314, 04.12.1984, lk 24–27) lisaks oleva näidislepingu artiklile 6. Menetlusi reguleerivad Rahvusvahelise Kaubanduskoja lepitus- ja arbitraažireeglid.

§ 8.  Lepingu lisatingimused

  Kindlustusandja võib iga tehingu puhul lisada ühise eksporditagatise andmise lepingusse sätteid, mis ei mõjuta §-des 3–7 sätestatut.


1 Nõukogu direktiiv 84/568/EMÜ riigi nimel või toetusel tegutsevate liikmesriikide ekspordikrediidikindlustuse organisatsioonide või selliste organisatsioonide asemel tegutsevate riigiasutuste vastastikuste kohustuste kohta ühisgarantii korral, mis antakse lepingule, mis hõlmab üht või mitut allhankelepingut ühes või mitmes Euroopa ühenduste liikmesriigis (EÜT L 314, 04.12.1984, lk 24–27).

Taavi Rõivas
Peaminister

Urve Palo
Majandus- ja kommunikatsiooniminister

Heiki Loot
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json