Teksti suurus:

Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 10.06.2015, 8

Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused

Vastu võetud 05.06.2015 nr 57

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, sealhulgas ehitisealuse pinna, ehitise kõrguse ja sügavuse arvestamise alused.

 (2) Määruse termineid kasutatakse ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sealhulgas ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise dokumendi koostamisel ning ehitamise dokumenteerimisel ja muul asjakohasel juhul.

§ 2.  Ehitise tehnilised andmed

 (1) Ehitise tehnilised andmed määratakse, kui see on konkreetse ehitise osas otstarbekas ja võimalik.

 (2) Ehitise tehnilised andmed on:
 1) ehitisealune pind;
 2) maapealse osa alune pind;
 3) suletud netopind;
 4) maapealse osa korruste arv;
 5) maa-aluse osa korruste arv;
 6) absoluutne kõrgus;
 7) kõrgus;
 8) sügavus;
 9) pikkus;
 10) laius;
 11) maht;
 12) maapealse osa maht;
 13) köetav pind;
 14) üldkasutatav pind;
 15) tehnopind;
 16) vundamendi liik;
 17) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal;
 18) katuste ja katuslagede kandva osa materjal;
 19) vahelagede kandva osa materjal;
 20) välisseina liik;
 21) katusekatte materjal;
 22) välisseina välisviimistluse materjal;
 23) veevarustuse liik;
 24) elektrisüsteemi liik;
 25) kanalisatsiooni liik;
 26) soojusvarustuse liik;
 27) soojusallikas;
 28) energiaallikas;
 29) ventilatsiooni liik;
 30) jahutuse liik;
 31) võrgu- või mahutigaasi olemasolu;
 32) liftide arv;
 33) eluruumide arv;
 34) eluruumide pind;
 35) eluruumi tehnilised andmed;
 36) mitteeluruumide arv;
 37) mitteeluruumide pind;
 38) mitteeluruumi tehnilised andmed.

§ 3.  Eluruumi tehnilised andmed

  Eluruumi tehnilised andmed on:
 1) eluruumi number aadressandmete süsteemi infosüsteemi andmete alusel;
 2) eluruumi sissepääsu korrus;
 3) eluruumi tubade arv;
 4) eluruumi pind;
 5) eluruumi köetav pind;
 6) pesemisvõimalus;
 7) eluruumi soojusvarustuse liik;
 8) eluruumi soojusallikas;
 9) eluruumi energiaallikas;
 10) gaasipaigaldise olemasolu;
 11) tualett;
 12) eluruumi avatud köökide arv;
 13) eluruumi köökide arv;
 14) eluruumi rõdude ja lodžade pind.

§ 4.  Mitteeluruumi tehnilised andmed

  Mitteeluruumi tehnilised andmed on:
 1) mitteeluruumi number aadressandmete süsteemi infosüsteemi andmete alusel;
 2) mitteeluruumi sissepääsu korrus;
 3) mitteeluruumi nimetus;
 4) mitteeluruumi kasutamise otstarve;
 5) mitteeluruumi pind;
 6) mitteeluruumi köetav pind;
 7) mitteeluruumi soojusallikas;
 8) mitteeluruumi soojusvarustuse liik;
 9) mitteeluruumi energiaallikas;
 10) mitteeluruumi gaasipaigaldise olemasolu;
 11) mitteeluruumi rõdude ja lodžade pind.

§ 5.  Vundamendi liigid

  Vundamendi liigid on:
 1) madalvundament;
 2) vaivundament;
 3) muu vundament.

§ 6.  Materjali liigid

 (1) Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liigid on:
 1) looduslik kivi;
 2) metall;
 3) monoliitne raudbetoon;
 4) monteeritav raudbetoon;
 5) plastmass;
 6) puit;
 7) tellis;
 8) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon;
 9) muu materjal.

 (2) Katuste ja katuselagede kandva osa materjali liigid on:
 1) plekkprofiil;
 2) terasferm või -tala;
 3) monoliitne raudbetoon;
 4) monteeritav raudbetoon;
 5) puit;
 6) muu materjal.

 (3) Vahelagede kandva osa materjalid on:
 1) plekkprofiil;
 2) terasferm või -tala;
 3) monoliitne raudbetoon;
 4) monteeritav raudbetoon;
 5) puit;
 6) muu materjal.

 (4) Välisseina liigid on:
 1) vahetäitega sõrestik;
 2) plekk;
 3) looduslik kivi;
 4) betoon;
 5) tsementkiudplaat;
 6) palk;
 7) laudis;
 8) mitmekihiline raudbetoonpaneel;
 9) mitmekihiline teraspaneel;
 10) plastmass;
 11) klaas;
 12) tellis;
 13) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon;
 14) muu materjal.

 (5) Katusekatte materjali liigid on:
 1) plaatmaterjal, sealhulgas tsementkiudplaat;
 2) katusekivi;
 3) plekk;
 4) puit või laast;
 5) roog või põhk;
 6) bituumen või PVC plaat või rullmaterjal;
 7) muu materjal.

 (6) Välisseina välisviimistluse materjali liigid on:
 1) krohv;
 2) looduslik kivi;
 3) keraamiline tellis;
 4) betoon;
 5) fassaadiplaat, sealhulgas tsementkiudplaat;
 6) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon;
 7) klaas;
 8) metall, sealhulgas plekk või profiilplekk;
 9) puit, voodrina;
 10) puit, palgina;
 11) muu materjal.

§ 7.  Veevarustuse liigid

  Veevarustuse liigid on:
 1) võrk;
 2) lokaalne, salvkaev;
 3) lokaalne, puurkaev;
 4) muu veevarustus.

§ 8.  Pesemisvõimaluse liigid

  Pesemisvõimaluse liigid on:
 1) vann või dušš;
 2) saun;
 3) pesemisvõimalus hoones või maaüksusel (juhul kui vann, dušš või saun ei paikne eluruumis);
 4) muu pesemisvõimalus.

§ 9.  Elektrisüsteemi liigid

  Elektrisüsteemi liigid on:
 1) võrk;
 2) lokaalne, fossiilkütusel põhinev;
 3) lokaalne, tuuleenergial põhinev;
 4) lokaalne, päikeseenergial põhinev;
 5) lokaalne, hüdroenergial põhinev;
 6) muu elektrisüsteem.

§ 10.  Kanalisatsiooni liigid

  Kanalisatsiooni liigid on:
 1) võrk;
 2) lokaalne, puhasti;
 3) lokaalne, mahuti;
 4) muu kanalisatsioon.

§ 11.  Soojusvarustuse liigid

  Soojusvarustuse liigid on:
 1) kaugküte;
 2) lokaalküte;
 3) kohtküte;
 4) muu soojusvarustus.

§ 12.  Soojusallika liigid

  Soojusallika liigid on:
 1) katel;
 2) soojuspump;
 3) päikesekollektor;
 4) ahi, kamin või pliit;
 5) elektriotseküte;
 6) muu soojusallikas.

§ 13.  Energiaallika liigid

  Energiaallika liigid on:
 1) vedelkütus;
 2) küttegaas, võrk;
 3) küttegaas, mahuti;
 4) tahke, näiteks puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru;
 5) elekter;
 6) maasoojus ja elekter;
 7) õhusoojus ja elekter;
 8) päikeseenergia;
 9) muu energiaallikas.

§ 14.  Ventilatsiooni liigid

  Ventilatsiooni liigid on:
 1) loomulik ventilatsioon, sealhulgas ilma loomuliku tõmbe lõõrideta;
 2) sundväljatõmme;
 3) sundsissepuhe ja -väljatõmme;
 4) soojustagastusega ventilatsioon;
 5) konditsioneerimisega ventilatsioon;
 6) muu ventilatsioon.

§ 15.  Jahutussüsteemi liigid

  Jahutussüsteemi liigid on:
 1) lokaalne jahutus;
 2) õhkjahutus ventilatsiooniga;
 3) tsentraalne vesijahutus;
 4) tsentraalne jahutus külmaagensiga, näiteks freoonjahutus;
 5) muu jahutussüsteem.

§ 16.  Tualettruumide liigid

  Tualettruumide liigid on:
 1) vesiklosett;
 2) kuivkäimla;
 3) tualett hoones või maaüksusel (juhul kui tualett ei paikne eluruumis);
 4) muu tualett.

§ 17.  Ruumide liigid

 (1) Ruum on inimesele juurdepääsetav hoone osa, mis on täielikult või osaliselt piiratud tarinditega.

 (2) Sisekliima tagamisega ruum on selline ruum, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat.

 (3) Eluruum on alaliseks elamiseks ette nähtud ruum või ruumistik. Eluruumid jagunevad elamuteks ja korteriteks. Elamuks loetakse ka hoonet, mis on mõeldud hooajaliseks elamiseks, nagu suvila ja aiamaja.

 (4) Mitteeluruum on ruum või ruumistik, mis pole ette nähtud alatiseks elamiseks ega hoone teenindamiseks või ruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks.

 (5) Tuba on eluruumis asuv elamiseks ettenähtud ruum, näiteks elutuba, magamistuba, lastetuba, kabinet, söögituba.

 (6) Avatud köök on tuba, millesse on paigutatud püsiseadmed toidu valmistamiseks.

 (7) Köök on teisest ruumist selgelt eraldatud ruum, mis on mõeldud ja millesse on paigutatud püsiseadmed toidu valmistamiseks.

§ 18.  Korrus

 (1) Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet selle kasutamise otstarbe kohaselt kasutada.

 (2) Üheks korruseks loetakse ka hoone kasutamise otstarbe kohaselt kasutatavad hoones asuvad horisontaalsed tasapinnad, kui selliste tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit.

 (3) Korruseks loetakse ka tasapinda, mille peamiselt moodustab tehnopind.

 (4) Pööningu- või katusekorrus loetakse korruseks juhul, kui seal paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina.

 (5) Katusel asuvat üksikut hoone tehnoruumi, sealhulgas liftiseadme ruumi, ventilatsiooniseadme ruumi, väljapääsu katusele ja muud seesugust, ei võeta hoone korruselisuse arvestamisel korrusena arvesse.

 (6) Korrused liigitatakse maapealseteks korrusteks ja maa-alusteks korrusteks.

 (7) Maa-aluseks korruseks on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist.

 (8) Hoone korruselisuse kirjeldamisel esitatakse maapealsete ja maa-aluste korruste arv eraldi. Maa-aluste korruste arvu näitava numbri ette lisatakse miinusmärk.

 (9) Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks.

 (10) Hoone osa sissepääsu korruseks on peamine vahetult hoone osasse sisse pääsemise korrus.

 (11) Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust.

§ 19.  Ehitisealune pind

 (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind.

 (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

 (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal.

 (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal.

 (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal.

 (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:
 1) vihmaveesüsteemi;
 2) päikesekaitsevarjestust;
 3) terrassi;
 4) kaldteed ning treppi;
 5) valguskasti;
 6) vundamendi taldmikku;
 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;
 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;
 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

 (7) Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal.

§ 20.  Suletud brutopind

 (1) Korruse suletud brutopind on mõtteline horisontaalne tasapind, mis asub korrust ümbritsevate välispiirete välispinna viimistlusest või, kui piirdes on ava või kujunduslik element, siis välispiirdeid ühendavast mõttelisest joonest seespool.

 (2) Suletud brutopinna sisse ei arvestata rõdu, lodža, terrassi, estakaadi, välistrepi ja muu taolise pinda.

 (3) Kui hoones on mitut korrust osaliselt või täielikult läbiv ruum või ruumi osa ehk aatrium, arvatakse selle pind ühekordselt selle korruse suletud brutopinna hulka, millega samas tasapinnas paikneb ruum või ruumi osa põrand.

 (4) Kui hoones on mitut korrust ühendav liftišaht või ava lifti jaoks, arvatakse selle pind suletud brutopinna sisse kõigil lifti liikumisteele jäävatel korrustel.

 (5) Hoone suletud brutopind on kõigi korruste suletud brutopindade summa.

§ 21.  Tarindite alune pind

 (1) Välistarindite alune pind on mõtteline horisontaalne tasapind, mida piiravad hoone välistarindite viimistletud välis- ja sisepinnad, sealhulgas nende juurde kuuluvad pilastrid, piilarid ja muu selline.

 (2) Sisetarindite alune pind on mõtteline horisontaalne tasapind, mida piiravad hoone sisemiste kande- ja jäigastavate tarindite ning sisemiste tuldtõkestavate tarindite viimistletud välis- ja sisepinnad, sealhulgas nende juurde kuuluvad pilastrid, piilarid ja muu selline.

 (3) Mittekandvate tarindite alune pind on mõtteline horisontaalne tasapind, mida piiravad hoone ohutuse, terviklikkuse, püsivuse ja tuleohutuse seisukohast ebaoluliste tarindite viimistletud välis- ja sisepinnad.

 (4) Kui tarindi pinnas on avasid, süvendeid või eendeid või tarindi pind on profileeritud, siis loetakse tarindi piiriks tarindi pinna mõtteline jätk.

 (5) Tarindi aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse tarindile lisatud mitteolulisi või kujunduslikke elemente, sealhulgas põrandaliiste, avade piirdeliiste ja muud taolist. Tarindi aluse pinna leidmine on kujutatud käesoleva määruse lisas joonistel A ja B.

§ 22.  Suletud netopind

 (1) Korruse suletud netopind ehk kasulik pind on korruse suletud brutopind, millest on maha arvatud korruse välistarindite alune pind, sisetarindite alune pind ja mittekandvate tarindite alune pind.

 (2) Hoone suletud netopind on kõigi korruste suletud netopindade summa.

 (3) Kui ruumis on alla 1,6 meetri kõrguseid osasid, näiteks kaldpindade puhul, võetakse suletud netopinna leidmisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel C.

§ 23.  Ruumi pind

 (1) Korruse ruumide pind on korrusel paiknevate ruumide suletud netopindade summa.

 (2) Hoone ruumide pind on korruste ruumide suletud netopindade summa.

 (3) Ruumide pind mõõdetakse ruumi piiravate vertikaalsete tarindite sisepindadest või nende mõttelistest pikendustest.

 (4) Kui ruumis on alla 1,6 meetri kõrguseid osi, näiteks kaldpindade puhul, võetakse ruumi pinna leidmisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel C.

§ 24.  Eluruumi pind

 (1) Eluruumi pind on elamiseks kasutatava ruumi või ruumikogumi suletud netopind ehk eluruumi kõikide ruumide, sealhulgas tubade, köökide, vannitubade, tualettide, esikute ja muude sarnaste ruumide pindade summa.

 (2) Hoone eluruumide pind on hoones asuvate eluruumide pindade summa.

 (3) Eluruumi pinna hulka ei loeta keldri ja garaaži pinda ega tehnopinda.

§ 25.  Mitteeluruumi pind

 (1) Mitteeluruumi pind on mitteeluruumi kõikide ruumide pindade summa ehk kõigi selliste ruumide või ruumikogumi suletud netopind, mis oma kasutamise otstarbe poolest pole ette nähtud:
 1) elamiseks;
 2) hoone teenindamiseks;
 3) eluruumide ja mitteeluruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks.

 (2) Hoone mitteeluruumide pind on hoones asuvate mitteeluruumide pindade summa.

§ 26.  Tehnopind

 (1) Tehnopind on pind, mis on ette nähtud hoone kui terviku tehniliseks teenindamiseks.

 (2) Tehnopind on eelkõige ventilatsiooniruumi, katlaruumi, soojussõlme ruumi, kilbiruumi, veemõõdusõlme ruumi, lifti ajami ja seadmete ruumi ning muu hoonet teenindava tehnilise ruumi suletud netopind.

§ 27.  Üldkasutatav pind

 (1) Üldkasutatav pind on hoone kasutajate ühises kasutuses oleva või ühisesse kasutusse kavandatud ruumi või hoone osa suletud netopind.

 (2) Üldkasutatav pind on sealhulgas ühises kasutuses olev:
 1) ühendustee, nagu trepikoda, koridor, liftišaht;
 2) olmeruum, nagu puhkeruum, koristustarvete ruum, saun, duširuum, riietusruum, tualett;
 3) kelder või keldriboks;
 4) hoones asuv parkimiskoht ja muu taoline.

 (3) Ainukasutuses oleva hoones, nagu ühepereelamus, loetakse üldkasutatavaks pinnaks ka ainukasutuses olev pind, mis asub väljaspool eluruumi koosseisu, nagu kelder, garaaž, parkimiskoht ja muu taoline.

 (4) Hoone üldkasutatava pinna hulka ei kuulu tehnopind.

§ 28.  Köetav pind

 (1) Ruumi köetav pind on sisekliima tagamisega ruumi suletud netopind.

 (2) Hoone köetav pind on hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa.

§ 29.  Rõdu ja lodža pind

 (1) Rõdu ja lodža, sealhulgas ka välisõhust avatäitega eraldatud rõdu ja lodža pinnaks loetakse nende suurim võimalik pind.

 (2) Rõdu ja lodža suurima võimaliku pinna määramisel ei arvata maha käsipuu, astme ja muu sarnase alla jäävaid pindasid.

§ 30.  Ehitise kõrgus

 (1) Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

 (2) Ehitise absoluutne kõrgus on riiklikus kõrgussüsteemis määratud kõrgusarv ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini.

 (3) Maapinna kalde puhul arvestatakse ehitise kõrgust ehitist vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest.

 (4) Ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

§ 31.  Ehitise sügavus

 (1) Ehitise sügavus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda kõrgusele, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

 (2) Ehitise absoluutne sügavus on riiklikus kõrgussüsteemis määratud kõrgusarv ehitise kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda kõrgusele.

 (3) Maapinna kalde puhul arvestatakse ehitise sügavust ehitist vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest.

 (4) Ehitise all paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi, sealhulgas torustikku, kaablit ja muud seesugust, vundamenti ning selle osa ja muud taolist ehitise sügavuse hulka ei arvestata.

§ 32.  Ehitise pikkus

 (1) Nelinurksel hoonel, millel vähemalt üks nurk on täisnurk, on pikkuseks täisnurga pikema lähiskülje mõõt, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel F.

 (2) Nelinurksel hoonel, mille ükski nurk ei ole täisnurk, ühendatakse välispiirded mõttelise joonega selliselt, et moodustuks täisnurkne nelinurk. Sellise hoone pikkuseks on mõttelistest pikendustest moodustunud täisnurga pikema lähiskülje mõõt, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel G.

 (3) Kui hoone ei ole nelinurkne, ühendatakse välispiirded mõttelise joonega selliselt, et moodustuks täisnurkne nelinurk. Sellise hoone pikkuseks on mõttelistest pikendustest moodustunud nelinurga pikema külje mõõt, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel H.

 (4) Rajatise pikkuse määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust.

§ 33.  Ehitise laius

 (1) Nelinurksel hoonel, millel vähemalt üks nurk on täisnurk, on laiuseks täisnurga lühema lähiskülje mõõt, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel F.

 (2) Nelinurksel hoonel, mille ükski nurk ei ole täisnurk, ühendatakse välispiirded mõttelise joonega selliselt, et moodustuks täisnurkne nelinurk. Sellise hoone laiuseks on mõttelistest pikendustest moodustunud täisnurga lühema lähiskülje mõõt, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel G.

 (3) Kui hoone ei ole nelinurkne, ühendatakse välispiirded mõttelise joonega selliselt, et moodustuks täisnurkne nelinurk. Sellise hoone laiuseks on mõttelistest pikendustest moodustunud nelinurga lühema külje mõõt, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel H.

 (4) Rajatise laiuse määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust.

§ 34.  Ehitise maht

 (1) Ehitise maht on ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa.

 (2) Ehitise maapealse osa maht on kogu ehitise maapealne füüsiline maht lähtudes maapinnast ja arvutatuna ehitise välispiirete välispinnast, mitte arvestades kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente, tehnoseadmeid ja -süsteeme ja muud taolist.

 (3) Ehitise maa-aluse osa maht on kogu ehitise maa-alune füüsiline maht lähtudes maapinnast ja arvutatuna ehitise välispiirete välispinnast, mitte arvestades ehitise all paiknevaid tehnoseadmeid ja -süsteeme, vundamenti ning selle osa ja muud taolist. Hoone puhul arvutatakse maa-aluse osa maht kuni kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda pinnani ja selle mõttelise pikenduseni keldriseina välispinnal.

 (4) Ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahu arvutamisel lähtutakse tegelikust maapinnast või katendist ehitise ümber, võtmata arvesse võimalikke kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

§ 35.  Täiendavad juhised ehitiste tehniliste andmete mõõtmiseks

 (1) Pinna mõõtmisel ja arvutamisel lähtutakse järgnevatest reeglitest:
 1) pinna mõõtmisel ja arvutamisel ei võeta arvesse tarindis olevast avast või süvendist lisanduvat pinda, välja arvatud põrandani ulatuv ja põrandast vähemalt 2,2 meetri kõrgune ava või süvend, mille pind jagatakse pooleks ruumide vahel, mis avaga piirnevad, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonistel A, B, D ja E;
 2) pinna mõõtmisel ja arvutamisel loetakse tarindi aluseks pinnaks kaldpinna puhul ruumi osa pind, mille kõrgus on vähem kui 1,6 meetrit, välja arvatud trepi alla jääv pind;
 3) tarindi sees asuv või tarinditega ümbritsetud lõõr, šaht, korsten, ahi, soojamüür ja muu sarnane arvestatakse tarindi aluse pinna sisse, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonistel A ja B;
 4) tehnosüsteemi ja -seadme alune pind võetakse suletud netopinna mõõtmisel ja arvutamisel arvesse, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonistel A ja B ning tarindist lahus paikneva ahju, kamina, pliidi, korstna või muu taolise alune pind arvatakse suletud netopinna sisse;
 5) ruumi sisse astuva paneelistiku, polsterduse või muu ruumi sisseulatuva kujundusliku või muu mitteolulise tarindi alune pind arvestatakse suletud netopinna sisse, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel B;
 6) ruumi suletud netopinna sisse loetakse kapi ja muu püsimööbli ja sisse ehitatud mööbli alla jääv pind, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonistel A ja B.

 (2) Trepialune pind kuulub selle ruumi pinna koosseisu, millel trepp asub, olenemata ruumi kõrgusest trepi all, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel A.

 (3) Trepi marsi ja mademe pind arvutatakse pinnaks korrusel, kuhu trepp tõuseb, nagu on kujutatud käesoleva määruse lisas joonisel A.

§ 36.  Ehitise mõõtmete ehitisregistrisse esitamise täpsus

 (1) Ehitise mahu väärtused esitatakse kuupmeetrites täisarvulise täpsusega.

 (2) Ehitise pinna väärtused esitatakse ruutmeetrites täpsusega üks koht pärast koma.

 (3) Ehitise pikkusmõõtude, sealhulgas kõrgused, väärtused esitatakse meetrites täpsusega üks koht pärast koma.

§ 37.  Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil.

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler

Lisa Pindade mõõtmist selgitavad joonised