Teksti suurus:

Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Sotsiaalkaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.06.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:18.05.2017
Avaldamismärge:RT I, 10.06.2016, 1

Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 07.06.2016 nr 44

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) tööealine erivajadustega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi;
  2) pereliikmeks loetakse käesoleva määruse mõistes abielus, vabaabielus või kooselus (registreeritud elukaaslased) olevad isikud ning alanejad, ülenejad ja külgjoones sugulased (sh poolõde, poolvend);
  3) tööealine inimene – 18-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene;
  4) hoolduskoormusega inimene – tööealine hooldaja, kes hooldusvajadusega pereliikme hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga või kellel on oht hoolduskoormuse tõttu tööturult välja langeda;
  5) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist ja/või abi toimingutes (kehahooldus, toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks;
  6) sihtrühm – käesoleva määruse mõistes erivajadusega, hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimesed;
  7) toimepiirkond – kohaliku omavalitsuse üksuste poolt ühiselt projekti tegevuste elluviimiseks kokku lepitud koostoimiv mõjuala, mille ulatuses arendatakse ja osutatakse hoolekandeteenuseid;
  8) teenuse arendamine – teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine või parendamine toimingute või tegevustega toimepiirkonnas eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus toimepiirkonda kuuluvas kohaliku omavalitsuse üksuses pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu;
  9) hoolekandeteenused – käesoleva määruse mõistes võrdsustatud sotsiaalteenustega.

§ 3.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  Meetme rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.   Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal 

§ 5.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on:
  1) tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine või
  2) tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks.

  (2) Toetuse andmise väljundnäitaja on hoolekande teenuste saajate arv vähemalt 6225 inimest.

  (3) Toetuse andmise tulemusena peab nende osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, olema vähemalt 30%.

§ 6.   Toetatavad tegevused

  Toetust antakse projektile, mille elluviimisega kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös arendatakse ja osutatakse projekti taotleja või partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil käesoleva määruse §-s 5 sätestatud eesmärkide ja tulemuse saavutamiseks järgmisi hoolekandeteenuseid omaette või kombineerituna:
  1) koduteenus;
  2) tugiisikuteenus;
  3) isikliku abistaja teenus;
  4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 2016. aasta 1. jaanuar – 2023. aasta 31. detsember.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

  (3) Projekti tegevused ei tohi alata enne käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise tähtpäeva ja peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud.

§ 8.   Abikõlblikud kulud

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõike 3 punktile 1 ja lõikele 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

  (2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.

  (3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (4) Abikõlblik on sihtrühmale teenuse osutamise ajal teenuse saaja ja teenuse osutaja transpordikulude hüvitamine, mis ei moodusta rohkem kui 10% projekti abikõlblike kogukulude eelarvest.

  (5) Abikõlblik on otseselt käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ruumide remontimise, vajaliku mööbli ja seadmete soetamise kulu. Otseselt teenuse osutamiseks vajalike abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise kulu on abikõlblik ainult käesoleva määruse § 6 punktis 4 nimetatud teenuste osutamisel. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 20% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja kulutused peavad olema tehtud vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (6) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste sisu peab vastama sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §-des 17–25 ja 27–29 sätestatud miinimumnõuetele ning käesoleva määruse lisas 5 sätestatud nõuetele.

  (7) Teenuste osutamise kulud on käesoleva määruse raames abikõlblikud juhul, kui inimese abivajadus on hinnatud ja selle kohta on koostatud hindamisakt, milles määratakse kindlaks teenust vajava inimese kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud. Intervallhooldusteenuse ja päevahoiuteenuse puhul koostatakse lisaks ka hooldusplaan.

  (8) Projektijuhtimise kulu on abikõlblik maksimaalselt 2000 eurot kuus.

  (9) Raamatupidamiskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.

  (10) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud:
  1) projekti kaudsed kulud ühendmääruse § 9 lõigete 5 ja 6 mõistes;
  2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks;
  3) mootorsõiduki ja kinnisasja ostmise ja liisimise kulu;
  4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu;
  5) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
  6) uuringute, analüüside ja kaardistuste kulu, välja arvatud sihtrühma kaardistus enne projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust;
  7) veebipõhiste lahenduste, sealhulgas koduleht, e-õppematerjalid, e-käsiraamatud, loomise kulu;
  8) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud;
  9) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud;
  10) väliskoolituse ja -lähetuse kulud;
  11) transpordikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul;
  12) abivahendite soetamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul;
  13) inimese kodu kohandamise kulu.

  (11) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1 punktile 9 ei anta toetust projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist.

§ 9.   Toetuse osakaal ja piirsumma

  (1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 50 000 eurot ja suurim summa 225 000 eurot. Kui toetatavad tegevused toimuvad ühe maakonna ulatuses, kus partneritena on kaasatud vähemalt 50% kohaliku omavalitsuse üksustest, on toetuse suurim summa 375 000 eurot projekti kohta. Iga lisanduva maakonna puhul, kus partneritena on kaasatud vähemalt 50% kohaliku omavalitsuse üksustest, suureneb toetuse maksimaalne summa 225 000 euro võrra.

  (2) Toetuse osakaal on kuni 85% abikõlblikest kuludest projekti abikõlblikkuse perioodi esimese 12 kuu jooksul, kuni 75% järgmise kuue kuu jooksul ja kuni 65% järgmise kuue kuu jooksul. Ülejäänud projekti rahastus kaetakse omafinantseeringuga.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või maakondlik omavalitsuste liit. Toimepiirkonna moodustamiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus taotlejana kaasama partnerina vähemalt ühe kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakondlik omavalitsuste liit vähemalt 50% liitu kuuluvatest kohaliku omavalitsuse üksustest, kuid toimepiirkonna miinimumsuurus ei tohi olla väiksem kui 5000 inimest.

  (2) Partner võib olla:
  1) juriidiline isik;
  2) füüsilisest isikust ettevõtja;
  3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust ministri käskkirja alusel;
  4) kohaliku omavalitsuse üksus;
  5) maakondlik omavalitsuste liit.

  (3) Taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõuetele.

  (4) Taotleja võib esitada igas taotlusvoorus ainult ühe taotluse.

  (5) Kui pärast taotluste esitamise tähtaega haldusreformi tulemusena taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad, siis võib üks kohaliku omavalitsuse üksusest toetuse saaja rakendada mitut ühes taotlusvoorus toetust saanud projekti.

  (6) Vähemalt üks toimepiirkonna kohaliku omavalitsuse üksus peab olema 2015. aastal osutanud taotluses nimetatud teenust või teenuseid.

§ 11.   Taotleja kohustused

  Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva määruse §-s 9 sätestatuga;
  2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud;
  3) toetust ei taotleta kulule, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;
  4) taotluses planeeritud osalejate osakaal, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, on vähemalt 30%;
  5) taotlus allkirjastatakse esindusõigusliku isiku poolt.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (3) Kui taotlejaks on maakondlik omavalitsuste liit, peab taotleja täitma e-taotluste keskkonnas vastava andmevälja, kus ta toob välja omavalitsuste liidu liikmete arvu.

  (4) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.   Taotlusvooru avamine

  (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.

  (2) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (3) Rakendusüksus korraldab mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud.

§ 14.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna kaudu.

  (2) Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 65 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Ühe taotluse raames antakse taotlejale aega puuduste kõrvaldamiseks kokku kuni kümme tööpäeva.

  (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele.

  (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.

§ 16.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuded.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 15 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
  3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (4) Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.   Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

  (2) Igat nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.

  (3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

  (4) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
  1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 8 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 22 punkti;
  3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 8 punkti;
  4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 4 punkti;
  5) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 4 punkti.

  (5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.

  (6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

  (7) Kui eksperdid ei jõua lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastava projekti hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse osalusel; koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.

  (8) Taotluste osas, mille ekspertide hindamistulemus on alla 22 punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (9) Rakendusüksus koostab ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel taotluste lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus ning kuhu kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 22 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt 1 punkti.

  (10) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi.

  (11) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja taotluste omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” alakriteeriumi „partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse” punktisumma on suurem.

  (12) Kui käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud hindamistulemust ületavate taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ning § 9 lõike 2 alusel omafinantseeringu määr ja hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” alakriteeriumi „partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse” punktisumma on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia” punktisumma on suurem.

  (13) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 10–12 sätestatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

§ 18.   Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses kõik taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 22 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt 1 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevustega alustamiseks;
  2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal;
  3) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning siseriiklikust andmete kogumise korrast.

  (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

  (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (5) Nende menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vabade vahendite jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 19.   Taotluse osaline rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning järgmistel juhtudel:
  1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
  2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 18 lõikest 1.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (3) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

  (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.

  (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
  2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
  3) andmed projekti progressi kohta (tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt);
  4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt);
  5) hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
  6) hinnang partnerluse toimimisele;
  7) kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.

  (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

§ 23.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

  (3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

  (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksuse poolt väljatöötatud vormil.

  (5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud. Kulud makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustel.

  (6) Projektis ei rakendata kaudsete kulude arvestusel ühtset määra.

  (7) Maksetaotlusi esitatakse kord kvartalis.

  (8) Toetuse saaja peab enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega esitama rakendusüksusele:
  1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
  2) koopia riigihangete tegemisekorrast asutuses;
  3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.

  (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (10) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul.

  (11) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on täidetud.

  (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 24.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
  1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid käesoleva määruse lisas 4 esitatud vormil C või D ja esitab need rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele. Toetuse saaja peab pidama arvestust ja koguma detailseid isikuandmeid teenuse saajate kohta;
  2) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
  3) peab arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.

  (2) Toetuse saaja ja partner ei või käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate teenuste kulusid.

  (3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.

  (4) Enne teenuse osutamise algust peavad projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused:
  1) kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14;
  2) olema vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 selgitanud välja abi saamiseks pöördunud inimese teenusevajaduse, koostanud hindamisakti ja teinud otsuse abi andmise kohta;
  3) esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning hindamisakti iga teenuse saaja kohta koos otsusega abi andmise kohta.

  (5) Toetuse saaja peab koos viimase maksetaotlusega esitama kinnituse selle kohta, et kõigi projektis osalenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavas või muus strateegilises dokumendis on fikseeritud projekti raames osutatud teenuste jätkumine vähemalt viie aasta jooksul.

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 26.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 27.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Margus Tsahkna
Sotsiaalkaitseminister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Andmeväljad

Lisa 2 Hindamisleht

Lisa 3 Analüüsi vorm

Lisa 4 Vorm A. Seirearuanne

Lisa 4 Vorm B. Projekti eelarve täitmise aruanne

Lisa 4 Vorm C. Projekti tegevustes osalejad

Lisa 4 Vorm D. Projekti tegevustes osalejad

Lisa 5 Teenuste kirjeldus
18.07.2016 16:05
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lisa 5 punktide 4 ja 5 tekstilõik „151 punktis 4” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Sotsiaalministeeriumi 14.07.2016 taotlust 1.2-5/3162-1.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json