Eurovoci märksõnad (näita)

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0821 kaitserelvajõud

12 ÕIGUS1206 õigusallikad ja õigusharudõigusallikasseadusandlusseadusseaduse rakendamine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2841 tervistervishoiupoliitikatervishoiuteenus

HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSRiigikaitse

Teksti suurus:

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT I, 10.07.2012, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.06.2012 otsus nr 136

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus

Vastu võetud 13.06.2012

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumine

  Kaitseväeteenistuse seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

§ 2. Kaitseväekohustuslase andmete kandmine kaitseväekohustuslaste registrisse

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kantakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel moodustatud mobilisatsiooni riikliku keskregistri kaitseväekohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris olevad andmed üle kaitseväekohustuslaste registrisse.

 (2) Andmete ülekandmisel andmete sisu ja staatust ei muudeta ning kaitseväekohustuslase andmed loetakse kuni andmete muutmiseni seaduses sätestatud korras järgmiselt:
 1) reservväelase andmed loetakse reservis oleva isiku andmeteks;
 2) ajateenija andmed loetakse ajateenija andmeteks;
 3) asendusteenistuslase andmed loetakse asendusteenistuja andmeteks;
 4) kaadrikaitseväelase andmed loetakse tegevväelase andmeteks.

 (3) Isikule, kelle andmed kustutati kaitseväekohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel, ei laiene kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväekohustus ja tema andmeid ei kanta kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustuslasena, kui isik ei ole selleks Kaitseressursside Ametile esitanud kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud taotlust.

§ 3. Kaitseväelase tõotuse kehtivus

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt antud Eesti kaitseväelase tõotus jääb kehtima ja kaitseväelane ei pea andma uut tõotust.

§ 4. Kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamine

 (1) Kaitseväekohustuslase terviseseisundi kohta tehtud arstliku komisjoni otsus kehtib kuni uue otsuse tegemiseni.

 (2) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastab kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevväelase tervisenõuetele.

 (3) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevväelase tervisenõuetele.

 (4) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, peab kuue kuu jooksul arvates kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest läbima arstliku komisjoni, kus hinnatakse tema terviseseisundit.

 (5) Kutsealune, asendusteenistuja ja ajateenija, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastavad kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (6) Kutsealune ja asendusteenistuja, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (7) Kutsealune, asendusteenistuja ja ajateenija, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (8) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastavad kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (9) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (10) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

§ 5. Arstlike komisjonide tegevuse jätkamine

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkavad seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel moodustatud Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon ja Kaitseväe arstlik komisjon oma tegevust.

 (2) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlus jätkub kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

 (3) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile esitatud vaide vaatab Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon läbi seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

 (4) Kui Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon leiab, et vaide esitanud isiku terviseseisundi kohta tuleb teha uus otsus, tagastab Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon asja otsuse teinud arstlikule komisjonile uue otsuse tegemiseks.

§ 6. Ajateenistusse asumise tähtaegade kehtestamine 2013. ja 2014. aastaks

  2013. ja 2014. aasta kutsealuste ja naissoost isikute ajateenistusse asumise tähtajad ja nende arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel kehtestab kaitseminister määrusega.

§ 7. Kaitseväeteenistuskohustuse ja asendusteenistuse täitmine kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel

 (1) Kutsealune, kellele on teatavaks tehtud ajateenistusse kutsumise otsus või kelle ajateenistus on asendatud asendusteenistusega enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on kohustatud asuma teenistusse ettenähtud tähtajal ja kohas.

 (2) Reservis olev isik, kes on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist saanud kutse õppekogunemisele, on kohustatud ilmuma õppekogunemisele ettenähtud tähtajal ja kohas.

 (3) Ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelane, kes kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel on kaitseväe- või asendusteenistuses, vabastatakse kaitseväe- või asendusteenistusest seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud tähtpäeva saabumisel.

 (4) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist esitatud ajateenistuse asendusteenistusega asendamise taotluse menetlus lõpetatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

 (5) 28-aastane ja noorem isik, kes seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel vabastati ajateenistusse kutsumisest ja arvati reservi, loetakse kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel reservis olevaks isikuks ja teda ei kutsuta ajateenistusse.

 (6) Kutsealust, kes kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise aastal saab 28-aastaseks ja keda ei ole seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel ajateenistusse kutsutud, ei kutsuta seaduse jõustumisel ajateenistusse ja Kaitseressursside Amet märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei rakendata, kui kutsealune on enne 28-aastaseks saamist avaldanud soovi aja- või asendusteenistusse asumiseks.

§ 8. Ajapikenduse saanud kutsealuse ajateenistusse asumine

  Seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt ajateenistusse asumiseks ajapikendust saanud kutsealuse ajapikendus kehtib kuni tähtpäeva saabumiseni või asjaolude äralangemiseni.

§ 9. Ajateenistusse kutsumise peatumise lõpetamine

  Kutsealuse, kelle ajateenistusse kutsumine on seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel peatatud, ajateenistusse kutsumise peatamine kehtib kuni ajapikenduse aluste äralangemiseni.

§ 10. Välisriigis elava kutsealuse ajateenistusse asumine

 (1) Kutsealune, kes on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kandmisele kaitseväekohustuslaste registrisse vahetult eelnenud ajal ja ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks, loetakse käesoleva lõike alusel reservis olevaks isikuks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isiku reservis olemise kohta teeb märke kaitseväekohustuslaste registris Kaitseressursside Amet.

§ 11. Ajateenistusse kutsumata jätmine

  Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes omandab kõrgharidust arsti või õe erialal ning on esitanud kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul seaduse jõustumisest arvates.

§ 12. Varasema haldusotsuse kehtivus

  Kaitseväekohustuslase suhtes enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist tehtud haldusotsus jääb kehtima kuni selles märgitud tähtajani, selle muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 13. Asendusteenistuslepingu kehtivus

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud asendusteenistusleping jääb kehtima kuni selles märgitud tähtajani, selle muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 14. Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse maksmine

  Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel aja- või asendusteenistuses olevale kaitseväekohustuslasele makstakse aja- või asendusteenistuse lõppemiseni igakuist toetust seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses ja korras.

§ 15. Õppekogunemisel osalevale reservväelasele palga maksmine

  Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel makstakse õppekogunemisel osalevale reservväelasele palka õppekogunemisest osavõtu aja eest seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses.

§ 16. Valmisoleku reservi lepingu kehtivus

 (1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud valmisoleku reservi leping kehtib kuni selle tähtaja saabumiseni või poolte kokkuleppel lõpetamiseni.

 (2) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud valmisoleku reservi leping ja peatatud leping lõpevad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.

 (3) Valmisoleku reservi lepingu eest makstakse tasu 63,91 eurot kuus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasu makstakse välja valmisoleku reservi lepingu lõppemisel.

§ 17. Tegevteenistuse lepingu lõpetamine ja isiku tegevteenistusse võtmine

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel loetakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse leping lõpetatuks ja isik loetakse tegevteenistusse võetuks lepingu lõppemise kuupäevale järgnenud päevast arvates.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevteenistusse võtmisel võetakse isik tegevteenistusse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse lepingus sätestatud tähtaega arvestades järgmiselt:
 1) määramata tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – määramata ajaks;
 2) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – tegevteenistuse lepingus määratud ajaks.

 (3) Tegevväelane, kelle teenistusaega on pikendatud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 112 lõike 21 alusel, võetakse tegevteenistusse määratud ajaks kuni pikenduse tähtaja saabumiseni.

 (4) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkab tegevväelane rahuaja ametikohal, millel ta teenis seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse lepingu lõpetamisel, kuni uuele rahuaja ametikohale nimetamiseni.

 (5) Tegevväelasel, kes ei soovi kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise tõttu jätkata tegevteenistuses, on 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest õigus esitada Kaitseväe juhatajale kirjalik taotlus tegevteenistusest vabastamiseks. Tegevteenistusest vabastamise taotluse esitanud isik vabastatakse tegevteenistusest hüvitiseta käesoleva lõike alusel seitsme päeva jooksul pärast seda, kui Kaitsevägi on taotluse kätte saanud.

 (6) Tegevväelane, kellel tegevteenistuse lepingu sõlmimisel puudus kaitseväekohustus, peab tegevteenistuses jätkamise soovi korral esitama Kaitseväe juhatajale 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates kirjaliku nõusoleku oma andmete kandmiseks kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustuslasena. Kaitsevägi edastab esimesel võimalusel tegevväelase kirjaliku nõusoleku Kaitseressursside Ametile isiku andmete tegevväelase andmetena kaitseväekohustuslaste registrisse kandmiseks.

 (7) Kaitseväe juhataja on kohustatud tegevteenistusest vabastamisest teavitama Kaitseressursside Ametit, kes märgib nõusoleku andnud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusoleku andmata jätmisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest hüvitiseta käesoleva lõike alusel kirjaliku nõusoleku esitamise tähtpäevale järgnenud päevast arvates ja teda ei loeta kaitseväekohustuslaseks.

 (9) Kaitsevägi teavitab tegevväelase tegevteenistusest vabastamisest Kaitseressursside Ametit kirjalikult.

§ 18. Tegevväelase arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine

  Tegevväelane peab kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel läbima arstliku läbivaatuse ja tervisenõuetele vastavuse hindamise, arvestades eelmist tervisenõuetele vastavuse hindamisest möödunud aega, järgmiselt:
 1) rohkem kui kolm aastat – kuue kuu jooksul;
 2) kolm kuni kaks aastat – ühe aasta jooksul;
 3) vähem kui kaks aastat – mitte hiljem, kui kolm aastat eelmisest tervisenõuetele vastavuse hindamisest.

§ 19. Ressursimahukal koolitusel ja täiendusõppel osalenud tegevväelase tegevteenistusse võtmine

 (1) Tegevväelase suhtes, kes on osalenud ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel, mis on vormistatud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 1801 lõike 5 alusel haldusaktiga, milles on määratud tema kohustus olla lepingulises tegevteenistuses Kaitseväes teatud aja jooksul või hüvitada riigile tekkinud kulu proportsionaalselt tegevteenistusajale, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tegevteenistusse võtmist käesolevas paragrahvis sätestatud eranditega.

 (2) Ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel osalenud tegevväelase tegevteenistuse leping lõpetatakse käesoleva lõike alusel ja ta võetakse tegevteenistusse järgmiselt:
 1) määramata tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – määramata ajaks;
 2) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – tegevteenistuse lepingus ettenähtud tähtaja lõpuni, kui see on hilisem haldusaktis näidatud tegevteenistuses jätkamise kohustuse tähtajast;
 3) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – haldusaktis näidatud kaitseväeteenistuses jätkamise kohustuse lõpuni, kui see on hilisem tegevteenistuse lepingu lõppemise kuupäevast.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist lahkub tegevteenistusest, on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajale otsese kulu, sealhulgas teenistusalase lähetuse ja välislähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud tema ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe tõttu ning mille kestus on pikem kui kolm kuud või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud neljakordset töötasu alammäära juhul, kui ta vabastatakse teenistusest:
 1) süüdimõistva kohtuotsuse tõttu;
 2) distsiplinaarsüüteo tõttu;
 3) omal soovil;
 4) teenistusalaste piirangute järgimata jätmise tõttu;
 5) nõusoleku andmata jätmisel oma andmete kaitseväekohustuslasena kaitseväekohustuslaste registrisse kandmiseks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe või kes eksmatrikuleeriti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest edasijõudmatuse tõttu, on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajale otsese kulu, sealhulgas teenistusalase lähetuse ja välislähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud tema ressursimahuka koolituse või täiendusõppe tõttu, mille kestus on pikem kui kolm kuud või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud neljakordset töötasu alammäära.

 (5) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu ei pea hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes:
 1) pärast Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste või vastava välisriigi õppeasutuse või täiendusõppe läbimist on olnud tegevteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne pooleteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui aasta;
 2) vabastatakse tegevteenistusest kohustuse tõttu hooldada püsiva töövõimetuse või puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest;
 3) on haigestunud või saanud vigastada teenistusülesannete täitmise tõttu ja kes Kaitseväe arstliku komisjoni otsusel ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ning vabastatakse tegevteenistusest;
 4) vabastatakse tegevteenistusest tegevteenistuse tähtaja lõppemisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis märgitud tähtpäeva möödumisel.

§ 20. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamine

 (1) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestab Kaitsevägi.

 (2) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamise aluseks on järgmine otsene kulu:
 1) koolitustasu;
 2) sõidukulu;
 3) majutuskulu;
 4) päevaraha, kui ei ole makstud välislähetustasu;
 5) välislähetustasu, kui tegevväelane on lähetatud koolitusele või täiendusõppele kauemaks kui üks aasta;
 6) kindlustusega seotud kulu.

§ 21. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamise teatis

 (1) Kaitsevägi koostab enne haldusaktis ettenähtud tähtaega tegevteenistusest vabastatavale tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu kohta teatise järgmiste andmetega:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 2) isiku elukoht;
 3) õppekavaga kehtestatud nominaalõppeaeg;
 4) õppeaja algus- ja lõppkuupäev;
 5) koolituskulu arvestamise aluseks võetud kulutuste loetelu, maksumus ja kulu kogusumma;
 6) teatise koostaja nimi ja allkiri;
 7) teatise koostamise kuupäev.

 (2) Kaitsevägi koostab enne haldusaktis ettenähtud tähtaega kaitseväeteenistusest vabastatavale tegevväelasele ressursimahuka täiendusõppe kulu kohta teatise järgmiste andmetega:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 2) isiku elukoht;
 3) täiendusõppele tehtud otseste kulutuste loetelu, maksumus ja kogusumma;
 4) teatise koostaja nimi ja allkiri;
 5) teatise koostamise kuupäev.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kulu arvestamise teatis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse isikule ja teine jääb Kaitseväele.

§ 22. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu hüvitamine

 (1) Isik, kellele on riik teinud tema tegevteenistuses olemise ajal kulutusi tema ressursimahuka koolituse või täiendusõppe tõttu ja kes lahkub tegevteenistusest enne ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel osalemiseks vormistatud haldusaktis määratud tegevteenistuses olemise tähtaja lõppu, kohustub hüvitama käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud kulu ühe kuu jooksul tegevteenistusest vabastamisest arvates.

 (2) Kaitsevägi esitab isikule ressursimahuka koolituse või täiendusõppe kulu hüvitamise nõude kümne kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 või 4 sätestatud asjaoludest teada saamisest arvates. Teadet ei esitata, kui esinevad käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud kulu hüvitamise kohustusest vabastamise asjaolud.

 (3) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu hüvitamiseks võib Kaitsevägi määrata isikule tema kirjaliku taotluse alusel kulu hüvitamise ajakava.

 (4) Ajakavas võib määrata kulu hüvitamise perioodiks kuni kuus kuud tegevteenistusest vabastamisest arvates.

§ 23. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametikohal jätkamine

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkavad seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel Kaitseväe juhataja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametisse nimetatud isikud oma ametikohal kuni nimetamise otsuses sätestatud tähtaja lõpuni.

 (2) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel peavad ametis olevad Kaitseväe juhataja, Kaitseväe peastaabi ülem, väeliigi ülem ja Kaitseliidu ülem tegevteenistusest vabastamise soovist teavitama kaitseministrit 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe peastaabi ülema ja väeliigi ülema tegevteenistusest vabastamisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut. Kaitseliidu ülema tegevteenistusest vabastamisele kohaldatakse Kaitseliidu seaduses sätestatut. Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest hüvitiseta.

 (3) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel võib Kaitseväe juhataja ametis oleva tegevväelase seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 97 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumisel nimetada kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõike 3 kohaselt uuesti ametikohale.

§ 24. Tegevväelase palk

 (1) Tegevväelasele, kes kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkab katkematult tegevteenistuses, jätkatakse uuele rahuaja ametikohale nimetamiseni vähemalt senise teenistustasu suuruse palga maksmist, kui kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel osutub tegevväelase palk madalamaks tema kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisele eelneva kalendrikuu teenistustasust.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui riigieelarve kulude vähendamisega kaasneb üldine riigieelarvest makstavate palkade vähendamine.

§ 25. Tegevväelase lisapuhkusepäevad

 (1) Katkematult tegevteenistuses jätkaval tegevväelasel säilib seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 169 lõike 4 alusel tegevteenistuses oldud aastate eest antud lisapuhkuse saamise õigus ulatuses, millele oli tegevväelasel õigus enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist.

 (2) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta see andmata.

§ 26. Kaadrikaitseväelaste reservi arvatud tegevväelase rahuaja ametikohale määramine või reservi arvamine

 (1) Tegevväelane, kes oli seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel määratud kaadrikaitseväelaste reservi, nimetatakse rahuaja ametikohale seitsme päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelast ei ole võimalik rahuaja ametikohale nimetada, vabastatakse ta tegevteenistusest käesoleva lõike alusel, arvatakse reservi ja makstakse hüvitist tema ühe kuu keskmise seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstud ametipalga ulatuses.

§ 27. Kaitseväeteenistuse seaduse § 95 rakendamise erand

 (1) Kuue kuu jooksul pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist võib tegevväelase vastavust kaitseväeteenistuse seaduse §-s 95 sätestatud nõuetele hinnata ainult tema kirjalikul nõusolekul.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse tegevväelasele, kes on kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevteenistuses ja jätkab samal rahuaja ametikohal.

§ 28. Tegevväelase jätkamine sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohal

  Tegevväelane, kes on kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel suunatud sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale, tuleb nimetada kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel rahuaja ametikohale Kaitseväes.

§ 29. Tegevteenistusstaaži arvestamine

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jääb väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž kehtima.

 (2) Tegevteenistuses jätkamisel või tegevteenistusse asumisel arvestatakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž tegevteenistusstaaži hulka päeva täpsusega.

§ 30. Atesteerimislehe ja teenistuslehe lõpetamine ning säilitamine

  Tegevväelase atesteerimisleht ja teenistusleht lõpetatakse. Lõpetatud atesteerimislehte ja teenistuslehte säilitatakse tegevväelase teenistuskohas tegevväelase teenistuses olemise ajal koos teiste personalidokumentidega. Pärast tegevväelase teenistusest vabastamist säilitatakse atesteerimislehte Kaitseväes vähemalt 25 aastat koos teiste personalidokumentidega Kaitseväe dokumentide loetelus ja asjaajamiskorras ettenähtud korras. Teenistuslehte säilitatakse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kehtinud korras.

§ 31. Varasema distsiplinaarkaristuse kehtivus

  Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel määratud distsiplinaarkaristus kehtib pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist. Niisugune karistus täidetakse ja see kustub selle seaduse järgi, mille alusel see määrati.

§ 32. Varasema distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine

 (1) Kaitseväelasele võib Kaitseväe distsiplinaarseaduse kehtimise ajal toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määrata kaitseväeteenistuse seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel karistust määratud, arvestades süüteo toimepanemise ajal kehtinud Kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud tähtaegu.

 (2) Kui distsiplinaarmenetlust on alustatud enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, lõpetatakse see menetluse alustamise ajal kehtinud menetluskorra järgi.

§ 33. Kaitseväeteenistuse komisjoni menetluses oleva vaide lahendamine

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kaitseväeteenistuse komisjonile esitatud vaide vaatab Kaitseministeerium läbi seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

§ 34. Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule arstiabi ja tervishoiuteenuste osutamine ning meditsiiniseadmete ja ravimite tagamine

  Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule tagatakse arstiabi, tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline otsus tehti enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist.

§ 35. Kaitseväeteenistuses teenistusülesande täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule sotsiaalteenuste tagamine

  Kaitseväeteenistuses teenistusülesande täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule, kellel on tuvastatud puue, tagatakse rehabilitatsiooniteenused, proteesid, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline otsus tehti enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist.

§ 36. Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või töövõimetuks jäänud isikule hüvitise maksmine

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kaitseväelase hukkumise või töövõimetuks jäämise tõttu esitatud hüvitise taotlus vaadatakse läbi, hüvitis määratakse ja makstakse välja seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

§ 37. Perekonnaliikmete ja lähedaste sõidu- ning majutuskulu tagamine

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist perekonnaliikme või lähedase esitatud taotlus tagada sõidukulu raviasutuse asukohta ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas vaadatakse läbi seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

§ 38. Pensioni maksmise jätkamine

 (1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist määratud väljateenitud aastate pension loetakse kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevteenistuspensioniks ja edaspidi kohaldatakse sellele kaitseväeteenistuse seadust.

 (2) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist määratud toitjakaotus- ja töövõimetuspensionile kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadust.

 (3) Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus 30 protsenti tema pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni kolme protsendi võrra iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest. Iga 20-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusaasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.

 (4) Tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pikendati üle sätestatud piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50 protsenti tegevväelase pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.

 (5) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist esitatud pensioni saamise taotlus vaadatakse läbi ja pension määratakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras ning edaspidi kohaldatakse määratud pensionile kaitseväeteenistuse seadust.

 (6) Kui pensioni saaja soovib määratud pensioni lasta ümber arvutada kaitseväeteenistuse seaduse alusel, peab ta esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile kuue kuu jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates ning pension arvutatakse ümber kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest ning edaspidi kohaldatakse määratud pensionile kaitseväeteenistuse seadust.

§ 39. Pensioni suuruse arvutamine

 (1) Pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist tegevteenistusest vabastatud isikul, kellel on õigus tegevteenistuspensionile, on õigus lisaks kaitseväeteenistuse seaduse § 206 lõikes 2 sätestatud pensioni suuruse arvutamise alustele valida tegevteenistuspensioni arvutamise aluseks seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel isiku lepingulises teenistuses oldud aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tegevteenistuspensioni taotlemisel ei või tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise aluseks võetavast ametikohal teenimisest olla tegevteenistuspensioni määramise taotluse esitamise ajaks möödunud rohkem kui viis aastat.

 (3) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist lepingulisest teenistusest vabastatud isikul, kellel on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist täitunud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 või 11 nõutav kaitseväeteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt tegevteenistuspensioni saamise õigus, välja arvatud juhul, kui ta vabastati lepingulisest teenistusest tahtlikult toimepandud süüteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu või kui ta on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik võib tegevteenistuspensioni suuruse arvestamise aluseks valida:
 1) tema viimase ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa või
 2) lepingulisest teenistusest vabastamisele eelnenud viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 viidatud ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise arvestamise aluseks on seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 153 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse viimane redaktsioon.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 viidatud auastmetasu arvestamise aluseks on seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse viimane redaktsioon.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevteenistuspensioni maksmisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.

2. peatükk Muudatused õigusaktides 

§ 40. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvi 21 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kaitseväelast.”

§ 41. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

„20) asendusteenistuse läbiviimiseks sõlmitud haldusleping.”

§ 42. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Kaitseväe Peastaap” sõnadega „Kaitseväe peastaap” vastavas käändes;

3) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Kaitseväe Logistikakeskus” sõnadega „Kaitseväe logistikakeskus” vastavas käändes;

4) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Sõjaväepolitsei” sõnaga „sõjaväepolitsei” vastavas käändes;

5) paragrahvist 10 jäetakse välja sõnad „ning ametikohale vastav sõjaväeline auaste”;

6) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõna „kaadrikaitseväelastest” sõnaga „tegevväelastest”;

7) paragrahvi 24 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) võtab isiku tegevteenistusse ja vabastab tegevteenistusest, nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväelase oma pädevuse piires kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras;”;

8) paragrahvi 24 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kaitseväes töötava ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötaja töölepingu või volitab nimetatud ülesannet täitma väeliigi või struktuuriüksuse ülema;”;

9) paragrahvi 24 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) kehtestab Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra;”;

10) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ülemal on talle alluva kaitseväelase suhtes käsuõigus ja distsiplinaarvõim.”;

11) seadust täiendatakse peatükiga 31 järgmises sõnastuses:

31. peatükk
TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE KAITSEVÄES

§ 351. Tervishoiuteenuse osutamine Kaitseväes

(1) Tervishoiuteenust osutab Kaitseväes tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses üldarstiabi ja eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt.

(2) Tervishoiuteenuse osutamisel Kaitseväes ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 toodud juriidilise vormi nõudeid.

§ 352. Kaitseväe meditsiinikeskus

Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu võib kuuluda meditsiinikeskus, milles osutatakse vähemalt ühte järgmistest meditsiiniteenustest:
1) üldarstiabi;
2) Kaitseväe kiirabi;
3) haiglavälist eriarstiabi.

§ 353. Kaitseväe kiirabi

(1) Kaitseväe kiirabi on Kaitseväe osutatav ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

(2) Kaitseväe kiirabi osutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud korras antud tegevusloa alusel.

(3) Kaitseväe kiirabi osutamiseks vajaliku loa taotlemiseks esitab Kaitsevägi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 nimetatud dokumendid ja andmed.

(4) Kaitseväe kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõudeid.

(5) Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhendi kehtestab kaitseminister määrusega.”;

12) paragrahvi 49 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „kaitseväedistsipliini” sõnadega „kaitseväelise distsipliini”;

13) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kasutab Kaitsevägi jõudu politsei ja piirivalve seaduse 4. peatükis sätestatud korras.”;

14) paragrahvi 49 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, rahustustool”.

§ 43. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustiku tekstis asendatakse sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvi 69 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdimõistetu on aja-, asendus- või reservteenistuses.”;

3) paragrahvi 2353 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „tegevteenistuja” sõnaga „tegevväelase”;

4) paragrahvi 254 lõikes 1 asendatakse sõna „Reservväelase” sõnaga „Kaitseväekohustuslase”;

5) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseväeteenistusalase süüteo toimepanemise eest karistatakse isikut, kes on kaitseväeteenistuses.”;

6) paragrahvi 431 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 434 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 434. Kaitseväeteenistuses oleva isiku ähvardamine

Kaitseväeteenistuses oleva isiku või tema perekonnaliikme ähvardamise eest tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või vara hävitamise või rikkumisega eesmärgiga lõpetada kaitseväeteenistusalaste kohustuste täitmine või muuta nende iseloomu –
karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.”;

8) paragrahvi 435 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „tegevteenistuses” sõnaga „kaitseväeteenistuses”;

9) paragrahv 444 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 445 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 447 lõikes 1 asendatakse sõna „Ülema” sõnaga „Tegevväelase”;

12) paragrahvi 449 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „sõjajõudude” sõnadega „relvastatud üksuse”.

§ 44. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.”

§ 45. Kriminaalhooldusseaduse muutmine

Kriminaalhooldusseaduse § 31 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, esitatakse kohtule või prokuratuurile erakorraline ettekanne tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab andmeid peatamise aluste ja ettepanekut peatamise aja kohta.”

§ 46. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 301 lõike 2 punkti 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra;”;

2) paragrahvi 31 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „kaitseväeteenistuse” sõnadega „aja- või asendusteenistuse”.

§ 47. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 108 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.”

§ 48. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punkti 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal viibinud isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra;”.

§ 49. Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduse § 13 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aeg;”.

§ 50. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema ametikohale võib nimetada vähemalt vanemohvitseri auastet omava tegevväelase, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kui riigikaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemaks nimetada vähemalt vanemohvitseri auastet omava tegevväelase, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, või vähemalt koloneli auastmega tegevväelase, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kõigil käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel on nõutav vähemalt kolmeaastane vanemohvitseri auastme omamine.”;

2) paragrahvi 11 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga Eesti kodanikud, kes vastavad kaitseväeteenistuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele.”;

3) paragrahvi 121 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „kaitseväeteenistuse” sõnadega „aja- või asendusteenistuse”;

4) paragrahvi 23 lõike 11 teises lauses asendatakse sõnad „tegevteenistuses olev kaadrikaitseväelane” sõnaga „tegevväelane”;

5) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „kaitseväeteenistuse” sõnadega „aja- või asendusteenistuse”;

6) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõna „Kaitseväeteenistuses” sõnaga „Tegevteenistuses”;

7) paragrahvi 32 lõikes 25 asendatakse sõna „kaitseväeteenistuse” sõnadega „aja- või asendusteenistuse”.

§ 51. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduse § 73 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 52. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine

Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvis 41 ja § 17 lõikes 4 asendatakse sõnad „mobilisatsiooni riiklik keskregister” sõnaga „mobilisatsiooniregister” vastavas käändes;

3) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse sõna „reservohvitseridele” tekstiosaga „ohvitseri auastet omavale isikule, kes peab samal ajal osalema õppekogunemisel või ilmuma mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu kogunemiskohta”.

§ 53. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Sõjalise valmisoleku tõstmisel, mobilisatsiooni korral, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui kaitseväekohustuslase suhtes on kehtestatud Eestist lahkumise keeld, on politsei pädevuses kontrollida, kas Eestist lahkuva kodaniku suhtes on kehtestatud lahkumise keeld või piirang. Politsei kohaldab keeldu või piirangut kaitseväekohustuslaste registri andmete alusel.”

§ 54. Riiklike peretoetuste seaduse muutmine

Riiklike peretoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse läbivalt sõna „ajateenija” järel sõnadega „või asendusteenistuja”;

2) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti kaitsejõududes ajateenistuses” sõnadega „Eestis aja- või asendusteenistuses”.

§ 55. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust.”;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 21 asendatakse sõna „kaadrikaitseväelase” sõnaga „tegevväelase”;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ajateenija või asendusteenistuja.”;

5) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„31) isik, kellel on aja-, reserv- või asendusteenistuse ajal tekkinud ajutine töövõimetus, kui isiku eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 või käesolevas lõikes sätestatud muul alusel;
32) pikaajaliselt välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks lähetatud tegevväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni;”;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 31 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu ajutise töövõimetuse ajal, kuid mitte kauem kui viis kuud isiku aja-, reserv- või asendusteenistusest vabastamisest arvates.”;

7) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „punktides” tekstiosaga „31, 32,”.

§ 56. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „kaitseväeteenistuse seadusest” sõnadega „ja Kaitseväe korralduse seadusest”;

2) paragrahvi 52 lõike 21 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kaitseväekohustuslase, tegevväelase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist kaitseväeteenistuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud arstlikes komisjonides;”;

3) paragrahvi 52 lõike 21 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kaitseväelase, asendusteenistuja, teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isiku, rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ajal teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelase perekonnaliikmele ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 ning § 4 lõikes 1 nimetatud isiku taastusravi;”;

4) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ametnikud” sõnadega „ja Kaitseministeerium”;

5) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kaitseministeerium teostab järelevalvet tervishoiuteenuste kättesaadavuse üle oma valitsemisalas.”

§ 57. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust;”;

3) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) kaitseväeteenistuse seaduse § 164 lõike 1 alusel makstavat hüvitist.”;

4) paragrahvi 19 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõike 1 alusel makstavat hüvitist.”

§ 58. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 46 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) võlgniku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise puhul;”.

§ 59. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduse § 92 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses.”

§ 60. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväelaste ja asendusteenistujate teenistustingimuste ning Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.”

§ 61. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) on aja-, asendus- või reservteenistuses;”;

2) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) aja-, asendus- või reservteenistuses viibimine;”.

§ 62. Ülikooliseaduse muutmine

Ülikooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõike 10 punktis 3 asendatakse sõna „kaitseväeteenistuse” sõnadega „aja- või asendusteenistuse”;

2) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „kaitseväeteenistuse” sõnadega „aja- või asendusteenistuse”;

3) paragrahvi 56 lõikes 20 asendatakse sõna „kaitseväeteenistuse” sõnadega „aja- või asendusteenistuse”.

§ 63. Kaitseväe distsiplinaarseaduse kehtetuks tunnistamine

Kaitseväe distsiplinaarseadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 64. Kaitseväeteenistuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Kaitseväeteenistuse seadus (RT I 2000, 28, 167) tunnistatakse kehtetuks.

3. peatükk Seaduse jõustumine 

§ 65. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

 (2) Käesoleva seaduse § 57 punkt 3 jõustub üldises korras ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 10. maist.

Ene Ergma
Riigikogu esimees