Teksti suurus:

Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus

Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.07.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 10.07.2013, 70

Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus

Vastu võetud 08.07.2013 nr 32

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Muuseumide andmekogu asutamine 

§ 1.  Muuseumide andmekogu asutamine

  Määrusega asutatakse andmekogu ametliku nimega „Muuseumide infosüsteem” (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi ametlik lühend on „MuIS”.

§ 2.  Infosüsteemi eesmärk

  Infosüsteemi eesmärk on võimaldada:
 1) kultuuriväärtusega asjade ühtse korra kohast ja elektroonilist museaalina arvele võtmist;
 2) museaalide, muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks hoiule võetud kultuuriväärtusega asjade (edaspidi hoiulevõetud asi) ja abikogusse arvatud asjade kohta muuseumisse vastuvõtmisel ning hilisema uurimistöö käigus kogutud andmete keskset ja süstemaatilist säilitamist;
 3) museaalide, hoiulevõetud asjadega ja abikogusse arvatud asjadega tehtavate toimingute ning seisundi ja asukoha muutuste elektroonilist registreerimist;
 4) museaalide ja hoiulevõetud asjade tasuta tutvustamist avalikkusele veebiliidese kaudu.

§ 3.  Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja

  Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja on Kultuuriministeerium.

§ 4.  Infosüsteemi turbeaste ja turvaklass

 (1) Infosüsteemi turbeaste on madal (L).

 (2) Infosüsteemi turvaklass on K1T1S1.

2. peatükk Infosüsteemi põhimäärus 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Infosüsteemiga liitumine

 (1) Infosüsteemiga liitumine on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse muuseumiseaduse § 9 kohaselt haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu osas, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil.

 (2) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi vabatahtliku liitumise infosüsteemiga otsustab kultuuriminister käskkirjaga tingimusel, et muuseumi tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesandele.

 (3) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi liitumine toimub lepingu sõlmimisega muuseumi ja kultuuriministri vahel.

 (4) Infosüsteemiga liitumiseks esitab muuseumi juht muuseumi asutaja või moodustaja nõusolekul Kultuuriministeeriumile taotluse, milles märgitakse muuseumi kohta järgmised andmed:
 1) nimi, registrikood ja kontaktandmed;
 2) asutaja või moodustaja;
 3) muuseumis kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isiku (edaspidi asutuse haldur) nimi, isikukood ja kontaktandmed;
 4) museaalide arv.

§ 6.  Infosüsteemi kasutajaõigused

 (1) Infosüsteemi kasutajaõigused võib anda:
 1) vastutava ja volitatud töötleja ametnikule ja töötajale;
 2) asutuse haldurile;
 3) muuseumitöötajale;
 4) muuseumis praktikal viibijale;
 5) muuseumikogu teaduslikul eesmärgil uurijale.

 (2) Vastutava töötleja juht annab kasutajaõigused vähemalt ühele vastutava või volitatud töötleja ametnikule või töötajale (infosüsteemi haldur), kes:
 1) kannab muuseumi infosüsteemiga liitumisel infosüsteemi käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed;
 2) määrab iga muuseumi kohta vähemalt ühe asutuse halduri, lähtudes käesoleva määruse § 5 lõike 4 punkti 3 kohaselt esitatud teabest;
 3) annab kasutajaõigused vastutava ja volitatud töötleja teistele ametnikele ja töötajatele.

 (3) Asutuse haldur annab kasutajaõigused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud isikutele.

 (4) Infosüsteemi kasutajaõiguste andmisel määrab asutuse haldur kindlaks isiku kasutajaõiguste, sealhulgas andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu õiguse ulatuse.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud isiku kasutajaõiguste ulatuse määramisel, sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmisel lähtutakse isiku õigustatud huvist ja töökohustustest ning muuseumi juhi kehtestatud muuseumikogu korralduse põhimõtetest.

§ 7.  Infosüsteemi pidamise viis ja ülesehitus

 (1) Infosüsteem kuulub riigi infosüsteemi koosseisu.

 (2) Infosüsteem koosneb kasutajaõigustega isikute töökeskkonnast ja avalikust veebiliidesest.

§ 8.  Isikuandmete töötlemise erisus

 (1) Muuseumil on õigus töödelda isikuandmeid, mis sisalduvad museaalis või infosüsteemi kantud museaali kirjeldavates andmetes.

 (2) Andmesubjekti nõudel lõpetatakse museaalis või museaali kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemine infosüsteemis.

 (3) Kui jõustub kohtuotsus või haldusakt, millega keelatakse museaali levitamine või avalikkusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärkidel taotleda juurdepääsu muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal on arvatud. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning avalikkusele levitamise keelamise põhjust.

§ 9.  Infosüsteemi andmed ja nende säilitamise tähtaeg

 (1) Infosüsteemi koosseisu kuuluvad:
 1) paberkandjal alusdokumendid;
 2) digitaalsed alusdokumendid;
 3) digitaalne andmebaas;
 4) digitaalne arhiiv.

 (2) Infosüsteemi andmete korral tagatakse nende:
 1) käideldavus, tagades nende kättesaadavuse selleks volitatud isikutele;
 2) terviklus, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise;
 3) konfidentsiaalsus, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele ja isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi.

 (3) Infosüsteemi andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

 (4) Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus.

 (5) Infosüsteemi andmete detailne koosseis on esitatud käesoleva määruse lisas.

 (6) Infosüsteemi andmeid säilitatakse alaliselt.

 (7) Museaalide ja hoiulevõetud asjade kasutamiseks andmise ja tagastamisega seotud digitaalseid ja paberkandjal alusdokumente säilitatakse kümme aastat pärast museaali ja hoiulevõetud asja tagastamist.

§ 10.  Andmeandjad

 (1) Infosüsteemi andmeandjad on infosüsteemiga liitunud muuseumid.

 (2) Andmeandja nimel esitavad käesoleva määruse §-s 11 sätestatud korras andmeid andmeandja töötajad, kellele on käesoleva määruse §-st 6 lähtudes antud vajalikus ulatuses infosüsteemi kasutajaõigused.

§ 11.  Andmete esitamise kord

 (1) Andmete esitamisena käsitatakse andmete infosüsteemi sisestamist ja infosüsteemi kantud andmete muutmist või kustutamist.

 (2) Õigus andmeandja nimel andmete esitamiseks on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul.

 (3) Andmete esitajad esitavad andmed infosüsteemi veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi.

 (4) Andmete esitajad identifitseeritakse kasutajatunnuse ja ID-kaardi, mobiil-ID või parooli abil.

 (5) Andmed esitatakse käesolevas peatükis sätestatud toimingute teostamisel ning nimetatud tähtaegadel.

 (6) Andmete esitamisel registreeritakse infosüsteemis automaatselt:
 1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi;
 2) muuseum, kelle nimel andmed esitatakse;
 3) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg.

§ 12.  Juurdepääs infosüsteemi kantud andmetele

 (1) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs infosüsteemi veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras.

 (2) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja infosüsteemis vormistatud dokumentidele on juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul:
 1) vastutava ja volitatud töötleja kaudu;
 2) muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse või abikogusse on konkreetne museaal või asi arvatud, kus asi on hoiule võetud või kellele on konkreetne museaal või hoiulevõetud asi kasutamiseks antud;
 3) konkreetset museaali või hoiulevõetud asja konserveeriva, restaureeriva ja digiteeriva muuseumi kaudu.

 (3) Juurdepääsupiiranguga on järgmised museaali, hoiulevõetud asja ja abikogusse arvatud asja andmed:
 1) üleandja, hoiuleandja ja andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed;
 2) püsiasukoht ja ajutine asukoht;
 3) kahjustused;
 4) ostuhind;
 5) kõik andmed teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse või sõjaväerelvade riiklikusse registrisse kantud relva kohta;
 6) kõik andmed abikogusse arvatud asja kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata andmetele võib juurdepääsupiirangu kehtestada muuseumi juht juhul, kui asja muuseumile üle andja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud.

 (5) Museaali ja hoiulevõetud asja juurdepääsupiiranguta andmed ja digitaalne kujutis muutuvad infosüsteemi veebilehel avalikkusele kättesaadavaks:
 1) muuseumi asjakohase märke tegemisel museaali arvele võtmise lõpetamisel või kirjeldamise esimese etapi ajal;
 2) automaatselt asja hoiulevõtmise etapi või museaali kirjeldamise esimese etapi lõpetamisel;
 3) museaali kirjeldamise teises etapis infosüsteemi kandmisel.

 (6) Infosüsteemis kättesaadavaks tehtud museaali digitaalset kujutist, digitaalset museaali ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavaid andmeid võib kasutada tasuta, muuseumilt luba küsimata ja levitamispiiranguta, arvestades autoriõiguse seadusega ettenähtud tingimusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne kujutis või digitaalne museaal kuulub.

§ 13.  Ebaõigete andmete parandamine

 (1) Kui andmeandja avastab, et ta on infosüsteemi esitanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama infosüsteemi õiged andmed.

 (2) Volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda korraldusi ebaõigete andmete parandamiseks.

2. jagu Asja esmane dokumenteerimine, museaalina arvele võtmine, muuseumisse hoiule võtmine ja abikogusse arvamine ning muuseumikogust väljaarvamine ja tagastamine 

§ 14.  Asja esmane dokumenteerimine

 (1) Muuseumikogu täiendamise eesmärgil muuseumile kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule või üle antud asja esmasel dokumenteerimisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:
 1) esialgne nimetus;
 2) autor (teose korral);
 3) esmane lühikirjeldus ja taustateave (üleandja esitatud andmete põhjal);
 4) seisund;
 5) kahjustused (olemasolu korral);
 6) üleandja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed.

 (2) Samaliigiliste asjade kogumi korral võib esitada andmed koondkandena, kandes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed infosüsteemi ühiselt kõigi kogumisse kuuluvate asjade kohta.

 (3) Esmasel dokumenteerimisel määratakse asjale või asjade kogumile infosüsteemis automaatselt ajutine number.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ei kanta infosüsteemi järgmistel juhtudel:
 1) teise muuseumi muuseumikogust välja arvatud museaali vastuvõtmisel;
 2) riigimuuseumi muuseumikogu vastuvõtmisel muuseumiseaduse §-s 10 sätestatud juhul.

§ 15.  Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosolek

  Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosoleku kohta kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed:
 1) toimumise kuupäev ja koht;
 2) komisjoni esimehe nimi ja isikukood;
 3) komisjoni liikmete nimed ja isikukoodid;
 4) protokollija nimi ja isikukood;
 5) hinnang iga asja või samaliigiliste asjade kogumi kultuuriväärtuse kohta;
 6) müügihind (ostu korral);
 7) hinnang müügihinna ja asja hariliku väärtuse vastavusele (ostu korral);
 8) otsus (asja museaalina arvele võtmise, abikogusse arvamise, muuseumisse hoiule võtmise või omandamata jätmise kohta).

§ 16.  Museaalina arvele võtmine

 (1) Kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi lisaks käesoleva määruse § 14 lõikes 1 sätestatule järgmised andmed:
 1) muuseumile omandamise viis;
 2) ostuhind (ostu korral);
 3) kultuuriväärtusega asjaga seotud autoriõiguste kuuluvus;
 4) digitaalne kujutis (vastavalt käesoleva määruse §-s 19 sätestatud nõuetele).

 (2) Digitaalset kujutist ei kanta infosüsteemi juhul, kui museaal on audiofail.

 (3) Kui esmane dokumenteerimine toimus koondkandena, kantakse arvele võtmisel infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed iga museaali kohta eraldi ning määratakse igale museaalile infosüsteemis eraldi number.

 (4) Teise muuseumi muuseumikogust väljaarvatud museaali arvele võtmisel määratakse museaalile infosüsteemis uus number.

§ 17.  Museaali muuseumikogust väljaarvamine

 (1) Museaali väljaarvamisel muuseumikogust kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:
 1) seisund (kui museaal on säilinud);
 2) väljaarvamise põhjus (tuleneb muuseumiseaduse § 11 lõikest 1 või 2);
 3) viide väljaarvamise otsusele (ministri, valla- või linnavalitsuse või juriidilise isiku juhtorgani otsuse kuupäev ja number);
 4) pärast väljaarvamist läbiviidav toiming.

 (2) Museaali väljaarvamisel muuseumikogust lisatakse infosüsteemi väljaarvamise aluseks olev otsus digitaalselt allkirjastatud või skaneeritud ja PDF-vormingus salvestatud koopiana.

 (3) Museaali muuseumikogust väljaarvamisel museaali kohta infosüsteemi kantud andmed arhiveeritakse, välja arvatud juhul, kui museaal antakse üle teisele muuseumile.

§ 18.  Asja muuseumisse hoiule võtmine ja tagastamine

 (1) Asja muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks hoiule võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi lisaks käesoleva määruse § 14 lõikes 1 sätestatule järgmised andmed:
 1) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega);
 2) väärtus (vajaduse korral; hind, mille määramise aluseks on eriline huvi, mis põhineb asja iseärasustel arvestamata selle kasulikkust);
 3) hoidmise tingimused (vajaduse korral; sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise ning kasutamise nõuded);
 4) tagastamise kavandatud kuupäev (tähtajalise hoiule andmise korral);
 5) digitaalne kujutis (hoiuleandja nõusolekul; vastavalt käesoleva määruse §-s 19 sätestatud nõuetele).

 (2) Hoiulevõetud asja hoiuleandjale või muule õigustatud isikule tagastamisel kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed:
 1) seisund;
 2) kahjustused (olemasolu korral);
 3) õigustatud isiku nimi ja isikukood või registrikood ja kontaktandmed;
 4) tagastamise kuupäev.

 (3) Hoiulevõetud asja tagastamisel asja kohta infosüsteemi kantud andmed arhiveeritakse.

§ 19.  Museaali digitaalne kujutis

 (1) Museaali digitaalne kujutis peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) on salvestatud JPEG-vormingus ning failinimes kajastub muuseumi nime unikaalne tähelühend ja museaali number;
 2) pikema külje mõõt on minimaalselt 800 pikslit;
 3) punktitihedus on minimaalselt 72 punkti tolli kohta;
 4) faili suurus on maksimaalselt 2 megabaiti;
 5) digitaalsel kujutisel ega failis ei kasutata vesimärki ega teisi digitaalse kujutise kasutust piiravaid elemente.

 (2) Kui museaal on autoriõigusega kaitstav teos, valmistatakse sellest digitaalsed kujutised autoriõiguse seaduse § 20 lõike 1 punkti 4 alusel ja tehakse infosüsteemis üldsusele kättesaadavaks autoriõiguse seaduse § 20 lõike 3 tingimustel.

 (3) Kui museaal on videofail, luuakse digitaalne kujutis audiovisuaalteose üksikkaadrist.

§ 20.  Asja abikogusse arvamine

  Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogusse arvatud asja ja selle kohta kogutud andmete kohta, määrab infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht käesolevas jaos nimetatud andmete ja korra piires.

3. jagu Museaali kirjeldamine ja museaali, hoiulevõetud asja ning abikogusse arvatud asjaga tehtavad toimingud 

§ 21.  Museaali kirjeldamine

 (1) Pärast asja museaalina arvele võtmist viiakse läbi museaali kirjeldamine, mille käigus kontrollitakse ja täiendatakse museaali kohta infosüsteemi kantud andmeid eesmärgiga muuta muuseumikogu analüüsitavaks ja uuritavaks.

 (2) Museaali kirjeldamisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed nende olemasolu korral:
 1) täpsustatud nimetus;
 2) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega);
 3) väline kirjeldus (muu hulgas materjal, värvus, valmistamise tehnika ja mõõtmed);
 4) täpsustatud taustateave (muu hulgas teave valmistamise ja kasutamise kohta ning museaalil kujutatud isikute, tegevuste ja nähtuste kirjeldus);
 5) seosed teiste museaalidega;
 6) viited kirjandusele ja publikatsioonidele (kajastavad museaali või on kasutatud museaali dateerimisel või kirjeldamisel);
 7) teave varasema konserveerimise kohta.

 (3) Museaali kirjeldamise esimese etapi lõpetamine fikseeritakse infosüsteemis hiljemalt ühe aasta jooksul alates asja museaalina arvele võtmisest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega võib erandjuhul pikendada muuseumi juhi otsusega ühekordselt kuni kahe aastani.

 (5) Museaali kirjeldamise teises etapis täpsustatakse museaali üldise kultuuriajaloolise konteksti avamise eesmärgil käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel infosüsteemi kantud andmeid.

§ 22.  Museaali ja hoiulevõetud asja kasutamiseks saamise taotlemine ja kasutamiseks andmine

 (1) Teise muuseumi muuseumikogusse arvatud museaali ja hoiulevõetud asja kasutamiseks saamise taotlemisel kannab taotlev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:
 1) kasutusaja kavandatud algus- ja lõppkuupäev;
 2) kasutuseesmärk;
 3) kasutuskoht.

 (2) Museaali ja hoiulevõetud asja teisele asutusele või isikule kasutamiseks andmisel kannab kasutamiseks andev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed:
 1) kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed;
 2) kasutusaja algus- ja kavandatud lõppkuupäev;
 3) kasutuseesmärk;
 4) seisund kasutamiseks andmise ajal;
 5) kasutamise tingimused (sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise nõuded);
 6) vajaduse korral väärtus (hind, mille määramise aluseks on eriline huvi, mis põhineb museaali iseärasustel, arvestamata selle kasulikkust).

 (3) Museaali või hoiulevõetud asja kasutamiseks saanud muuseum kannab infosüsteemi museaali või hoiulevõetud asja ajutise asukoha muuseumis.

 (4) Kasutamise lõpetamisel kannab museaali või hoiulevõetud asja kasutamiseks andnud muuseum infosüsteemi museaali või hoiulevõetud asja seisundi tagastamise ajal ja asukoha.

§ 23.  Museaali ja hoiulevõetud asja muuseumisisene kasutamine

 (1) Museaali ja hoiulevõetud asja muuseumisiseseks kasutamiseks andmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi käesoleva määruse § 22 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja määrab infosüsteemis museaali või hoiulevõetud asja uue asukoha.

 (2) Muuseumisisese kasutamise lõpetamisel kannab muuseum infosüsteemi museaali või hoiulevõetud asja seisundi tagastamise ajal ja asukoha.

§ 24.  Museaalide ja hoiulevõetud asjade inventuur

  Museaali ja muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks hoiulevõetud asja inventuuri ja selle käigus kontrollitud museaali ja hoiulevõetud asja kohta kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed:
 1) inventuuri läbiviijate nimed ja isikukoodid;
 2) vastutava isiku nimi ja isikukood;
 3) inventuuri algus- ja lõppkuupäev;
 4) märge museaali ja hoiulevõetud asja allesoleku või puudumise kohta;
 5) museaali ja hoiulevõetud asja seisund (kui see on muutunud);
 6) museaali ja hoiulevõetud asja uued kahjustused (olemasolu korral).

§ 25.  Abikogusse arvatud asjaga tehtavad toimingud

  Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogusse arvatud asjaga tehtavate toimingute kohta, määrab selle käigus infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht käesolevas jaos nimetatud andmete ja korra piires.

3. peatükk Riiklik järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja likvideerimine 

§ 26.  Riiklik järelevalve

 (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teostavad Kultuuriministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus vastavalt oma pädevusele, isikuandmete kaitse seadusele, avaliku teabe seadusele ning teistele õigusaktidele.

 (2) Kultuuriministeerium kontrollib asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ja hoiulevõetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust käesolevale määrusele.

§ 27.  Infosüsteemi pidamise rahastamine

  Infosüsteemi pidamist, sealhulgas hooldustöid, haldamist ning arendustöid rahastatakse riigieelarvest infosüsteemi vastutava töötleja eelarve kaudu.

§ 28.  Infosüsteemi likvideerimine

 (1) Infosüsteemi likvideerimise otsustab kultuuriminister.

 (2) Infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 29.  Määruse rakendamine

 (1) Muuseum, kellele liitumine infosüsteemiga on kohustuslik, peab esitama infosüsteemiga liitumise taotluse Kultuuriministeeriumile hiljemalt 31. detsembril 2013. a.

 (2) Kuni infosüsteemiga liitumiseni peetakse museaalide ja hoiulevõetud asjade üle arvestust 14. detsembril 1996. a jõustunud muuseumiseaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud „Museaalide arvelevõtmise ja säilitamise korra” ning § 21 lõike 1 alusel kehtestatud „Muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asjade üle arvestuse pidamise korra” kohaselt.

 (3) Muuseum peab läbi viima enne käesoleva määruse jõustumist arvele võetud museaalide esmase dokumenteerimise ja kirjeldamise esimese etapi infosüsteemis käesoleva määruse 2. peatükis esitatud nõuete kohaselt järgmiselt:
 1) Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks olev riigimuuseum kõige hiljem 31. detsembril 2015. a, välja arvatud juhul, kui kultuuriminister on muuseumi põhjendatud taotluse alusel käskkirjaga tähtaega pikendanud;
 2) muu riigimuuseum selle asutaja määratud tähtaja jooksul;
 3) muu muuseum muuseumiseaduse § 15 lõike 6 alusel sõlmitud lepingus sätestatud tähtaja jooksul.

 (4) Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks olev riigimuuseum lisab enne käesoleva määruse jõustumist arvele võetud museaali digitaalse kujutise infosüsteemi hiljemalt 31. detsembril 2018. a, muu riigimuuseum moodustaja määratud tähtaja jooksul.

§ 30.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 15. juulil 2013. a.

Rein Lang
Minister

Paavo Nõgene
Kantsler

Lisa Muuseumide andmekogusse esitatavate andmete loetelu