Teksti suurus:

Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord

Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord - sisukord
Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.07.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 10.07.2018, 17

Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord

Vastu võetud 09.07.2018 nr 9

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 3 lõike 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus reguleerib sõjaväerelva, selle laskemoona ja lahingumoona käitlemist ning üleandmist.

 (2) Käesolevat määrust ei kohaldata:
 1) Kaitseliidu tegevliikme poolt Kaitseliidu ülesannete täitmiseks soetatud isikliku tulirelva käitlemisele ja üleandmisele;
 2) Kaitseliidu omandis oleva sportimiseks, õppetööks või kollektsioneerimiseks soetatud relva käitlemisele ja üleandmisele;
 3) sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona veole Eestisse ning Eestist välja.

 (3) Sõjaväerelvi valdava valitsusasutuse juht, Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem võivad käesolevas määruses sätestatu kõrval kehtestada asutusesiseseid lisanõudeid sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisele ning nende kohta arvestuse pidamisele.

 (4) Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisel ning üleandmisel kohaldatakse riigivaraseadust koos käesoleva määruse eranditega.

§ 2.  Sõjaväerelvade, laskemoona ja lahingumoona jagunemine

 (1) Sõjaväerelvad jagunevad järgmiselt:
 1) sõjarelvad;
 2) tulirelvad, mis ei ole sõjarelvad (edaspidi mittesõjarelv);
 3) muud relvad.

 (2) Sõjarelvad jagunevad järgmiselt:
 1) käsitulirelvad;
 2) raketisüsteemid;
 3) raskerelvad;
 4) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.

 (3) Mittesõjarelvad jagunevad järgmiselt:
 1) tsiviilrelvad;
 2) harjutusrelvad.

 (4) Laskemoon jaguneb järgmiselt:
 1) püssirohtu sisaldav laskemoon;
 2) lõhkeainet sisaldav laskemoon.

 (5) Lahingumoon jaguneb järgmiselt:
 1) lõhkeainet sisaldav lahingumoon;
 2) pürotehnilist ainet sisaldav lahingumoon;
 3) muud keemilist ainet sisaldav lahingumoon.

§ 3.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemine

  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemine käesoleva määruse tähenduses on sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, võõrandamine, valmistamine, hävitamine või sõjaväerelva kandmine, parandamine, ümbertegemine, lammutamine, laskekõlbmatuks muutmine ja laenutamine.

§ 4.  Käitlemisnõuete täitmine

 (1) Õppekogunemisel, sõjaväelisel väljaõppel ja teenistuse korraldamisel ja muul juhul tuleb tagada sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete täitmine.

 (2) Sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona käitlemise nõuete rikkumisest tuleb teavitada viivitamata sõjaväerelvi valdava valitsusasutuse, Kaitseväe või Kaitseliidu (edaspidi koos asutus) struktuuriüksuse juhti.

 (3) Sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona vargusest või kadumisest tuleb viivitamata teavitada Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiametit ning Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitseväe ja Kaitseliidu omanduses või valduses oleva relva, laskemoona või lahingumoona varguse või kadumise korral ka sõjaväepolitseid.

§ 5.  Sõjaväerelvade, laskemoona ja lahingumoona kohta arvestuse pidamine ning kontroll

 (1) Arvestust peetakse vähemalt sõjaväerelvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise ning sõjaväerelvade laenutamise kohta ning kontrollitakse käitlemisnõuete täitmist.

 (2) Sõjaväerelvade, laskemoona ja lahingumoona arvestus peab andma teavet sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise toimingu, toimingu tegemise aja ja toimingu teinud isiku kohta. Elektroonilise arvestuse pidamise korral peab olema andmekogu logi jälgitav.

 (3) Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud arvestuse pidamisel ning dokumentide registreerimisel lähtutakse asutuses kehtivast korrast.

 (4) Asutuse juht kehtestab oma asutuses käitlemisnõuete kontrollimise ning sõjaväerelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud vahejuhtumite lahendamise korra.

 (5) Asutus kontrollib käitlemisnõuete täitmist vähemalt üks kord aastas.

 (6) Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

§ 6.  Külmrelvade, pneumorelvade ja elektrišokirelvade kohta arvestuse pidamine ning nende käitlemise nõuded

 (1) Arvestust peetakse vähemalt külmrelvade, pneumorelvade ja elektrišokirelvade vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta.

 (2) Külmrelvi, pneumorelvi ja elektrišokirelvi käideldakse ning käitlemisega seotud arvestust peetakse ja dokumente registreeritakse asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht.

§ 7.  Uue sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona kasutusele võtmine

 (1) Uue sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona liigi väljatöötamise käigus või enne selle soetamist või kasutuselevõtmist tuleb koostada analüüs, et hinnata selle vastavust rahvusvahelise õiguse nõuetele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi koostaja on Kaitsevägi.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi ei tule teha relva kohta, millel on olemas relvaseaduse kohane tüübikinnitus.

 (4) Rahvusvahelise õiguse nõuetele vastavuse hindamise analüüsi juhendi ja hindamise korra kehtestab Kaitseministeerium.

2. peatükk Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine 

§ 8.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine

 (1) Sõjarelv, laskemoon või lahingumoon soetatakse sõjaväerelva käitlemise loa alusel.

 (2) Mittesõjarelv ja selle laskemoon soetatakse Kaitseväes ja valitsusasutuses sõjaväerelva käitlemise loa alusel.

 (3) Sõjaväerelva käitlemise luba sõjaväerelva soetamiseks annab selles märgitud vastutavale isikule õiguse sõjaväerelva ja laskemoona soetada, hoida ja edasi toimetada või lahingumoona soetada ja edasi toimetada, kuni see võetakse asutuses arvele või antakse struktuuriüksusele üle.

 (4) Sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona soetamine ja kasutuselevõtt on ilma käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud analüüsita keelatud, kui analüüsi koostamine on nõutav.

§ 9.  Soetatud sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona arvelevõtmine

 (1) Soetatud sõjaväerelv, laskemoon ja lahingumoon võetakse asutuses varana arvele kahe tööpäeva jooksul soetamisest arvates.

 (2) Soetatud sõjaväerelva andmed esitatakse sõjaväerelvade registri volitatud töötlejale registrisse kandmiseks viie tööpäeva jooksul soetamisest arvates.

3. peatükk Sõjaväerelva hoidmine 

§ 10.  Sõjaväerelva hoidmise üldsätted

 (1) Sõjaväerelva hoitakse relvahoidlas, selle puudumisel relvapüramiidis.

 (2) Sõjaväerelva võib relvahoidlas hoida ainult tühjaks laetuna.

 (3) Sõjaväerelva, mida ei ole muudetud laskekõlbmatuks, võib tutvustada või vaatamiseks välja panna ainult tühjaks laetuna ja vahetu valve all.

 (4) Laskekõlbmatuks muudetud sõjaväerelva hoidmisel tuleb tagada relva säilimine.

§ 11.  Relvahoidla

 (1) Relvahoidla on:
 1) relvaladu;
 2) relvaruum;
 3) relvakapp.

 (2) Relvakapp on lukustatav raudkapp või seif.

 (3) Relvapüramiidile kohaldatakse relvakapi kohta käivaid nõudeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Relvahoidlas on lubatud lisaks sõjaväerelvadele hoida:
 1) relvaosi ja relvahooldusvahendeid;
 2) erivahendeid;
 3) laskemoona;
 4) lahingumoona.

 (5) Kaitseliidu relvahoidlas on lubatud hoida ka Kaitseliidu relvi, mis ei ole sõjarelvad.

§ 12.  Nõuded relvalao ja relvaruumi ehitusele

 (1) Relvalao ja relvaruumi ehitus peab välistama relvalattu või relvaruumi omavolilise sisenemise põranda, lae, seina, ukse, akna, ventilatsioonisüsteemi või muu ava kaudu.

 (2) Relvalao ja relvaruumi ehitus peab välistama selle, et relvalattu või relvaruumi satuvad esemed või ained, mis kahjustavad ruumi, relvi või käesoleva määruse § 11 lõigetes 4 ja 5 relvahoidlas hoida lubatud osi, vahendeid, laskemoona, lahingumoona ja teisi relvi.

 (3) Relvalao ja relvaruumi ehitus peab tagama sõjaväerelvade ning käesoleva määruse § 11 lõigetes 4 ja 5 sätestatud relvahoidlas hoida lubatud osade, vahendite, laskemoona, lahingumoona ja teiste relvade säilimise.

§ 13.  Relvalao ja relvaruumi turvalisuse ja tuleohutuse tagamine

 (1) Relvaladu ja relvaruum peavad olema varustatud vähemalt:
 1) elektroonse valvesignalisatsiooniga, sealhulgas pidevalt töötavate anduritega kõikidel välisseinte akendel, ustel ja muudel avadel ning eraldi liikumisanduriga;
 2) elektroonse valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvalattu või relvaruumi kui ka asutuse valveruumi;
 3) esmaste tulekustutusvahenditega;
 4) piksekaitsesüsteemiga;
 5) tolmu- ja niiskuskindlate valgustitega;
 6) tuletõrjesignalisatsiooniga;
 7) varuvalgustusseadmetega.

 (2) Suitsetamine või lahtise tule kasutamine relvalaos ja relvaruumis on keelatud.

 (3) Relvaladu ja relvaruum peavad olema varustatud autonoomse varutoitesüsteemiga.

 (4) Relvaladu ja relvaruum peavad olema ööpäevase valve all.

§ 14.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine relvalaos

 (1) Relvalaos hoitakse sõjaväerelvi, mis on kaitseväelasele, ametnikule, töötajale, Kaitseliidu tegevliikmele või Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud Kaitseliidu auliikmele kinnitamata.

 (2) Relvalaos hoitakse sõjaväerelvi, välja arvatud raskerelvi, koos nende juurde kuuluvate tööriistade ja puhastusvahenditega pakendis. Originaalpakend, kast või kõrgendustega ja kaanetatud kaubaalus plommitakse viisil, mis välistab pakendi või kasti avamise või kõrgendustega ja kaanetatud kaubaaluse kinnituslintide eemaldamise plomme rikkumata, ning virnastatakse nii, et plommide seisukorda saab kontrollida.

 (3) Laskemoona ja lahingumoona hoitakse relvalaos sõjaväerelvadest eraldi asuvas ruumis või sõjaväerelvadest eraldatud hoiukohas. Laskemoona- ja lahingumoonakastid on suletud. Osaliselt täidetud kast peab olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laskemoona või lahingumoona hulk.

 (4) Relvalaost väljastatud sõjaväerelv tuleb viivitamata anda relvaruumi hoiule.

§ 15.  Sõjaväerelva ja laskemoona hoidmine relvaruumis

 (1) Relvaruumis hoitakse põhiliselt kaitseväelasele, ametnikule, töötajale, Kaitseliidu tegevliikmele või Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud Kaitseliidu auliikmele kinnitatud või asutusele kuuluvaid või selle valduses olevaid sõjaväerelvi ja nende juurde kuuluvat laskemoona. Peale selle on lubatud hoiustada ajutisele hoiule antud või väljaõppe eesmärgil kasutatavaid sõjaväerelvi, nende laskemoona ja lahingumoona ning välisriigi relvajõududele kuuluvaid tulirelvi.

 (2) Relvaruumis hoitakse sõjaväerelvi ja laskemoona relvakappides, kus igal relval on oma koht, kuhu kinnitatakse silt, millele on märgitud relva liik, relvanumber ning selle kaitseväelase, ametniku, töötaja, Kaitseliidu tegevliikme või Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud Kaitseliidu auliikme nimi, kellele relv on kinnitatud. Laskemoona hoitakse relvakapis eraldi lukustatud laekas või eraldi lukustatud hoiukohas.

 (3) Sõjaväerelva, mida ei saa hoida relvakapis, võib hoida käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt märgistatult riiulil või kastis.

 (4) Laskemoona, mida ei saa hoida relvakapis selle suuruse või koguse tõttu või muul põhjusel, võib hoida eraldi suletud kastis või lukustatavas kapis. Lahtiselt on lubatud hoida ühte lahingukomplekti laskemoona sõjaväerelva kohta.

 (5) Mittesõjarelva ja laskekõlbmatuks muudetud sõjaväerelva hoitakse võimaluse korral sõjarelvadest eraldi. Sellise võimaluse puudumisel tähistatakse relva asukoht asjakohase sildiga ja relv eraldatakse teistest relvadest vaheseinaga.

 (6) Relvaruum on lukustatud ja valve all.

 (7) Relvaruumis hoitakse järgmisi andmeid:
 1) sõjaväerelvade ja laskemoona kogus kaliibrite ja markide või tüüpide kaupa;
 2) väljastatud või tagastatud sõjaväerelvade nimetus ja number;
 3) väljastatud või tagastatud laskemoona liik ja kogus;
 4) hoiulevõetud ja tagastatud isiklike relvade ja laskemoona andmed;
 5) sõjaväerelvade ja laskemoona kontrollimise tulemused.

§ 16.  Sõjaväerelva ja laskemoona hoidmine väljaspool relvaladu või relvaruumi

 (1) Sõjaväerelva, mis on püsivalt kinnitatud õhusõiduki, sõjalaeva või sõiduki külge või mis oma mõõtmete tõttu ei mahu relvalattu või relvaruumi, võib hoida väljaspool relvaladu või relvaruumi pideva valve all.

 (2) Väljaspool relvaladu või relvaruumi hoitav sõjaväerelv peab olema kaitstud tolmu ja ilmastiku mõjude eest.

 (3) Sõjalaevas tuleb laskemoona ja püsivalt laeva külge kinnitamata sõjaväerelvi hoida selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis.

§ 17.  Sõjaväerelva ja laskemoona hoidmine relvapüramiidis väljaspool relvaruumi

 (1) Relvapüramiid kinnitatakse hoone ehituskonstruktsiooni külge.

 (2) Sõjaväerelv peab relvapüramiidis olema kinnitatud lukustatava mehhanismiga, mis välistab relva eemaldamise ilma relvapüramiidi konstruktsiooni avamata. Laskemoonasahtel laskemoona, relvaosade ja abivahendite hoidmiseks peab olema suletav ning lukustatav. Laskemoona võib hoida ka eraldi kapis või kastis.

 (3) Relvapüramiidi vahetus läheduses nähtaval kohal peab asuma relvapüramiidis hoitavate sõjaväerelvade loetelu, mille on kinnitanud asutuse juht või tema volitatud isik.

§ 18.  Nõuded relvakapi asukohale väljaspool relvaladu või relvaruumi

  Ruum, kus asub relvakapp, kuid mis ei ole relvaladu või relvaruum ega asu isiku elukohas, peab olema varustatud elektroonse valvesignalisatsiooni või mehitatud valvega. Ruumi uks ja aknad peavad välistama sissetungi võimalikkuse ilma erivahendeid kasutamata.

§ 19.  Sõjaväerelva ja laskemoona hoidmine elu- või asukohas

 (1) Asutuse juht või tema volitatud isik võib käesoleva määruse § 26 lõike 2 punktides 1‒3 ja 5 nimetatud isikule anda elu- või asukohas hoidmiseks sõjaväerelva ja ühe lahingukomplekti laskemoona.

 (2) Asutuse juht või tema volitatud isik peab olema veendunud sõjaväerelva elu- või asukohas hoidmise ohutuses. Asutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus enne sõjaväerelva elu- või asukohas hoidmiseks õiguse andmist nõuda hoiutingimustega tutvumist elu- või asukohas.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib sõjaväerelva ametirelvana kanda töö- või teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmisele minnes ja sealt tulles.

 (4) Isik, kellel on lubatud hoida sõjaväerelva oma elu- või asukohas, peab tagama sõjaväerelva ja laskemoona säilimise ning välistama selle sattumise kõrvalise isiku kätte.

 (5) Sõjarelva peab elu- või asukohas hoidma selleks kohandatud ja põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud relvakapis, välja arvatud relvapüramiid. Relva hoitakse tühjaks laetuna.

 (6) Ühte mittesõjarelva ei pea hoidma elu- või asukohas relvakapis ega selle laskemoona lukustatavas sahtlis või laekas. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.

 (7) Rohkem kui kaheksat relva, sealhulgas sõjaväerelva, peab hoidma üheksa või enama tulirelva hoidmiseks spetsiaalselt kohandatud ruumis või relvakapis, välja arvatud relvapüramiid.

 (8) Laskemoona peab hoidma relvadest eraldi lukustatavas kapis, karbis, relvakapis või relvahoidla lukustatud osas, mis on relvadest eraldatud.

 (9) Elu- või asukohas sõjarelva hoidmiseks kohandatud ruum ja relvakapp peavad vastama relvaseaduse § 46 lõike 10 alusel antud määruses spetsiaalselt kohandatud ruumi või relvakapi kohta kehtestatud nõuetele.

 (10) Kaitseliidu tegevliikmele võib sõjarelva anda elukohas hoidmiseks Kaitseliidu seaduse § 43 lõike 8 alusel antud määruses kehtestatud tingimuste kohaselt.

§ 20.  Relvaruumi ja relvakapi võtme hoidmine

 (1) Relvaruumi ja relvakapi võtit hoitakse eraldi hoiukohas.

 (2) Relvaruumi ja relvakapi tagavaravõtit hoitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võtmest eraldi.

 (3) Võtme asemel võib kasutada vahetatava kombinatsiooniga või elektroonset lukku. Lukukombinatsiooni vahetatakse vähemalt kord iga kolme kuu tagant.

 (4) Relvaruumi või relvakapi võtme kaotamise korral või kui on kahtlus, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, vahetatakse viivitamata selle relvaruumi või relvakapi lukk või lukukombinatsioon.

4. peatükk Laskemoona ja lahingumoona hoidmine 

§ 21.  Laskemoona ja lahingumoona hoidmise üldsätted

 (1) Laskemoona ja lahingumoona hoitakse üldjuhul laskemoona- ja lahingumoonalaos.

 (2) Laskemoona ja lahingumoona tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ümbruskonnale ning välistavad selle kättesaadavuse kõrvalistele isikutele.

 (3) Kasutamata jäänud laskemoon ja lahingumoon tagastatakse pärast teenistus- või tööülesande või teenistuskohustuse täitmist laskemoona- ja lahingumoonalattu, relvaruumi või muusse hoiukohta, kust laskemoon ja lahingumoon väljastati.

§ 22.  Nõuded laskemoona- ja lahingumoonalao territooriumile ning ehitusele

 (1) Laskemoona- ja lahingumoonalao (edaspidi lahingumoonaladu) territooriumil tuleb tagada vähemalt:
 1) juurdepääs päästetööde tegemiseks;
 2) vajaduse korral inimeste evakuatsioon;
 3) vajaduse korral veeäravool;
 4) territooriumi ohuala tähistav märgistus;
 5) tuleohutus, sealhulgas nähtavalt paigaldatud, tuleohust ja muudest ohtudest hoiatavad märgid ning keelumärgid;
 6) territooriumil käitumise üldreeglid, mis on paigaldatud nähtavalt territooriumile sisenemise kohta.

 (2) Lahingumoonalao territooriumil võivad asuda järgmised hooned ja rajatised:
 1) lahingumoonaladu;
 2) hoone või rajatis lahingumoonakastide lahtipakkimiseks või muuks käitlemiseks;
 3) valvetornid;
 4) tuletõrjevahendite hoidla;
 5) veehoidla;
 6) lahingumoona ja sõjarelvade hooldamise töökoda või laboratoorium;
 7) territooriumi teenindamiseks vajalikud hooned;
 8) muud hooned või rajatised asutuse juhi või tema volitatud isiku nõusolekul.

 (3) Lahingumoonaladu peab vastama ehitisele esitatavatele nõuetele, selle ehitamisel peab arvesse võtma selles hoitava laskemoona või lahingumoona ohtlikkust ja maksimaalset hoitavat kogust ning välistatud peab olema lattu omavoliline sisenemine põranda, lae, seina, ukse, akna, ventilatsioonisüsteemi või muu ava kaudu.

 (4) Lahingumoonaladu peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:
 1) laoehitis peab tagama laskemoona ja lahingumoona säilimise;
 2) ladu on varustatud asjakohaste keelu- ja hoiatusmärkidega selliselt, et kõrvalisele isikule oleksid need selgelt näha.

 (5) Lahingumoonalao elektri- ja tehnosüsteemid ei tohi ohustada laskemoona ega lahingumoona.

 (6) Kui lahingumoonaladu koosneb eri hoidlatest, tuleb võtta meetmeid, et ühes hoidlas hoitava laskemoona või lahingumoona plahvatus või põleng ei kutsuks esile plahvatust või põlengut teises hoidlas.

 (7) Maa all võib lahingumoonaladu rajada ainult kohta, kus on kõva aluspõhjakivim.

§ 23.  Lahingumoonalao turvalisuse ja tuleohutuse tagamine

 (1) Lahingumoonaladu peab olema varustatud vähemalt:
 1) elektroonse valvesignalisatsiooniga, sealhulgas pidevalt töötavate anduritega kõikidel välisseinte akendel, ustel ja muudel avadel ning eraldi liikumisanduriga;
 2) elektroonse valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii lattu kui ka asutuse valveruumi;
 3) esmaste tulekustutusvahenditega;
 4) piksekaitsesüsteemiga;
 5) tolmu- ja niiskuskindlate valgustitega;
 6) tuletõrjesignalisatsiooniga;
 7) ventilatsiooniga.

 (2) Suitsetamine või lahtise tule kasutamine lahingumoonalaos on keelatud. Samuti ei tohi laskemoona ja lahingumoona läheduses hoida teisi kergesti süttivaid kemikaale ja muid materjale, sealhulgas bensiini.

 (3) Lahingumoonaladu peab olema ööpäevase valve all.

 (4) Lahingumoonalaos tuleb kasutada staatilist elektrit mittetekitavat põrandakatet või tagada staatilise elektri ohutu maandamine.

§ 24.  Laskemoona ja lahingumoona hoidmine lahingumoonalaos

 (1) Laskemoon ja lahingumoon tuleb paigutada lahingumoonalaos selliselt, et oleks tagatud selle ohutu kättesaadavus ja selle asetusest ei tuleneks ohtu.

 (2) Laskemoona ja lahingumoona ladustamisel tuleb arvestada nende kooshoidmise sobivusrühmi ning hoitava laskemoona ja lahingumoona ohuklassi peab saama tuvastada. Laskemoona- ja lahingumoonakastid on suletud. Osaliselt täidetud kast peab olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laskemoona või lahingumoona hulk.

 (3) Lahingumoonalaos võib hoida peale laskemoona ja lahingumoona üksnes sõjarelvi.

 (4) Ajutises lahingumoonalaos hoida lubatava laskemoona või lahingumoona maksimaalse koguse arvutamisel tuleb arvesse võtta hoone ehituslikku eripära ja ohustatavate objektide asukohta ajutise lahingumoonalao suhtes.

§ 25.  Lahingumoonalao ohutud kaugused

 (1) Lahingumoonalao ohutu kaugus teistest ehitistest peab olema selline, et laos toimuva põlengu või plahvatuse korral oleks sellest tulenev mõju võimalikult väike.

 (2) Lahingumoonalao ohutu kauguse määramisel võetakse arvesse laos hoitava laskemoona ja lahingumoona omadusi ning koguseid. Samuti arvestatakse ohutu kauguse määramisel laoehitise ehituslikke omadusi ja ohtude vähendamiseks võetud meetmeid.

 (3) Kui samas laos hoitakse mitme ohuklassi lahingumoona, siis nende kogused liidetakse ja ohutud kaugused arvutatakse summaarse koguse järgi.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse ka laskemoona ja lahingumoona hoidmisele välitingimustes asuvas konteineris või muus kohas väljaspool lahingumoonaladu.

 (5) Kahe lahingumoonalao vahekauguse määramisel tuleb ohustava objektina arvestada suuremat laskemoona või lahingumoona kogust sisaldavat lahingumoonaladu.

 (6) Kui lahingumoonalao ja ohustatud objekti vaheline kaugus on väiksem arvutuslikest ohututest kaugustest, tuleb lahingumoonaladu ümbritseda kaitsevalliga.

5. peatükk Sõjaväerelva ja laskemoona kandmine 

§ 26.  Sõjaväerelva ja laskemoona kandmine

 (1) Sõjaväerelva ja laskemoona kandmine on relva ja laskemoona endaga kaasaskandmine väljaspool relvale ettenähtud hoiukohta.

 (2) Sõjaväerelva ja laskemoona kandmise õigus on:
 1) kaitseväelasel teenistusülesande täitmise ajal;
 2) Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse ametnikul ja töötajal teenistus- või tööülesande täitmise ajal;
 3) Kaitseliidu tegevliikmel või Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud auliikmel teenistuskohustuse täitmise ajal;
 4) Kaitseliidu valvuril tööülesande täitmise ajal;
 5) selle valitsusasutuse, millele sõjaväerelv on üle antud, ametnikul ja töötajal teenistus- või tööülesande täitmise ajal;
 6) sõjaväerelva laenajal käesoleva määrusega kehtestatud loa olemasolu korral kindlaksmääratud territooriumil.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1‒5 nimetatud isikule võib sõjaväerelva kandmise õiguse anda, kui isik on läbinud relvaseaduse §-s 351 ettenähtud tervisekontrolli või muus seaduses ettenähtud tervisekontrolli, relva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning sooritanud väljaõppeprogrammis ettenähtud laskeharjutused.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud isikule võib sõjaväerelva kandmise õiguse anda, kui isik on täitnud käesoleva määruse § 32 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused.

 (5) Keelatud on:
 1) kanda sõjaväerelva teenistus- või töövälisel ajal, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti;
 2) anda sõjaväerelva kõrvalisele isikule;
 3) kanda sõjaväerelva alkoholijoobes, samuti narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine, sealhulgas ravimi mõju all;
 4) kanda sõjaväerelva miitingul, demonstratsioonil, pidustusel ja muul avalikul üritusel, välja arvatud juhul, kui selle kandmine on seotud teenistusülesande või -kohustuse täitmisega.

§ 27.  Sõjaväerelva kandmise õigust tõendav dokument

 (1) Sõjaväerelva kandmise õigust tõendav dokument on:
 1) ametitunnistus, ameti- või töötõend, millel on märge relvakandmisõiguse kohta;
 2) Kaitseliidu tegevliikmel või Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud Kaitseliidu auliikmel Kaitseliidu seaduse § 43 lõike 4 alusel antud määruses kehtestatud nõuetekohane Kaitseliidu relva kandmise luba (edaspidi Kaitseliidu relvaluba);
 3) Kaitseliidu valvuril Kaitseliidu relvaluba ja Kaitseliidu ülema või tema volitatud isiku käskkiri, millega määratakse valvurile valvatavad objektid koos igal objektil kanda lubatud relvade loeteluga;
 4) Kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku käskkiri, millega kinnitatakse tegevväelasele, ajateenijale, reservväelasele või Kaitseväe korraldataval sõjaväelisel väljaõppel osalejale sõjaväerelv;
 5) Kaitseliidu ülema või tema volitatud isiku käskkiri, millega kinnitatakse Kaitseliidu tegevliikmele, Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud Kaitseliidu auliikmele, Kaitseliidus töötavale tegevväelasele või Kaitseliidu korraldataval sõjaväelisel väljaõppel osalejale sõjaväerelv.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ametitunnistusel, ameti- või töötõendil peab olema vähemalt ametniku või töötaja foto, isikukood ja ametitunnistuse, ameti- või töötõendi kehtivuse aeg. Paberil väljastataval ametitunnistusel, ameti- või töötõendil peab lisaks olema asutuse vapipitser ja asutuse juhi või tema volitatud isiku allkiri.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ametitunnistusele, ameti- või töötõendile ei märgita relvakandmisõigust, kui muu seadusega on sätestatud teisiti.

§ 28.  Sõjaväerelva ja laskemoona väljastamine

 (1) Sõjaväerelv ja laskemoon väljastatakse isikule, kellele asutuse juht või tema volitatud isik on sõjaväerelva oma otsusega kinnitanud ning kellel on sõjaväerelva ja laskemoona kandmise õigus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik kinnitab sõjaväerelva ja laskemoona kättesaamist allkirjaga. Sõjaväerelva elektroonsel väljastamisel relva kättesaamist allkirjaga ei kinnitata, kui sõjaväerelva saaja on tuvastatav.

 (3) Sõjaväerelva võib väljastada üksuse sõjaväelise väljaõppe eest vastutavale isikule. Isik, kellele asutuse juht või tema volitatud isik on sõjaväerelva oma otsusega kinnitanud, kinnitab talle sõjaväerelva ja laskemoona üleandmist ning selle vastuvõtmist allkirjaga. Üksuse sõjaväelise väljaõppe eest vastutav isik vastutab temale väljastatud sõjaväerelva ja laskemoona eest, kuni see antakse üle isikule, kellele relv on tegelikult kinnitatud.

§ 29.  Sõjaväerelva ja laskemoona hoiuleandmine

 (1) Isik, kellel on sõjaväerelva ja laskemoona kandmise õigus ainult teenistus- või tööülesande või teenistuskohustuse täitmise ajal, on kohustatud andma talle väljastatud sõjaväerelva ja kasutamata laskemoona pärast teenistus- või tööülesande või teenistuskohustuse täitmist relvaruumi.

 (2) Enne sõjaväerelva relvaruumi hoiuleandmist peab sõjaväerelv olema hooldatud.

 (3) Kui isik, kellel on sõjaväerelva ja laskemoona kandmise õigus teenistus- või tööülesande või teenistuskohustuse täitmise ajal, ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, tuleb sellest viivitamata teavitada asutuse juhti. Asutuse juht on kohustatud võtma kasutusele kõik abinõud sõjaväerelva ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks.

6. peatükk Sõjaväerelva ja laskemoona laenutamine 

§ 30.  Sõjaväerelva laenutamise õigus

 (1) Sõjaväerelva laenutamise õigus on üksnes Kaitseväel ja Kaitseliidul.

 (2) Kaitseliidul on õigus laenutada üksnes Kaitseliidu soetatud ja omandis olevat sõjarelva.

§ 31.  Kellele ja mis juhul sõjaväerelva võib laenutada ja kasutada anda

 (1) Kaitsevägi võib sõjaväerelva, selle olulisi osi ja laskemoona laenutada:
 1) Kaitseliidu au- või toetajaliikmele teenistuskohustuse täitmiseks;
 2) reservis olevale isikule, laskespordiklubi liikmele või Kaitseliidu töötajale Kaitseväe või Kaitseliidu korraldatava spordiürituse ajaks ürituse piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks;
 3) välismaalasele Kaitseväe või Kaitseliidu korraldatava spordiürituse, õppekogunemise või sõjaväelise väljaõppe ajaks spordiürituse, õppekogunemise või sõjalise väljaõppe piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks;
 4) näituse, riigikaitsepäevade ja relva tutvustamise korraldamiseks;
 5) filmivõtte või etenduse ajaks filmivõtte või etenduse piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks;
 6) riigikaitseõpetust korraldavale üldhariduskoolile riiklikus õppekavas ettenähtud tegevuste ajaks.

 (2) Kaitseliit võib sõjarelva, selle olulisi osi ja laskemoona laenutada:
 1) Kaitseliidu au- või toetajaliikmele teenistuskohustuse täitmiseks;
 2) reservis olevale isikule, laskespordiklubi liikmele või Kaitseliidu töötajale Kaitseliidu korraldatava spordiürituse ajaks ürituse piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks;
 3) välismaalasele Kaitseliidu korraldatava spordiürituse, või sõjalise väljaõppe ajaks spordiürituse või sõjalise väljaõppe piirkonnas kasutamiseks ja kandmiseks;
 4) näituse, riigikaitsepäevade ja relva tutvustamise korraldamiseks;
 5) riigikaitseõpetust korraldavale üldhariduskoolile riiklikus õppekavas ettenähtud tegevuste ajaks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 loetletud isikutele võib sõjaväerelva laenutada ka enne spordiürituse toimumist võistluseks harjutamise eesmärgil, kuid mitte varem kui üks kuu enne spordiüritust.

 (4) Keelatud on sõjarelva laenutada ja kasutada anda alla 18-aastasele isikule, mittesõjarelva laenutamine ja kasutada andmine alla 12-aastasele isikule.

 (5) 16-aastane või vanem isik võib mittesõjarelva laenutada ja relva kasutada laskeinstruktori või asjakohast relvaluba omava täiskasvanu vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 12-aastane või vanem Kaitseliidu noorliige võib mittesõjarelva kasutada Kaitseliidu tegevliikme vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul.

§ 32.  Sõjaväerelva ja laskemoona laenutamise tingimused

 (1) Enne sõjaväerelva laenutamist käesoleva määruse § 31 lõike 1 punktides 1‒3 ja lõike 2 punktides 1‒3 nimetatud juhtudel peab isik, kellele sõjaväerelv laenutatakse, olema läbinud relva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli. Kinnitus kontrolli läbimise kohta antakse sõjaväerelva laenamise taotlemisel.

 (2) Enne sõjaväerelva laenutamist käesoleva määruse § 31 lõike 1 punktides 4‒6 ning lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel peab isik, kellele sõjaväerelv laenutatakse, olema tutvunud sõjaväerelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuetega ning lasketiiru sisekorraeeskirjaga, kui relva laenutatakse lasketiirus. Isik, kellele sõjaväerelv laenutatakse, kinnitab allkirjaga, et talle on tutvustatud sõjaväerelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõudeid ning lasketiiru sisekorraeeskirja, kui relva laenutatakse lasketiirus.

 (3) Käesoleva määruse § 31 lõike 1 punktides 1‒3 ja lõike 2 punktides 1‒3 nimetatud juhtudel laenatud sõjaväerelva ja laskemoona võib kasutada iseseisvalt.

 (4) Käesoleva määruse § 31 lõike 1 punktides 4‒6 ning lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel laenatud sõjaväerelva ja laskemoona võib kasutada ainult vastutava isiku juhendamisel ja vahetu järelevalve all.

 (5) Käesoleva määruse § 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul on lubatud kasutada ainult pauklaskemoona, samuti muid pürotehnilisi vahendeid.

 (6) Käesoleva määruse § 31 lõike 1 punktis 6 ja lõike 2 punktis 5 nimetatud juhul võib sõjaväerelva kasutada ainult lasketiirus. Välilaagris võib laenatud sõjaväerelva tundma õppida ja kanda ainult ilma laskemoonata.

 (7) Muu hulgas on keelatud laenatud sõjaväerelva või selle osa ja laskemoona:
 1) edasiandmine teisele isikule;
 2) müük ja muud tehingud;
 3) parandamine, ümbertegemine, lammutamine ja hävitamine;
 4) lubatud alalt väljaviimine ilma vastutava isiku loata.

§ 33.  Sõjaväerelva ja laskemoona laenaja ja laenutaja õigused ja kohustused

 (1) Sõjaväerelva laenaja vastutab sõjaväerelva ja laskemoona hoidmise ning õiguspärase ja ohutu kasutamise eest ning on kohustatud tagama pideva järelevalve laenatud relva ja laskemoona üle, samuti viivitamata alluma vastutava isiku korraldustele, mis on seotud laenatud sõjaväerelva ja laskemoonaga.

 (2) Sõjaväerelva laenajal on õigus nõuda sõjaväerelva laenutamise eest vastutavalt isikult sõjaväerelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuete ning lasketiiru sisekorraeeskirja tutvustamist, kui relva laenutatakse lasketiirus.

 (3) Laenutamise eest vastutav isik on kohustatud:
 1) veenduma, kas laenaja terviseseisund võimaldab tal relva korrektselt käsitseda, sealhulgas veenduma, et isik ei ole alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
 2) instrueerima laenajat või kasutajat sõjaväerelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuetes;
 3) kontrollima sõjaväerelva seisukorda enne laenutamist;
 4) viibima sõjaväerelva ja selle laskemoona väljastamise ning tagastamise juures;
 5) jälgima sõjaväerelva ja selle laskemoona kandmise vastavust kehtivatele nõuetele, välja arvatud käesoleva määruse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul;
 6) tarvitusele võtma õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks ja korra tagamiseks vajalikud abinõud;
 7) vajaduse korral kohe peatama sõjaväerelva kandmise või muu tegevuse.

 (4) Laenutamise eest vastutaval asutusel on õigus nõuda sõjaväerelva laenamise eest tasu.

 (5) Sõjaväerelva laenaja ja laenutamise eest vastutav isik on kohustatud viivitamata teavitama sõjaväerelva laenutanud asutust, kui:
 1) laenatud sõjaväerelv või selle osa või laskemoon on kadunud või kahjustatud või hävinud;
 2) laenatud sõjaväerelva kandmise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.

§ 34.  Sõjaväerelva ja laskemoona laenamise taotlemine

 (1) Sõjaväerelva ja selle laskemoona laenamiseks § 31 lõike 1 punktides 2‒6 ja lõike 2 punktides 2‒5 nimetatud juhtudel esitavad ürituse korraldamise eest vastutav isik ning § 31 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud isik vähemalt kümme päeva enne üritust kirjaliku taotluse selle asutuse juhile või tema volitatud isikule, millelt sõjaväerelva ja laskemoona soovitakse laenata.

 (2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed:
 1) üritus, milleks sõjaväerelva ja laskemoona soovitakse laenata, ürituse toimumise aeg ja koht, korraldaja nimi, registri- või isikukood ja asukoht;
 2) sõjaväerelva laenamise eesmärk ning selle kasutamise ja kandmise kirjeldus;
 3) taotluse esitaja nimi ja ametikoht;
 4) iga taotletava sõjaväerelva nimetus, mudel, kaliiber ja kogus ning laskemoon;
 5) iga sõjaväerelva laenamise ja tagastamise aeg;
 6) nende isikute nimekiri, kelle kasutusse laenatud sõjaväerelvad soovitakse anda, koos iga isiku isikukoodi või sünniaja, alalise elukoha aadressi ning igale isikule laenatava sõjaväerelva nimetuse, mudeli ja kaliibri andmetega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud nimekirjale lisatakse kinnitus, et isikutel on täidetud käesoleva määruse § 32 lõikes 1 sätestatud nõuded.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud andmed sõjaväerelva kohta tuleb märkida, kui need on teada.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid ei pea esitama käesoleva määruse § 31 punktis 1 nimetatud isik.

§ 35.  Sõjaväerelva ja laskemoona laenamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja selle vormistamine

 (1) Asutuse juht või tema volitatud isik otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuses on vähemalt järgmised andmed:
 1) ürituse eest vastutava isiku nimi ja ameti- või töökoht;
 2) ürituse nimetus, sõjaväerelvade kandmise aeg ja koht;
 3) iga laenutatava sõjaväerelva nimetus, mudel, kaliiber ja kogus ning laskemoon;
 4) iga laenutatava sõjaväerelva kasutamise ja kandmise kirjeldus;
 5) iga sõjaväerelva väljastamise ja tagastamise aeg ja koht;
 6) nende isikute nimekiri, kelle kasutusse laenutatud sõjaväerelvad antakse, koos iga isiku isikukoodi või sünniaja, alalise elukoha aadressi ning igale isikule laenutatava relva nimetuse, mudeli ja kaliibri andmetega.

 (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult või suuliselt vähemalt kolm päeva enne kavandatud üritust.

 (4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
 1) asutuses puudub taotluses märgitud sõjaväerelv;
 2) asutusel läheb sõjaväerelva vaja asutuse teenistusülesande või -kohustuse täitmiseks;
 3) sõjaväerelva kasutamise ja kandmise kavandatav eesmärk ei ole kooskõlas seadusega;
 4) sõjaväerelva kasutamine ja kandmine kavandataval eesmärgil võib kahjustada Eesti kaitsevõimet või rahvusvahelist mainet;
 5) isik on varem sõjaväerelva laenates rikkunud sõjaväerelva laenamise tingimusi;
 6) isikul puuduvad nõuetekohased relvahoidmistingimused;
 7) isikul esineb vähemalt üks relvaseaduse §-s 36 sätestatud tingimustest;
 8) isikul on täitmata käesoleva määruse §-s 32 sätestatud nõuded.

 (5) Sõjaväerelva ja laskemoona taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust ei pea põhjendama.

§ 36.  Sõjaväerelva ja laskemoona väljastamine ning tagastamine laenutamise korral

 (1) Sõjaväerelv laenutatakse isikule isikut tõendava dokumendi esitamisel. Laenaja kinnitab allkirjaga, et ta on sõjaväerelva ja laskemoona kätte saanud.

 (2) Laenutamise eest vastutaval isikul on õigus nõuda sõjaväerelv relva laenajalt igal ajal tagasi, kui:
 1) asutusel läheb sõjaväerelva vaja asutuse teenistusülesande või -kohustuse täitmiseks;
 2) on kahtlus, et sõjaväerelva laenaja ei kasuta või kanna sõjaväerelva kooskõlas seadusega;
 3) ilmneb, et isikul puuduvad nõuetekohased relvahoidmistingimused;
 4) esineb muu käesoleva määruse § 35 lõikes 4 loetletud põhjus, mille tõttu oleks sõjaväerelva laenamise taotlus jäetud rahuldamata, kui see põhjus oleks ilmnenud varem.

 (3) Pärast sõjaväerelva kasutamist või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul tuleb laenatud sõjaväerelv ja kasutamata laskemoon viivitamata tagastada laenutajale. Sõjaväerelva laenutaja kontrollib relva ja laskemoona vastuvõtmisel sõjaväerelva seisukorda ning kinnitab allkirjaga, et relv ja laskemoon on tagastatud.

7. peatükk Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona edasitoimetamine ning vedu 

§ 37.  Sõjaväerelva ja laskemoona edasitoimetamine

 (1) Sõjaväerelva ja laskemoona edasitoimetamine on käesoleva määruse tähenduses kuni kahe sõjaväerelva ja nende laskemoona kaasaskandmine, kui neid on vaja toimetada ühest kohast teise, relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja olenemata sellest, kas edasitoimetamisel kasutatakse sõidukit või mitte.

 (2) Sõjaväerelva edasitoimetamisel lähtutakse asutuse juhi kehtestatud korrast.

§ 38.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona vedu

 (1) Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona vedu (edaspidi vedu) on käesoleva määruse tähenduses kolme või enama relva, ühe või enama suurtükiväerelva või laskemoona või lahingumoona vedamine või pukseerimine transpordivahendiga Eesti piirides relvade, laskemoona ja lahingumoona vahepealse kasutamise eesmärgita.

 (2) Veetavad sõjaväerelvad peavad olema tühjaks laetud ja kastidesse pakitud. Veetav raskerelv ja raketisüsteem peab olema rännakuasendis ning tühjaks laetud.

 (3) Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona veetakse liiklusseaduse § 34 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

8. peatükk Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona võõrandamine 

§ 39.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona võõrandamine

 (1) Sõjaväerelv, laskemoon ja lahingumoon võõrandatakse käesoleva määrusega kehtestatud sõjaväerelva käitlemise loa alusel.

 (2) Sõjarelva võib võõrandada ainult isikule, kellel on sõjarelva soetamise, kandmise ja käitlemise õigus. Sõjarelva võib võõrandada ka isikule, kellel on tegevusluba relvaseaduse § 8333 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks ja sõlmitud asjakohane leping tellijaga.

 (3) Mittesõjarelva võib võõrandada ainult isikule, kellel on tsiviilrelva soetamise ja kandmise õigus.

 (4) Laskemoona võib võõrandada ainult isikule, kellel on sellele vastava relva kandmise luba. Laskemoona võib võõrandada ka isikule, kellel on relvaseaduse § 8333 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud tegevuseks tegevusluba, mille üks eesmärkidest on katsetada relva töökorras olekut.

 (5) Lahingumoona võib võõrandada ainult välisriigi relvajõududele.

 (6) Laskekõlbmatuks muudetud sõjaväerelva võõrandamisel juhindutakse strateegilise kauba seadusega sätestatud korrast.

§ 40.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona tasuta võõrandamine rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks

  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona tasuta võõrandamise välisriigile või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks otsustab Kaitseministeerium.

§ 41.  Laskemoona ja lahingumoona võõrandamine Kaitseliidule ja Kaitseliidu tegevliikmele

 (1) Käesoleva määruse § 39 lõiget 1 ei kohaldata Kaitseväe poolt Kaitseliidule laskemoona ja lahingumoona võõrandamisel.

 (2) Kaitsevägi peab arvestust Kaitseliidule võõrandatud ning Kaitseliit Kaitseväelt vastu võetud laskemoona ja lahingumoona kohta. Kaitsevägi esitab igal aastal hiljemalt 31. märtsiks eelmise kalendriaasta kohta Kaitseministeeriumile aruande Kaitseliidule võõrandatud laskemoona ja lahingumoona kohta, märkides aruandes vähemalt võõrandatud laskemoona ja lahingumoona margi, koguse ja Kaitseliidule üleandmise kuupäeva.

9. peatükk Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona üleandmine 

§ 42.  Sõjaväerelva üleandmine teise ministeeriumi valitsemisala asutusele

 (1) Sõjaväerelva võib riigivõimu teostamise otstarbeks anda teise ministeeriumi valitsemisalas asuvale ametiasutusele tasuta ajutiseks kasutamiseks riigivara valitsejate kirjalikul kokkuleppel. Sõjaväerelva teisele riigivara valitsejale tasuta kasutusse andmise ja selle tingimused otsustab Kaitseministeerium.

 (2) Sõjaväerelva ja selle jaoks sobiva laskemoona üleandmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuselt teise ministeeriumi valitsemisala asutusele esitab asjaomane minister või tema volitatud isik taotluse Kaitseministeeriumile.

 (3) Enne sõjaväerelva ja laskemoona üleandmise otsustamist kuulatakse ära Kaitseväe seisukoht üleandmises.

 (4) Sõjaväerelva ja laskemoona tasuta kasutusse andmisel lepitakse kokku vähemalt järgmine:
 1) ametiasutus, kelle kasutusse sõjaväerelv antakse;
 2) kasutusse antava sõjaväerelva nimetus, mudel, kaliiber, kogus ja relvanumber ning laskemoona nimetus ja kogus;
 3) üleandmise ja tagastamise aeg;
 4) riik, kus sõjaväerelva kasutada soovitakse, kui sõjaväerelva taotletakse kasutamiseks välisriigis;
 5) sõjaväerelva hooldamise tingimused.

 (5) Üleantud sõjaväerelva andmed võib käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ajaks kanda teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

§ 43.  Üleandmise ja tagastamise vormistamine

 (1) Sõjaväerelva üleandmine või tagastamine vormistatakse kirjalikult. Üleandmisel või tagastamisel esitatakse vähemalt järgmine:
 1) andmed sõjaväerelva üleandja või tagastaja ja vastuvõtja kohta;
 2) üleandmise või tagastamise aeg;
 3) andmed üleantava või tagastatava sõjaväerelva kohta;
 4) sõjaväerelvaga kaasa antava või tagastatava laskemoona kogus.

 (2) Sõjaväerelva üle andnud või tagastamisel vastu võtnud isik esitab kolme tööpäeva jooksul üleantud või tagastatud sõjaväerelva andmed sõjaväerelvade registri volitatud töötlejale.

§ 44.  Sõjaväerelva üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste vahel

  Sõjaväerelv antakse Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste vahel ajutiseks kasutamiseks tasuta üle riigivaraseaduse § 12 lõike 6 alusel kehtestatud korras.

§ 45.  Lahingumoona üleandmine teise ministeeriumi valitsemisala asutusele

  Lahingumoon antakse teise ministeeriumi valitsemisala asutusele üle käesoleva määruse §-des 42 ja 43 sätestatu kohaselt.

10. peatükk Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamine 

§ 46.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamine

 (1) Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamine on käesoleva määruse tähenduses relva, laskemoona või lahingumoona valmistamine toormest või pooltoodetest või relva, laskemoona või lahingumoona koostamine üksikosadest.

 (2) Sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona võib valmistada üksnes käesoleva määrusega kehtestatud sõjaväerelva käitlemise loa olemasolu korral.

 (3) Sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona valmistamisel tuleb kasutatavat toorainet ja materjale, samuti lõpetamata ja valmistoodangut hoida tingimustes, milles on tagatud selle säilimine ning ohutus ümbruskonnale.

§ 47.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamise õigust omav isik

  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona võib valmistada Kaitseväes Kaitseväe juhataja määratud struktuuriüksus.

§ 48.  Sõjaväerelva markeerimine

 (1) Valmistatud sõjaväerelvale tuleb kanda:
 1) seerianumber;
 2) mark;
 3) valmistaja tähis;
 4) valmistamisaasta.

 (2) Valmistatud sõjaväerelva andmed tuleb kolme tööpäeva jooksul pärast relva valmimist esitada sõjaväerelvade registri volitatud töötlejale relva registreerimiseks.

§ 49.  Laskemoona ja lahingumoona ning nende pakendi tähistus

  Valmistatud laskemoona ja lahingumoona ning nende pakendi tähistus peab võimaldama tuvastada laskemoona või lahingumoona ja selle valmistajat.

§ 50.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona tehniline iseloomustus ja kasutusjuhend ning vastavus rahvusvahelise õiguse nõuetele

 (1) Valmistaja koostab valmistatud sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona tehnilise iseloomustuse ning kasutusjuhendi.

 (2) Valmistatud sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona kohta tuleb enne selle kasutuselevõttu koostada käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud analüüs, kui analüüsi koostamine on nõutav.

 (3) Valmistatud sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona kasutamine on keelatud, kui puudub:
 1) tehniline iseloomustus;
 2) kasutusjuhend;
 3) käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud analüüs, kui see on nõutav.

11. peatükk Sõjaväerelva parandamine ja ümbertegemine 

§ 51.  Sõjaväerelva parandamine ja ümbertegemine

 (1) Sõjaväerelva parandamine on käesoleva määruse tähenduses relva kasutamisel, veol või hoidmisel tekkinud defekti kõrvaldamine viisil, millega ei kaasne relva omaduste olulist muutmist, samuti relva osade või ainete asendamine.

 (2) Sõjaväerelva ümbertegemine on käesoleva määruse tähenduses relva muutmine viisil, millega kaasneb selle omaduste oluline muutmine.

 (3) Sõjaväerelv parandatakse või tehakse ümber väljaspool asutusi ja sõjaväerelv tehakse ümber Kaitseväe poolt käesoleva määrusega kehtestatud sõjaväerelva käitlemise loa alusel. Sõjaväerelv parandatakse või tehakse ümber väljaspool Eestit strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 3 alusel kehtestatud sõjaväelise kauba sisse- ja väljaveo eriloa alusel.

§ 52.  Sõjaväerelva parandamise ja ümbertegemise õigust omav isik

 (1) Sõjaväerelva võib parandada:
 1) Kaitseväes Kaitseväe juhataja määratud struktuuriüksus;
 2) Kaitseliidus isik, kes on läbinud Kaitseväes asjakohase koolituse.

 (2) Sõjaväerelva võib ümber teha käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud struktuuriüksus.

§ 53.  Sõjaväerelva parandamine ja ümbertegemine asutuses ja struktuuriüksuses

 (1) Sõjaväerelvi parandatakse või tehakse ümber üldjuhul Kaitseväe juhataja määratud struktuuriüksuses. Pisiremonti võib teha ka sõjaväerelvi valdav asutus.

 (2) Sõjaväerelva parandamise või ümbertegemise kohta koostatakse akt, milles märgitakse vähemalt järgmised andmed:
 1) parandatava või ümbertehtava sõjaväerelva nimetus, mudel, kaliiber, number ja kogus;
 2) parandamise või ümbertegemise kirjeldus, sealhulgas tehtud parandused või muutmised ja kasutatud materjalid;
 3) parandamise või ümbertegemise aeg;
 4) parandamise või ümbertegemise eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.

§ 54.  Sõjaväerelva parandamine ja ümbertegemine väljaspool asutusi

 (1) Sõjaväerelva parandamist ja ümbertegemist väljaspool asutusi korraldab Kaitseväe juhataja määratud struktuuriüksus.

 (2) Parandamist või ümbertegemist vajav sõjaväerelv antakse üle Kaitseväe juhataja määratud struktuuriüksusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks.

 (3) Parandatud või ümbertehtud sõjaväerelv antakse üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed:
 1) akti koostamise aeg ja koht;
 2) parandamise või ümbertegemise aluseks oleva loa andmed;
 3) parandamise või ümbertegemise aeg;
 4) tehtud parandused või muutmised ja parandamiseks või ümbertegemiseks kasutatud materjalid;
 5) parandamise või ümbertegemise maksumus.

§ 55.  Kontroll-laskmine ja relva kasutuselevõtmine

 (1) Asutus kontrollib pärast sõjaväerelva parandamist või ümbertegemist, kas relv vastab tehnilistele nõuetele.

 (2) Sõjaväerelva kontrollimise käigus tehakse vajaduse korral kontroll-laskmine, mille tulemus registreeritakse.

 (3) Ümbertehtud sõjaväerelva kohta tuleb enne selle kasutuselevõttu koostada käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud analüüs, kui analüüsi koostamine on nõutav.

 (4) Ümbertehtud sõjaväerelva kasutamine on keelatud, kui puudub:
 1) tehniline iseloomustus;
 2) kasutusjuhend;
 3) käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud analüüs, kui see on nõutav.

12. peatükk Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona hävitamine ning sõjaväerelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine 

§ 56.  Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona hävitamine

 (1) Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona hävitamine käesoleva määruse tähenduses on relva, laskemoona või lahingumoona, samuti kasutute valmistamis- või parandamisjääkide ja pooltoodete füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.

 (2) Hävitada on lubatud kõlbmatut või asutusele mittevajalikku sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona.

 (3) Sõjaväerelv ja selle osad ning lõhkematerjali mittesisaldavad laskemoona ja lahingumoona osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi või lõiketera all purustamisega.

 (4) Laskemoon, lahingumoon ja lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel.

 (5) Sõjaväerelva hävitamise järel tuleb kahe tööpäeva jooksul esitada hävitatud sõjaväerelva andmed sõjaväerelvade registri volitatud töötlejale, et kustutada registrist selle relva andmed.

§ 57.  Sõjaväerelva lammutamine

 (1) Sõjaväerelva lammutamine käesoleva määruse tähenduses on relva lahtivõtmine koostisosadeks viisil, mis välistab selle kui terviku kasutamise.

 (2) Lammutamisel mittesäilitatavad sõjaväerelva osad ja ained tuleb hävitada.

 (3) Lammutamisel järelejäänud kasutuskõlblikud sõjaväerelva osad hinnatakse ja võetakse arvele ning neid võib kasutada teise sõjaväerelva parandamiseks või ümbertegemiseks.

 (4) Sõjaväerelva lammutamise järel tuleb kahe tööpäeva jooksul esitada lammutatud sõjaväerelva andmed sõjaväerelvade registri volitatud töötlejale, et kustutada registrist selle relva andmed.

§ 58.  Sõjaväerelva laskekõlbmatuks muutmine

 (1) Sõjaväerelva laskekõlbmatuks muutmine käesoleva määruse tähenduses on relva oluliste osade mehaaniline töötlemine viisil, mille tulemusena relv kaotab jäädavalt lasu sooritamise võime.

 (2) Sõjarelvade laskekõlbmatuks muutmisel lähtutakse strateegilise kauba seaduse § 831 lõike 1 alusel määrusega sätestatud demilitariseerimise tehnilistest nõuetest.

 (3) Mittesõjarelva laskekõlbmatuks muutmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/337, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 65, 08.03.2018, lk 1‒16) I lisas sätestatud nõuetest.

 (4) Laskekõlbmatuks muudetud sõjaväerelv peab olema tähistatud selliselt, et seda saaks eristada laskekõlblikust sõjaväerelvast.

 (5) Sõjaväerelva laskekõlbmatuks muutmise järel tuleb kahe tööpäeva jooksul esitada laskekõlbmatuks muudetud sõjaväerelva andmed sõjaväerelvade registri volitatud töötlejale selle relva andmete registrist kustutamiseks või asjakohase märke tegemiseks.

§ 59.  Sõjaväerelva laskekõlbmatuks muutmise õigust omav isik

  Sõjaväerelva võib laskekõlbmatuks muuta:
 1) Kaitseväes Kaitseväe juhataja määratud struktuuriüksus;
 2) Kaitseliidus isik, kes on läbinud Kaitseväes asjakohase koolituse.

§ 60.  Sõjaväerelva hävitamise, lammutamise või laskekõlbmatuks muutmise korraldamise komisjon

 (1) Sõjaväerelva hävitamise, lammutamise või laskekõlbmatuks muutmise üle teeb järelevalvet sõjaväerelva hävitamise, lammutamise või laskekõlbmatuks muutmise korraldamise komisjon, mille moodustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjonis on vähemalt kolm liiget, kelle hulgast vähemalt üks on Kaitseministeeriumi esindaja. Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik kehtestab komisjoni töökorra.

13. peatükk Harjutusrelv 

§ 61.  Harjutusrelv ja selle alaliigid

 (1) Harjutusrelv on relv relvaseaduse tähenduses, mida kasutatakse Kaitseväes, Kaitseliidus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud riigikaitse valikkursusel „Relvaõpe” relvaõppeks või väljaõppel.

 (2) Õpperelv käesoleva määruse tähenduses on relvaõppes kasutatav harjutusrelv, millest ei ole võimalik tulistada.

 (3) Treeningrelv käesoleva määruse tähenduses on väljaõppes kasutatav spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud harjutusrelv, millega õpetatakse täitma kindlat ülesannet reaalsetele lähedastes tingimustes ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona.

§ 62.  Harjutusrelva kasutamise nõuded

 (1) Tulirelval, mis on muudetud õpperelvaks, peab relvaõppe ohutuse tagamiseks olema vähemalt eemaldatud või lühemaks tehtud relva lööknõel.

 (2) Harjutusrelv peab olema tähistatud selliselt, et seda saaks eristada laskekõlblikust muust sõjaväerelvast.

 (3) Sõjaväerelva õpperelvaks muutmise järel tuleb kahe tööpäeva jooksul esitada harjutusrelvaks muudetud relva andmed sõjaväerelvade registri volitatud töötlejale asjakohase märke tegemiseks registris.

14. peatükk Sõjaväerelva käitlemise luba 

§ 63.  Sõjaväerelva käitlemise luba

 (1) Sõjaväerelv, laskemoon ja lahingumoon soetatakse, võõrandatakse, valmistatakse, hävitatakse ning sõjaväerelv parandatakse väljaspool asutusi, tehakse ümber, lammutatakse ja muudetakse laskekõlbmatuks sõjaväerelva käitlemise loa alusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui:
 1) Kaitsevägi võõrandab laskemoona ja lahingumoona Kaitseliidule;
 2) sõjaväerelva parandatakse või tehakse ümber väljaspool Eestit;
 3) sõjaväerelva parandatakse asutuses;
 4) sõjaväerelv, laskemoon ja lahingumoon võõrandatakse tasuta välisriigile või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks;
 5) Kaitseliit võõrandab Kaitseliidu tegevliikmelt tema enda soetatud sõjarelva.

§ 64.  Sõjaväerelva käitlemise loa taotlemine

 (1) Sõjaväerelva käitlemise loa taotlus esitatakse elektroonselt või paberil Kaitseministeeriumile vähemalt kümme tööpäeva enne kavandatavat toimingut või tehingut.

 (2) Sõjaväerelva käitlemise loa taotluse esitamise õigus on Kaitseväe juhatajal, Kaitseliidu ülemal, Välisluureameti peadirektoril või nende volitatud isikul.

 (3) Sõjaväerelva käitlemise loa taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) asutuse nimi ja registrinumber;
 2) selle toimingu või tehingu kirjeldus, milleks luba taotletakse;
 3) sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona nimetus, mudel, kaliiber ja kogus;
 4) teise toimingu- või tehingupoole nimi, registri- või isikukood ja asukoht või elukoht;
 5) toimingu või tehingu eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
 6) loa soovitav kehtivusaeg;
 7) taotluse esitamise kuupäev;
 8) taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri.

 (4) Sõjaväerelva soetamise soovi korral tuleb taotluses näidata sõjaväerelva mudel ja kaliiber või laskemoona mark või kaliiber, kui see on taotlejale teada.

 (5) Uut liiki sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona esmase soetamise korral tuleb esitada koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud andmetega ka käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud analüüs, kui see on nõutav.

 (6) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda taotluses esitatud andmete kontrollimiseks lisateavet või selgitust.

§ 65.  Sõjaväerelva käitlemise loa andmine

 (1) Sõjaväerelva käitlemise loa andmise otsustab Kaitseministeeriumi kantsler või tema volitatud isik.

 (2) Sõjaväerelva käitlemise luba antakse kuni üheks aastaks.

 (3) Kaitseministeeriumil on õigus keelduda sõjaväerelva käitlemise loa andmisest, kui:
 1) isikul puudub tehingu või toimingu tegemiseks õigus;
 2) taotluses näidatud toiming või tehing ei ole kooskõlas seadusega;
 3) toimingu või tehingu eesmärk ei ole selge;
 4) toiming või tehing võib kahjustada Eesti kaitsevõimet või rahvusvahelist mainet.

 (4) Sõjaväerelva käitlemise loa andmata jätmist või selle andmisest keeldumist ei pea põhjendama.

§ 66.  Sõjaväerelva käitlemise loa väljastamine

 (1) Sõjaväerelva käitlemise loa võib väljastada paberil või elektroonselt.

 (2) Paberil sõjaväerelva käitlemise luba väljastatakse kolmes eksemplaris, mille:
 1) A-osa jääb loa taotlejale;
 2) B-osa jääb toimingu tegijale või teisele tehingupoolele;
 3) C-osa jääb loa väljastajale.

 (3) Elektroonne sõjaväerelva käitlemise luba (edaspidi sõjaväerelva käitlemise e-luba) väljastatakse üheosalisena.

 (4) Sõjaväerelva käitlemise loa väljastamisel antakse loale registreerimisnumber.

§ 67.  Sõjaväerelva käitlemise loa vormistamine

 (1) Sõjaväerelva käitlemise loal peab olema vähemalt järgmine teave:
 1) loa väljastaja „Kaitseministeerium”;
 2) loa number ja väljastamise kuupäev;
 3) loa omaniku nimi ja registrinumber või -kood;
 4) lubatud toimingu või tehingu kirjeldus;
 5) sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona nimetus, mudel ja kaliiber, kui on teada;
 6) sõjaväerelva, laskemoona või lahingumoona kogus;
 7) lubatud toimingu või tehingu eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ametinimetus;
 8) loa kehtivuse tähtaeg;
 9) loa väljastaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri.

 (2) Paberil sõjaväerelva käitlemise loale kantakse ka Kaitseministeeriumi pitser.

 (3) Sõjaväerelva käitlemise loa näidisvorm on toodud käesoleva määruse lisas.

 (4) Paberil sõjaväerelva käitlemise luba on ühtse kujundusega, kolmest osast koosnev A4-formaadis dokument. Sõjaväerelva käitlemise loa A-, B- ja C-osal on riigivapp ja Kaitseministeeriumi nimi.

 (5) Sõjaväerelva käitlemise e-luba on ühtse kujundusega, ühest osast koosnev A4-formaadis dokument, millel on riigivapp ja Kaitseministeeriumi nimi.

 (6) Sõjaväerelva käitlemise loal on keelatud teha muudatusi ja parandusi.

§ 68.  Toimingu või tehingu tegemise kinnitus

 (1) Toimingu või tehingu tegemise kinnitusena kantakse loa A-, B- ja C-osa pöördele:
 1) sõjaväerelva nimetus, mudel, kaliiber ja kogus;
 2) laskemoona või lahingumoona partii markeering, valmistamisaasta, valmistaja ja kogus;
 3) teise toimingu- või tehingupoole nimi, registri- või isikukood ja asukoht või elukoht ning tegevuslitsentsi number, väljastaja ja kehtivusaeg;
 4) toimingu või tehingu tegemise koht ja kuupäev;
 5) teise toimingu- või tehingupoole pitser.

 (2) Sõjaväerelva käitlemise e-loal esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1‒4 nimetatud andmed elektroonses vormis koos loaga.

 (3) Tehtud kande kinnitavad teine toimingu- või tehingupool ja asutuses toimingu või tehingu eest vastutav isik oma allkirjaga.

 (4) Sõjaväerelva käitlemise loa C-osa või e-luba koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetega tagastatakse Kaitseministeeriumile viie tööpäeva jooksul pärast toimingu või tehingu tegemist.

§ 69.  Sõjaväerelva käitlemise loa kehtetuks muutumine

 (1) Sõjaväerelva käitlemise luba muutub kehtetuks, kui:
 1) loa kehtivuse tähtaeg saabub;
 2) luba või selle osa hävib;
 3) luba või selle osa kaob või varastatakse;
 4) loal märgitud toimingust või tehingust loobutakse;
 5) loaga lubatud toiming või tehing on tehtud;
 6) loal tehakse muudatusi või parandusi;
 7) Kaitseministeeriumi kantsler või tema volitatud isik tunnistab loa kehtetuks.

 (2) Kaitseministeeriumi kantsleril ja tema volitatud isikul on õigus tunnistada sõjaväerelva käitlemise luba kehtetuks, kui ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud loa andmise ja kasutamise, või kui otsustatakse keelata loal märgitud toiming või tehing või kui luba on vaja muuta või parandada. Sõjaväerelva käitlemise loa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse loa omanikku.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel peab sõjaväerelva käitlemise loa omanik sellest viivitamata kirjalikult teavitama Kaitseministeeriumi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud juhtudel peab loa omanik tagastama paberil sõjaväerelva käitlemise loa või selle allesjäänud osad Kaitseministeeriumile.

15. peatükk Rakendussäte 

§ 70.  Uue sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona kasutuselevõtmiseks analüüsi koostamine

  Käesoleva määruse § 7 lõikes 1, § 50 lõikes 2 ja § 55 lõikes 3 sätestatud kohustust rakendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist.

Jüri Luik
Kaitseminister

Jonatan Vseviov
Kantsler

Lisa Sõjaväerelva käitlemise näidisloa vorm