Teksti suurus:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.07.2020
Avaldamismärge:RT I, 10.07.2020, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2020 otsus nr 606

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 17.06.2020

§ 1.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi;”;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki;”;

3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus;”;

4) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) vandeaudiitorid audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkujad;”;

5) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 9, § 2 lõike 2 punktis 5, § 8 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas, § 46 lõike 2 punktis 6 ja § 70 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „usaldusfond” sõnaga „usaldushaldus” ainsuse vastavas käändes;

6) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) kunstiteostega kauplejad ja isikud, kes vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.”;

7) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele.”;

8) paragrahvi 3 punktid 11–14 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest,”;

10) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine.”;

11) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal.”;

12) paragrahvis 7 asendatakse sõna „korrespondentpank” sõnaga „korrespondentasutus” vastavas käändes;

13) paragrahvis 7 asendatakse sõna „respondentpank” sõnaga „respondentasutus” vastavas käändes;

14) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

§ 71. Usaldushaldus

(1) Usaldushaldus käesoleva seaduse tähenduses on seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt valitseb usaldushaldur usaldushalduse looja eraldatud varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt, samuti õiguslik üksus, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 31 lõike 10 alusel Euroopa Komisjoni avaldatud koondloetelus.

(2) Käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate andmete esitamisel ei ole muid õiguslikke tagajärgi peale käesolevas seaduses sätestatute.

(3) Usaldushaldust tunnustavaks riigiks loetakse riiki, mis on osaline usaldushaldust puudutava õiguse ja nende tunnustamise 1985. aasta 1. juuli Haagi konventsioonis.”;

15) paragrahvi 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) usaldushaldurina või seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse esindajana tegutsemine või teise isiku määramine sellele positsioonile;”;

16) paragrahvi 9 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik:
1) kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või
2) kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse.

(2) Kui tegelikku kasusaajat ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik kindlaks teha, on äriühingu tegelik kasusaaja selline füüsiline isik, kelle otsene või kaudne osalus või kõigi otseste ja kaudsete osaluste summa ületab äriühingus 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil.

(3) Otsene osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus isiklikult. Kaudne osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu.

(4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja eeldusel, et sellise isiku olemasolu kahtlustamiseks puudub ka alus, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, loetakse tegelikuks kasusaajaks sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.”;

17) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastab mitu isikut, sealhulgas siis, kui kõrgema juhtorgani liikmeid on mitu, kui on mitu kõrgemat juhtorganit või kui äriühingus omab osalust teine juriidiline isik ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu, käsitatakse tegeliku kasusaajana äriühingu üle faktilist kontrolli teostavat isikut või isikuid, kes teevad äriühingus strateegilisi otsuseid või selliste isikute puudumise korral teostavad igapäevast ja regulaarset juhtimist.

(42) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud.”;

18) paragrahvi 9 lõiked 5, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 9 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik kasusaaja:
1) usaldushalduse või ühenduse looja;
2) usaldushaldur või usaldusisik;
3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud;
4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring, kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb;
5) muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse vara üle.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetamata isiku või isikute ühenduse puhul võib määrata tegelikuks kasusaajaks juhatuse liikmed või esimehe, võttes arvesse lõike 1 punktis 1 sätestatut.”;

20) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

§ 91. Riikliku taustaga isik

(1) Riikliku taustaga isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ja kelle suhtes jätkuvalt esinevad sellega seotud riskid.

(2) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitjateks loetakse vähemalt:
1) riigipea või valitsusjuht;
2) minister, ase- või abiminister;
3) seadusandliku kogu liige;
4) erakonna juhtorgani liige;
5) riigi kõrgeima kohtu kohtunik;
6) riigikontrolör või keskpanga nõukogu või juhatuse liige;
7) suursaadik, saadik või asjur;
8) kaitsejõudude kõrgem ohvitser;
9) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu juhatuse ja haldus- või järelevalveorgani liige;
10) rahvusvahelise organisatsiooni juht, juhi asetäitja ja juhtorgani liige.

(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, ei loeta riikliku taustaga isikuks kesk- ja alamastme ametnikke.

(4) Riikliku taustaga isikuks loetakse ka isik, keda vastavalt Euroopa Komisjoni avaldatud loetelule peab avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaks Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu territooriumil akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon.

(5) Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Eestis akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon koostab loetelu oma organisatsiooni ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, hoiab seda ajakohasena ja teavitab selles tehtavatest muudatustest valdkonna eest vastutavat ministrit.

(7) Riikliku taustaga isiku pereliige käesoleva seaduse tähenduses on tema:
1) abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik;
2) vanem;
3) laps;
4) lapse abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik.

(8) Riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kelle kohta on teada, et:
1) ta on juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja koos riikliku taustaga isikuga;
2) tal on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga;
3) ta on riikliku taustaga isiku huvides loodud juriidilise isiku või usaldushalduse tegelik kasusaaja.”;

21) paragrahvi 10 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või e-residentidega”;

22) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) antakse ülevaade rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra institutsioonilisest struktuurist ning menetlustest, samuti selleks eraldatud inimressurssidest ja rahalistest vahenditest.”;

23) paragrahvi 13 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „omased” sõnaga „valdkonna”;

24) paragrahvi 13 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „notaritele, audiitoritele ega”;

25) paragrahvi 14 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „või kohaliku riikliku taustaga isikuga”;

26) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse sõnad „võib jagada” sõnaga „jagatakse”;

27) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustatud isikud võivad teha omavahel koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sealhulgas edastades või vahetades teavet ning vastates päringutele mõistliku aja jooksul, järgides õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid.

(2) Kohustatud isikud võivad omavahel vahetada teavet, mida üks neist vajab ja mida teine on hankinud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktist 1, 3 või 5 tuleneva hoolsusmeetme kohaldamiseks, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid ja hea usu põhimõtet, kuid sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud infot on lubatud kasutada üksnes käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisel, arvestades kõiki käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas andmete kogumise, säilitamise ja kaitse reegleid. Kohustatud isikute vaheline teabe edastamise või vahetamise ulatus ja viis lepitakse kokku vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.”;

28) paragrahvi 17 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud kohustatud isiku juhatus või filiaali juhataja määrab isiku, kes on rahapesu andmebüroo kontaktisik (edaspidi kontaktisik). Kontaktisik allub otse kohustatud isiku juhatusele või filiaali juhatajale ning tal on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik pädevus, vahendid ja juurdepääs asjakohasele teabele kõigis kohustatud isiku struktuuriüksustes.

(3) Kontaktisiku võib määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata kohustatud isik.”;

29) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „üksnes isiku,” tekstiosaga „kes töötab alaliselt Eestis ning”;

30) paragrahvi 17 lõike 7 punktis 3 ja lõike 8 punktis 1 asendatakse sõnad „krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse” sõnadega „kohustatud isiku juhatusele või”;

31) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas summa väärtusega üle 5000 euro korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.

(22) Isik, kes vahendab kinnisasja kasutustehinguid, kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui tehinguga kokku lepitud kasutustasu väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus.

(23) Kunstiteostega kaupleja ja isik, kes vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kohaldavad hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.”;

32) paragrahvi 19 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „iga kord”;

33) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostav audiitor kohaldab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 nimetatud hoolsusmeetmeid auditi või ülevaatuse ajal, vaadates sealjuures läbi kliendi juhatuse poolt § 76 lõike 2 kohaselt kogutud teabe.”;

34) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „maksetavad” tekstiosaga „, selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest või nimel,”;

35) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kohustatud isik loob ärisuhte kliendiga, kelle tegelike kasusaajate info tuleb Euroopa Liidu liikmesriigi seaduse kohaselt sellele riigile esitada või seal registreerida, peab ta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel saama asjakohase registreerimistõendi või registri väljavõtte.”;

36) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel teatavaks andmed, mis erinevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt avaldatutest, annab kohustatud isik erinevusest mõistliku aja jooksul teada äriregistri pidajale, välja arvatud § 49 lõikes 1 nimetatud juhul. Käesoleva lõike kohaselt esitatavale teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud kohustust ei ole kliendi majandusaasta aruande auditit või ülevaatust teostaval audiitoril, kui klient kõrvaldab erinevuse auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte allkirjastamise ajaks.”;

37) paragrahvi 20 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud”;

38) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ja -koht”;

39) paragrahvi 21 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahe erineva allika kasutamise nõuet ei pea rakendama piiratud teovõimega kliendi suhtes, kelle nimel loob ärisuhte või teeb tehingu tema esindaja.”;

41) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 20 lõike 1 punktides 1–4” tekstiosaga „§ 20 lõikes 1”;

42) paragrahvi 24 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, § 25 lõigetes 3 ja 4, § 27 lõikes 2 ning § 29 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõike 1 punktid 1–4” tekstiosaga „§ 20 lõike 1 punktid 1–5” vastavas käändes;

43) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Krediidiasutuse, finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja Eesti Panga kohaldatavate hoolsusmeetmete erisused”;

44) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus peavad ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel kohaldama hoolsusmeetmeid, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena ühe kuu jooksul.

(12) Valuutavahetusteenust võib osutada tehingus osalevat isikut tuvastamata, kui sularahas vahetatava summa väärtus ühekordses tehingus või seotud tehingutena ei ületa 1000 eurot.”;

45) paragrahvi 25 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „konto või hoiuraamatu” tekstiosaga „konto, hoiuraamatu või hoiulaeka”;

46) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Saajale makseteenuse pakkuja ei võta vastu anonüümse ettemaksekaardiga tehtavat makset, kui täidetud ei ole kõik järgmised tingimused:
1) ettemaksekaart ei ole uuesti laetav ja sellel elektrooniliselt hoitava rahasumma suurus ei saa ületada 150 eurot;
2) ettemaksekaarti kasutatakse üksnes kaupade või teenuste ostmiseks;
3) ettemaksekaarti ei ole võimalik rahastada anonüümse e-rahaga;
4) ettemaksekaardi väljastaja jälgib piisavalt tehinguid või ärisuhet, et oleks võimalik teha kindlaks ebatavalisi või kahtlasi tehinguid;
5) makse suurus on mitte üle 50 euro.”;

47) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Usaldushalduse ja juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed

Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmetele kogub krediidiasutus või finantseerimisasutus usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse soodustatud isikute kohta, kes on määratud teatavate omaduste või liigi järgi, piisavalt teavet, et suuta väljamakse tegemise ajal või siis, kui soodustatud isik kasutab oma õigusi, kindlalt tuvastada soodustatud isiku samasuse.”;

48) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse sõnad „võimalikult kiiresti” sõnadega „mõistliku aja jooksul”;

49) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud isikusamasuse tuvastama ja andmeid kontrollima infotehnoloogiliste vahendite abil, kui ärisuhte loomisel ei kohaldata hoolsusmeetmeid isikuga samas kohas viibides ja kui:
1) klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema elu- või asukoht on sellises riigis või
2) tehinguga või teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete kogusumma ühes kalendrikuus ületab 15 000 eurot füüsilisest isikust kliendi puhul või 25 000 eurot juriidilisest isikust kliendi puhul.”;

50) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „e-identimise süsteemi, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimekirja” tekstiosaga „elektroonilist isikutuvastamise vahendit, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruses”;

52) paragrahvi 31 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „e-residendi”;

53) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Notari ametitegevuses kohaldatakse infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamisel ja andmete kontrollimisel notariaadiseaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud korda.”;

54) paragrahvi 31 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõikes 2” tekstiosaga „lõike 1 punktis 2”;

55) paragrahvi 33 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtusele on kehtestatud piirmäär.”;

56) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) tooteid, mille puhul juhitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski muude teguritega, nagu rahalised piirmäärad või läbipaistvust tõstvad meetmed;”;

57) paragrahvi 36 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on riikliku taustaga isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 38 lõikes 5 nimetatud juhul;”;

58) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kliendiks on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb Eestis elamisõigust või kodakondsust kapitalisiirete, vara või riigivõlakirjade ostmise või Eestis tegutsevatesse äriühingutesse investeerimise eest.”;

59) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

„6) tehinguga, mille esemeks on nafta, relvad, väärismetall, väärismetalltooted või tubakatooted;
7) tehinguga, mille esemeks on kultuuriväärtused või muud arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemed;
8) tehinguga, mille esemeks on elevandiluu või kaitstud liigid.”;

60) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku puhul kohaldatakse lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule ka käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud meetmeid. Kui eelnimetatud isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 34 lõike 3 punktis 1 nimetatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu, on eelnimetatud meetmete võtmine nõutav vaid siis, kui ühtlasi esineb ka mõni suuremale riskile viitav asjaolu.”;

61) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „näitajad” sõnadega „või tehingumustrid”;

62) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Korrespondentasutuse kohustused”;

63) paragrahvi 40 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „kolmanda riigi respondentasutusega” sõnadega „või kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga respondentasutusega”;

64) paragrahvi 41 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

65) paragrahvi 42 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Tehingu tegemise ja ärisuhte loomise keeld

(1) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid;
2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.”;

66) paragrahvi 42 lõikes 2 asendatakse sõna „kapitali” tekstiosaga „kapitalist rohkem kui 10 protsenti”;

67) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 19 lõikes 4” tekstiosaga „või § 25 lõikes 11”;

68) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata ka audiitorile, kes osutab kliendile kindlustandvat või seonduvat audiitorteenust või arvestusalase revisjoni teenust ja kes on lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemisest teavitanud rahapesu andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.”;

69) paragrahvi 43 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Tehingu edasilükkamise ja ärisuhte lõpetamise õigus

(1) Kohustatud isikul on õigus tehingu tegemine edasi lükata, kuni tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on esitanud hoolsusmeetmete rakendamiseks, sealhulgas tehingu objektiks oleva vara päritolu tõendamiseks või ärisuhte seireks, vajalikud dokumendid ja teabe.”;

70) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

71) paragrahvi 44 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „ei anna teistsugust korraldust” tekstiosaga „ei kehtesta käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud piirangut”;

72) paragrahvi 44 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

73) paragrahvist 45 jäetakse välja sõna „audiitori,”;

74) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) teabe kõigi toimingute kohta, mis tehti tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks;”;

75) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 ja §-des 21, 22 ja 46 nimetatud dokumentide originaale või koopiaid, § 46 kohaselt registreeritud teavet ning ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.”;

76) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohustatud isik ei pea isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate dokumentide originaale ega koopiaid säilitama, kui:
1) isikusamasus tuvastati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil või
2) dokument on kohustatud isikule riigi elektroonilises andmekogus kättesaadav kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul.”;

77) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seire” sõnadega „või juhuti tehingute tegemise”;

78) paragrahvi 47 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1–3” tekstiosaga „lõigetes 1, 2 ja 3”;

79) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohustatud isikul on lubatud käesoleva seaduse rakendamisel kogutud isikuandmeid töödelda üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, mida käsitatakse avaliku huvi küsimusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) mõistes, ning neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel eesmärkidel.”;

80) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Isikuandmete suhtes, mida kohustatud isik töötleb käesoleva seaduse § 16 alusel, võib piirata andmesubjekti järgmisi õigusi:
1) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
2) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
3) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib kahjustada töötleja või teise kohustatud isiku võimet täita käesoleva seaduse nõudeid, sealhulgas kohaldada hoolsusmeetmeid.”;

81) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui ärisuhte loomine, tehing, toiming või teenuse osutamine jääb teostamata, ning selle kohaldamist kaalutakse käesoleva seaduse §-des 42 ja 43 nimetatud asjaolude esinemise korral.”;

82) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Audiitor, kellele kutsetegevuse käigus saab teatavaks informatsioon tehingust, millest teine kohustatud isik oleks käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt pidanud teavitama rahapesu andmebürood, teatab sellest rahapesu andmebüroole hiljemalt kaks tööpäeva pärast nimetatud informatsiooni saamist.”;

83) paragrahvi 50 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, asub või teenust osutab”;

84) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohustatud isik kehtestab oma suurust ja tegevuse iseloomu silmas pidades asjakohase meetmete süsteemi, millega tagatakse, et kohustatud isiku töötajad ja esindajad, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest või käesoleva seaduse rikkumisest kohustatud isiku siseselt, saavad seda teha anonüümselt ning on kaitstud kohustatud isiku teiste töötajate, juhtorgani liikmete või klientide ähvarduste või vaenuliku tegevuse eest ning tööalase ebasoodsa või diskrimineeriva kohtlemise eest.”;

85) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:

§ 521. Teavitaja kaitse

(1) Rahapesu andmebüroo ja Finantsinspektsioon tagavad käesoleva seaduse rikkumisest teatamise fakti, samuti käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud teatamise fakti konfidentsiaalsuse ja selle võib avaldada üksnes teate esitanud füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul.

(2) Teatamise fakti võib avaldada prokuratuurile ja uurimisasutusele, kui esineb kahtlus, et teate esitanud isik on rikkunud teatamiskohustust või pannud toime kuriteo.

(3) Kui teate esitanud füüsiline isik kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid teatamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata.

(4) Tööandjal on keelatud töötajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamise tõttu ebavõrdselt kohelda.

(5) Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teate esitanud füüsilise isiku kaitseks jagatud tõendamiskohustust. Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist, eeldatakse, et teate esitanud isikut koheldi ebavõrdselt teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.”;

86) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu andmebüroo on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi käesolevas seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses autonoomselt. Rahapesu andmebüroo täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid sõltumatult ja võtab käesolevas seaduses sätestatud tegevust puudutavaid otsuseid vastu iseseisvalt.

(2) Vabariigi Valitsus nimetab rahapesu andmebüroo juhi ametisse rahandusministri ettepanekul viieks aastaks, arvestades avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud korda.

(3) Rahapesu andmebüroo kulud kaetakse riigieelarvest. Rahapesu andmebürool on oma eelarve, mille kinnitab ja mida muudab rahandusminister rahapesu andmebüroo juhi ettepanekul seaduses sätestatud korras. Rahapesu andmebüroo eelarvest kinnipidamist kontrollib rahandusminister.”;

87) paragrahvi 54 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kriminaaltulu jälitamine ning”;

88) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

§ 541. Rahapesu andmebüroole esitatavad aruanded

(1) Krediidi- ja finantseerimisasutused ning käesoleva seaduse § 64 lõike 1 alusel rahapesu andmebüroo järelevalve alla kuuluvad isikud esitavad rahapesu andmebüroole seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kogumist ja esitamist võib korraldada ka valitsusasutuste, riigiasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute abil. Kohustatud isiku suhtes tuleb järgida andmete ühekordse esitamise põhimõtet.

(3) Rahapesu andmebüroole esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

89) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Täite- või pankrotimenetluses on keelatud võõrandada vara, mille suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud piirang või mis on nimetatud piirangu kehtivuse ajal arestitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras.”;

90) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult.”;

91) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Rahapesu andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.”;

92) paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahapesu andmebürool on õigus saada rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas jälitustegevuse käigus kogutud teavet, enda määratud tähtajaks kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustegevuse käigus kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab rahapesu andmebürool olema teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik nõusolek.”;

93) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:

§ 591. Rahapesu andmebüroo andmekogu

(1) Rahapesu andmebüroo andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse rahapesu andmebüroo ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud andmeid.

(2) Andmekogu vastutav töötleja on rahapesu andmebüroo.

(3) Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

94) paragrahvi 60 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

95) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõna „õiguskaitseasutusega” sõnadega „õiguskaitse- või järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga”;

96) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Rahapesu andmebüroo määrab töötaja, kes vastutab teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabenõuete vastuvõtmise eest.”;

97) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui teiselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabetaotlusele vastamine nõuab täiendava teabe hankimist kohustatud isikult, hangib rahapesu andmebüroo selle teabe viivitamata.”;

98) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Rahapesu andmebüroo võib keelduda teabe edastamisest teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole üksnes juhul, kui teabe vahetamine jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või see kahjustaks kriminaalmenetlust või kui teavet päriv büroo pole täpsustanud teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.”;

99) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Rahapesu andmebüroo annab viivitamata teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole loa taotluse alusel edastatud teabe levitamiseks teistele vastava riigi pädevatele asutustele. Loa andmisest võib keelduda, kui teabe levitamine jääb ilmselgelt väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kui see kahjustaks kriminaalmenetlust. Teabe levitamise piiramist selgitatakse.”;

100) paragrahvi 64 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet või”;

101) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu andmebüroo võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

102) paragrahvi 65 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata isikute poolt haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär:
1) füüsilise isiku puhul kuni 5000 eurot;
2) juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot.”;

103) paragrahvi 67 lõigetest 1, 3, 4 ja 5 jäetakse välja sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet,” vastavas käändes;

104) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui Finantsinspektsioonil tekib finantsjärelevalve käigus kogutud info või materjalide pinnalt, eelkõige krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimise korralduse, ärimudeli või tegevuse hindamisel, põhjendatud kahtlus, et kõnealuses krediidiasutuses või investeerimisühingus on toimunud või toimub rahapesu või terrorismi rahastamine või krediidiasutus või investeerimisühing on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või toime pannud selle katse või rahapesuks või terrorismi rahastamiseks on suurenenud risk, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata rahapesu andmebürood ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teevad rahapesu või terrorismi rahastamise võimaliku suurenenud riski korral Finantsinspektsioon ja rahapesu andmebüroo koostööd ning teavitavad oma ühisest hinnangust viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.”;

105) paragrahvi 69 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Teenistuslikku järelevalvet rahapesu andmebüroo tegevuse seaduslikkuse üle teeb valdkonna eest vastutav minister.

(4) Teenistuslikku järelevalvet ei tehta rahapesu andmebüroole käesolevas seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses pandud ülesannete täitmise ja nimetatud õigusaktides sätestatud õiguste teostamise ning nende õiguste teostamisega seonduva rahapesu andmebüroo sisemiste korralduste, juhiste ja aktide koostamise ning kinnitamise, samuti rahapesu andmebüroo ametnike teenistussuhetega seotud otsuste osas.”;

106) paragrahvi 69 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

107) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
Tegevusluba ja teenuse osutamise keeld
”;

108) paragrahvis 74 asendatakse arv „14” arvuga „15”;

109) paragrahvi 75 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.”;

110) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 751 järgmises sõnastuses:

§ 751. Teenuse osutamise keeld

Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 4, 41, 7 ja 8 nimetatud valdkondades on keelatud teenust osutada ettevõtjal, kellel või kelle juhatuse või nõukogu liikmel või tegelikul kasusaajal on kehtiv karistus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest.”;

111) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9. peatükk
Juriidilise isiku, usaldushalduse ja maksekonto tegeliku kasusaaja andmed
”;

112) paragrahvi 76 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tegeliku kasusaaja andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus tegelike kasusaajate andmekogus.”;

113) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Usaldushaldur, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Eestis, on kohustatud koguma ja hoidma äriregistri juures teavet kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta.”;

114) paragrahvi 76 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) filiaalile.”;

115) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:

§ 761. Tegelike kasusaajate andmekogu

(1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond).

(3) Andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 771 kohaselt tehtud märgete infot.”;

116) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2–42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.”;

117) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 41 nimetatud juhul ja kui kontserni emaettevõtja pole kantud Eesti äriregistrisse, esitab äriühing ühes tegeliku kasusaaja andmetega ka kontserni emaettevõtja nime, registrikoodi ja riigi nime, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud.”;

118) paragrahvi 77 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

(3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
3) sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud.”;

119) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi.

(32) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva ja riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud.”;

120) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Usaldushaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 31 ja 32 nimetatud andmed 30 päeva jooksul arvates:
1) usaldushalduse loomisest;
2) usaldushalduriks saamisest või
3) tähtajalise elamisõiguse saamisest.”;

121) paragrahvi 77 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või usaldushaldur uued andmed 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates.”;

122) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:

§ 771. Andmete õigsuse tagamine

(1) Kui käesoleva seaduse § 77 kohaselt andmete esitamiseks kohustatud isik pole selles paragrahvis nimetatud kohustust täitnud, teavitab registriosakond teda sellest ja nõuab andmete esitamist.

(2) Andmete esitamiseks kohustatud isik peab andmed esitama kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisest arvates.

(3) Kui registriosakond saab käesoleva seaduse § 20 lõike 22 alusel esitatud ja asjakohaselt põhistatud teate tegelike kasusaajate andmete ebaõigsuse kohta, teavitab ta sellest andmete esitamiseks kohustatud isikut ning teeb andmete juurde märke, et esineb kahtlus nende õigsuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud märge kustutatakse automaatselt andmete õigsuse kinnitamisel või nende muutmisel.”;

123) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegeliku kasusaaja andmed ja nende kohta tehtud märked avalikustatakse äriregistri infosüsteemis.”;

124) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:

§ 791. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist

(1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda registri vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist.

(2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamise või tema täieliku teovõime taastamiseni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning rahapesu andmebüroole.

(4) Registri vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning Euroopa Komisjonile.”;

125) paragrahvi 80 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Registripidaja kustutab usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmed, kui selleks õigustatud huvi omav isik tõendab, et andmete esitamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest on möödunud vähemalt viis aastat.”;

126) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto (edaspidi konto), millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on kättesaadavad vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 11–15 nimetatud andmed.”;

127) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:

„(11) Konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood;
3) postiaadress.

(12) Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik;
3) postiaadress;
4) volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu.

(13) Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks:
1) nimi;
2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik;
3) elukohariik.

(14) Konto kohta tehakse kättesaadavaks:
1) IBAN;
2) konto avamise kuupäev;
3) konto sulgemise kuupäev.

(15) Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka kasutusse andmise lepingu:
1) number;
2) sõlmimise kuupäev;
3) lõpetamise kuupäev.”;

128) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaksmääratud standardile ja standardile EVS 876:2016 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis.”;

129) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 14 ja 15 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto ja kehtiva hoiulaeka lepingu kohta ning päringu saamisele eelneva viieaastase perioodi kestel suletud konto ja lõpetatud hoiulaeka kasutusse andmise lepingu kohta.”;

130) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto puhul päringu saamisele eelneva viieaastase perioodi kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmete kättesaadavus tagatakse olemasoleva konto kohta päringule vastamise hetkeseisuga.”;

131) paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 83. Anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka avamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest, kui kohustatud isik oli krediidi- või finantseerimisasutus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

132) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 91. Korrespondentsuhtluse nõuete rikkumine”;

133) paragrahvi 93 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „tegeliku kasusaaja” sõnadega „või avalikkuse”;

134) seadust täiendatakse §-dega 941–943 järgmises sõnastuses:

§ 941. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest ja majandustegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatamise, eelnimetatud asjaolude muutmise kavatsusest etteteatamise või teenuse pakkuja tegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 942. Teenuse osutamise keelu rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 751 sätestatud teenuse osutamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 943. Aruandluskohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 541 alusel kehtestatud aruandluskohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

135) paragrahvi 95 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „liikme” sõnadega „või usaldushalduri”;

136) paragrahvis 97 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet” sõnadega „rahapesu andmebüroo”;

137) seadust täiendatakse §-ga 981 järgmises sõnastuses:

§ 981. Rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks muutmise üleminekusätted

(1) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist lähevad Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo (edaspidi käesolevas paragrahvis PPA RAB) ja tema ametnike ülesanded, õigused ja pädevus üle rahapesu andmebüroole ja tema ametnikele Rahandusministeeriumi valitsemisalas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetud õigusjärglus kehtib ka osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides, koostöölepetes, samuti rahapesu andmebüroo ja selle ametnike ligipääsule kõikides riiklikes registrites, andmekogudes ja infosüsteemides.

(3) Kuni 2021. aasta 1. jaanuarini jätkab PPA RAB oma ülesannete täitmist, sealhulgas esindab rahapesu andmebürood rahvusvahelistes organisatsioonides, koostöölepetes ning riigisisestes organisatsioonides ja menetlustes.

(4) PPA RAB-i käsutuses ja valduses olev informatsioon, toimikud, andmebaasid ning andmekandjad antakse rahapesu andmebüroole Rahandusministeeriumi valitsemisalas üle hiljemalt 2021. aasta 1. jaanuaril.

(5) Enne 2021. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse või rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel alustatud haldusmenetlused ja järelevalvetoimingud, mis jätkuvad pärast 2021. aasta 1. jaanuari, viiakse lõpule rahapesu andmebüroo poolt Rahandusministeeriumi valitsemisalas.

(6) Enne 2021. aasta 1. jaanuari PPA RAB-i poolt käesoleva seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel algatatud väärteomenetluste puhul on alates 2021. aasta 1. jaanuarist kohtuväliseks menetlejaks rahapesu andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisalas.

(7) Enne 2021. aasta 1. jaanuari PPA RAB-i haldusakti või toimingu peale halduskohtusse esitatud kaebuse puhul on alates 2021. aasta 1. jaanuarist PPA RAB-i asemel menetlusosaline rahapesu andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisalas.

(8) PPA RAB-i ametnikud, kelle ülesanded ja ametikoht ei muutu, viiakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajatult üle rahapesu andmebüroo ametikohale Rahandusministeeriumi valitsemisalas.

(9) PPA RAB-i politseiametnikud, kelle ülesanded ja ametikoht ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja viiakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist nende kirjalikul nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajatult üle rahapesu andmebüroo ametikohale Rahandusministeeriumi valitsemisalas, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(10) PPA RAB-i juht viiakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle rahapesu andmebüroo juhi ametikohale Rahandusministeeriumi valitsemisalas kuni tema Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametisse nimetamise käskkirjast tuleneva tähtaja saabumiseni, kohaldades politsei ja piirivalve seaduses sätestatut. Käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni § 53 lõikes 2 viidatud avalik konkurss rahapesu andmebüroo juhi ametisse nimetamiseks viiakse läbi 2020. aasta 15. oktoobriks.

(11) Politseiametniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõigete 9 ja 10 alusel jätkub tema politseiteenistuse staaži arvestus ning tal säilib õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile vastavalt politsei ja piirivalve seaduse §-le 1111, kui ta on pensioniõiguse tekkimise ajal ametikohal rahapesu andmebüroos Rahandusministeeriumi valitsemisalas või politseiteenistuses.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest ega politseiteenistusest pensionile jäämisest.”;

138) seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:

§ 1001. Tegeliku kasusaaja andmete kontrollimine

Kohustatud isikud rakendavad käesoleva seaduse § 20 lõikes 21 nimetatud hoolsusmeedet klientide suhtes, kellega neil on loodud kestev ärisuhe enne käesoleva paragrahvi jõustumist, ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.”;

139) seadust täiendatakse §-dega 1041 ja 1042 järgmises sõnastuses:

§ 1041. Teenuse osutamise keelu kohaldamine

Käesoleva seaduse §-s 751 nimetanud isik, kes on samas paragrahvis nimetatud teenuste osutamist alustanud enne selle paragrahvi jõustumist, viib oma tegevuse selle paragrahvi nõuetega vastavusse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks.

§ 1042. Andmetele juurdepääsu tagamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu

Krediidi- ja finantseerimisasutustel tuleb käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud kohustusi täita alates 2020. aasta 10. septembrist.”.

§ 2.  Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduse § 48 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 16 lõike 2 või § 51 lõike 2 punkti 4 alusel;”.

§ 3.  Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 479 järgmises sõnastuses:

§ 479. Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel

(1) Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel asjakohasel juhul koostööd nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus paiknevad konsolideerimisgrupi püsivad tegevuskohad.

(2) Kui teise liikmesriigi makseasutus või e-raha asutus osutab Eestis teenuseid agendi, filiaali või muu püsiva tegevuskoha kaudu, teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel koostööd selle liikmesriigi pädeva asutusega.

(3) Konfidentsiaalset teavet, mille Inspektsioon on saanud, täites rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid kohustusi, kasutab Inspektsioon üksnes oma kohustuste täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ning krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve valdkonnas, sealhulgas kohtumenetlustes.”;

2) paragrahvi 48 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti”.

§ 4.  Hasartmänguseaduse muutmine

Hasartmänguseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveametile” sõnadega „ning rahapesu andmebüroole”;

2) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksu- ja Tolliamet teatab korraldusloa kehtetuks tunnistamisest Politsei- ja Piirivalveametile ning rahapesu andmebüroole.”.

§ 5.  Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 394 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest:
1) grupi poolt;
2) vähemalt teist korda;
3) suures ulatuses või
4) kui see on toime pandud kohustatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus, –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.”;

2) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22−30).”.

§ 6.  Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastase seaduse § 16 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „finantseerimisasutusel” sõnadega „ning notaril”.

§ 7.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 84 lõiked 8–10 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud ulatuses;”;

3) paragrahvi 88 lõiget 51 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud kohustatud isikutele sama seaduse §-s 16 sätestatud alustel ja korras.”;

4) paragrahvi 88 lõiget 62 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kliendi tegeliku kasusaaja kohta.”;

5) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

„(91) Krediidiasutus peab põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

(92) Käesoleva paragrahvi lõikes 91 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta keeldumise või ülesütlemise kehtivust, kuid kahjustatud poolele tuleb hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju.”.

§ 8.  Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 93 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Finantsinspektsioon võib makseasutuse või e-raha asutuse klientide, võlausaldajate ja avaliku huvi kaitse eesmärgil, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse olulise rikkumise korral, rakendada lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse suhtes seaduses sätestatud meetmeid nendest eelnevalt teavitamata. Sellisel juhul teavitatakse päritoluriigi finantsjärelevalve asutust, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni viivitamata pärast meetmete rakendamist. Meetmeid rakendatakse kuni nende kohaldamise vajadus on ära langenud.”.

§ 9.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 251 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Sotsiaalkindlustusametile” sõnadega „, rahapesu andmebüroole”.

§ 10.  Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduse § 29 lõike 3 punkti 13 täiendatakse pärast sõnu „juriidilise isiku” sõnadega „või usaldushalduri”.

§ 11.  Notari tasu seaduse muutmine

Notari tasu seaduse § 31 punkti 91 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „või juriidilise isiku” sõnadega „või usaldushalduri”.

§ 12.  Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja” sõnadega „virtuaalvääringu teenuse pakkuja”;

2) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) äriühingu, sihtasutuse, usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.”;

3) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Finantsinspektsioon teostab finantssanktsioonide kohaldamise järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ning finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teeb järelevalvet seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

4) paragrahvi 32 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Rahapesu andmebüroo või Finantsinspektsiooni ettekirjutus”;

5) paragrahvi 32 lõikeid 1 ja 5 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu andmebüroo” sõnadega „või Finantsinspektsioon”;

6) paragrahvis 37 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet” sõnadega „rahapesu andmebüroo”.

§ 13.  Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on rahapesu andmebüroo.”.

§ 14.  Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 312 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Maksu- ja Tolliamet” sõnadega „, rahapesu andmebüroo”.

§ 15.  Äriseadustiku muutmine

Äriseadustiku § 631 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „usaldusfondide” sõnaga „usaldushalduse”.

§ 16.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 21, 49–52 ja 54 jõustuvad 2020. aasta 10. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 24, 86, 87, 93, 94, 100, 101, 103, 105, 106 ja 136, § 3 punkt 2, §-d 4 ja 9, § 12 punktid 3–6 ning §-d 13 ja 14 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 46 jõustub 2021. aasta 10. jaanuaril.

  (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 36, 111–113 ja 115–125 jõustuvad 2021. aasta 10. mail.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json