Teksti suurus:

Välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.07.2020
Avaldamismärge:RT I, 10.07.2020, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2020 otsus nr 615

Välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine)

Vastu võetud 17.06.2020

§ 1.  Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Eestis registreeritud ettevõtja on kasutajaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning tal on käesolevas seaduses sätestatud kasutajaettevõtja õigused ja kohustused, kui ta vahetult võimaldab Eestis töötada välismaalasel:
1) kelle Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega;
2) kellel on nimetatud liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja
3) kellel on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus.”;

2) paragrahvi 286 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kasutajaettevõtja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus, ja tagama, et välismaalane töötab Eestis selleks antud õiguslikul alusel ning tööandja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitud lepingu või muu kokkuleppe järgi.”;

3) paragrahvi 286 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui välismaalase faktiline tegevus ei vasta talle antud või seadusest tulenevale Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile, on tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõttev üksus ja välismaalane kohustatud lähtuma neist õiguslikest alustest, millele välismaalase tegevus sisult vastab.”;

4) paragrahvi 293 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tööandjal, kasutajaettevõtjal, vastuvõtval üksusel ja välismaalasel on kohustus tõendada, et välismaalase faktiline tegevus Eestis vastab Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile, kui välismaalane töötab käesoleva seaduse § 107 lõike 12, § 178 lõike 12 või § 181 lõike 1 või 2 alusel. Politsei- ja Piirivalveametil on tõendamiskohustus nende tõendite asjus, mida ta valdab.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 2962 järgmises sõnastuses:

§ 2962. Sunniraha Eestis töötamise õigusliku alusega seotud kohustuse täitmata jätmise eest

(1) Kui tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus ei ole käesoleva seaduse § 286 lõikes 11 või 6 nimetatud kohustust täitnud, võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada korrakaitseseaduse §-s 28 ettekirjutuse ja haldussunnivahendi kohta sätestatut.

(2) Käesoleva seaduse § 286 lõikes 11 või 6 nimetatud kohustuse täitmisele sundimisel on sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ja nõude vaidlustamise tähtaeg on möödunud.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 3061 järgmises sõnastuses:

§ 3061. Kasutajaettevõtja ja vastuvõtva üksuse kohustuse täitmata jätmine

(1) Kasutajaettevõtja poolt käesoleva seaduse § 286 lõikes 11 või 6 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest või vastuvõtva üksuse poolt § 286 lõikes 6 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”.

§ 2.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstav kahjuhüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena.”;

2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik.”;

3) paragrahvi 29 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „väljamakse tegija” sõnadega „isiku tööandja”;

4) paragrahvi 29 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõna „nimetatud”;

5) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Kui mitteresidendist füüsiline isik täidab Eestis tööülesandeid renditööna kasutajaettevõtja juures, kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse isiku tööandjana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kasutajaettevõtjat.

(14) Tulumaksuga maksustatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel mitteresidendile makstud tasu.”;

6) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõtjale (§ 29 lõige 13), on kohustatud kinni pidama tulumaksu Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult (§ 13 lõiked 1 ja 11).”.

§ 3.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „alustamist” sõnaga „Eestis”;

2) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) mitteresidendist juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kellel tekib Eestis püsiv tegevuskoht, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse;”;

3) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) seltsing, ühisus ja muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus, kellel tekib maksukohustus Eestis;
7) mitteresidendist tööandja, sealhulgas renditööjõu vahendaja, füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus, kelle töötajad töötavad Eestis.”;

4) paragrahvi 18 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksu- ja Tolliamet väljastab registreeritu taotlusel registreerimist tõendava dokumendi.”;

6) paragrahvi 211 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõike 11 punktis 2” tekstiosaga „lõike 1 punktis 6”;

7) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõike 11 punktis 1” tekstiosaga „lõike 1 punktis 7”;

8) paragrahvi 24 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 18 ja 22 nimetatud isikud kantakse registrisse avalduse esitamise või avalduses märgitud kuupäeva seisuga.

(2) Registrikanne käesoleva seaduse §-des 18 ja 22 nimetatud isikute tegevuse lõpetamise, püsiva tegevuskoha likvideerimise ja muude registriandmete muutumise kohta tehakse isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga.”;

9) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 11” tekstiosaga „lõikes 1”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json