Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend” muutmine

Vastu võetud 06.08.2012 nr 43

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 16 lõike 5 alusel.

§ 1.   Justiitsministri 14. mai 2008. a määruses nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Täitmiskavas peab „Vangistusseaduse” § 16 lõike 1 kohaselt olema vähemalt märgitud ja kajastatud:
1) alused, mis esinevad kinnipeetava vanglas vastavasse osakonda paigutamiseks;
2) planeeritud sekkumised või muud tingimused, mille täitmisel on võimalik otsustada kinnipeetava avavanglasse paigutamine, või kui seaduse alusel ei ole kinnipeetava avavanglasse paigutamine lubatud, siis viide sellele;
3) asjaolud, mille esinemisel tuleks kinnipeetav paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse;
4) kinnipeetava vanglas töötamise kohustus tulenevalt vangistusseadusest, võimelisus teha tööd, kutseoskused, kinnipeetava terviseseisundist tulenevad piirangud, mida peab arvestama kinnipeetava töölerakendamisel, ning väljaspool vanglat töötamise võimalikkus;
5) vajadus põhi- või keskhariduse omandamiseks ja viide õppeastmele, kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus koos saadud koolituse märkimisega;
6) soodustused, mida vangla kohaldab kinnipeetavale, kohaldamise aeg ja kestus või tingimused, mille täitmisel vangla kaalub nende kohaldamist;
7) vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud, mida rakendatakse planeeritavate tegevustega.”;

2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) isikut tõendava dokumendi nimetus ja kehtivusaeg.”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Avavanglasse paigutatud kinnipeetava täitmiskava peab lisaks lõigetes 2¹ ja 3 sätestatule sisaldama järgmisi andmed:
1) tööhõive, mis peab kajastama hõivet avavanglas, töökoha olemasolu vabanemisel, tegevusi töökoha leidmiseks ja kutsenõustamise vajadust;
2) riikliku pensioni või toetuse saamise võimalused ja toimingud selle taotlemiseks;
3) kohalik omavalitsusüksus, millega tehakse koostööd sotsiaalhoolekande korraldamisel, ja kinnipeetava vabanemisjärgse elukohaga seotud asjaolud;
4) igapäevaoskused, rahalised kohustused ja vabanemisjärgseks toimetulekuks vajalikud tegevused;
5) programmid, milles tuleb avavanglas osaleda;
6) sõltuvused ja nendevastane tegevus avavanglas ning pärast vabanemist;
7) teave kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku kohta ja sellega seotud tegevused.”;

4) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Pärast esmase riskihindamise läbiviimist otsustatakse kahe nädala jooksul kinnipeetava paigutamine vanglas või selgitatakse välja vajadus tema paigutamiseks teise vanglasse.”;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kinnipeetav võib viibida vastuvõtuosakonnas üksnes nii kaua, kui on vaja „Vangistusseaduse” § 14 lõikes 3 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas riskihindamise läbiviimiseks, kuid mitte kauem kui kokku kolm kuud. Kui tulenevalt kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtajast ei ole kinnipeetavale vaja täitmiskava koostada või riskihindamist läbi viia, ei tohi kinnipeetav viibida vastuvõtuosakonnas kauem, kui on vaja tema vanglasse paigutamiseks.”;

6) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektor-kontaktisik tutvub kinnipeetava kohta käivate andmetega, algatab riskihindamiseks vajaliku teabe kogumise ja teavitab riigikeele õppe korraldajat või muud selleks pädevat isikut vajadusest anda hinnang kinnipeetava riigikeele oskuse kohta. Riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik.”;

7) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täitmiskava koostatakse kogu kinnipeetava karistusaja kohta ja sellest peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ja millal planeeritakse kinnipeetava suhtes rakendada tema karistuse kandmise ajal. Täitmiskava peab olema suunatud riskitegurite vähendamisele ja võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse.

(2) Sekkumised planeeritakse riskivaldkondade kaupa kogu karistusaja ulatuses aasta täpsusega, arvestades karistusaja pika- ja lühiajalisi eesmärke ning sekkumiste prioriteete (täitmiskava I osa). Täitmiskava sisaldab kogu karistusaja planeeringu kõrval täitmisperioodi (täitmiskava II osa), milles nähakse ette kinnipeetava suhtes rakendatavad konkreetsed sekkumised lühema aja jooksul.

(3) Täitmiskava täitmisperiood on üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. Täitmisperioodil rakendatavad sekkumised planeeritakse kvartali täpsusega.

(4) Avavanglas karistust kandva kinnipeetava täitmiskava täitmisperiood on kolm kuud, mida arvestatakse avavanglasse paigutatud kinnipeetava täitmiskava muutmisest või täiendamisest. Sekkumised planeeritakse täitmisperioodiks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud täitmisperioodi lõpus planeeritakse järgmise täitmisperioodi jooksul toimuvad sekkumised.

(6) Esmaseid riske maandavad sekkumised tuleb võimaluse korral planeerida selliselt, et nende rakendamine oleks lõpetatud enne, kui avaneb kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, välja arvatud elektroonilise valve kohaldamisega, võimalus.

(7) Kui kinnipeetav ei ole kohustatud töötama, selgitatakse täitmiskava koostamisel välja tema töötamise soov ja tehakse sellekohane märge täitmiskavasse.

(8) Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava täitmiskava osa, milles planeeritakse sekkumised kogu karistusajaks, koostatakse kuni tema võimaliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise võimaluseni.

(9) Kõik määruse lisas 1 olevad väljad peavad olema täidetud. Kui vanglal puudub teave või asjaolu ei esine, märgitakse see sõnaselgelt vastavale väljale.”;

8) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8. Täitmiskava ülevaatamine ja uuendamine

(1) Inspektor-kontaktisik teeb täitmiskavasse märked täitmiskavas rakendatud sekkumiste täitmise või täitmata jätmise kohta (edaspidi täitmismärked) viie tööpäeva jooksul planeeritud tegevuse täitmisest, täitmata jätmisest või määratud tähtaja möödumisest. Täitmismärked tehakse ka nende sekkumiste kohta, mis ei ole seotud tähtajaga.

(2) Täitmisperioodi möödumisel vaadatakse üle täitmisperioodiks planeeritud sekkumiste rakendamine ja viiakse viie tööpäeva jooksul läbi korduv riskihindamine käesoleva määruse §-s 3 sätestatud korras.

(3) Korduva riskihindamise ja täitmiskava alusel ning kinnipeetava arengut arvestades planeerib ja kinnitab inspektor-kontaktisik sekkumised järgmiseks täitmisperioodiks kümne tööpäeva jooksul arvates riskihinnangu koostamisest. Inspektor-kontaktisik vaatab täitmiskava tervikuna üle ja vajaduse korral muudab seda, kui kinnipeetav ei ole täitnud planeeritud sekkumisi ja see mõjutab täitmiskava rakendamist.

(4) Kui täitmiskava I osa ei ole vaja muuta, kinnitatakse igaks järgmiseks täitmisperioodiks vaid täitmiskava II osa. Täitmiskavast ja täitmisperioodist peab nähtuma selle muutmise või kinnitamise ja kinnipeetavale tutvustamise aeg.

(5) Täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel viib inspektor-kontaktisik viie tööpäeva jooksul läbi uue riskihindamise ja vajaduse korral muudab koostatud täitmiskava kümne tööpäeva jooksul arvates riskihinnangu koostamisest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolud on eelkõige:
1) kinnipeetava suhtes uue süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine;
2) uue teabe saamine kinnipeetava sotsiaalse, majandusliku või terviseseisundi kohta, mille tõttu on vaja muuta kavandatud sekkumisi või paigutada kinnipeetav teise vanglasse.

(7) Üksnes põhjendatud juhul võib täitmiskava muutmise aeg olla kuni üks kuu täitmiskava muutmise vajaduse ilmnemisest.

(8) Täitmiskava muudatused ja täitmisperiood kinnitatakse ning neid tutvustatakse ja selgitatakse kinnipeetavale käesoleva määruse § 5 lõikes 7 ja §-s 6 sätestatud korras.”;

9) määrust täiendatakse §-ga 8¹ järgmises sõnastuses:

„§ 8¹. Avavanglas karistust kandva kinnipeetava täitmiskava

(1) Inspektor-kontaktisik tutvub avavanglasse paigutatud kinnipeetava täitmiskavaga kümne tööpäeva jooksul kinnipeetava saabumisest ja otsustab, kas on vaja viia läbi korduv riskihindamine, ning täiendab või muudab vajaduse korral täitmiskava.

(2) Täitmiskava täiendamisel, muutmisel ja täitmismärgete tegemisel ning korduva riskihindamise läbiviimisel lähtutakse täitmiskava kohta sätestatust käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

(3) Täitmiskava täiendatakse ja muudetakse, kui kinnipeetaval on ärakandmisele kuuluva vangistuse lõpuni jäänud rohkem kui kolm kuud.

(4) Täitmiskava täiendatakse andmetega käesoleva määruse § 1 lõike 3¹ ja riskihinnangu põhjal. Andmed märgitakse ka siis, kui riskihinnangust ei tulene sekkumist vajavat asjaolu.”;

10) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „tema nõudmisel”;

11) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2.   Määrus jõustub 1. septembril 2012. a.

Lisa 1 Kinnipeetava individuaalne täitmiskava