Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm

Vastu võetud 06.08.2010 nr 10
RT I 2010, 57, 378
jõustumine 21.08.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Nimeseaduse» § 16 lõike 9 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise ja sellega seoses rahvastikuregistris nimeõigusliku muudatuse tegemise kord ja isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduse vorm.

  (2) Määruses sätestatut kohaldatakse ka eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotlemise menetlusele.

  (3) Määruses sätestatud menetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seadust», perekonnaseisuasutuste pädevusele ja ülesannetele, perekonnaseisutoimingute tegemise korrale ning isikute õigustele ja kohustustele «Perekonnaseisutoimingute seadust» «Nimeseaduses» sätestatud erisustega.

§ 2.   Isikud, kes võivad taotleda uut eesnime, perekonnanime või isikunime

  Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmist võib taotleda Eesti kodanik ja Eestis elamisloa alusel viibiv välismaalane, kes ei ole ühegi riigi kodanik.

§ 3.   Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduse esitamine

  (1) Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise taotlemisel esitab isik käesoleva määruse lisale vastava vormi kohase avalduse (edaspidi avaldus) isiklikult ja kirjalikult või digitaalallkirjaga kinnitatult valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isikule.

  (2) Alaealisele lapsele või piiratud teovõimega täisealisele isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduse esitab alaealise või piiratud teovõimega täisealise isiku seaduslik esindaja.

  (3) Välisriigis viibiv Eesti kodanik või Eesti elamisluba omav välismaalane, kes ei ole ühegi riigi kodanik võib avalduse esitada Eesti välisesinduse kaudu või posti teel. Avalduse esitaja isik peab olema tuvastatud ja tema allkirja õigsus kinnitatud Eesti välisesinduse konsulaarametniku või välisriigi notari poolt. Konsulaarametnik kinnitab isiku allkirja avaldusel ametlikus korras. Dokument, millel on allkirja õigsuse kinnitanud välisriigi notar, peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välislepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 4.   Avaldusele esitatavad nõuded

  Avaldus täidetakse eesti keeles ja loetavas kirjas. Avaldus tuleb täita tumedas kirjas, mis tagab andmete säilimise ja võimaldab avalduse elektroonilist salvestamist.

§ 5.   Nõusoleku andmine

  (1) Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, esitab alaealisele lapsele uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise taotlemisel teine vanem isiklikult ja kirjalikult või digitaalallkirjaga kinnitatult nõusoleku lapsele uue nime andmiseks.

  (2) Välisriigis viibiv vanem võib lõikes 1 nimetatud nõusoleku esitada Eesti välisesinduse kaudu või posti teel. Nõusoleku andja isik peab olema tuvastatud ja tema allkirja õigsus kinnitatud Eesti välisesinduse konsulaarametniku või välisriigi notari poolt. Konsulaarametnik kinnitab isiku allkirja avaldusel ametlikus korras. Dokument, millel on allkirja õigsuse kinnitanud välisriigi notar, peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välislepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise nõusoleku selgitab välja ametnik ning kinnitab selle oma allkirjaga nime andmise taotlusel.

§ 6.   Uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemiseks esitatavad dokumendid

  (1) Avaldaja esitab uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise taotlemisel taotlemise põhjust tõendavad dokumendid, taotletava nimega seotud dokumendid ja vajadusel endaga seotud perekonnaseisualased dokumendid. Dokumentide esitamist ei nõuta, kui vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Dokumentide esitamise vajaduse selgitab välja avaldust vastu võttev perekonnaseisuametnik.

  (2) Digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise korral esitatakse lõikes 1 nimetatud dokumendid vajadusel perekonnaseisuasutusele isiklikult. Välisriigis viibiv avaldaja võib dokumendid esitada Eesti välisesinduse kaudu või posti teel. Välisesinduse kaudu või posti teel esitatav dokumendi väljavõte või ärakiri peab olema ametlikult kinnitatud Eesti välisesinduse konsulaarametniku või välisriigi notari poolt. Välisriigi notari allkiri peab olema legaliseeritud või tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud, kui välislepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Dokumendi esitamisel välisesinduse kaudu edastab konsulaarametnik dokumendi «Konsulaarseaduse» §-s 44 sätestatud korras ning dokumendi edastamise eest tasutakse riigilõivu «Riigilõivuseaduses» sätestatud määras.

  (3) Enda isiku tõendamiseks esitab avaldaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 või §-s 4 nimetatud dokumendi, välja arvatud digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise korral.

§ 7.   Riigilõiv

  (1) Avaldaja lisab avaldusele valdkonna eest vastutava ministri või tema poolt volitatud isiku poolt isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise avalduse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

  (2) Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel võib avaldaja riigilõivu tasumise kohta avaldusele lisada kirjalikult järgmised andmed:
  1) isiku nimi, kes riigilõivu tasus;
  2) isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti;
  3) toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti;
  4) perekonnaseisuasutuse, kuhu avaldus esitatakse, viitenumber;
  5) kuupäev, millal riigilõivu tasuti;
  6) krediidiasutuse nimi ja konto, kuhu ja millelt riigilõivu tasuti;
  7) tasutud summa.

  (3) Lõikes 2 sätestatud juhul kontrollib avalduse vastu võtnud perekonnaseisuametnik riigilõivu tasumist ja laekumist.

  (4) Taotluse läbivaatamata jätmise korral on isikul õigus riigilõivu osalisele tagastamisele «Riigilõivuseaduses» sätestatud määras ja korras.

§ 8.   Avalduse menetlusse võtmise tähtaeg

  (1) Valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik võtab avalduse menetlusse avalduse esitamise päeval. Posti teel esitatud avaldus võetakse menetlusse hiljemalt avalduse maavalitsusse saabumise päevale järgneval päeval.

  (2) Kui avalduse esitaja jätab avalduses esitamata nõutud andmed või kui avaldus ei vasta «Nimeseaduses» sätestatud nõuetele või on avalduses muid puudusi, määrab valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik avalduse esitajale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, võib valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud isik avalduse läbi vaatamata jätta. Avalduses esinevatest puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast teavitatakse avalduse esitajat kirjalikult.

§ 9.   Avalduse registreerimine

  (1) Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris.

  (2) Avalduse registreerimiseks avatakse rahvastikuregistris menetlustoimik.

  (3) Kui avalduse registreerimine rahvastikuregistris ei ole ajutiselt võimalik, tehakse avaldusele märge «vastu võetud, (kuupäev)». Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris esimesel võimalusel.

§ 10.   Nimemuutmise dokumentide menetlemise erisused

  (1) Kui avaldus esitatakse «Nimeseaduse» § 17¹ lõike 2 või § 19 lõike 1 punktide 1–3 või 9 alusel, registreerib valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik avalduse ja edastab seejärel menetlustoimiku ning paberkandjal avalduse ja sellele lisatud dokumendid avalduse läbivaatamiseks ja otsustamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile.

  (2) Kui avaldus esitatakse «Nimeseaduse» § 17¹ lõike 1 punktide 1–8 või § 19 lõike 1 punktide 4–8 alusel, vaatab avalduse läbi ja otsustab isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või taastamise valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik.

  (3) Lõikes 1 sätestatud juhul uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise taotlemisel alaealisele lapsele küsib valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik enne avalduse valdkonna eest vastutavale ministrile edastamist vajadusel alaealise teise vanema nõusolekut alaealisele uue nime andmiseks. Juhul kui teise vanema nõusolekut ei ole võimalik saada, küsib valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik eestkosteasutuse arvamust alaealisele uue nime andmise kohta ning edastab seejärel menetlustoimiku ja paberkandjal avalduse ning sellele lisatud dokumendid otsustamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile.

§ 11.   Avalduse läbivaatamata jätmine

  (1) Kui avaldaja jätab avalduses esitamata nõutud andmed või kui avaldus ei vasta «Nimeseaduses» sätestatud nõuetele või on avalduses muid puudusi, ning puudusi ei kõrvaldata selleks antud tähtaja jooksul, jäetakse avaldus läbi vaatamata. Avalduse läbivaatamata jätmise korral menetlus lõpetatakse ja menetlustoimik suletakse.

  (2) Avaldajat teavitatakse tema avalduse läbi vaatamata jätmisest avalduses esitatud kontaktandmete kohaselt.

  (3) Kui avaldus on menetlemiseks edastatud valdkonna eest vastutavale ministrile, teavitab isikut tema avalduse läbi vaatamata jätmisest Siseministeerium.

§ 12.   Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise otsustamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või andmisest keeldumise käskkirjaga.

  (2) Valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik otsustab uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või andmisest keeldumise otsusega.

§ 13.   Nimeõigusliku muudatuse tegemine

  (1) Kui nime andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister, teeb nimeõigusliku muudatuse rahvastikuregistris Siseministeerium.

  (2) Kui nime andmise otsustab valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik, teeb nimeõigusliku muudatuse rahvastikuregistris valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik.

  (3) Nimeõiguslik muudatus jõustub nimekande salvestamisel rahvastikuregistris.

§ 14.   Haldusakti teatavaks tegemine

  (1) Siseministeerium edastab valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isikule, kellele esitati uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldus, valdkonna eest vastutava ministri käskkirja väljavõtte isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kohta.

  (2) Valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik teavitab isikut avalduses esitatud kontaktandmete kohaselt talle uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmisest või sellest keeldumisest ning väljastab isikule allkirja vastu valdkonna eest vastutava ministri käskkirja väljavõtte või valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isiku otsuse väljavõtte.

  (3) Välisriigis viibiva isiku soovil väljastatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirja või valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isiku otsuse väljavõte isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või sellest keeldumise kohta Eesti välisesinduse kaudu. valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik, kellele esitati uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldus edastab isikule väljastatava valdkonna eest vastutava ministri käskkirja või valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isiku otsuse väljavõtte «Halduskoostöö seaduses» sätestatud ametiabi andmise taotlemise korras Eesti välisesinduse konsulaarametnikule.

§ 15.   Korduva dokumendi väljastamine

  (1) Valdkonna eest vastutava ministri käskkirja korduva väljavõtte isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kohta väljastab Siseministeerium isiku sellekohase avalduse alusel.

  (2) Valdkonna eest vastutava ministri pool volitatud isiku otsuse korduva väljavõtte isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kohta väljastab maavalitsus, kellele isik esitas uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduse.

  (3) Korduva väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu «Riigilõivuseadusega» kehtestatud määras.

§ 16.   Valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isiku otsuse edastamine Siseministeeriumile

  Maavalitsus edastab valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isiku poolt kalendrikuu jooksul tehtud otsused isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks Siseministeeriumile.

§ 17.   Nimemuutmise dokumentide säilitamine

  (1) Maavalitsus säilitab isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldusi ja neile lisatud dokumente, mille kohta tegi otsuse valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik.

  (2) Siseministeerium säilitab isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldusi ja neile lisatud dokumente, mille kohta tegi otsuse valdkonna eest vastutav minister.

  (3) Lisaks lõikes 2 sätestatule säilitab Siseministeerium valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isiku otsuseid isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või sellest keeldumise kohta.

§ 18.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldus
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]