Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu” muutmine

Vastu võetud 08.10.2025 nr 85

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu”;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu, tegevusaladele kohalduvad künnised ja asjakohasel juhul künniste arvutamise alused ning tegevusaladel heitkoguse hulka arvatavate kasvuhoonegaaside loetelu.

(2) Määrus ei laiene käitistele või nende osadele, kus toimub uute toodete ja protsesside uurimis- ja arendustöö või testimine või mille puhul on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumitele vastava biomassi põletamisel tekkinud heitkogused keskmiselt moodustanud üle 95% käitise keskmisest kasvuhoonegaaside koguheitest viieaastasel perioodil, mis lõpeb kaks aastat enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 2 alusel antud määruses sätestatud asjakohase eraldamisperioodi algust.”;

3) paragrahvi 2 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Paiksete heiteallikate ja nendega võrdustatud käitajate tegevusalad ning heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid”;

4) paragrahvi 2 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Paiksed heiteallikad ja nendega võrdsustatud käitajate tegevusalad ning seiratavad kasvuhoonegaasid on:
1) kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised (süsinikdioksiid);
2) kütuste põletamine olmejäätmete põletamise käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega üle 20 MW atmosfääriõhu kaitse seaduse § 166 lõigetes 3, 4, 7 ja 8 ning § 167 lõikes 1 sätestatud ulatuses (süsinikdioksiid);
3) õli rafineerimine põletusseadmetega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (süsinikdioksiid);
4) koksi tootmine (süsinikdioksiid);
5) metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine, sealhulgas granuleerimine (süsinikdioksiid);
6) raua või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis (süsinikdioksiid);
7) raudmetallide (sh ferrosulamite) tootmine või töötlemine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW. Töötlemine hõlmab muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja dekapeerimist (süsinikdioksiid);
8) primaaralumiiniumi või alumiiniumoksiidi tootmine (süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud);
9) alumiiniumi teisene tootmine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (süsinikdioksiid);
10) värviliste metallide tootmine või töötlemine, sealhulgas sulamite tootmine, puhastamine ja valamine, mille puhul kasutatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (sh kütused redutseerijatena, süsinikdioksiid);
11) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
12) lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
13) klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
14) keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
15) mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu, sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas (süsinikdioksiid);
16) kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmine tootmisvõimsusel üle 20 tonni kaltsineeritud kipsi või kuivatatud teisest kipsi ööpäevas (süsinikdioksiid);
17) paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist (süsinikdioksiid);
18) paberi või papi tootmine võimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
19) tahma tootmine, mis hõlmab orgaaniliste ainete, näiteks õlide, tõrvade, krakkimis- ja destilleerimisjääkide koksistamist, tootmisvõimsusel üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
20) lämmastikhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);
21) adipiinhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);
22) glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);
23) ammoniaagi tootmine (süsinikdioksiid);
24) pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni päevas (süsinikdioksiid);
25) vesiniku (H₂) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusega üle 5 tonni päevas (süsinikdioksiid);
26) naatriumkarbonaadi (Na₂CO₃) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO₃) tootmine (süsinikdioksiid);
27) punktides 1–26 loetletud tegevusaladel tegutsevate käitajate käitistest kasvuhoonegaaside kogumine nende transportimiseks ja maapõues säilitamiseks (süsinikdioksiid);
28) kasvuhoonegaaside transportimine maapõues säilitamiseks, välja arvatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis pärineb muult käesolevas määruses nimetatud tegevusalalt (süsinikdioksiid);
29) kasvuhoonegaaside säilitamine maapõues (süsinikdioksiid).”;

6) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigete 1–4 ühe lõike” tekstiosaga „lõike 1¹”;

7) paragrahvi 3 lõike 1 viimasest lausest jäetakse välja sõnad „ja ainult biomassi kasutavaid tehnilisi üksusi”;

8) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Õhusõiduki käitajate tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid”;

9) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad lennud, mis saabuvad lennuväljale või lahkuvad lennuväljalt Euroopa Majanduspiirkonnas, välja arvatud:”;

11) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 9 asendatakse arv „30 000” arvuga „50 000”;

12) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad kahes riigis, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel vastu võetud rakendusaktis, asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud, Šveitsi või Ühendkuningriigi ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel vastu võetud rakendusaktis loetletud riikide vahelised lennud ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 168¹ lõigete 1–3 kohaldamisel ka kõik muud kahes kolmandas riigis asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud, mida sooritab õhusõiduki käitaja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) õhusõiduki käitajal on mõne liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat või ta on registreeritud mõnes liikmesriigis, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimad piirkonnad ning II lisas nimetatud ülemeremaad ja -territooriumid, ning
2) käitaja õhusõidukite lennud tekitavad alates 1. jaanuarist 2021. a üle 10 000 tonni CO₂ heitkoguseid aastas, käitades lennukeid, mille maksimaalne sertifikaadi järgne stardimass on üle 5700 kg ja mis sooritavad käesoleva paragrahviga hõlmatud lende, välja arvatud sellised lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis, kaasa arvatud sama liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 mõistes.

(2²) Lõike 2¹ punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse järgmist liiki lendude heitkoguseid:
1) riikliku õhusõidukiga või riiklikel eesmärkidel tehtavad lennud;
2) humanitaarabilennud;
3) lennud arstiabi osutamiseks;
4) sõjalennud;
5) tuletõrjelennud;
6) lennud, mis eelnevad või järgnevad humanitaarabi-, meditsiinilisele või tuletõrjelennule, tingimusel, et sellised lennud toimusid sama õhusõidukiga ja nendega oli vaja teha asjaomane humanitaarabi-, meditsiiniline või tuletõrjetegevus, või tuli õhusõiduk pärast neid tegevusi ümber paigutada järgmise tegevuse jaoks.

(2³) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevusaladel arvatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse hulka süsinikdioksiidi heitkogus.”;

13) määrust täiendatakse §-ga 4¹ järgmises sõnastuses:

„§ 4¹. Meretranspordi tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid

(1) Esimesse kauplemissüsteemi kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.05.2015, lk 55–76), hõlmatud meretransporditegevus, mida teevad laevad kogumahutavusega üle 5000, välja arvatud artikli 2 lõikes 1a nimetatud meretransporditegevus.

(2) Lõikes 1 nimetatud määruse artikli 2 lõikega 1b hõlmatud meretransporditegevus ei kuulu kauplemissüsteemi kuni 31. detsembrini 2026. a.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevusaladel arvatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse hulka süsinikdioksiidi heitkogus ning alates 1. jaanuarist 2026. a süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogus.”.