Riigikogu seadus terviktekst TTOSavaldamine avaldatud 1999-06-16 RT I 1999 60 616 77618 1999-07-26 RT I 2015-11-10+02:00 2015 13 110112015013 2015-12-01 2016-06-30+03:00 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 110112015013 53 2017-10-25 Ülle Urb 159407 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 2000-06-14 RT I 2000 55 362 72148 2000-07-21 2001-01-24 RT I 2001 17 78 72738 2002-01-01 2002-05-15 RT I 2002 47 297 133139 2003-01-01 2002-06-19 RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01 2003-01-29 RT I 2003 20 120 260826 2003-07-01 2004-06-28 RT I 2004 54 389 778883 2004-07-15 2004-12-08 RT I 2004 86 584 827868 2005-01-01 2004-12-16 RT I 2004 89 612 831453 2004-12-31 2005-06-15 RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 2006-12-20 RT I 2007 3 11 12776175 2007-01-26 2006-12-20 RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 2006-12-20 RT I 2007 3 11 12776175 2007-07-01 2007-01-24 RT I 2007 12 66 12789344 2008-01-01 2007-10-24 RT I 2007 59 381 12881991 2007-11-26 2008-12-09 RT I 2008 56 313 13096356 2009-01-01 2008-12-17 RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 2009-02-20 RT I 2009 15 93 13152060 2009-07-01 2009-05-21 RT I 2009 29 176 13186056 2009-07-01 , osaliselt 01.04.2010 2009-06-18 RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 2009-09-30 RT I 2009 49 331 13225575 2010-01-01 2009-11-26 RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-05-20 RT I 2010 31 158 13324370 2010-10-01 2011-02-23 RT I 2011-03-25 1 125032011001 2014-01-01 ; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 2011-12-08 RT I 2011-12-29 1 129122011001 2012-01-01 , osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 2012-01-25 RT I 2012-02-10 1 110022012001 2012-02-20 2012-06-13 RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2012-06-13 RT I 2012-07-10 2 110072012002 2013-04-01 2013-12-05 RT I 2013-12-22 1 122122013001 2014-01-01 2014-02-19 RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 , osaliselt 23.03.2014 2014-03-26 RT I 2014-04-16 1 116042014001 2014-04-26 2014-05-21 RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 2014-06-05 RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 2014-06-19 RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-09-17 RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 2015-01-29 RT I 2015-02-26 1 126022015001 2015-03-01 2015-10-29 RT I 2015-11-10 2 110112015002 2015-12-01 1 ÜLDSÄTTED 1 Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab töötajate ja ametnike (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2 Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväelaste ja asendusteenistujate teenistustingimuste ning Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. RT I 2012-07-10 2 110072012002 2013-04-01 3 Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1 kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2 õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3 juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4 füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses. RT I 2007 3 11 12776175 2007-07-01 4 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 2 Töötervishoid ja tööohutus 1 Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2 Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. 3 Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab oma määrusega. 2 TÖÖKESKKOND 3 Üldnõuded 1 Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. 2 Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. 3 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. 4 Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab . 5 Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab . RT I 2003 20 120 260826 2003-07-01 4 Töökoht 1 Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. 2 Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. 3 Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks. 3 1)]]> Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas kehtestab . 4 Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamise nõuded kehtestab oma määrusega. 4 1)]]> Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 2)]]> Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 3)]]> Töökoha territoorium, trepikojad, liikumisteed ning töö- ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustite paiknemine ei tohi töötajat ohustada. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 4)]]> Välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 5)]]> Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab . RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 5 Tegevusalade töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab . 5 Töövahend 1 Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 2 Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. 3 Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et: 1 on tõkestatud pääs selle ohualale; 2 juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele; 3 kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud; 4 see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele; 5 on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada; 6 müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme. 4 Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab . 6 Füüsikalised ohutegurid 1 Füüsikalised ohutegurid on: 1 müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2 õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3 masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2 Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. 3 Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. 4 Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 5 Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 6 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab . RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 7 Keemilised ohutegurid 1 Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. RT I 2015-11-10 2 110112015002 2015-12-01 2 Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. 3 Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab . 8 Bioloogilised ohutegurid 1 Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 2 Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. 3 Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab . 9 Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid 1 Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 2 Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. 3 Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. 3 1)]]> Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab oma määrusega. 10 Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad 1 Rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. 2 Tööandja järgib rasedate ja rinnaga toitvate naiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. 3 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks kehtestab määrusega. 4 Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. RT I 2009 29 176 13186056 2010-04-01 5 Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. 6 Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. 7 kehtestab määrusega keskmise töötasu riigieelarve vahenditest hüvitamise korra. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 10 1.]]> Alaealised ja puudega töötajad 1 Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. 2 Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. 3 Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. 4 Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 11 Tööolme 1 Olmeruumid on riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid. 2 Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. 3 Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid ning töötajatele, kes töötavad välitöödel, ka soojak ja riiete kuivatusruum. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 Töö laadist olenevalt peab töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 5 Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute või duššidega ning sooja ja külma veega. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 6 Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 7 Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab vastama kasutusotstarbele. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 8 Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 3 TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 12 Üldsätted 1 Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. RT I 2012-02-10 1 110022012001 2012-02-20 2 Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. 3 Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 3 1)]]> Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 5 Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 6 Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 7 Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise. RT I 2007 3 11 12776175 2007-07-01 8 Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust. RT I 2007 3 11 12776175 2007-07-01 12 1.]]> Tööandja ennetustegevus 1 Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 2 Tööandja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel: 1 riskide tekkimise vältimine; 2 vältimatute riskide hindamine; 3 riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni; 4 ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5 töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6 töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7 ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8 ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. 3 Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 12 2.]]> Tööandja makstav haigushüvitis 1 Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 2 Tööandja ei maksa haigushüvitist: 1 töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punktide 6–8 ning § 56 lõigete 1², 1³ ja 1⁴ alusel; RT I 2015-02-26 1 126022015001 2015-03-01 2 ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhtudel. RT I 2009 29 176 13186056 2009-07-01 3 Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast kalendripäevast alates. RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 4 Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 5 Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 13 Tööandja kohustused ja õigused 1 Tööandja on kohustatud: 1 viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2 vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3 korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 10¹ nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 4 töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 5 korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 5 1)]]> tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 5 2)]]> teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 6 teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6 1)]]> rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6–9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 6 2)]]> korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7 korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab ; RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 7 1)]]> korraldama valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud; RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 8 määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 9 tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10 viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11 oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12 tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; 13 korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; 14 koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15 kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 16 kehtetu - RT I 2002 47 297 133139 2003-01-01 17 teavitama Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 18 tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 19 täitma tööinspektori ettekirjutuse tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle täitmisest. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 2 Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 14 Töötaja kohustused ja õigused 1 Töötaja on kohustatud: 1 osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2 järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3 läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4 kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 5 tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6 kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 7 täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse; 8 kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 9 hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 2 Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 3 Kehtetu - RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 4 Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest. 5 Töötajal on õigus: 1 nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 2 saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 3 tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule; 5 nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist; 5 1)]]> nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; 6 saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses; 7 pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 15 Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum 1 Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. 2 Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1 korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112; 2 ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks; 3 määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale; 4 määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra; 5 andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel. 3 Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. 4 Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. 5 Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda oma töökohalt või ohualalt kiiresti ja ohutult. Selleks peavad evakuatsioonipääsud ja -teed olema takistuseta ning varustatud piisava turvavalgustusega ja evakuatsioonimärkidega. 6 Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral oma töökohalt või ohualalt lahkumisest peab töötaja esimesel võimalusel teatama tööandjale. Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. 7 Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui õnnetusoht on kõrvaldatud. 8 Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS 16 Töökeskkonnaspetsialist 1 Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. 2 Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 2 1)]]> Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 3 Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. 4 Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. 5 Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. 6 Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga. 7 Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega. 8 Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõttevälist teenuseosutajat teadaolevatest töökeskkonna ohuteguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud abinõudest, ning tagab neile juurdepääsu käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabele. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 9 Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. 10 Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul määramisest arvates, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 16 1.]]> Ohutu tööelu andmekogu 1 Ohutu tööelu andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. 2 Ohutu tööelu andmekogu eesmärk on abistada tööandjat ohutu töökeskkonna loomiseks vajalike töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmete töötlemisel. 3 Ohutu tööelu andmekogu kasutamine on ettevõttele vabatahtlik. Juurdepääs andmekogus sisalduvatele andmetele on tööandjal ja töötajal. Tööandjal on juurdepääs tema enda ja tema töötajate kohta käivatele andmetele. Töötajal on juurdepääs tema kohta käivatele andmetele. 4 Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab määrusega. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 17 Töökeskkonnavolinik 1 Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 1 1)]]> Ettevõtte üleminekul kehtivad töökeskkonnavoliniku volitused nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta üleminekust arvates. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 1 2)]]> Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid töökeskkonnavoliniku volituste üleminekul ei kohaldata. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 2 Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. 3 Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 4 Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul valimistest arvates. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 5 Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1 jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2 osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3 teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4 tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5 jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. 6 Töökeskkonnavolinikul on õigus: 1 nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks; 2 pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 3 pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal; RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 4 peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud. 7 Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. 8 Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 9 Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas. 18 Töökeskkonnanõukogu 1 Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. 2 Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 3 Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. 4 Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. 5 Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. 5 1)]]> Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul nõukogu moodustamisest arvates, esitades järgmised andmed: 1 nõukogu esimehe ees- ja perekonnanimi, amet ning kontaktandmed; 2 nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed ning ametid; 3 nõukogu liikmete volituste kehtivuse aeg. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 6 Töökeskkonnanõukogu: 1 analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; 2 osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel; 3 tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4 analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks; 5 aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. 7 Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult. 8 Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 9 Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu. Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 10 Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu. 11 Töökeskkonnanõukogu teavitab oma viimase 12 kuu tegevusest Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis iga aasta 1. detsembriks. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 19 Töötervishoiuteenus ja selle osutaja RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 1 Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 2 Juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid: 1 töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine; 2 töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine; 3 töötajate taastusravi korraldamine; 4 tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile; 5 tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel; 6 tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine. 3 Töötervishoiuteenust osutav isik peab olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kui osutatav töötervishoiuteenus sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist. 4 Töötervishoiuteenuse osutamisel peab töötervishoiuteenust osutava isiku heaks lepingu alusel tegutsema füüsiline isik, kellel on töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendav diplom, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistus. RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 19 1.]]> Tegutsemine töötervishoiuteenuse osutajana RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 1 Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesannete täitmist hõlmava töötervishoiuteenuse osutamiseks kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatut. 2 Juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja peab tegutsemiseks töötervishoiuteenuse osutajana esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate. 3 Majandustegevusteade peab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega sätestatud majandustegevusteates sisalduvatele andmetele sisaldama järgmisi andmeid: 1 osutatav töötervishoiuteenus; 2 töötervishoiuspetsialisti nimi; 3 töötervishoiuspetsialisti kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress); 4 andmed töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendava diplomi, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistuse kohta, eelkõige eriala, tunnistuse number, väljaandmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg; 5 juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et lepingu alusel tegutseb tema heaks töötervishoiuspetsialist; 6 juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et isik vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud nõudele. RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 19 2.]]> Töötervishoiuspetsialisti kohustused 1 Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid: 1 hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks; 2 tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse; 3 teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu; 4 teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest. 2 Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3 Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab . RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 20 Kehtetu - RT I 2004 54 389 778883 2004-07-15 20 1.]]> Terviseameti ülesanded töötervishoiu valdkonnas RT I 2009 49 331 13225575 2010-01-01 Terviseamet: RT I 2009 49 331 13225575 2010-01-01 1 osaleb töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja korraldab nende elluviimist; RT I 2004 54 389 778883 2004-07-15 2 analüüsib andmeid töötajate kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta; RT I 2004 54 389 778883 2004-07-15 3 korraldab töötervishoiuspetsialistide täienduskoolitust. RT I 2004 54 389 778883 2004-07-15 4 kehtetu - RT I 2014-06-29 1 129062014001 2014-07-01 21 Töökeskkonna Nõukoda 1 Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes. 2 Nõukoja põhiülesanne on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks. 3 Nõukoda täidab järgmisi ülesandeid: 1 hindab korrapäraselt riigi töökeskkonna seisundit; 2 kogub, vaatab läbi ja arutab sotsiaalpartnerite töökeskkonna parandamise ettepanekuid; 3 analüüsib töökeskkonna parandamise abinõude tõhusust; 4 teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ja annab soovitusi töökeskkonna küsimustes; 5 arutab Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja valdkonna eest vastutavale ministrile esitatavate seaduste ja määruste eelnõusid ning annab nendele hinnangu; 6 teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. 4 Töökeskkonna Nõukoja töökord kehtestatakse põhimäärusega, mille kinnitab . Nõukoja koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude ettepanekute alusel. 5 TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE 22 Tööõnnetus 1 Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. 2 Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. 3 Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 3 1)]]> Tööinspektsioon teavitab tööandjat viivitamata kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamisest. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 4 Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 23 Kutsehaigus ja tööga seotud haigus 1 Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab . 2 Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. 3 Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. 4 Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. 5 Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1 tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta; 2 töötajalt väljavõtte tervisekaardist. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 6 Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 7 Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades järgmised andmed: RT I 2007 3 11 12776175 2007-03-01 1 töötaja ees- ja perekonnanime, ameti; 2 haiguse diagnoosimise kuupäeva; 3 haiguse ja selle tekkepõhjused; 4 tööandja ja tema aadressi. 8 Tööinspektsioon edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed. RT I 2009 49 331 13225575 2010-01-01 24 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine 1 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. 1 1)]]> Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe. 2 Tööandja esitab uurimistulemuste kohta raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 3 Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. 3 1)]]> Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. 4 Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. 4 1)]]> Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt. 5 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. 6 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab . 7 Kehtetu - RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 8 Kehtetu - RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 9 Tööinspektsioon esitab andmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8¹ alusel asutatud andmekogusse selle põhimäärusele vastavas mahus ja korras. 24 1.]]> Töökeskkonna andmekogu 1 Töökeskkonna andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutav töötleja on Tööinspektsioon. 2 Töökeskkonna andmekogu eesmärk on Tööinspektsiooni riikliku järelevalve teostamisega seotud andmete ja kliendiportaali kaudu edastatud andmete töötlemine. 3 Juurdepääs andmetele võimaldatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. 4 Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu andmekogus registreeritud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise raportitele. 5 Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab määrusega. RT I 2014-06-04 2 104062014002 2014-09-01 6 RIIKLIK JÄRELEVALVE 25 Riiklik järelevalve RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 1 Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. 2 Töötervishoiuteenuse osutaja ja tema majandustegevuse vastavuse üle käesoleva seaduse §-des 19–19² sätestatud nõuetele teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 3 Isikukaitsevahendite turujärelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitseamet. 4 Töökeskkonnas kasutatavatele isikukaitsevahenditele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon. 5 Tööinspektsioon on muu hulgas kohustatud: 1 uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi; 2 teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle; 3 kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, kui tööandjalt on laekunud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 17 nimetatud teatis; 4 peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 26 Riikliku järelevalve erimeetmed RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 26 1.]]> Sunniraha määr RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 26 2.]]> Ettekirjutuse vaidemenetlus Kehtetu - RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 7 Kehtetu - RT I 2003 20 120 260826 2003-07-01 7 1. peatükk]]> VASTUTUS RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01 27 1.]]> Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine 1 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tööõnnetuse või tervisekahjustuse oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 27 2.]]> Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine 1 Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise, uurimata jätmise või kirjaliku raporti koostamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 27 3.]]> Menetlus 1 Kehtetu - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2 Käesoleva seaduse §-des 27¹ ja 27² sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon. RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01 28 § 28. – 30 § 30. Kehtetud - RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01 8 RAKENDUSSÄTTED 31 Eesti Vabariigi töökaitseseaduse alusel kehtestatud õigusaktide kehtivus Eesti Vabariigi töökaitseseaduse alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse käesoleva seadusega vastavusse. 31 1.]]> Töötervishoiu Keskuse tegevuse lõpetamine Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse Töötervishoiu Keskuse tegevus lõpetatakse 2004. aasta 15. augustil. RT I 2004 54 389 778883 2004-07-15 31 2.]]> Kahju hüvitise indekseerimine Tööst põhjustatud tervisekahjustusega või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist, mida Sotsiaalkindlustusamet maksab perioodiliste maksetena käesoleva seaduse § 31⁴ alusel, indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Hüvitist ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. RT I 2014-04-16 1 116042014001 2014-04-26 31 3.]]> Haigushüvitiste maksmine Käesoleva seaduse §-s 12² sätestatud haigushüvitist maksab tööandja haiguslehtede alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastus algab 2009. aasta 1. juulil või hiljem. RT I 2009 15 93 13152060 2009-07-01 31 4.]]> Kahju hüvitamine Sotsiaalkindlustusameti poolt 1 Tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral esitatakse tema poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile. 2 Isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet maksab käesoleva paragrahvi jõustumisel hüvitist Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 473 lõike 1 alusel, jätkatakse tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist senises korras. RT I 2014-04-16 1 116042014001 2014-04-26 32 § 32. – 36 § 36. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]