Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik halduskohalik omavalitsus

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik halduspiirkondlik valitsus

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistuspiirkondlikud ja kohalikud valitsusüksusedkohalik valitsusüksus

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistuspiirkondlikud ja kohalikud valitsusüksusedmaakond

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistuspiirkondlikud ja kohalikud valitsusüksusedpiirkondlik valitsusüksus

16 MAJANDUS1606 majanduspoliitikamajanduslik planeerimineregionaalplaneerimine

16 MAJANDUS1616 piirkonnad ja piirkonnapoliitikaregionaalpoliitikaasulaplaneerimine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2846 ehitus ja linnaplaneerimineehituspoliitika

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3231 teave ja infotöötlusteabepoliitikainfo kättesaadavus

52 KESKKOND5206 keskkonnapoliitikakeskkonnapoliitikakeskkonnamõju

68 TÖÖSTUS6831 ehitamine ja riiklikud ehitustöödriiklikud ehitustööd

HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

KESKKONNAÕIGUSMaaõigus

Teksti suurus:

Planeerimisseadus (lühend - PlanS)

Planeerimisseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.05.2017
Avaldamismärge:RT I, 10.11.2016, 14

Planeerimisseadus

Vastu võetud 28.01.2015
RT I, 26.02.2015, 3
jõustumine 01.07.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, osaliselt 01.07.2015
29.10.2015RT I, 10.11.2015, 201.12.2015
07.06.2016RT I, 21.06.2016, 101.07.2016, osaliselt 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval
27.10.2016RT I, 10.11.2016, 101.01.2017

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

  (2) Käesolev seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Seaduse kohaldamisala

  (1) Planeerimisel hõlmatakse nii maa- kui ka veeala, õhuruumi ja maapõue. Käesolevat seadust kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel majandusvööndi välispiirini.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata riigikaitseliste ehitiste planeerimisel, mille peamine eesmärk on käsitleda side, eelhoiatamise või ladustamise küsimusi, välja arvatud juhul, kui ehitis asub detailplaneeringu kohustusega alal.

  (3) Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

  (4) Kehtestatud üld-, detail-, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel läbiviidavale kinnisasja sundvõõrandamisele kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise seadust.

§ 3.   Planeering

  (1) Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused.

  (2) Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

  (3) Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.

  (4) Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa.

  (5) Ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded:
  1) planeerimise põhimõtete rakendamiseks;
  2) planeeringu ülesannete lahendamise täpsustamiseks;
  3) planeeringu vormistamisele;
  4) planeeringu ülesehitusele;
  5) avalikustamisega seonduvatele dokumentidele ja nende säilitamisele.

§ 4.   Planeerimisalase tegevuse korraldaja

  (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Rahandusministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (2) Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on:
  1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine;
  2) planeeringu koostamise korraldamine;
  3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;
  4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine;
  5) planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine;
  6) kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib moodustada kuni kahekümnest liikmest koosneva nõukoja, mis nõustab planeerimisalase tegevuse korraldajaid ja töötab välja juhendeid tasakaalustatud ning ühiskonnaliikmete pikaajalisi vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu saavutamiseks.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused.

  (5) Planeerimisalase tegevuse korraldaja tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (edaspidi planeerija), arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis peab keskkonnamõju hindama või keskkonnamõju hindamist juhtima keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele vastav juhtekspert.

  (6) Planeerija ja muu planeeringu koostamises osalev eriteadmistega isik peab:
  1) omama töö eripärale vastavaid teadmisi ja oskusi;
  2) juhinduma hoolsuskohustusest, et tagada planeeringu hea kvaliteet ning sellele esitatavate nõuete arvestamine;
  3) juhinduma selgitamiskohustusest, mis hõlmab info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes planeerimisalase tegevuse korraldajale või muule huvitatud isikule;
  4) tagama planeeringu õigusaktidele vastavuse.

  (7) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna kutsekvalifikatsiooni tunnustamise puhul kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud asutus on Rahandusministeerium.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

§ 5.   Ühispöördumine

  (1) Kui planeerimismenetluses esitavad menetletava planeeringu lahenduse kohta ühesuguseid või samasisulisi arvamusi rohkem kui 20 isikut ja nad ei ole menetluses nimetanud oma esindajat, siis võib planeeringu koostamise korraldaja nõuda, et arvamuse esitajad nimetaksid oma esindaja. Kõik ühispöördumise esitajad peavad olema tuvastatavad ning lisanud ühispöördumisele oma kontaktandmed.

  (2) Kui arvamuse esitajad ei nimeta oma esindajat 30 päeva jooksul planeeringu koostamise korraldaja vastavasisulise taotluse esitamisest arvates, võib haldusorgan iseseisvalt määrata esindaja taotlejate hulgast. Esindajaks võib muu hulgas olla arvamuse esimesena allkirjastanud, haldusorganile esitanud või üle andnud või muul viisil haldusorganiga teiste arvamuse esitajate nimel suhelnud isik.

  (3) Esindaja määramisel teatab esindaja planeeringu koostamise korraldajale talle sobiva teadete edastamise viisi.

  (4) Planeeringu koostamise korraldaja määratud esindaja võib igal ajal loobuda esindamisest, teavitades sellest planeeringu koostamise korraldajat kirjalikult. Kui määratud esindaja loobub esindamisest, võib planeeringu koostamise korraldaja nimetada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel uue esindaja või nõuda, et arvamuse esitajad nimetaksid oma esindaja.

  (5) Esindatav võib igal ajal loobuda planeeringu koostamise korraldaja määratud esindajast, teavitades sellest planeeringu koostamise korraldajat kirjalikult. Kui esindatav loobub määratud esindajast, teavitab ta planeeringu koostamise korraldajat oma arvamuse tagasivõtmisest või soovist osaleda menetluses kaasatavana.

§ 6.   Terminid

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel;
  2) ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele;
  3) ehitise kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile;
  4) hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil;
  5) krundi hoonestusala on planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi;
  6) kuja on vähim lubatud vahemaa ehitiste vahel, mis määratakse õigusakti alusel;
  7) krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada;
  8) krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus;
  9) maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad;
  10) planeerija on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse;
  11) planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne;
  12) planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest;
  13) oluline ruumiline mõju on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile;
  14) planeeringu põhilahendus on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise;
  15) planeeringulahendus on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel;
  16) roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala;
  17) roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.

§ 7.   Planeerimisalaste juhendite andmine

  (1) Rahandusministeerium võib ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks anda juhendeid, et:
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]
  1) edendada tervikliku ja kvaliteetse keskkonna loomist ja säilitamist;
  2) ühtlustada planeeringu koostamise korraldamise praktikat;
  3) tagada erinevate huvide ja väärtuste tasakaalustamine;
  4) anda muid selgitusi käesoleva seaduse rakendamiseks.

  (2) Juhendid avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

2. peatükk Planeerimise põhimõtted 

§ 8.   Elukeskkonna parendamise põhimõte

  Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

§ 9.   Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte

  (1) Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.

  (2) Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta.

  (3) Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta.

§ 10.   Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte

  (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

  (2) Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.

  (3) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.

§ 11.   Teabe piisavuse põhimõte

  (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.

  (2) Planeerimisalase tegevuse korraldajal on õigus saada planeeringu koostamiseks tasuta teavet. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tagama planeerimismenetluses kogutud teabe säilitamise ja kättesaadavuse.

  (3) Kooskõlastamine ja arvamuse andmine on tasuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 12.   Otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte

  (1) Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist.

  (2) Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

  (3) Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi.

3. peatükk Üleriigiline planeering 

§ 13.   Üleriigiline planeering ja selle koostamise korraldaja

  (1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.

  (2) Üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna merealade ja nendega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi planeerimiseks.

  (3) Üleriigilise planeeringu eesmärk on riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

  (4) Üleriigilise planeeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

  (5) Üleriigiline planeering on maakonnaplaneeringu koostamise alus.

  (6) Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja on Rahandusministeerium.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

§ 14.   Üleriigilise planeeringu ülesanded

  (1) Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
  1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;
  3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine;
  6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine;
  7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine.

  (2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu ülesanded on:
  1) mereala tasakaalustatud ruumilise arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
  2) merekeskkonna kaitseks vajalike meetmete määratlemine;
  3) veeteede paigutuse arvestamine planeeringus ning vajaduse korral ettepanekute tegemine veeteede muutmiseks või uute veeteede kavandamiseks;
  4) sadamate paigutuse määramine;
  5) kalanduse toimimist tagavate meetmete määramine;
  6) kaitsealade ja nende kasutustingimustega arvestamine;
  7) kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste asukoha ja üldiste ehitustingimuste määramine;
  8) riigikaitselise otstarbega merealade määratlemine ning neile kasutustingimuste määramine;
  9) maavara kasutuselevõtuks vajalike meetmete tagamine ning maavara kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine;
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  10) puhkealade määratlemine ning nende kasutustingimuste määramine;
  11) muinsuskaitseliste väärtuste tagamiseks vajalike meetmete määratlemine;
  12) energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine;
  13) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

§ 15.   Koostöö ja kaasamine üleriigilise planeeringu koostamisel

  (1) Üleriigiline planeering koostatakse koostöös ministeeriumide ja üleriigiliste omavalitsusliitudega.

  (2) Üleriigilise planeeringu koostamisse kaasatakse Riigikogu, maavanemad, kohaliku omavalitsuse üksused ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava ala naabrusesse jäävate maakondade maavanemad.

  (3) Üleriigilise planeeringu koostamisse võib kaasata isiku, kes on avaldanud selleks soovi. Kui üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei teata, edastab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil.

  (5) Üleriigilise planeeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 16.   Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

  (1) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus.

  (2) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korralduses märgitakse planeeringu koostamise eesmärk ning planeeringu algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

  (3) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning planeeringu koostamise algataja ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. Teates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave.

  (4) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse kirjalikult käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates.

§ 17.   Üleriigilise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

  (1) Pärast üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse.

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üleriigilise planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

  (3) Üleriigilise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise alus.

§ 18.   Üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

  (1) Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja esitab üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

  (2) Käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.

  (3) Kui käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada.

  (4) Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üleriigilise planeeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.

  (5) Üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 19.   Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

  (1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (3) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (4) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.

  (5) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teade avalikust väljapanekust avaldatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teates tuleb tutvustada lühidalt üleriigilise planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

  (7) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile koostamise korraldaja käsutuses olevatele üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

  (9) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 20.   Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

  (2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

  (3) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (4) Avalikul arutelul tutvustab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üleriigilise planeeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele.

  (5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 21.   Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.

§ 22.   Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

  (1) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele ning teavitatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üleriigilise planeeringu kohta arvamust.

  (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, loetakse üleriigiline planeering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles toodud hinnangute piisavust ja objektiivsust.

  (4) Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.

§ 23.   Üleriigilise planeeringu avalikustamine

  (1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üleriigilisse planeeringusse avalikustatakse üleriigiline planeering selle koostamise korraldaja veebilehel. Üleriigilise planeeringu avalikustamine kestab vähemalt 30 päeva. Üleriigilise planeeringu avalikustamise jooksul on igal isikul õigus esitada planeeringu kohta kirjalikult arvamust.

  (2) Üleriigilise planeeringu avalikustamise ajal planeeringu kohta kirjalikult arvamust avaldanud isikule teatab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuse arvestamise või arvestamata jätmise kohta 30 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalikustamise lõppemist.

§ 24.   Üleriigilise planeeringu kehtestamine

  (1) Üleriigilise planeeringu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (2) Üleriigilise planeeringu kehtestamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates.

  (3) Üleriigilise planeeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul selle kehtestamisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul üleriigilise planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (4) Üleriigilise planeeringu kehtestamisest teatamisel tuleb esitada lühikokkuvõte üleriigilise planeeringu sisu kohta, sealhulgas riigi ruumilise arengu eesmärkide kohta ning selle kohta, milliseks võib kujuneda üleriigilise planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mõju ning mõju looduskeskkonnale.

§ 25.   Üleriigilise planeeringu ülevaatamise kohustus

  (1) Üleriigilise planeeringu vaatab üle Rahandusministeerium iga kümne aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte üleriigilise planeeringu ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (2) Üleriigilise planeeringu ülevaatamisega selgitatakse välja:
  1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
  2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
  3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
  4) uue planeeringu koostamise vajadus;
  5) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.

§ 26.   Üleriigilise planeeringu kehtetuks tunnistamine

  Üleriigilise planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus üleriigiline planeering, lähtudes käesolevas seaduses üleriigilise planeeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

4. peatükk Riigi eriplaneering 

§ 27.   Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja

  (1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.

  (2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.

  (3) Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

  (4) Riigi eriplaneeringu koostamine merealal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle koostamisele ei ole asutud.

  (5) Riigi eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

  (6) Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

  (7) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Rahandusministeerium. Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75) artikli 8 kohase pädeva asutuse määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (9) Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

  (10) Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus.

  (11) Riigi eriplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse riigi eriplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 28.   Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

  (1) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja või muu käesoleva seaduse § 27 lõikes 7 nimetatud valdkonna valitsusasutuse ettepanekul.

  (2) Riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui:
  1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, või
  2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus.

  (3) Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates.

  (4) Planeeringu koostamise korraldaja teavitab riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates.

  (5) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse:
  1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir;
  2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;
  3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;
  4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

  (6) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Teates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave.

  (7) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse kirjalikult käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates.

§ 29.   Riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamine

  (1) Riigi eriplaneeringu koostamise algataja võib riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui:
  1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või
  2) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

  (2) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ning selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.

§ 30.   Asukoha eelvalik riigi eriplaneeringu koostamisel

  (1) Pärast riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus.

  (2) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Kui riigi eriplaneeringu koostamiseks on esitatud mitu samasisulist taotlust, kaalutakse eelvaliku tegemisel ka esitatud taotlustes toodud võimalikke asukohti.

§ 31.   Koostöö ja kaasamine riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel

  (1) Riigi eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb.

  (2) Riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, maavanemad, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused ja isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, samuti isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, ning asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.

  (3) Riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei teata, edastab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil.

§ 32.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek

  (1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta arvamust.

  (3) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek kestab vähemalt 60 päeva.

  (4) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.

  (5) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht;
  2) märkida riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;
  3) märkida kavandatava ehitise otstarve ja kirjeldada sellega seonduvat tegevust.

  (7) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku ajal tagatakse planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 33.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

  (2) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku arutelu aeg ja koht.

  (3) Avalikul arutelul tutvustab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust eriplaneeringu koostamise korraldaja. Ta tutvustab avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades toodut, kavandatava ehitisega seonduvaid tegevusi ja eesmärke ning vastab muudele riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust puudutavatele küsimustele.

  (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 34.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikul väljapanekul esitati asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.

§ 35.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

  (1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

  (2) Käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta ning nimetavad riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades nimetatud alternatiivsetest asukohtadest nende hinnangul sobivaima asukoha planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks või pakuvad välja alternatiivse asukoha ehitise püstitamiseks.

  (3) Kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 või 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada.

  (4) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.

  (5) Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 36.   Riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

  (1) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise käigus koostab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande.

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punktides 1–14 ja 16–17 nimetatud teavet.

  (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise alus.

§ 37.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

  (1) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 31 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.

  (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande saamisest kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud muudatused.

§ 38.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek

  (1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.

  (3) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (4) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.

  (5) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:
  1) märkida riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;
  2) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas alternatiivsete planeeringualade piir, ja suurus;
  3) märkida kavandatava ehitise otstarve ning kirjeldada sellega seonduvat tegevust ja kaasneda võivat olulist keskkonnamõju.

  (7) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ajal tagatakse planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 39.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

  (2) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku arutelu aeg ja koht.

  (3) Avalikul arutelul tutvustab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koostamisel valitud lahendusi, kavandatava ehitisega seonduvaid tegevusi ja eesmärke ning vastab muudele riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet puudutavatele küsimustele.

  (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 40.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Informatsioon riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud muudatused.

  (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, korratakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab, ning korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.

§ 41.   Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine

  (1) Pärast käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaste muudatuste tegemist riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes, teeb riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse.

  (2) Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja, et valitud asukoht on kõige sobivam riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning et ehitise asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks.

  (3) Asukoha eelvaliku vastuvõtmise otsusega võib kehtestada planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 42 sätestatust.

  (4) Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul eelvaliku otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.

§ 42.   Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel

  (1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib kehtestada riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui detailse lahendusega kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud ehitusõigust.

  (2) Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata:
  1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamise;
  2) ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise;
  3) projekteerimistingimuste andmise;
  4) katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise.

  (3) Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Põhjendatud juhul võib ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani.

  (4) Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld ei laiene ehitamisele, milleks on antud ehitusluba või millest on teatatud enne planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist, ning ehitiste ehitamisele, milleks ei ole ehitusteatise esitamine ega ehitusluba nõutav.

  (5) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse, ja vajaduse korral isikutele, keda ajutine planeerimis- ja ehituskeeld võib puudutada, keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt 14 päeva enne ajutise ehituskeelu kehtestamist.

  (6) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kehtestab ajutise planeerimis- ja ehituskeelu käskkirjaga ja teavitab sellest tähtkirjaga ajutise planeerimis- ja ehituskeelu aluse kinnisasja omanikku, masinloetaval kujul maakatastri pidajat ning vajaduse korral isikuid, keda keeld võib puudutada, seitsme päeva jooksul keelu kehtestamise päevast arvates.

§ 43.   Riigi eriplaneeringu detailse lahendusega lahendatavad ülesanded

  (1) Pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust.

  (2) Kui riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise käigus selgub, et planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja sellest tähtkirjaga kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.

§ 44.   Koostöö ja kaasamine riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel

  (1) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb.

  (2) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

  (3) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei teata, edastab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil.

  (5) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise vältel avalikustatakse see lahendus koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 45.   Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

  (1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab riigi eriplaneeringu asukoha valiku otsuse alusel koostatud detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala valla või asula keskuses ja linna või linnaosa keskuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (3) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (4) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.

  (5) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht teatatakse üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) tutvustada lühidalt riigi eriplaneeringu detailse lahenduse sisu ja riigi eriplaneeringuga eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga;
  3) märkida kavandatava ehitise otstarve ning kirjeldada sellega seonduvat tegevust ja kaasneda võivat olulist keskkonnamõju.

  (7) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 46.   Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala valla või asula keskuses ja linna või linnaosa keskuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

  (2) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse avaliku arutelu aeg ja koht.

  (3) Avalikul arutelul tutvustab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel valitud lahendusi, kavandatava ehitisega seonduvaid tegevusi ja eesmärke ning vastab muudele riigi eriplaneeringu detailset lahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet puudutavatele küsimustele.

  (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 47.   Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati nende kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtaja jooksul planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.

§ 48.   Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

  (1) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 44 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üleriigilise planeeringuga, loetakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.

§ 49.   Riigi eriplaneeringu vastuvõtmine

  (1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist riigi eriplaneeringusse teeb riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja riigi eriplaneeringu vastuvõtmise otsuse.

  (2) Vastuvõtmise otsusega kinnitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja, et riigi eriplaneering vastab õigusaktidele ning et riigi eriplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

§ 50.   Riigi eriplaneeringu avalik väljapanek

  (1) Pärast riigi eriplaneeringu vastuvõtmist korraldab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja selle avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala valla või asula keskuses ja linna või linnaosa keskuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

  (2) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada selle kohta arvamust.

  (3) Avalikule väljapanekule esitatavast riigi eriplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduse kaalutletud põhjendused, riigi eriplaneeringu elluviimise tingimused ja muud riigi eriplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos riigi eriplaneeringuga avalikustatakse selle kohta käesoleva seaduse § 48 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

  (4) Riigi eriplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (5) Riigi eriplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave.

  (6) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ning Ametlikes Teadaannetes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade riigi eriplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) tutvustada lühidalt riigi eriplaneeringu sisu ja riigi eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist riigi eriplaneeringus;
  3) märkida kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

  (8) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käsutuses olevatele riigi eriplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (9) Käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud juhul uue avaliku väljapaneku korraldamisel võib avalikul väljapanekul esitada arvamusi vaid riigi eriplaneeringu muudatuste kohta, mis on põhilahenduse muutmiseks planeeringusse tehtud pärast planeeringu eelmise avaliku väljapaneku korraldamist.

  (10) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 51.   Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala valla või asula keskuses ja linna või linnaosa keskuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.

  (2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui riigi eriplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

  (3) Riigi eriplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (4) Avalikul arutelul tutvustab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab riigi eriplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele riigi eriplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

  (5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi avaldanud isik võib loobuda oma arvamustest, teatades sellest riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 52.   Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui riigi eriplaneeringu avalikul väljapanekul esitati riigi eriplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ning Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse riigi eriplaneeringus vajalikud muudatused.

  (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi eriplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab, ning korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.

§ 53.   Riigi eriplaneeringu kehtestamine

  (1) Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (2) Riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja.

  (3) Riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

  (4) Riigi eriplaneeringu vastavusse viimiseks pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.

  (5) Riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 ning § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul selle kehtestamisest.

  (6) Riigi eriplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ning 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.

§ 54.   Riigi eriplaneeringu vaidlustamine

  Igal isikul on õigus riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

5. peatükk Maakonnaplaneering 

§ 55.   Maakonnaplaneering ja selle koostamise korraldaja

  (1) Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks.

  (2) Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus.

  (3) Maakonnaplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

  (4) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja on maavanem.

§ 56.   Maakonnaplaneeringu ülesanded

  (1) Maakonnaplaneeringu ülesanded on:
  1) tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete määratlemine;
  2) transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine;
  3) regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sealhulgas prügilate võimaliku asukoha määramine;
  4) avalike veekogude kasutamise üldiste põhimõtete määramine;
  5) maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine;
  6) kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine;
  7) väärtuslike põllumajandusmaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine;
  8) oluliste puhke- ja virgestusalade ning nende üldiste kasutustingimuste määramine;
  9) rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine;
  10) riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste määramine;
  11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;
  12) muude üleriigilisest planeeringust tulenevate või käesolevas lõikes nimetatud teemadega seonduvate ülesannete lahendamine.

  (2) Maakonnaplaneeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.

§ 57.   Koostöö ja kaasamine maakonnaplaneeringu koostamisel

  (1) Maakonnaplaneering koostatakse koostöös ministeeriumide, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb, ning planeeringualaga piirnevate maakondade maavanematega.

  (2) Maakonnaplaneeringu koostamisse kaasatakse asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.

  (3) Maakonnaplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada, ja isiku, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse suhtes sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei teata, edastab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil.

  (5) Maakonnaplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega planeeringuala maavalitsuse veebilehel.

§ 58.   Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

  (1) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab maavanem korraldusega.

  (2) Maakonnaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui:
  1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, või
  2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus.

  (3) Maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates.

  (4) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse:
  1) maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk;
  2) teemaplaneeringu ja maakonna osa kohta koostatud planeeringu puhul planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir;
  3) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

  (5) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.

  (6) Teade maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja planeeringuala maavalitsuse veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet.

  (7) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest arvates.

§ 59.   Maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

  (1) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja võib maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

  (2) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 58 lõigetes 5 ja 7 maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringuala maavalitsuse veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.

§ 60.   Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

  (1) Pärast maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse.

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning maakonnaplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

  (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise alus.

§ 61.   Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

  (1) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja esitab maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

  (2) Käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.

  (3) Rahandusministeeriumil on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha maakonnaplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb maakonnaplaneeringu koostamisse kaasata.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (4) Kui käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 või 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada.

  (5) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel maakonnaplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.

  (6) Maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse planeeringuala maavalitsuse veebilehel.

§ 62.   Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

  (1) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja korraldab maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (3) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (4) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.

  (5) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse planeeringuala maavalitsuse veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada teemaplaneeringu ja maakonna osa kohta koostatud planeeringu planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir;
  2) tutvustada lühidalt maakonnaplaneeringu sisu, sealhulgas märkida maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad olulised mõjud ja kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

  (7) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse maavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile maavalitsuse käsutuses olevatele maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 63.   Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses.

  (2) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (3) Avalikul arutelul tutvustab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab maakonnaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele maakonnaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele.

  (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 64.   Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku tulemuste kohta maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala valla- või linnalehes 30 päeva jooksul avaliku väljapaneku toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse maakonnaplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.

§ 65.   Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

  (1) Maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele ning § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi teavitatakse võimalusest avaldada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.

§ 66.   Maakonnaplaneeringu vastuvõtmine

  (1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist maakonnaplaneeringusse teeb maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsuse.

  (2) Vastuvõtmise otsusega kinnitab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja, et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele ning et maakonnaplaneering on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja, et maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

§ 67.   Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek

  (1) Pärast maakonnaplaneeringu vastuvõtmist korraldab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja selle avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada maakonnaplaneeringu kohta arvamust.

  (3) Avalikul väljapanekul esitatavast maakonnaplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduse kaalutletud põhjendused, maakonnaplaneeringu elluviimise tingimused ja muud maakonnaplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos maakonnaplaneeringuga avalikustatakse selle kohta käesoleva seaduse § 65 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

  (4) Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (5) Maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave.

  (6) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse planeeringuala maavalitsuse veebilehel.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) tutvustada lühidalt maakonnaplaneeringu sisu ja maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist maakonnaplaneeringu koostamisel;
  3) märkida kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

  (8) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse maavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile maavalitsuse käsutuses olevatele maakonnaplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (9) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 68.   Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses.

  (2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui maakonnaplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

  (3) Maakonnaplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse maakonnaplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (4) Avalikul arutelul tutvustab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab maakonnaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele maakonnaplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

  (5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 69.   Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui maakonnaplaneeringu avalikul väljapanekul esitati maakonnaplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse maakonnaplaneeringus vajalikud muudatused.

  (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad maakonnaplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamisele ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.

§ 70.   Maakonnaplaneeringu heakskiitmine

  (1) Maakonnaplaneering esitatakse heakskiitmiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Koos maakonnaplaneeringuga esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kiidab maakonnaplaneeringu heaks või keeldub maakonnaplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul maakonnaplaneeringu Rahandusministeeriumile esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister tähtaega pikendada 90 päevani.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (3) Maakonnaplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister:
  1) kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele, samuti üleriigilisele planeeringule;
  2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi maakonnaplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist.

  (5) Kui valdkonna eest vastutav minister jätab maakonnaplaneeringu heaks kiitmata, esitab ta maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded või asjaolud, mis on maakonnaplaneeringu heakskiitmata jätmise aluseks. Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada maakonnaplaneering osaliselt.

§ 71.   Maakonnaplaneeringu kehtestamine

  (1) Valdkonna eest vastutava ministri poolt heakskiidetud maakonnaplaneeringu kehtestab maavanem korraldusega.

  (2) Maakonnaplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes ning 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja maavalitsuse veebilehel. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.

  (3) Maakonnaplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb esitada lühikokkuvõte maakonnaplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

  (4) Maakonnaplaneeringu kehtestamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle kehtestamisest arvates.

§ 72.   Maakonnaplaneeringu ülevaatamise kohustus

  (1) Maakonnaplaneeringu vaatab maavanem üle iga seitsme aasta tagant. Maavanem esitab Rahandusministeeriumile kokkuvõtte maakonnaplaneeringu ülevaatamise tulemustest, sealhulgas kehtestatud üldplaneeringutest, kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (2) Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja:
  1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
  2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
  3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
  4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus;
  5) uue planeeringu koostamise vajadus;
  6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.

§ 73.   Maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja muutmine

  (1) Maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav maakonnaplaneering, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

  (2) Maakonnaplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Maakonnaplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel kantakse teemaplaneeringuga tehtud muudatused varem kehtestatud maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb maakonnaplaneeringu juures viidata, millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda teemaplaneeringuga kavandatud muudatused maakonnaplaneeringu kaardile ja seletuskirja.

  (4) Maakonnaplaneeringu muutmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud planeeringuala osa hõlmava planeeringuga või teemaplaneeringuga peab olema tagatud maakonnaplaneeringu terviklahenduse elluviidavus pärast maakonnaplaneeringu muutmist.

6. peatükk Üldplaneering 

§ 74.   Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja

  (1) Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

  (2) Üldplaneeringu võib koostada käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul avaliku veekogu planeerimiseks.

  (3) Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

  (4) Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

  (5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.

  (6) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Muinsuskaitseameti nõusolekul ei pea eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust.

  (7) Kui planeeringualal asub kemikaaliseaduse kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada kemikaaliseaduses sätestatud nõuetega.
[RT I, 10.11.2015, 2 - jõust. 01.12.2015]

  (8) Üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 75.   Üldplaneeringu ülesanded

  (1) Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
  1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
  2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
  3) tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
  4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine;
  5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine;
  6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine;
  7) supelranna ala määramine;
  8) tänava kaitsevööndi laiendamine;
  9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul;
  10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine;
  11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine;
  12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine;
  13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
  14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
  15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine;
  16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
  17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine;
  18) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine;
  19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
  20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
  21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine;
  22) müra normtasemete kategooriate määramine;
  23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;
  24) krundi minimaalsuuruse määramine;
  25) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist;
  26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine;
  27) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
  28) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
  29) käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
  30) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
  31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

  (2) Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.

  (3) Üldplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.

  (4) Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.

§ 76.   Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu koostamisel

  (1) Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega.

  (2) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse maavanem ja isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

  (3) Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab üldplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei esita, edastab üldplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil.

  (5) Üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 77.   Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

  (1) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.

  (2) Üldplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui:
  1) algatatava planeeringu eesmärk on ilmselgelt vastuolus maakonnaplaneeringuga;
  2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, või
  3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus.

  (3) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul üldplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib eelmises lauses nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani.

  (4) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse:
  1) üldplaneeringu koostamise eesmärk;
  2) teemaplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse üksuse osa kohta koostatud planeeringu puhul planeeritava planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir;
  3) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

  (5) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.

  (6) Teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet.

  (7) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest arvates.

  (8) Kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.

§ 78.   Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

  (1) Üldplaneeringu koostamise korraldaja võib üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui:
  1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või
  2) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

  (2) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 77 lõigetes 5 ja 7 üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.

§ 79.   Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine üldplaneeringu koostamisel

  (1) Üldplaneeringu koostamise korraldaja võib kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi.

  (2) Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata:
  1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamise;
  2) ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise;
  3) projekteerimistingimuste andmise;
  4) katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise.

  (3) Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Põhjendatud juhul võib planeerimis- ja ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani.

  (4) Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld ei laiene ehitamisele, milleks on antud ehitusluba või millest on teatatud enne planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist, ning ehitiste ehitamisele, milleks ei ole ehitusteatise esitamine ega ehitusluba nõutav.

  (5) Üldplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse, ja vajaduse korral isikutele, keda planeerimis- ja ajutine ehituskeeld võib puudutada, keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt 14 päeva enne keelu kehtestamist.

  (6) Üldplaneeringu koostamise korraldaja kehtestab ajutise planeerimis- ja ehituskeelu korraldusega ja teavitab sellest tähtkirjaga ajutise planeerimis- ja ehituskeelu aluse kinnisasja omanikku, masinloetaval kujul maakatastri pidajat ning vajaduse korral isikuid, keda keeld võib puudutada, seitsme päeva jooksul keelu kehtestamise päevast arvates.

§ 80.   Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

  (1) Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse.

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

  (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele.

§ 81.   Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

  (1) Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

  (2) Käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.

  (3) Maavanemal on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.

  (4) Kui käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada.

  (5) Üldplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.

  (6) Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 82.   Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

  (1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (3) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (4) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.

  (5) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks, hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) tutvustada lühidalt üldplaneeringu sisu ja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

  (7) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse valla- või linnavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile valla- või linnavalitsuse käsutuses olevatele üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 83.   Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses.

  (2) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustel hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (3) Avalikul arutelul tutvustab üldplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele.

  (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 84.   Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadaannete avaldamise kohaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.

§ 85.   Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

  (1) Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.

§ 86.   Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine

  (1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse.

  (2) Üldplaneeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneering vastab õigusaktidele ning et üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

§ 87.   Üldplaneeringu avalik väljapanek

  (1) Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmist korraldab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust.

  (3) Avalikule väljapanekule esitatavast üldplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, üldplaneeringu elluviimise tingimused ja muud üldplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos üldplaneeringuga avalikustatakse üldplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

  (4) Üldplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (5) Üldplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave.

  (6) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aeg ja koht teatatakse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks, hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) tutvustada lühidalt üldplaneeringu sisu ja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist üldplaneeringu koostamisel;
  3) märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

  (8) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse linna- või vallavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile valla- või linnavalitsuse käsutuses olevatele üldplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (9) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 88.   Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses.

  (2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui üldplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

  (3) Üldplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (4) Avalikul arutelul tutvustab planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

  (5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 89.   Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati üldplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus vajalikud muudatused.

  (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.

§ 90.   Üldplaneeringu heakskiitmine

  (1) Üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks maavanemale. Koos üldplaneeringuga esitatakse maavanemale avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta.

  (2) Maavanem kiidab üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle maavanemale esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib maavanem tähtaega pikendada 90 päevani.

  (3) Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel maavanem:
  1) kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule;
  2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja;
  3) maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul annab nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, esitab maavanem nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist.

  (5) Kui maavanem jätab üldplaneeringu heaks kiitmata, esitab ta üldplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded või asjaolud, mis on üldplaneeringu heakskiitmata jätmise aluseks. Maavanem võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada üldplaneering osaliselt.

  (6) Heakskiidu andmise asjus üldplaneeringu koostamise korraldaja ja järelevalvet teostava maavanema vahel tekkinud eriarvamuse lahendamise otsustab valdkonna eest vastutav minister 30 päeva jooksul eriarvamuse lahendamise taotluse saamisest arvates.

  (7) Kui üldplaneeringusse tehakse eriarvamuse lahendamise tulemusel muudatusi, mis muudavad planeeringu põhilahendust, saadetakse planeering enne selle kehtestamist arvamuse avaldamiseks isikutele, keda muudatus võib puudutada, ning vajaduse korral korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu.

§ 91.   Üldplaneeringu kehtestamine

  (1) Maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.

  (2) Üldplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (3) Teate üldplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud üldplaneeringu saadab planeeringu koostamise korraldaja maavanemale ja maakatastri pidajale 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Koos kehtestatud üldplaneeringuga saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta.

  (4) Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte üldplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on linna või valla ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

  (5) Planeeringu koostamise korraldaja teatab üldplaneeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates:
  1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke arvamusi planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
  2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks sundvõõrandada või selle suhtes seada sundvaldus;
  3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine planeerimis- ja ehituskeeld;
  4) käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

  (6) Kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja maavanem on tehtud ettepanekuga nõustunud, kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb maakonnaplaneeringu juures viidata, millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda üldplaneeringuga kavandatud muudatused maakonnaplaneeringu kaardile ja seletuskirja.

§ 92.   Üldplaneeringu ülevaatamise kohustus

  (1) Üldplaneeringu vaatab üle kohaliku omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant. Kohaliku omavalitsuse volikogu esitab maavanemale kokkuvõtte üldplaneeringu ülevaatamise tulemusest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.

  (2) Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle:
  1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
  2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
  3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
  4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus;
  5) kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus;
  6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.

§ 93.   Üldplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja muutmine

  (1) Üldplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav üldplaneering, lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

  (2) Üldplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Üldplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada, samuti planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel kantakse teemaplaneeringuga tehtud muudatused varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb üldplaneeringu juures viidata, millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda teemaplaneeringuga kavandatud muudatused üldplaneeringu kaardile ja seletuskirja.

  (4) Üldplaneeringu vastavusse viimiseks pärast üldplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab üldplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes üldplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.

  (5) Üldplaneeringu muutmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud planeeringuala osa hõlmava planeeringuga või teemaplaneeringuga peab olema tagatud üldplaneeringu terviklahenduse elluviidavus pärast üldplaneeringu muutmist.

§ 94.   Üldplaneeringu vaidlustamine

  Igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

7. peatükk Kohaliku omavalitsuse eriplaneering 

§ 95.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle koostamise korraldaja

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.

  (2) Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta.

  (4) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

  (6) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

  (7) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

  (8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus.

  (9) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 96.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui:
  1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga;
  2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, või
  3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani.

  (4) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse:
  1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir;
  2) kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise eesmärk;
  3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;
  4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.

  (6) Teade kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet.

  (7) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates.

§ 97.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise lõpetamine

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui:
  1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või
  2) planeeringu koostamise eesmärk muutub koostamise käigus.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 96 lõigetes 5 ja 7 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.

§ 98.   Asukoha eelvalik kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel

  (1) Pärast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.

§ 99.   Koostöö ja kaasamine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse maavanem ja isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei teata, edastab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil.

§ 100.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta arvamust.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek kestab vähemalt 60 päeva.

  (4) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku aeg ja koht ning märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht;
  2) märkida kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise eesmärk;
  3) märkida kavandatava ehitise otstarve ja kirjeldada sellega seonduvat tegevust.

  (7) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku ajal tagatakse planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 101.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku arutelu aeg ja koht.

  (3) Avalikul arutelul tutvustab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades toodut, kavandatava ehitisega seonduvaid tegevusi ja eesmärke ning vastab muudele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust puudutavatele küsimustele.

  (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 102.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikul väljapanekul esitati asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.

§ 103.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

  (2) Käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta ning nimetavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades nimetatud alternatiivsetest asukohtadest nende hinnangul sobivaima asukoha planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks või pakuvad välja alternatiivse asukoha ehitise püstitamiseks.

  (3) Maavanemal on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele ka isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisse kaasata.

  (4) Kui käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 või 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.

  (6) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 104.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise käigus koostab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande.

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punktides 1–14 ja 16–17 nimetatud teavet.

  (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise alus.

§ 105.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 99 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.

  (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud muudatused.

§ 106.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (4) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:
  1) märkida kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise eesmärk;
  2) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas alternatiivsete planeeringualade piir, ja suurus;
  3) märkida kavandatava ehitise otstarve ning kirjeldada sellega seonduvat tegevust ja kaasneda võivat olulist keskkonnamõju.

  (7) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ajal tagatakse planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 107.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku arutelu aeg ja koht.

  (3) Avalikul arutelul tutvustab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõu koostamisel valitud lahendusi, kavandatava ehitisega seonduvaid tegevusi ja eesmärke ning vastab muudele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet puudutavatele küsimustele.

  (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 108.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Informatsioon kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud muudatused.

  (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, korratakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.

§ 109.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine

  (1) Pärast käesoleva seaduse § 108 lõike 2 kohaste muudatuste tegemist kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes teeb kohaliku omavalitsuse volikogu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse.

  (2) Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning et ehitise asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks.

  (3) Asukoha eelvaliku otsusega võib kehtestada planeeringualal või selle osal ajutise ehituskeelu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 110 sätestatust.

  (4) Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 110.   Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja võib kehtestada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud ehitusõigust.

  (2) Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata:
  1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamise;
  2) ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise;
  3) projekteerimistingimuste andmise;
  4) katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise.

  (3) Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Põhjendatud juhul võib planeerimis- ja ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani.

  (4) Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld ei laiene ehitamisele, milleks on antud ehitusluba või millest on teatatud enne planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist, ning ehitiste ehitamisele, milleks ei ole ehitusteatise esitamine ega ehitusluba nõutav.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse, ja vajaduse korral isikutele, keda ajutine planeerimis- ja ehituskeeld võib puudutada, keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt 14 päeva enne keelu kehtestamist.

  (6) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja kehtestab ajutise planeerimis- ja ehituskeelu korraldusega ja teavitab sellest tähtkirjaga ajutise planeerimis- ja ehituskeelu aluse kinnisasja omanikku, masinloetaval kujul maakatastri pidajat ning vajaduse korral isikuid, keda keeld võib puudutada, seitsme päeva jooksul keelu kehtestamise päevast arvates.

§ 111.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahendusega lahendatavad ülesanded

  (1) Pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust.

  (2) Kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise käigus selgub, et planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab planeeringu koostamise korraldaja sellest tähtkirjaga kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.

§ 112.   Koostöö ja kaasamine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei teata, edastab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega, kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.

§ 113.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha valiku otsuse alusel koostatud detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt:
  1) planeeringuala valla või asula keskuses;
  2) planeeringuala linna või linnaosa keskuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (4) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku toimumist ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala valla- või linnalehes ning Ametlikes Teadaannetes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) tutvustada lühidalt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse sisu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga;
  3) märkida kavandatava ehitise otstarve ja kirjeldada sellega seonduvat tegevust.

  (7) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 114.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt:
  1) planeeringuala valla või asula keskuses;
  2) planeeringuala linna või linnaosa keskuses.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (3) Avalikul arutelul tutvustab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel valitud lahendusi, kavandatava ehitisega seonduvaid tegevusi ja eesmärke ning vastab muudele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu puudutavatele küsimustele.

  (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 115.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.

§ 116.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 112 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

  (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.

§ 117.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmine

  (1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist kohaliku omavalitsuse eriplaneeringusse, teeb kohaliku omavalitsuse volikogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmise otsuse.

  (2) Vastuvõtmise otsusega kinnitab planeeringu koostamise korraldaja, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering vastab õigusaktidele ning et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel on arvesse võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

§ 118.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalik väljapanek

  (1) Pärast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmist korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta arvamust.

  (3) Avalikul väljapanekul esitatavast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduse kaalutletud põhjendused, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise tingimused ja muud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga avalikustatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 116 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

  (4) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave.

  (6) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala valla- või linnalehes ning Ametlikes Teadaannetes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) tutvustada lühidalt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sisu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus;
  3) märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

  (8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja käsutuses olevatele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (9) Käesoleva seaduse § 120 lõikes 3 nimetatud juhul uue avaliku väljapaneku korraldamisel võib avalikul väljapanekul esitada arvamusi vaid detailplaneeringu muudatuste kohta, mis on põhilahenduse muutmiseks planeeringusse tehtud pärast planeeringu eelmise avaliku väljapaneku korraldamist.

  (10) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 119.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala:
  1) valla või asula keskuses;
  2) linna või linnaosa keskuses.

  (2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (4) Avalikul arutelul tutvustab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

  (5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 120.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalikul väljapanekul esitati kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala valla- või linnalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus vajalikud muudatused.

  (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.

§ 121.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heakskiitmine

  (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering esitatakse heakskiitmiseks maavanemale. Koos kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga esitatakse maavanemale avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta.

  (2) Maavanem kiidab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heaks või keeldub selle heakskiitmisest 60 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu maavanemale esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib maavanem tähtaega pikendada 90 päevani.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel maavanem:
  1) kontrollib planeeringu ja keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktidele ja maakonnaplaneeringule;
  2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, esitab maavanem nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist.

  (5) Kui maavanem jätab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heaks kiitmata, esitab ta kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded või asjaolud, mis on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heakskiitmata jätmise aluseks. Maavanem võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada kohaliku omavalitsuse eriplaneering osaliselt.

  (6) Heakskiidu andmise asjas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja ja järelevalvet teostava maavanema vahel tekkinud eriarvamuse lahendamise otsustab valdkonna eest vastutav minister 30 päeva jooksul eriarvamuse lahendamise taotluse saamisest arvates.

§ 122.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine

  (1) Maavanema poolt heakskiidetud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisega peatub kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või nende osa. Peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab kohaliku omavalitsuse eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringuid.

  (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud ehitise asukoht kantakse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb üldplaneeringu juures viidata, et vastaval maa-alal asub eriplaneeringuga kavandatud ehitis või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused üldplaneeringu kaardile ja seletuskirja.

  (4) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

  (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastavusse viimiseks pärast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.

  (6) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (7) Teate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu saadab planeeringu koostamise korraldaja maavanemale ja maakatastri pidajale 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Koos kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta.

  (8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

  (9) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja teatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 ning § 112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

§ 123.   Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vaidlustamine

  Igal isikul on õigus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

8. peatükk Detailplaneering 

§ 124.   Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja

  (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.

  (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

  (3) Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

  (4) Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.

  (5) Detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

  (6) Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, ja käesoleva seaduse § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

  (7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

  (8) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, tuleb detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud detailplaneeringu koostamisel lähtutakse koostöö ja kaasamise tegemisel käesoleva seaduse §-s 127 sätestatust.

  (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 125.   Detailplaneeringu koostamise kohustus

  (1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:

  Lõike 1 sissejuhatava lause uus sõnastus:
 (1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:
[RT I, 21.06.2016, 1 - lõike 1 sissejuhatava lause uus sõnastus jõustub 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval]
  1) hoone püstitamiseks;
  2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
  3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
  4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

  (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.

  (4) Detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks.

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:
  1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
  2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

  (6) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused.

§ 126.   Detailplaneeringu ülesanded

  (1) Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
  1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
  2) krundi hoonestusala määramine;
  3) krundi ehitusõiguse määramine;
  4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
  5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
  6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
  7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
  8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
  9) kuja määramine;
  10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;
  11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
  12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
  13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
  14) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine;
  15) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud;
  16) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;
  17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;
  18) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine;
  19) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine;
  20) eespool loetletud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
  21) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav;
  22) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel on kohustuslik lahendada ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 17 ja 20 nimetatud ülesanded.

  (3) Detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.

  (4) Krundi ehitusõigusega määratakse:
  1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
  2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;
  3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
  4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
  5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

  (5) Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

  (6) Kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud ehituskeeluvööndi vähendamise kavandamisel peab detailplaneeringu koostamise korraldaja küsima ehituskeelu vööndi vähendamise kohta Keskkonnaameti nõusolekut.

§ 127.   Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

  (1) Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

  (2) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

  (3) Detailplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik teatab detailplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei teata, edastab detailplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil.

  (5) Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 128.   Detailplaneeringu algatamine

  (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui:
  1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga;
  2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast;
  3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus;
  4) planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive;
  5) käesoleva seaduse § 125 lõikes 5 sätestatud juhul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 142 sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul.

  (4) Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu sõlmimise eelduseks olevate asjaolude selgitamiseks või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani.

  (5) Detailplaneeringu algatamise otsuses märgitakse:
  1) planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) detailplaneeringu koostamise vajadus;
  3) võimalike uuringute vajadus.

  (6) Detailplaneeringu algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.

  (7) Teade detailplaneeringu algatamisest avaldatakse 14 päeva jooksul selle algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Detailplaneeringu algatamise teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet.

  (8) Detailplaneeringu algatamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle algatamisest arvates.

  (9) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.

§ 129.   Detailplaneeringu koostamise lõpetamine

  (1) Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui:
  1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest;
  2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
  3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

  (2) Detailplaneeringu koostamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse lähtudes käesoleva seaduse § 128 lõigetes 6 ja 8 detailplaneeringu algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse detailplaneeringu lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.

§ 130.   Leping huvitatud isikuga

  (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:
  1) planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut;
  2) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut;
  3) planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi;
  4) planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks.

  (3) Taotletud planeeringuala muutmine planeeringu algatamisel on lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. Kui planeeringu koostamise korraldaja muudab planeerimismenetluses taotluse eset, sealhulgas laiendab esialgselt taotletud planeeringuala, siis on huvitatud isikul õigus nõuda planeeringu koostamise korraldajalt planeeringu koostamiseks või koostamise tellimiseks täiendavate kulutuste kandmise proportsionaalset jagamist planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel.

  (4) Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostööseaduses sätestatud alustel. Nimetatud juhul võib teha otsuse detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta.

  (5) Kui planeerimisalase tegevuse korraldaja on sõlminud huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks ja planeeringu koostamisel ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhud või vajadus üldplaneeringut muuta, tuleb haldusleping lõpetada.

§ 131.   Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine

  (1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.

  (2) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

  (3) Planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda.

  (4) Halduslepinguga ei saa üle anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud rajatiste ehitamiseks vajalike menetlustoimingute tegemist.

  (5) Planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isik lepivad lisaks halduskoostöö seaduse §-s 10 sätestatud tingimustele kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ehitiste:
  1) ehitamisega seonduvate kulude jaotuse planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel;
  2) huvitatud isiku poolt võetud ehitamisega seotud kulude kandmise kohustuse täitmise tagamiseks piisavad tagatised;
  3) rajatiste valmimise tähtaja;
  4) rajatiste planeeringu koostamise korraldajale üleandmise kohustuse, selle täitmise tähtaja ning täitmise tagamiseks piisavad tagatised.

  (6) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette näha, et planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud oma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud kohustusi.

§ 132.   Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine detailplaneeringu koostamisel

  (1) Detailplaneeringu koostamise korraldaja võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud ehitusõigust.

  (2) Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata:
  1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamise;
  2) ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise;
  3) projekteerimistingimuste andmise;
  4) katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise.

  (3) Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Põhjendatud juhul võib planeerimis- ja ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani.

  (4) Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld ei laiene ehitamisele, milleks on antud ehitusluba või millest on teatatud enne planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist, ning ehitiste ehitamisele, milleks ei ole ehitusteatise esitamine ega ehitusluba nõutav.

  (5) Detailplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse, ja vajaduse korral isikutele, keda ajutine planeerimis- ja ehituskeeld puudutada võib, keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt 14 päeva enne keelu kehtestamist.

  (6) Detailplaneeringu koostamise korraldaja kehtestab ajutise planeerimis- ja ehituskeelu korraldusega ja teavitab sellest tähtkirjaga ajutise planeerimis- ja ehituskeelu aluse kinnisasja omanikku, masinloetaval kujul maakatastri pidajat ning vajaduse korral isikuid, keda keeld võib puudutada, seitsme päeva jooksul keelu kehtestamise päevast arvates.

§ 133.   Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

  (1) Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.

  (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks.

§ 134.   Detailplaneeringu vastuvõtmine

  Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele.

§ 135.   Detailplaneeringu avalik väljapanek

  (1) Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldab detailplaneeringu koostamise korraldaja vähemalt ühe detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Täiendava avaliku väljapaneku korraldamise otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige avalikust huvist, planeeringuala suurusest ja muudest planeeringu koostamise korraldaja hinnangul olulistest asjaoludest. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala:
  1) valla või asula keskuses;
  2) linna või linnaosa keskuses.

  (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.

  (3) Avalikule väljapanekule esitatavast detailplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, detailplaneeringu elluviimise tingimused ja muud detailplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos detailplaneeringuga avalikustatakse detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 133 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

  (4) Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

  (5) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu, mille koostamise aluseks puudub kehtestatud üldplaneering, avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (6) Detailplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse detailplaneeringu väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teave.

  (7) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosa lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade detailplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teates tuleb:
  1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;
  2) tutvustada lühidalt detailplaneeringu sisu ja detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisemaid mõjusid;
  3) märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga;
  4) anda teavet kavandatava tegevuse ja planeeritavate ehitiste iseloomu, olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste ning selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

  (9) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse valla- või linnavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile valla- või linnavalitsuse käsutuses olevatele planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

  (10) Käesoleva seaduse § 137 lõikes 3 nimetatud juhul uue avaliku väljapaneku korraldamisel võib avalikul väljapanekul esitada arvamusi vaid detailplaneeringu muudatuste kohta, mis on põhilahenduse muutmiseks planeeringusse tehtud pärast planeeringu eelmise avaliku väljapaneku korraldamist.

  (11) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab detailplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 136.   Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

  (1) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldab detailplaneeringu koostamise korraldaja 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala:
  1) valla või asula keskuses;
  2) linna või linnaosa keskuses.

  (2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

  (3) Detailplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse detailplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

  (4) Avalikul arutelul tutvustab detailplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab detailplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

  (5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest detailplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 137.   Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse detailplaneeringus vajalikud muudatused.

  (2) Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosa lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

  (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse detailplaneeringu kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses detailplaneeringu kooskõlastamisele ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.

§ 138.   Detailplaneeringu heakskiitmine

  (1) Detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks maavanemale. Koos detailplaneeringuga esitatakse maavanemale avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui detailplaneering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul ei esitatud detailplaneeringu kohta ühtegi arvamust või kõik avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused on arvesse võetud.

  (3) Maavanem kiidab detailplaneeringu heaks või keeldub selle heakskiitmisest 60 päeva jooksul detailplaneeringu maavanemale esitamisest arvates.

  (4) Detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel maavanem:
  1) kontrollib detailplaneeringu õigusaktidele vastavust;
  2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, esitab maavanem nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist.

  (6) Kui maavanem jätab detailplaneeringu heaks kiitmata, esitab ta detailplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuded või asjaolud, mis on detailplaneeringu heakskiitmata jätmise aluseks. Maavanem võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada detailplaneering osaliselt.

§ 139.   Detailplaneeringu kehtestamine

  (1) Detailplaneeringu kehtestab valla- või linnavalitsus. Detailplaneeringu koostamisel käesoleva seaduse § 130 lõikes 2 nimetatud juhul kehtestab selle kohaliku omavalitsuse volikogu.

  (2) Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

  (3) Detailplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade detailplaneeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

  (4) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud detailplaneeringu saadab planeeringu koostamise korraldaja maavanemale ja maakatastri pidajale 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Koos kehtestatud detailplaneeringuga saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta.

  (5) Detailplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte detailplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

  (6) Detailplaneeringu koostamise korraldaja teatab detailplaneeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates:
  1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud arvamusi planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
  2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja detailplaneeringu elluviimiseks sundvõõrandada või seada selle suhtes sundvaldus;
  3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine planeerimis- ja ehituskeeld;
  4) käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

§ 140.   Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

  (1) Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui:
  1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima;
  2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

  (2) Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

  (3) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

  (4) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (5) Detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes käesoleva seaduse § 139 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetest.

  (6) Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu.

  (7) Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes käesolevas seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

  (8) Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

  (9) Detailplaneeringu vastavusse viimiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab detailplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes detailplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.

§ 141.   Detailplaneeringu vaidlustamine

  Igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 142.   Üldplaneeringut muutev detailplaneering

  (1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
  1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
  2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
  3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

  (2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

  (3) Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

  (4) Maavanemal on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.

  (5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid.

  (6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

  (7) Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

  (8) Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, teeb kohaliku omavalitsuse üksus 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse.

§ 143.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ajal.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json