Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

10 EUROOPA ÜHENDUSED1011 Euroopa Liidu õigusEuroopa Ühenduse õigusühenduse õiguse siseriiklik rakendamine

24 RAHANDUS2446 maksustaminemaksmaksutaoline lõiv

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4406 tööhõivekutseõpekutsealane täiendõpe

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4411 tööturgtööjõudkutsekvalifikatsioon

48 TRANSPORT4806 transpordipoliitikaveoeeskirjadveoluba

48 TRANSPORT4811 transpordikorraldustranspordikorralduskaubavedu

48 TRANSPORT4811 transpordikorraldustranspordikorraldusreisijateveduühistransport

48 TRANSPORT4811 transpordikorraldustranspordikorraldustransporditöötajadjuhid

48 TRANSPORT4816 maatransportmaatransportmaanteetransport

HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Autoveoseadus (lühend - AutoVS)

Autoveoseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.07.2018
Avaldamismärge:RT I, 11.01.2018, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.12.2017 otsus nr 209

Autoveoseadus1

Vastu võetud 19.12.2017

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Käesolevas seaduses sätestatakse autoveo korraldamise ning veokorraldaja ja autojuhi koolituse korraldamise alused, veoseveo korraldaja ja veose saatja kohustused, nõuded veoseohutusele, nõuded autovedu teostavale autojuhile, vastutus nõuete rikkumise eest ning riikliku järelevalve korraldus.

 (2) Tasulise sõitjateveo korraldamist reguleeritakse ühistranspordiseadusega. Tasulisele sõitjateveole kohaldatakse ka käesoleva seaduse 6. peatükis kahepoolset veoluba käsitlevaid sätteid, § 29 lõike 1 punkte 3 ja 6, § 30 lõiget 4, §-e 36–38, 12. peatükis sätestatud riikliku järelevalve meetmeid seoses kahepoolse veoloa ning autojuhi ameti- ja täienduskoolitusega, §-e 55 ja 58, §-de 59 ja 60 sätteid seoses kahepoolse veoloaga, §-e 65–67 ja 71 ning § 72 lõikeid 3 ja 4.

 (3) Käesolevat seadust ei kohaldata sõiduautoga oma kulul sõitjateveole.

 (4) Käesolevat seadust ei kohaldata Kaitseväe ja Kaitseliidu ning riigikaitseseaduse alusel Eestis viibiva välisriigi relvajõudude sõidukiga autoveo korraldamisele.

 (5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse riigikaitselise sundkoormise seaduse alusel määratud veokohustuse täitmiseks.

 (6) Käesolevat seadust ei kohaldata välisesinduse auto või autorongiga autoveo korraldamisele.

 (7) Veoseveo korraldamisel lähtutakse käesolevast seadusest ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (8) Oma kulul sõitjateveo korraldamisel bussiga lähtutakse käesolevast seadusest osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (9) Veose saatja ja veoseveo korraldaja vahelisele lepingulisele suhtele kohaldatakse veolepingu kohta sätestatut.

 (10) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud halduslepingule kohaldatakse halduskoostöö seadust.

 (11) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Autovedu

 (1) Autovedu on:
 1) veose kohaletoimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit (edaspidi ka veosevedu);
 2) sõitja kohaletoimetamine bussi või autorongi osaks oleva bussiga ja selle veoga seotud tühisõit (edaspidi ka sõitjatevedu).

 (2) Riigisisene autovedu on Eesti ettevõtja teostatav autovedu Eesti territooriumil.

 (3) Tasuline autovedu on veose või sõitja kohaletoimetamine tasu eest.

 (4) Oma kulul korraldatav autovedu on veose või sõitja kohaletoimetamine veo eest tasu saamata.

 (5) Kabotaažvedu on ühe riigi ettevõtja ajutiselt korraldatav tasuline veosevedu teise riigi territooriumil asuvate peale- ja mahalaadimiskohtade vahel, välja arvatud tühisõit.

§ 3. Veoseveo korraldaja, vedaja, välisriigi vedaja, oma kulul autovedu korraldav ettevõtja ja veose saatja

 (1) Veoseveo korraldaja on tasulist või oma kulul veosevedu korraldav ettevõtja.

 (2) Vedaja on käesoleva seaduse alusel antud ühenduse tegevusluba omav äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik.

 (3) Välisriigi vedaja on asutus või isik, kellel selles riigis kehtiva korra kohaselt on lubatud korraldada autovedu.

 (4) Oma kulul autovedu korraldav ettevõtja on käesoleva seaduse 3. peatüki nõuete kohaselt autovedu korraldav isik.

 (5) Veose saatja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes sõlmib veoseveo korraldajaga veolepingu.

2. peatükk Nõuded tasulisele veoseveole 

§ 4. Ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri ja juhitunnistus

 (1) Ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 1 nimetatud tegevusluba, mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu.

 (2) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.

 (3) Juhitunnistus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud tunnistus, mis annab autojuhile, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ega pikaajaline elanik vastavalt nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.01.2004, lk 44–53) ja kes töötab vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, õiguse teostada Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelist tasulist veosevedu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedu.

§ 5. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse kohustuslikkus

 (1) Tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline tasuline veosevedu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedu on keelatud, kui sellist vedu teostaval autojuhil, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ega pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses, puudub kehtiv juhitunnistus.

 (3) Tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust ei anta üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Juhitunnistuse omaja võib juhitunnistuse üle anda ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tasulist veosevedu teostavale juhitunnistusel nimetatud autojuhile.

 (4) Vedajale antud tegevusluba ja tegevusloa ärakiri ei kehti vedaja tütarettevõtja suhtes.

 (5) Veose saatja või ekspedeerija peab veoseveo tellimisel kontrollima, et veoseveo korraldajal, kellega veoleping sõlmitakse, on:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba või
 2) õigus veoseveo tegevusalal tegutseda, kui tegemist ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedajaga.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmiseks on veose saatjal või ekspedeerijal õigus nõuda veoseveo korraldajalt vajalike dokumentide esitamist, kui asjakohased andmed ei ole avalikust registrist elektrooniliselt kättesaadavad.

§ 6. Tegevusloata vedu

 (1) Tegevusloata võib korraldada tasulist veosevedu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Tegevusloata võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldada järgmisi tasulisi riigisiseseid veosevedusid:
 1) lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu;
 2) põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete vedu ostja või töötleja juurde 65 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht;
 3) puidutööstusettevõtja teostatav kütte- või hakkpuidu vedu ostja või töötleja juurde 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõtja tegevuskoht;
 4) surnu vedu;
 5) jäätmevedu, heit- ja reovee ning prügivedu;
 6) vedu betoonisegistiga autoga;
 7) vedu autorongiga, mis koosneb sõiduautost ja haagisest, kusjuures haagise täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
 8) vedu autorongiga, mis koosneb eriotstarbelisest mootorsõidukist, mis ei ole ette nähtud veoseveoks, ja haagisest, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
 9) spordiürituse korraldamiseks või võistlemiseks ettenähtud sõiduki, looma või inventari vedu auto või autorongiga, mille täismass ei ületa 7500 kilogrammi.

§ 7. Nõuded tegevusloa taotlejale ja vedajale

 (1) Tegevusloa taotleja peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõikes 1 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

 (2) Tegevusloa taotleja ja vedaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

 (3) Tegevusloa taotleja ja vedaja teatavad tegevusloa andjale selle asukoha aadressi Eestis, kus hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku tegevusloa taotleja ja vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

 (4) Tegevusloa taotlejal ja vedajal peab olema hea maine. Tegevusloa taotleja või vedaja mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui teda ei ole karistatud:
 1) esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo eest;
 2) rohkem kui ühe korra maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, tolliseaduse §-des 69–73, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 299 või 300 sätestatud väärteo eest või
 3) rohkem kui ühe korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisa punktis 5 nimetatud tegevusloata veoseveo teostamise eest.

 (5) Vedajat võib pidada hea maine nõudele mittevastavaks, kui teda on tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud rohkem kui ühe korra:
 1) karistusseadustiku §-s 279, käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 või 6, liiklusseaduse §-s 202, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 2171, 225, 243, 244, 2612 või 2613 sätestatud väärteo eest või
 2) välisriigis toime pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alusel teeb otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

 (7) Tegevusloa taotleja ja vedaja hea maine nõudele vastavuse hindamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud õigusrikkumise karistusandmeid, mis ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. Asjaolu, kas tegevusloa taotlejat või vedajat on karistatud tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol, tehakse kindlaks liiklusseaduse § 2002 punktide 1–3 alusel liiklusjärelevalve infosüsteemi kantud andmete põhjal.

 (8) Tegevusloa taotleja peab määrama ja vedaja veokorraldust peab pidevalt juhtima vähemalt üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 nimetatud veokorraldaja (edaspidi veokorraldusjuht), kelle maine on artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses hea ning kes vastab käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele.

 (9) Veokorraldusjuhi vahetumise korral peab vedaja määrama uue, käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuetele vastava veokorraldusjuhi ja teavitama sellest tegevusloa andjat majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 30 sätestatud korras, esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (10) Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks veoseveoks ettenähtud auto. Selle tõendamiseks peab vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates olema taotlenud ja saanud tegevusloa ärakirja.

 (11) Vedaja on kohustatud tagama, et tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostav autojuht täidab veoseveol kehtivaid nõudeid.

 (12) Vedaja on kohustatud tagama, et tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostav autojuht on läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- või täienduskoolituse ning § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (edaspidi ADR) kohase koolituse (edaspidi ADR-i kohane koolitus), kui see koolitus on nõutav, ning tal on nimetatud koolituse läbimist tõendav dokument.

 (13) Tegevusloa taotlejal ei tohi olla maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat ületavat ajatamata maksuvõlga, samuti ei tohi olla välja kuulutatud taotleja pankrot.

§ 8. Nõuded veokorraldusjuhile

 (1) Veokorraldusjuht peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

 (2) Veokorraldusjuht vastutab vedaja juures Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b nimetatud valdkondlike nõuete täitmise eest.

 (3) Veokorraldusjuhil peab olema hea maine. Veokorraldusjuhi mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud:
 1) esimese astme kuriteo eest;
 2) karistusseadustiku §-des 422–425 sätestatud kuriteo eest;
 3) liiklusseaduse §-s 234, 236 või 237 või välismaalaste seaduse §-s 299 või 300 sätestatud väärteo eest;
 4) rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest;
 5) rohkem kui ühe korra karistusseadustiku §-s 279 sätestatud kuriteo eest või
 6) rohkem kui ühe korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisa punktis 5 nimetatud tegevusloata veoseveo teostamise eest.

 (4) Veokorraldusjuhti võib pidada hea maine nõudele mittevastavaks, kui teda on karistatud rohkem kui ühe korra:
 1) liiklusseaduse §-s 202, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 2171, 224–226, § 227 lõikes 3 või 4, § 243 lõikes 2, §-s 244 või 2613 sätestatud väärteo eest või
 2) välisriigis toime pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel teeb otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

 (6) Veokorraldusjuhi hea maine nõudele vastavuse hindamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud õigusrikkumise karistusandmeid, mis ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.

 (7) Veokorraldusjuht peab olema ametialaselt pädev. Veokorraldusjuhti peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on omandanud vajalikud teadmised autoveo korraldusest, läbinud veoseveo veokorraldusjuhi koolituse ja sooritanud kirjaliku lõpueksami ning tal on sellekohane ametipädevuse tunnistus. Veokorraldusjuhi koolitusele võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav isik.

 (8) Tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldusjuhi koolitust ei pea läbima isik, kes on viimase kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat juhtinud vedaja veotegevust ja sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud veoseveo veokorraldusjuhi koolituse kirjaliku lõpueksami ning tal on sellekohane ametipädevuse tunnistus.

 (9) Isik, kellel on ülikooli või rakenduskõrgkooli diplom, mille saamine eeldab teadmisi tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldusjuhi koolituse õppekavas nimetatud ainetes, ei pea veoseveo veokorraldusjuhi koolitust läbima ega kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomi saamisele eelnenud õppes läbitu kattub veoseveo veokorraldusjuhi koolitusel läbitavaga. Ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomi alusel, kui selle diplomi saamisele eelnenud õppes läbitu kattub veoseveo veokorraldusjuhi koolitusel läbitavaga, väljastab isikule sellekohase ametipädevuse tunnistuse ülikool või rakenduskõrgkool, kellel on käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud veoseveo veokorraldusjuhi koolituse tegevusluba.

 (10) Isik, kes tõendab, et ta vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 9 sätestatud tingimustele, ei pea läbima tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldusjuhi koolitust, sooritama koolituse kirjalikku lõpueksamit ja tal ei pea olema sellekohast ametipädevuse tunnistust.

 (11) Veokorraldusjuhina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (12) Isiku, kellel on riigisisese veoseveo veokorraldaja koolitustunnistus, kuid kes ei ole viimase kümne aasta jooksul pidevalt juhtinud vedaja veotegevust, võib ühel korral määrata veokorraldusjuhiks tegevusloa taotleja või omaja juures tingimusel, et kuue kuu jooksul alates veokorraldusjuhiks määramisest sooritab ta rahvusvahelise veoseveo veokorraldusjuhi koolituse kirjaliku lõpueksami.

 (13) Nõuded veoseveo veokorraldusjuhi teadmistele ja oskustele ning koolituse mahule ja sisule, koolituse korralduse tingimused ja korra, koolituse õppekava ning nende õppekavade ja ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide loetelu, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks veoseveo veokorraldusjuhi koolituse läbimisest ja koolituse lõpueksami sooritamisest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 9. Nõuded tegevusloa ärakirja taotlejale ja omajale

 (1) Tegevusloa ärakirja taotleja ja omaja finantssuutlikkus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 7 sätestatud nõuetele.

 (2) Tegevusloa ärakirja saab taotleda auto kohta, mis on registreeritud liiklusregistris või mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

 (3) Tegevusloa ärakirja taotleja või omaja peab registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel olema selle auto omanik või kasutaja, mille kohta ta tegevusloa ärakirja taotleb või omab.

 (4) Tegevusloa ärakirja taotlejal ei tohi olla maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat ületavat ajatamata maksuvõlga, samuti ei tohi olla välja kuulutatud taotleja pankrot.

 (5) Ühe auto kohta antakse üks kehtiv tegevusloa ärakiri.

 (6) Tegevusloa ärakirja korral ei rakendata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõigetes 6–8 sätestatud kohustust.

§ 10. Nõuded juhitunnistuse taotlejale ja omajale ning autojuhile

 (1) Juhitunnistuse taotleja ja omaja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

 (2) Autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, peab:
 1) töötama vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel;
 2) omama kehtivat ravikindlustust või tervisekindlustust;
 3) omama liiklusseaduse § 96 lõikes 1 või § 99 lõikes 1 nimetatud kehtivat juhiluba;
 4) olema sõiduki tehnilise ehituse ja autoveoalaste oskuste omandamiseks läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- või täienduskoolituse ning tal peab olema juhitava auto või autorongi kategooriale vastav § 36 lõikes 5 nimetatud dokument või sellekohane kirje juhiloal.

3. peatükk Nõuded oma kulul korraldatavale autoveole 

§ 11. Nõuded oma kulul korraldatavale autoveole

 (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, ning oma kulul korraldatavale sõitjateveole bussiga.

 (2) Oma kulul korraldatav veosevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Oma kulul korraldatav sõitjatevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud nõuetele, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Ettevõtja on kohustatud tõendama, et tema oma kulul korraldatav veosevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele ning oma kulul korraldatav sõitjatevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Kui nimetatud nõuetele vastavust ei tõendata, loetakse vedu tasuliseks autoveoks.

 (5) Oma kulul autovedu korraldav ettevõtja on kohustatud tagama, et tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autovedu teostav autojuht:
 1) täidab oma kulul korraldataval autoveol kehtivaid nõudeid;
 2) on läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- ja täienduskoolituse ning § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ADR-i kohase koolituse, kui see koolitus on nõutav, ning tal on nimetatud koolituse läbimist tõendav dokument.

§ 12. Oma kulul sõitjateveo sertifikaat

 (1) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel oma kulul sõitjatevedu korraldaval ettevõtjal peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 5 lõike 5 kohaselt oma kulul sõitjateveo sertifikaat (edaspidi sertifikaat).

 (2) Sertifikaati saab taotleda bussi kohta, mis on registreeritud liiklusregistris ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

 (3) Sertifikaadi taotleja või omaja peab registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel olema selle bussi omanik või kasutaja, mille kohta ta sertifikaati taotleb või omab.

4. peatükk Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemine, andmine ja tagastamine ning tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 13. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemiseks esitatakse tegevusloa andjale lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
 1) taotleja selle asukoha aadress Eestis, kus taotleja hoiab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a nimetatud dokumente, kui see aadress ei lange kokku taotleja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;
 2) veokorraldusjuhiks määratud isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja elektronposti aadress;
 3) isiku veokorraldusjuhiks määramist kinnitav dokument, millele on kantud või lisatud veokorraldusjuhi allkirjastatud kirjalik nõusolek veokorraldusjuhiks määramise kohta, välja arvatud juhul, kui veokorraldusjuht on füüsilisest isikust ettevõtja ise või äriühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juhatuse liige, kelle esindusõigust ei ole äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel piiratud;
 4) käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 nimetatud ametipädevuse tunnistus või dokument, mis tõendab isiku vastavust § 8 lõikes 10 sätestatule;
 5) kui isik on veokorraldusjuhiks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 kohaselt töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, peavad käesoleva lõike punktis 3 nimetatud veokorraldusjuhiks määramist kinnitavale dokumendile olema kantud või lisatud andmed sõlmitud lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivusaja kohta;
 6) kirjalik kinnitus, et taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis c sätestatud nõuetele.

 (2) Tegevusloa ärakirja taotlemiseks esitatakse tegevusloa ärakirja andjale järgmised andmed ja dokumendid:
 1) kirjalik taotlus;
 2) tegevusloa ärakirja soovitud kehtivusaeg, kui taotleja soovib tegevusloa ärakirja lühemaks ajaks, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 17 lõigetes 2–4;
 3) selle auto registreerimisnumber, mille kohta tegevusloa ärakirja taotletakse;
 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud dokumendid, kui taotleja finantssuutlikkust tõendavad andmed ei ole äriregistrist elektrooniliselt kättesaadavad;
 5) auto registreerimistunnistus või selle ärakiri, kui tegevusloa ärakirja taotletakse mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris registreeritud auto kohta;
 6) auto tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist tõendav dokument või selle ärakiri, kui tegevusloa ärakirja taotletakse mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris registreeritud auto kohta;
 7) auto kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu on kantud vähemalt lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning auto registreerimisnumber, kui taotleja ei ole auto omanik või kasutaja liiklusregistri andmete või selle auto registreerimistunnistuse alusel.

 (3) Juhitunnistuse taotlemiseks esitatakse juhitunnistuse andjale järgmised dokumendid:
 1) kirjalik taotlus;
 2) autojuhi isikut tõendav dokument või selle ärakiri;
 3) autojuhi juhiluba või selle ärakiri;
 4) autojuhi ja vedaja vahel sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu peavad olema kantud autojuhi ja vedaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg;
 5) autojuhi ravi- või tervisekindlustuse olemasolu tõendav dokument või selle ärakiri;
 6) autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument või selle ärakiri.

 (4) Sertifikaadi taotlemiseks esitatakse sertifikaadi andjale järgmised dokumendid:
 1) kirjalik taotlus;
 2) bussi kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu on kantud vähemalt lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev, lepingu kehtivusaeg ja bussi registreerimisnumber, kui taotleja ei ole bussi omanik või kasutaja liiklusregistri andmete või selle bussi registreerimistunnistuse alusel.

 (5) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse või sertifikaadi kaotamise, varguse, hävimise või nimetatud dokumendile kantud vedaja aadressi muutumise korral antakse taotlejale uus dokument, mille kehtivusaeg ei ole pikem kui asendatava dokumendi kehtivusaeg.

 (6) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

 (7) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumenti on volitatud andma käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik.

§ 14. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andja

  Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitusel Maanteeamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

§ 15. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotluse lahendamine

 (1) Tegevusloa ja tegevusloa ärakirja taotluse lahendamisel lähtutakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 20 lõigetest 1–3. Tegevusloa ja tegevusloa ärakirja taotluse lahendamise tähtaja möödumisel ei loeta kumbagi dokumenti vaikimisi antuks.

 (2) Juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlus lahendatakse 15 kalendripäeva jooksul kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest arvates.

 (3) Kui juhitunnistuse või sertifikaadi taotlemiseks esitatud andmetes või dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale mõistlik tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Taotluse lahendamise tähtaja kulgemine peatub, kuni puudus on kõrvaldatud. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvalda, võib jätta taotluse lahendamata.

 (4) Tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus, sertifikaat või nende dokumentide andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale kätte või saadetakse taotlejale posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või lihtkirjaga.

 (5) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale tema nõusolekul saata ka elektrooniliselt.

§ 16. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmisest keeldumine

 (1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud alustele keeldutakse tegevusloa andmisest, kui taotleja eelmise tegevusloa käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud alusel kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat.

 (2) Tegevusloa andmisest keeldutakse ka perioodil, millal vedajale antud tegevusloa kehtivus on käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.

 (3) Kui vedaja on majandustegevusest loobunud, keeldutakse tegevusloa andmisest ka perioodil, milleks taotleja eelmise tegevusloa kehtivus oli käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.

 (4) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud alustele keeldutakse tegevusloa ärakirja andmisest, kui tegevusloa ärakirja andmisel ilmneb, et taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudele.

 (5) Tegevusloa ärakirja andmisest keeldutakse, kui taotleja eelmise tegevusloa ärakirja käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud alusel kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud ühte aastat.

 (6) Tegevusloa ärakirja andmisest keeldutakse ka perioodil, millal vedajale antud tegevusloa ärakirja kehtivus on käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.

 (7) Kui vedaja on majandustegevusest loobunud, keeldutakse tegevusloa ärakirja andmisest ka perioodil, milleks taotleja eelmise tegevusloa ärakirja kehtivus oli käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.

 (8) Juhitunnistuse andmisest keeldutakse järgmistel alustel:
 1) juhitunnistuse taotleja ei vasta vähemalt ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõudele;
 2) autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud nõudele;
 3) juhitunnistuse andmisel ilmneb, et taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudele.

 (9) Sertifikaadi andmisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 või 3 sätestatud nõuded.

 (10) Juhitunnistuse või sertifikaadi andmisest keeldutakse, kui taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks juhitunnistuse või sertifikaadi andmisest keelduda.

§ 17. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi kehtivusaeg

 (1) Tegevusluba antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

 (2) Tegevusloa ärakiri antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Tegevusloa ärakirja ei anta pikemaks ajaks kui tegevusloa kehtivusaeg. Kui tegevusloa ärakirja taotlemisel esitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokument, ei anta tegevusloa ärakirja pikemaks ajaks kui selle dokumendi kehtivusaeg.

 (3) Kui tegevusloa ärakirja taotletakse auto kohta, mis on registreeritud mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris ja taotleja on kantud auto registreerimistunnistusele omaniku või kasutajana, antakse tegevusloa ärakiri käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kehtivusajaga.

 (4) Kui tegevusloa ärakirja taotletakse auto kohta, mis on registreeritud mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris ja autot kasutatakse kasutuslepingu alusel, ei või tegevusloa ärakirja kehtivusaeg olla pikem kui auto kasutuslepingu ja tegevusloa kehtivusaeg.

 (5) Juhitunnistus antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Juhitunnistust ei anta pikemaks ajaks kui juhitunnistust taotlevale vedajale antud tegevusloa kehtivusaeg või juhitunnistuse taotlemiseks esitatud käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktides 2–6 nimetatud dokumentide kehtivusaeg.

 (6) Sertifikaat antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

§ 18. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi vorm ning andmed

 (1) Tegevusloa vorm ja tegevusloa ärakirja vorm ning nendele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 II lisale. Tegevusloa ärakirja erimärkuste lahtrisse kantakse auto registreerimisnumber ja vedaja äriregistri kood.

 (2) Juhitunnistuse vorm ja sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III lisale.

 (3) Sertifikaadi vorm ning sellele kantavad andmed peavad vastama komisjoni määruse (EL) nr 361/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/984 (ELT L 107, 10.04.2014, lk 39–55), V lisale.

§ 19. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine

 (1) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõikes 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud alustele võib tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada, kui:
 1) vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavaid või teostanud autojuhte on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või ilmneb asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
 2) vedajat või tema veokorraldusjuhti on tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistusseadustiku § 279 alusel karistatud autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise takistamise eest ning selle õigusrikkumise karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
 3) vedaja on rikkunud käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatud nõuet ja ei ole selle rikkumise kohta tehtud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 4) vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavaid või teostanud autojuhte on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud liiklusseaduse §-de 2616–2619 rikkumise eest.

 (2) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõikes 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud alustele võib tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtetuks tunnistada, kui:
 1) vedaja ei ole käesoleva seaduse või liiklusseaduse § 139 lõike 4 alusel tehtud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavaid või teostanud autojuhte on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või ilmneb asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
 3) vedajat või tema veokorraldusjuhti on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistusseadustiku § 279 alusel karistatud autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise takistamise eest ning selle õigusrikkumise karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
 4) vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavaid või teostanud autojuhte on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud liiklusseaduse §-de 2616–2619 rikkumise eest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamise aluseid ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtetuks tunnistamise aluseid ei rakendata juhul, kui asjaomase haldusmenetluse käigus leitakse, et tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamine või kehtetuks tunnistamine oleks ebaproportsionaalne meede.

 (4) Tegevusloa või tegevusloa ärakirja võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui tegevusloa või tegevusloa ärakirja omaja ei ole kuue kuu jooksul alates tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtima hakkamise kuupäevast asjaomast tegevusluba või tegevusloa ärakirja välja võtnud või talle ei ole võimalik nimetatud dokumenti kätte toimetada.

 (5) Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui käesoleva seaduse § 7 lõikes 10 sätestatud nõude kohaselt ei ole vedaja kasutuses ühtegi autot, mille kohta ta peab olema kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates taotlenud ja saanud tegevusloa ärakirja.

 (6) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tunnistatakse kehtetuks ka selle tegevusloa alusel antud tegevusloa ärakiri ja juhitunnistus, välja arvatud juhul, kui tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 5 nimetatud tegevusloa kaotamise, varguse või hävimise korral, ning kaotatud, varastatud või hävinud tegevusloa asemel antakse taotlejale uus tegevusluba, mille kehtivusaeg ei ole pikem kui asendatava tegevusloa kehtivusaeg.

 (7) Tegevusloa ärakiri tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui tegevusloa ärakirja andja tuvastab, et vedaja on tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga auto võõrandanud või et auto kasutusleping on lõppenud.

 (8) Tegevusloa ärakirja võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõude kohaselt ei ole tagatud auto ja selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine.

 (9) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 7 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 sätestatud alustele tunnistatakse juhitunnistus kehtetuks, kui:
 1) vedaja on esitanud juhitunnistuse kehtetuks tunnistamise taotluse;
 2) autojuht, kellele juhitunnistus taotleti, ei vasta enam vähemalt ühele käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud nõudele.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–9 sätestatud alustel teeb otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

§ 20. Tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse tagastamine

 (1) Kui tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivus on kindlaksmääratud ajaks peatatud või tegevusluba, tegevusloa ärakiri või juhitunnistus on kehtetuks tunnistatud, tuleb see dokument alates dokumendi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul dokumendi andjale tagastada. Tagastamise nõue ei kehti, kui tegevusluba, tegevusloa ärakiri või juhitunnistus on tunnistatud kehtetuks selle kaotamise, varguse või hävimise tõttu.

 (2) Tegevusloa ärakiri tuleb dokumendi andjale viie tööpäeva jooksul tagastada, kui vedaja on tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga auto võõrandanud või auto kasutusleping on lõppenud.

5. peatükk Veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine ja eksamile suunamine 

§ 21. Veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine ja eksamile suunamine

 (1) Veokorraldusjuht tunnistatakse kuni kolmeks aastaks hea maine nõudele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) ta ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud nõudele;
 2) ta on põhjustanud vedajale rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemise viimase 12 kuu jooksul;
 3) ta on põhjustanud vedajale antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

 (2) Veokorraldusjuhi võib tunnistada kuni kolmeks aastaks hea maine nõudele mittevastavaks käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud juhul.

 (3) Veokorraldusjuhi võib suunata käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 nimetatud eksamile, kui:
 1) teda on karistatud rohkem kui ühe korra käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punktis 1 või 2 sätestatud õigusrikkumise eest;
 2) ta on põhjustanud vedajale rohkem kui ühe ettekirjutuse tegemise viimase 12 kuu jooksul või
 3) ta on põhjustanud vedajale antud tegevusloa kehtivuse peatamise.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud alustel teeb otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

6. peatükk Veoluba rahvusvahelisel autoveol, nõuded veoloa taotlejale ja omajale ning veoloa andmine, andmisest keeldumine, andmise otsuse kehtetuks tunnistamine ja veoloa tagastamine 

§ 22. Veoluba rahvusvahelisel autoveol

 (1) Veoluba rahvusvahelisel autoveol (edaspidi veoluba) on dokument, mis tõendab selle omaja õigust teostada autovedu riikide vahel või transiitvedu veoloal märgitud tingimustel.

 (2) Rahvusvaheliseks autoveoks peab käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud vedajal ja ühistranspordiseaduse § 6 lõikes 1 nimetatud vedajal olema siht- ja transiitriigi kehtiv veoluba, kui välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Välisriigi vedajal peab rahvusvaheliseks autoveoks Eestisse, Eestist või transiitveoks Eesti kaudu olema käesoleva seaduse § 25 lõike 11 alusel kehtestatud vormi kohane kehtiv veoluba, kui välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Veolubade tingimuste ja arvu kindlaksmääramisel ning veolubade riikidevahelisel vahetamisel ja kasutamisel lähtutakse välislepingust või selle alusel sõlmitud kokkuleppest. Nimetatud välislepingust või kokkuleppest tuleneva lepingupoole otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister.

§ 23. Veoloa liigid

  Veoloa liigid on:
 1) kahepoolne veoluba, mis annab selle omajale õiguse eri liiki rahvusvahelisteks autovedudeks veoloal märgitud arvu ulatuses;
 2) Rahvusvahelise Transpordifoorumi Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) veoluba, mis annab selle omajale õiguse rahvusvaheliseks veoseveoks CEMT-i liikmesriikide vahel või ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi kaudu ja veoseta sõitudeks CEMT-i liikmesriikides;
 3) CEMT-i kolimisveoluba, mis annab selle omajale õiguse rahvusvaheliseks kolimisveoks CEMT-i liikmesriikide vahel või ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi kaudu ja veoseta sõitudeks CEMT-i liikmesriikides.

§ 24. Nõuded veoloa taotlejale ja omajale

 (1) Veoseveoks veoloa taotlejal ja omajal peab olema käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kehtiv tegevusluba ning sõitjateveoks veoloa taotlejal ja omajal peab olema ühistranspordiseaduse § 39 lõikes 1 nimetatud kehtiv tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Veoseveoks ettenähtud kahepoolse veoloa, CEMT-i veoloa ja CEMT-i kolimisveoloa taotleja ja omaja kasutuses peab olema vähemalt üks veoseveoks ettenähtud auto, mille kohta on kehtiv tegevusloa ärakiri, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Sõitjateveoks ettenähtud kahepoolse veoloa taotleja ja omaja kasutuses peab olema vähemalt üks buss, mille kohta on kehtiv ühistranspordiseaduse § 39 lõikes 2 nimetatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.

 (4) CEMT-i veoloa esmakordne taotleja peab tõendama, et kui tema kasutuses oleva auto kohta on talle antud tegevusloa ärakiri, on selle auto läbisõit rahvusvahelisel tasulisel veoseveol taotluse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul kokku vähemalt 60 000 kilomeetrit.

 (5) CEMT-i veoloa andja võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuet mitte rakendada juhul, kui käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud jaotuskava alusel jääb väljastamata CEMT-i veolubasid, mida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõudele vastavad vedajad ei ole taotlenud.

 (6) Kui CEMT-i veoloa omaja kasutuses olevate keskkonnasäästlike autode arv väheneb, peab veoloa omaja sellest veoloa andjat viivitamata teavitama.

 (7) CEMT-i veoloa ja CEMT-i kolimisveoloa taotleja ja omaja ega tema veokorraldusjuht ei tohi olla rohkem kui ühe korra karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise või CEMT-i veoloa või CEMT-i kolimisveoloa kasutusnõuete rikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või ilmneb asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.

 (8) Veoluba ei anta üle teisele isikule. Veoloa omaja võib veoloa üle anda ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autovedu teostavale autojuhile.

§ 25. Veoloa andmine

 (1) Veoloa annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitusel Maanteeamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

 (2) Kahepoolse veoloa andmisel lähtub veoloa andja ühe välisriigi ühte liiki kahepoolsete veolubade taotlejate kehtivate tegevusloa ärakirjade ning sama välisriigi sama liiki väljastamata kahepoolsete veolubade arvust, võttes arvesse kahepoolsete veolubade jaotuspõhimõtteid.

 (3) Põhjendatud juhul ning veoseveoks ettenähtud kahepoolsete veolubade piisava olemasolu korral võib kahepoolse veoloa anda oma kulul veosevedu korraldavale ettevõtjale sellekohase taotluse alusel.

 (4) CEMT-i veoload, mille CEMT-i liikmesriigile eraldatava kvoodi kinnitab Euroopa Transpordiministrite Nõukogu, antakse CEMT-i veoloa taotlejatele jaotuskava alusel. Jaotuskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

 (5) CEMT-i veolubade jaotuskava koostamisel võetakse arvesse Eestile eraldatud keskkonnasäästlikele autodele ettenähtud CEMT-i veolubade arvu, CEMT-i veoloa taotluse esitanud vedaja kasutuses olevate keskkonnasäästlike autode kohta antud kehtivate tegevusloa ärakirjade arvu ning kõigi CEMT-i veoloa taotluse esitanud vedajate kasutuses olevate keskkonnasäästlike autode kohta antud kehtivate tegevusloa ärakirjade arvu.

 (6) CEMT-i kolimisveoluba ei anta pikemaks ajaks kui tegevusloa kehtivusaeg.

 (7) Veoluba või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale kätte või saadetakse taotlejale posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või lihtkirjaga.

 (8) Veoloa andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale tema nõusolekul saata ka elektrooniliselt.

 (9) Veoloa taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid ei avaldata kolmandale isikule, kui seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

 (10) Veoloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui veoluba on volitatud andma käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik.

 (11) Veoloa taotlemise ja andmise korra, veoloale kantavad andmed, CEMT-i veolubade jaotuskava koostamise korra ja kahepoolse veoloa vormi ning kahepoolsete veolubade jaotuspõhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 26. Veoloa andmisest keeldumine ja veoloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Veoloa andmisest keeldutakse, kui:
 1) veoloa taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–4 sätestatud nõudele;
 2) veoloa taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks veoloa andmisest keelduda;
 3) veoloa taotleja ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 5 või 6 kohaselt tagastanud mis tahes liiki veoluba;
 4) asjaomaseid veolubasid ei ole Eestile eraldatud, Eestile eraldatud asjaomaseid veolubasid ei jätku kõikidele taotlejatele või kõik asjaomased veoload on väljastatud.

 (2) CEMT-i veoloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui CEMT-i veoloa taotleja ei ole eelneval CEMT-i veoloa kasutamise perioodil täitnud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud nõuet.

 (3) CEMT-i veoloa või CEMT-i kolimisveoloa andmisest võib keelduda, kui CEMT-i veoloa või CEMT-i kolimisveoloa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud nõudele.

 (4) Veoloa andmise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui:
 1) veoloa omaja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–3 sätestatud nõudele;
 2) veoloa omaja on veoloa taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral oleks veoloa andmisest keeldutud.

 (5) CEMT-i veoloa andmise otsus tunnistatakse kehtetuks ka CEMT-i jaotuskava muudatuse alusel juhul, kui CEMT-i veoloa omaja kasutuses olevate keskkonnasäästlike autode arv on vähenenud.

 (6) Veoloa andmise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui:
 1) veoloa omajat või tema veokorraldusjuhti on rohkem kui ühe korra karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest või veoloa kasutusnõuete rikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või ilmneb asjaolu, et nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
 2) veoloa omaja on rikkunud käesoleva seaduse § 24 lõikes 8 sätestatud nõuet ja ei ole selle rikkumise kohta tehtud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

 (7) CEMT-i veoloa andmise otsuse võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui CEMT-i veoloa omaja ei ole CEMT-i veoloa kasutamise perioodil täitnud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 või 3 sätestatud nõuet.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 sätestatud alustel teeb otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui temale on selle ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

§ 27. Veoloa kasutamine ja tagastamine

 (1) Veoloa omaja ja autojuht on kohustatud täitma veoloa kasutamiseks välislepingus ja selle alusel sõlmitud kokkuleppes sätestatud ning veoloale märgitud tingimusi.

 (2) CEMT-i veoloa omaja peab tagama CEMT-i veoloa piisava kasutamise. CEMT-i veoloa piisavaks kasutamiseks peab vedaja iga CEMT-i veoloa alusel teostama vähemalt kaks veosega vedu kuus kahe CEMT-i liikmesriigi, millest vähemalt üks ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiikonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon, peale- ja mahalaadimiskoha vahel.

 (3) CEMT-i veoloa kasutamist piirava CEMT-i liikmesriigi territooriumil kehtiva CEMT-i veoloa alusel tuleb teostada veosevedu eelkõige nimetatud CEMT-i liikmesriigi ja teise CEMT-i liikmesriigi vahel, kui veo teostaja ei ole viimasena nimetatud CEMT-i liikmesriigi vedaja.

 (4) Kahepoolse veoloa omaja peab veoloa alusel teostama autoveo kahe kuu jooksul alates kahepoolse veoloa andmise kuupäevast.

 (5) Veoluba tuleb tagastada veoloa andjale 15 tööpäeva jooksul pärast veoloale märgitud veo teostamist, veoloa kehtivusaja lõppemist või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõude täitmata jätmise korral.

 (6) Käesoleva seaduse § 26 lõigetes 4–7 sätestatud alustel veoloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab veoloa omaja veoloa tagastama veoloa andjale viie tööpäeva jooksul pärast veoloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamist.

§ 28. Veoloa kaotamine, vargus ja hävimine

 (1) Veoloa kaotamisest, vargusest või hävimisest tuleb veoloa andjat viivitamata teavitada ja esitada veoloa andjale vastavasisuline kirjalik seletus.

 (2) Kaotatud, varastatud või hävinud CEMT-i veoloa võib veoloa andja CEMT-i veoloa järelejäänud kehtivusajaks asendada CEMT-i varuloaga. Enne CEMT-i varuloa andmist tunnistab veoloa andja kaotatud, varastatud või hävinud CEMT-i veoloa kehtetuks.

7. peatükk Autoveo üldtingimused 

§ 29. Autoveo õigust tõendavate dokumentide esitamise kohustus

 (1) Vedaja, välisriigi vedaja või oma kulul autovedu korraldav ettevõtja on kohustatud tagama, et autojuhil on kaasas järgmised dokumendid, mis ta peab esitama politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule kontrollimiseks:
 1) veoseveo teostamisel tegevusloa ärakiri, kui see dokument on nõutav;
 2) juhitunnistus, kui see dokument on nõutav;
 3) välislepingust tulenevad dokumendid;
 4) oma kulul korraldataval veoseveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav veosevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui need dokumendid on nõutavad;
 5) oma kulul korraldataval sõitjateveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav sõitjatevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõike 5 nõuetele, ja sertifikaat, kui need dokumendid on nõutavad;
 6) autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument, kui sellekohase koolituse läbimine on nõutav;
 7) ohtliku veose autoveol käesoleva seaduse § 35 lõikes 10 nimetatud dokumendid;
 8) muud veose liigist tulenevad dokumendid.

 (2) Kui tasulist või oma kulul korraldatavat veosevedu teostatakse kasutuslepingu alusel kasutatava veoseveoks ettenähtud Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud autoga ja selle auto lepinguline kasutaja ei ole märgitud auto kasutajana auto registreerimistunnistusele, peab auto lepinguline kasutaja tagama, et kasutuslepingu alusel kasutatava auto juhil on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele kaasas järgmised dokumendid, mis ta peab esitama politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule kontrollimiseks:
 1) auto kasutusleping või osapoolte kinnitatud väljavõte sellest lepingust, millele on kantud lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning auto registreerimisnumber;
 2) autojuhi tööleping või võlaõiguslik leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, millele on kantud vähemalt auto lepingulise kasutaja ja autojuhi nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning millega tõendatakse autojuhi töötamist auto lepingulise kasutaja juures, välja arvatud juhul, kui autojuht on ise selle auto lepinguline kasutaja.

§ 30. Riigisisesel autoveol dokumentide kaasaskandmise kohustuse erandid

 (1) Riigisisesel veoseveol ei ole tegevusloa ärakirja kaasaskandmine kohustuslik. Tegevusloa ärakirja olemasolu kontrollitakse majandustegevuse registri andmete alusel.

 (2) Riigisisesel veoseveol ei ole auto kasutuslepingu või sellest lepingust osapoolte kinnitatud väljavõtte kaasaskandmine kohustuslik, kui käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud kasutuslepingu andmed on kantud majandustegevuse registrisse.

 (3) Kui autojuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole riigisisesel veoseveol käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 2 nimetatud autojuhi töölepingu või võlaõigusliku lepingu või sellest lepingust osapoolte kinnitatud väljavõtte kaasaskandmine kohustuslik. Autojuhi töötamist auto lepingulise kasutaja juures kontrollitakse töötamise registrist.

 (4) Kui autojuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole riigisisesel autoveol autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik. Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist kontrollitakse liiklusregistri andmete alusel.

§ 31. Autoveol kasutatava auto ja selle haagise registreerimise ning kasutamise nõuded

 (1) Vedaja või oma kulul veosevedu korraldava Eesti ettevõtja veoseveol kasutatav auto peab olema kehtestatud korras registreeritud liiklusregistris või mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Oma kulul sõitjatevedu korraldava Eesti ettevõtja sõitjateveol kasutatav buss peab olema kehtestatud korras registreeritud liiklusregistris.

 (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 2 punktis 4 nimetatud ettevõtja peab tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

 (4) Tasulisel ja oma kulul korraldataval veoseveol võib kasutuslepingu alusel kasutatavat autot või selle haagist kasutuslepingu kehtivusajal kasutada üksnes kasutuslepingu alusel seda sõidukit kasutav ettevõtja.

§ 32. Nõuded kabotaažveole

 (1) Välisriigi vedaja, kes on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja ning kellele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 4 nimetatud tegevusloa nõuet, peab kabotaažveo teostamisel Eesti territooriumil täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklites 8 ja 9 sätestatud kabotaažveo tingimusi. Kui nimetatud kabotaažvedusid teostatakse Eesti territooriumil muudel tingimustel, kui on sätestatud määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8, peab vedaja taotlema loa välislepingus sätestatud alustel.

 (2) Välisriigi vedajal, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja, on lubatud teostada kabotaažvedu Eesti territooriumil välislepingus sätestatud loa alusel.

§ 33. Nõuded kombineeritud veole

 (1) Kombineeritud vedu on Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline veosevedu veoauto, haagise või autorongiga, vahetuskerega või vähemalt 6,096 meetri (20 jala) pikkuse konteineriga, kui selle veo algetapil kasutatakse maanteed ja lõppetapil sama saatedokumendi alusel raudteed, siseveeteed või mereteed (edaspidi mõlemad koos veetee) või vastupidi ning veo alg- ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna on üle 100 kilomeetri.

 (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või sadamani. Kombineeritud veo lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või sadamast mahalaadimise kohani.

 (3) Veetee korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus veose peale- või mahalaadimise sadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit.

 (4) Kui kombineeritud veo puhul on veo algetapp veose saatjal korraldatud käesoleva seaduse § 11 lõike 2 kohaselt oma kulul, ei ole veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul nimetatud sättega vastuolus. Veose saaja peab sel juhul kasutama veoautot, mis on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise.

 (5) Kombineeritud vedu, mida teostab Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja, on vabastatud veoloa nõudest ja sellele ei rakendata käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kabotaažveo nõudeid.

 (6) Kombineeritud veol kasutatavas saatedokumendis peavad olema märgitud raudteeveoga seotud peale- ja mahalaadimise raudteejaama või veeteega seotud peale- ja mahalaadimise sadama nimed. Pärast veo lõppemist teeb raudteejaama või sadama esindaja saatedokumenti sellekohase kande, välja arvatud juhul, kui kombineeritud veo lõppetappi teostatakse oma kulul veosevedu teostavale ettevõtjale kuuluva haagisega.

 (7) Kombineeritud veol kasutatava veoauto või autorongi maksusoodustused nähakse vajaduse korral ette maksuseadustes.

§ 34. Nõuded veose saatjale ja veoseveo korraldajale veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel

 (1) Veoseveo korraldaja peab andma veose saatjale veoseveol kasutatava veoauto ja selle haagise kohta vajaliku teabe liiklusseaduse § 34 lõigetes 6, 8, 11 ja 12 sätestatud ning lõike 16 alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (2) Ekspedeerija peab esitama veoseveo korraldajale, kellega ta sõlmib lepingu konteineri või vahetuskere veoks, tõendi veetava konteineri või vahetuskere massi kohta.

 (3) Veose saatja peab veose vedamiskindlalt paigutama, kinnitama ja katma, arvestades liiklusseaduse § 34 lõigetes 6, 8, 11, 12 ja 131 sätestatud ning lõike 16 alusel kehtestatud nõudeid.

 (4) Veose saatja vastutab, et tema paigutatud veose tegelik mass ja mõõtmed vastaksid veose saatedokumentides märgitule, ning tagab, et veosega mootorsõiduki, selle haagise või autorongi tegelik mass ja mõõtmed vastaksid liiklusseaduse §-ga 80 ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata veose saatjale, kui veolepingu kohaselt paigutab, kinnitab või katab veose veoseveo korraldaja.

 (6) Kui veose paigutab, kinnitab või katab veoseveo korraldaja, peab veose saatja andma veoseveo korraldajale vajaliku teabe liiklusseaduse § 34 lõigetes 6, 8, 11 ja 12 sätestatud ning lõike 16 alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (7) Veose paigutamisele, kinnitamisele ja katmisele kehtestatud nõuete rikkumiste liigitamisel ohtlikuks, oluliseks ja väheoluliseks lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218), III lisa tabelis 1 sätestatust.

§ 35. Nõuded ohtliku veose autoveole

 (1) Ohtlikuks veoseks arvatakse ained ja esemed, mis oma omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimese tervisele, varale või keskkonnale. Ohtliku veose autoveol on kohustuslik ADR-i nõuete järgimine.

 (2) Ohtliku veose autoveo nõudeid ei rakendata veosele, mille kogus ei ületa lubatud piirmäära ning mis on pakendatud nõuetekohaselt.

 (3) Erandid ADR-i nõuetest riigisisesel ohtliku veose autoveol võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (4) Liikluses kasutatava ADR-i auto ja selle haagise tehniline seisukord, varustus ja tähistus peavad vastama ohtliku veose liigile.

 (5) Kui ADR-i nõuetes on kohustuslik, siis sellise ohtliku veose autoveol kasutatav auto ja selle haagis peavad olema läbinud ADR-i sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja neil peab olema asjakohane ohtliku veose autoveole lubamise tunnistus.

 (6) Liiklusregistris registreeritud auto ja selle haagise ADR-i sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Maanteeamet.

 (7) Liiklusregistris registreeritud auto ja selle haagise ADR-i sõiduki täiendavatele nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta teeb otsuse Maanteeamet või liiklusseaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing, kui ülesande täitmine on talle halduslepinguga üle antud. Nõuetele vastavuse kontroll toimub sõiduki omaniku, valdaja või vastutava kasutaja kulul.

 (8) Ohtliku veose autoveol võib autos viibida ainult meeskonna liige, kes on käesoleva paragrahvi lõike 17 alusel kehtestatud nõuete kohaselt varustatud ning kellel on kaasas isikut tõendav dokument, kui ADR-i nõuetes ei ole sätestatud teisiti.

 (9) Ohtlikku veost vedav autojuht peab olema omandanud vajalikud teadmised ettevaatusabinõudest ja ohuliikidest ning olema läbinud ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse ja tal peab autoveol kaasas olema kehtiv ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus (edaspidi ADR-i koolitustunnistus).

 (10) Ohtliku veose autoveol peavad autojuhil kaasas olema:
 1) veose saatedokumendid, mille veose kirjelduse osast selgub veose ADR-i nõuete kohane nimetus, ÜRO number, ohumärgise number ja pakendigrupp, kui ADR-i nõuetes ei ole sätestatud teisiti;
 2) ADR-i kohased õnnetusjuhtumi ja hädapeatumise korral tegutsemise kirjalikud juhised;
 3) ADR-i koolitustunnistus;
 4) ohtliku veose autoveole lubamise tunnistus, kui selle olemasolu on nõutav.

 (11) Veose elektrooniliste saatedokumentide kasutamisel peab veose saatja olema veebikeskkonnas autenditud või peavad saatedokumendid olema digitaalselt allkirjastatud ning nende kasutamisel peab autojuht riikliku järelevalve teostajale tagama saatedokumentide elektroonilise kättesaadavuse.

 (12) Valdkonna eest vastutav minister võib ühineda või sõlmida ADR-i artikli 4 lõike 3 kohase kahe- või mitmepoolse erikokkuleppe, milles nähakse ette, et:
 1) teatava ohtliku veose rahvusvaheline vedu, mis on ADR-i kohaselt keelatud, võib riigi territooriumil toimuda teatud nõuete täitmise korral või
 2) sellise ohtliku veose rahvusvaheline vedu, mis on ADR-i kohaselt lubatud vaid erinõuete täitmise korral, võib riigi territooriumil toimuda tingimustel, mis on ADR-i lisa nõuetest leebemad.

 (13) Ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumine on väikese ohtlikkuse tasemega, kui asjakohase ADR-i nõude täitmata jätmine toob kaasa väikese kehavigastuse või keskkonnakahju riski.

 (14) Ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumine on keskmise ohtlikkuse tasemega, kui asjakohase ADR-i nõude täitmata jätmine toob kaasa kehavigastuse või keskkonnakahju riski.

 (15) Ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumine on raske ohtlikkuse tasemega, kui asjakohase ADR-i nõude täitmata jätmine toob kaasa surma, kehavigastuse või olulise keskkonnakahju riski.

 (16) Riikliku järelevalve teostaja poolt ADR-i nõuetele vastavuse kontrollimise meetodid ning ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumiste jaotuse väikese, keskmise ja raske ohtlikkusega rikkumisteks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (17) Ohtliku veose autoveo tingimused ja korra, auto ja selle haagise tehnonõuete, varustuse ja tähistuse täpsustavad tingimused ning dokumentide vormid, nõuded meeskonnaliikme varustusele ning nõuete täitmisest vabastatud vedude täpsustavad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

8. peatükk Nõuded autovedu teostavale autojuhile 

§ 36. Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse üldnõuded

 (1) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud:
 1) veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga või
 2) bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D-kategooria või D1-alamkategooria mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga.

 (3) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandit kohaldatakse ka juhi suhtes, kes juhib sõidukit:
 1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis;
 2) mida kasutavad Kaitsevägi, päästeasutus ja riikliku järelevalve teostaja või mille kasutamine on nende kontrolli all;
 3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi ning on uus või ümberehitatud sõiduk, mida pole veel kasutusse võetud;
 4) mida kasutatakse hädaolukorra ohu kõrvaldamiseks või hädaolukorra, erakorralise seisukorra või päästeseaduse tähenduses päästesündmuse lahendamiseks;
 5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel;
 6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil või
 7) millega veetakse materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

 (5) Autojuhil peab olema ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Maanteeameti antud pädevustunnistus või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. Käesolevat lõiget ei kohaldata autojuhile, kes töötab sellise välisriigi vedaja juures, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja.

 (6) Autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendatakse liiklusregistri andmete, käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel.

 (7) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse korra, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 37. Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse nõuded

 (1) Autojuhi ametikoolitusele võetakse vastu:
 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (EÜT L 60, 28.02.2014, lk 18–33), artikli 26 kohaselt Eestis alalist elukohta omav Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või isik, kellel on tähtajaline elamisõigus või -luba, pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata isik, kes töötab vedaja või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel.

 (2) Autojuhi täienduskoolitusele võetakse vastu isik, kelle alaline elukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 kohaselt on Eestis või kes töötab vedaja või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel ja kellel on pädevustunnistus või vastav kirje juhiloal.

 (3) Käesoleva seaduse § 36 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud autojuhi ametikoolituse läbimiseks peab isikul olema koolitusele vastava kategooria kehtiv juhtimisõigus või tal tuleb läbida ametikoolitus, mis on ühendatud liiklusseaduse kohaselt juhtimisõiguse saamisega.

 (4) Autojuht peab läbima täienduskoolituse viie aasta jooksul enne pädevustunnistuse või juhiloal oleva vastava kirje kehtivuse lõppemist.

 (5) Autojuht, kellel on veoautojuhi ja bussijuhi pädevustunnistus või vastav kirje juhiloal, peab läbima veoautojuhi või bussijuhi täienduskoolituse.

§ 38. Ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi andmine, andmisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Pädevustunnistuse annab või vastava kirje kannab juhiloale Maanteeamet.

 (2) Pädevustunnistuse või juhiloal oleva vastava kirje kehtivusaeg on viis aastat kuupäevast, millal isik on:
 1) läbinud vastava ametikoolituse või täienduskoolituse või
 2) esitanud taotluse juhiloa vahetamiseks või pädevustunnistuse uuendamiseks, tingimusel et isikul on läbitud uus täienduskoolitus ning eelmine pädevustunnistus või juhiloal olev vastav kirje on kehtiv.

 (3) Pädevustunnistuse andmisest või juhiloale vastava kirje kandmisest keeldutakse, kui taotleja:
 1) ei ole läbinud käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastavat koolitust;
 2) on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral oleks pädevustunnistuse andmisest või juhiloale vastava kirje kandmisest keeldutud;
 3) mootorsõiduki juhtimisõigus on tunnistatud liiklusseaduse § 126 alusel kehtetuks või
 4) ei ole tasunud riigilõivu.

 (4) Pädevustunnistus või vastava kirjega juhiluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
 1) isik on selle saanud pettuse teel või võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
 2) isik on esitanud taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks või
 3) see on kadunud, hävinud või varastatud.

 (5) Kui pädevustunnistus või vastava kirjega juhiluba on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 või 3 sätestatud juhul, tuleb see dokument alates dokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul dokumendi andjale tagastada. Kehtetuks tunnistatud kirjega juhiloa asemele on isikul õigus taotleda uut juhiluba liiklusseaduses sätestatud tingimustel.

 (6) Pädevustunnistuse andmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 39. Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi-, eri- ja täienduskoolituse üldnõuded

 (1) Ohtlikku veost vedav autojuht peab olema läbinud ADR-i kohase põhi- või täienduskoolituse.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhi- või täienduskoolitusele peab ohtlikku veost vedav autojuht olema läbinud ADR-i kohase eri liiki koolituse (edaspidi erikoolitus), kui ta:
 1) juhib püsipaagi, vahetatava paagi, paakkonteineri või mahutikogumiga autot või autorongi;
 2) veab lõhkeainet või
 3) veab radioaktiivset materjali.

 (3) Autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- või täienduskoolituse läbimist tõendab Maanteeameti antud ADR-i koolitustunnistus.

 (4) Välisriigi, mis on ADR-i liikmesriik, vedaja juures töötava autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- või täienduskoolituse läbimist tõendavaks dokumendiks on ADR-i liikmesriigi pädeva asutuse antud ADR-i koolitustunnistus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tunnistus peab olema autojuhil autoveol kaasas.

 (6) Ohtlikku veost vedava autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- ja täienduskoolituse korra, ADR-i kohase põhi-, eri- ja täienduskoolituse õppekavad, eksami korralduse tingimused, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning ADR-i koolitustunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 40. Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi-, eri- ja täienduskoolituse läbimise nõuded

 (1) Ohtlikku veost vedava autojuhi ADR-i kohasele põhi-, eri- ja täienduskoolitusele võetakse vastu isik, kelle alaline elukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 kohaselt on Eestis või kes töötab vedaja või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel ning kellel on kehtiv B-, C1- või C-kategooria mootorsõiduki juhiluba, kaasa arvatud esmane juhiluba, olnud vähemalt kaks aastat.

 (2) Ohtlikku veost vedav autojuht peab pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 või 2 nimetatud koolituse läbimist sooritama Maanteeameti korraldatud eksami. Erikoolituse eksamit saab sooritada pärast ADR-i kohase põhikoolituse eksami sooritamist.

 (3) Pärast ADR-i kohase põhi- ja erikoolituse läbimist ning asjaomase eksami sooritamist annab Maanteeamet isikule koolituse läbimist tõendava ADR-i koolitustunnistuse. Kui erikoolitus läbitakse ja sellekohane eksam sooritatakse pärast autojuhi ADR-i koolitustunnistuse väljastamist, annab Maanteeamet uue tunnistuse põhikoolituse tunnistuse kehtivusaja lõpuni.

 (4) Ohtlikku veost vedav autojuht peab ADR-i koolitustunnistuse kehtivusaja jooksul läbima täienduskoolituse ja sooritama eksami lähtuvalt oma pädevuse liigist ja ADR-i nõuetest.

 (5) Eksami mittesooritanud või pärast koolituse läbimist eksamile mitteilmunud isikul on õigus sooritada uus eksam, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast ADR-i kohase põhi-, eri- või täienduskoolituse läbimist.

 (6) Kui autojuhi ADR-i koolitustunnistuse kehtivuse lõppemisest on möödunud rohkem kui kaks aastat, on võimalik uut tunnistust taotleda pärast põhikoolituse ja vajaduse korral erikoolituse läbimist.

§ 41. Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse andmine, andmisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse annab Maanteeamet.

 (2) Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse kehtivusaeg on viis aastat, kui ADR-i nõuetes ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse andmisest keeldutakse, kui taotleja:
 1) ei ole sooritanud käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 või 4 nimetatud eksamit;
 2) on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral oleks tunnistuse andmisest keeldutud, või
 3) ei ole tasunud riigilõivu.

 (4) Autojuhi ADR-i koolitustunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
 1) isik on selle saanud pettuse teel või võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
 2) isik on esitanud taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks või
 3) tunnistus on kadunud, hävinud või varastatud.

 (5) Kui autojuhi ADR-i koolitustunnistus on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 või 3 sätestatud juhul, tuleb see dokument alates dokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul dokumendi andjale tagastada.

 (6) Autojuhi ADR-i koolitustunnistuse andmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

9. peatükk Autojuhi ja veokorraldusjuhi koolituse korraldamise alused 

§ 42. Loakohustus

 (1) Koolituse korraldamise tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
 1) autojuhi koolituse korraldamine;
 2) ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamine;
 3) veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamine.

 (2) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa omaja võib korraldada veoautojuhi või bussijuhi ameti- või täienduskoolitust lähtuvalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud koolituse liigist.

 (3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa omaja võib korraldada autojuhi põhi- või erikoolitust või asjakohast täienduskoolitust lähtuvalt käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 või 2 nimetatud koolituse liigist.

 (4) Käesolevas seaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tegevusloa taotlemist, taotluse lahendamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, andmete muutmisest teatamist ning majandustegevusest loobumist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka koolitust korraldavale isikule ja asutusele, kes ei ole ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 tähenduses, niivõrd kui nimetatud isiku või asutuse eripärast ei tulene teisiti.

§ 43. Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa kontrolliese ja nõuded koolituse korraldajale

 (1) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on lähtuvalt koolituse liigist veoautojuhi või bussijuhi ameti- või täienduskoolituse korraldamiseks:
 1) käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastav lektor;
 2) käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
 3) koolituse läbiviimiseks sobiv õpperuum ja sisustus või nende kasutamise võimalus;
 4) õppekavas ettenähtud õppeainete andmiseks vajalikud õppevahendid ning tarvikud.

 (2) Kui autojuhi koolituse korraldaja viib läbi ametikoolitust koos liiklusseadusekohase mootorsõidukijuhi koolitusega, peab koolitaja vastama ka liiklusseaduses mootorsõidukijuhi koolitajale sätestatud nõuetele.

 (3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
 1) käesoleva seaduse § 45 lõigetes 4–6 sätestatud nõuetele vastav lektor;
 2) käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
 3) õppekavas ettenähtud õppeainete andmiseks vajalikud õppevahendid ning tarvikud, vahendid esmaabi praktiliseks õpetamiseks ja autojuhi ADR-i kohastes kirjalikes juhistes sõiduki meeskonna liikmetele ettenähtud kaitsevahendid;
 4) koolituse läbiviimiseks sobiv õpperuum ja sisustus või nende kasutamise võimalus.

 (4) Autojuhi ameti- või täienduskoolituse või ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldaja peab avalikustama oma veebilehel koolituse õppekava, lektorite nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni ja õpi- või töökogemuse kirjeldusega ning koolituse läbiviimiseks antud tegevusloa andmed.

§ 44. Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotlemine

 (1) Koolituse korraldamise tegevusloa taotluse lahendab Maanteeamet.

 (2) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
 1) andmed koolituse läbiviimiseks sobiva õpperuumi ja sisustuse kasutamise võimaluse kohta;
 2) lähtuvalt koolituse liigist käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav veoautojuhi või bussijuhi koolituse õppekava;
 3) õppekavas ettenähtud õppeainete andmiseks vajalike õppevahendite ning tarvikute loetelu;
 4) lektori vastavust käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele tõendavad dokumendid;
 5) lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse tegemiseks.

 (3) Kui autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa omaja taotleb uue koolituse liigi lisamist tegevusloale, siis ei pea ta esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud andmeid.

 (4) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
 1) andmed koolituse läbiviimiseks sobiva õpperuumi ja sisustuse kasutamise võimaluse kohta;
 2) lähtuvalt koolituse liigist käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
 3) õppekavas ettenähtud õppeainete andmiseks vajalike õppevahendite ning tarvikute loetelu;
 4) lektori vastavust käesoleva seaduse § 45 lõigetes 4–6 sätestatud nõuetele tõendavad dokumendid;
 5) lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse tegemiseks.

§ 45. Nõuded autojuhi ameti- ja täienduskoolituse ning ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust korraldava õppeasutuse lektorile

 (1) Autojuhi ameti- või täienduskoolituse õppeainete lektor peab:
 1) valdama õpetatava õppeaine aluseid;
 2) omama kõrg- või keskeriharidust või sellega samaväärset haridust;
 3) omama vähemalt üheaastast õppeaine profiilile sobivat töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul;
 4) olema viimase viie aasta jooksul osalenud õpetatava õppeaine valdkonnas erialasel täienduskoolitusel kestusega vähemalt kuus akadeemilist tundi.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab autojuhi ameti- või täienduskoolituse autovedude korralduse lektor olema viie aasta jooksul osalenud ülikoolis või rakenduskõrgkoolis erialasel täienduskoolitusel kestusega vähemalt 26 akadeemilist tundi.

 (3) Autojuhi täienduskoolituse läbiviimisesse võib kaasata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele mittevastava spetsialisti lähtuvalt täienduskoolituse õppekavas oleva õppeaine eesmärgist.

 (4) Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi-, eri- või täienduskoolituse õppeainete lektor peab:
 1) valdama õpetatava õppeaine aluseid;
 2) omama tehnikaalast kõrgharidust;
 3) omama vähemalt üheaastast ohtlike veoste valdkonnas töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele peab ADR-i nõuete kohaselt klassi 1 lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete erikoolituse lektor olema läbinud lõhkematerjalide käitlemise valdkonnas erialase koolituse ning ta peab omama lõhkeainete valdkonnas vähemalt üheaastast töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele peab ADR-i nõuete kohaselt klassi 7 radioaktiivsete materjalide erikoolituse lektor olema läbinud kiirgusohutuse valdkonnas erialase koolituse ning omama kiirgusseaduse tähenduses kiirgustegevusloa valdkonnas vähemalt üheaastast töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul.

§ 46. Veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamine

 (1) Veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
 1) õigus läbi viia kõrgharidustaseme õpet transporditeenuste õppesuunal;
 2) käesoleva seaduse § 8 lõike 13 alusel sätestatud nõuetele vastav õppekava;
 3) erialase kvalifikatsiooni ja töökogemusega lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse tegemiseks.

 (2) Veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet.

 (3) Veoseveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
 1) käesoleva seaduse § 8 lõike 13 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud lektori kirjalik nõusolek koolituse tegemiseks.

10. peatükk Haldusülesande täitmiseks volitamine 

§ 47. Haldusülesande täitmiseks volitamine ja haldusjärelevalve

 (1) Tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium volitada halduslepinguga mittetulundusühingule.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse, võtab halduslepingu täitmise üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet.

 (4) Kui tegevusluba, tegevusloa ärakirja, juhitunnistust, sertifikaati või veoluba on volitatud andma mittetulundusühing, on tal õigus võtta nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta.

11. peatükk Registrisse andmete esitamine ja teabe saamise õigus 

§ 48. Andmete kandmine registrisse ja teabe saamine registritest

 (1) Tegevusloa andja kannab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatule majandustegevuse registrisse:
 1) vedaja ja tema veokorraldusjuhi andmed, mis on sätestatud komisjoni otsuse 2009/992/EL riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339, 22.12.2009, lk 36–39) lisas, välja arvatud raskete õigusrikkumiste andmed ja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldusjuhi andmed;
 2) auto registreerimisnumbri ja ehitusaasta ning tegevusloa ärakirja hologrammi numbri, kui auto kohta antakse tegevusloa ärakiri;
 3) käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud auto kasutuslepingu andmed;
 4) käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa ning koolituse liigi andmed;
 5) käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa andmed;
 6) autojuhi ja veokorraldusjuhi koolituse korraldamise õppekava ning koolitust tegeva lektori andmed ja tema nõuetele vastavust kinnitavad andmed.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud veokorraldusjuhi, kes on tunnistatud hea maine nõudele mittevastavaks, andmed ja mittevastavaks tunnistamise perioodi algus- ja lõppkuupäev kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.

 (3) Käesolevast seadusest tuleneva dokumendi andmiseks, andmisest keeldumiseks, kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamiseks, samuti käesoleva seaduse alusel riikliku järelevalve teostamiseks on sellekohase menetluse teostajal õigus saada registritest tasuta teavet avaliku teabe seaduses, karistusregistri seaduses, isikut tõendavate dokumentide seaduses ja äriseadustikus ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

12. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 49. Riikliku järelevalve teostaja

 (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, asjaomases Euroopa Liidu määruses ning välislepingus sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet ning politseiametnik.

 (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet autoveo nõuete täitmise üle.

 (3) Maanteeamet teostab riiklikku järelevalvet autojuhi ameti- ja täienduskoolituse, ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse ning veokorraldusjuhi koolituse korraldamise nõuete täitmise üle. Maanteeamet teostab riiklikku järelevalvet ka autoveo nõuete täitmise üle, kui talle on käesoleva seaduse § 7 lõike 6, § 8 lõike 5, § 14, § 19 lõike 10, § 21 lõike 4, § 25 lõike 1 või § 26 lõike 8 alusel antud ülesanne väljastada tegevuslube, tegevusloa ärakirju, juhitunnistusi, sertifikaate või veolube.

 (4) Maanteeamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituste korraldamise nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisse kaasata Haridus- ja Teadusministeeriumi, kellele laienevad riikliku järelevalve teostamisel Maanteeametiga samaväärsed õigused.

 (5) Maksu- ja Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1–4 ja 7 nimetatud dokumentide, veoseohutuse ning ohtliku veose autoveo nõuete täitmise üle teel.

 (6) Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet autoveoalaste dokumentide, veoseohutuse ja autoveo nõuete täitmise üle teel.

§ 50. Riikliku järelevalve erimeetmed

 (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maanteeamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Maksu- ja Tolliamet ning politseiametnik võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 33, 45 ja 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Maksu- ja Tolliamet võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete rakendamisel vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 51. Riikliku järelevalve erisused

 (1) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve teostajal on õigus:
 1) kasutada sõidukit jäädvustavat järelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka autojuhi tuvastamisel;
 2) ohu korral nõuda veose paigutuse, kinnituse või katmise vastavusse viimist liiklusseaduse või selle alusel kehtestatud nõuetega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses.

 (3) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve teostajal on õigus autovedu katkestada kuni veo katkestamise aluse äralangemiseni, kui:
 1) veose paigutus või kinnitus ei vasta või veos ei ole kaetud vastavalt liiklusseaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele ja tegemist on käesoleva seaduse § 34 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ohtliku raskusastmega rikkumisega;
 2) ohtliku veose autoveol veetakse ADR-i tähenduses keelatud või veo ajal tuvastamatut ainet või kasutatakse nõuetele mittevastavat autot või autorongi;
 3) tegevusloa andmete kontrollimisel majandustegevuse registrist või välisriigi asjaomasest registrist tuvastatakse, et tasulist veosevedu korraldaval Eesti või mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba, kui see on nõutav, või autojuhil, kes teostab tasulist rahvusvahelist veosevedu, ei ole kaasas käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud kehtivat dokumenti, kui see on nõutav, või
 4) tegevusloa ärakirja või selle andmete kontrollimisel majandustegevuse registrist tuvastatakse, et tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja on andnud tegevusloa ärakirja üle või andnud veoseveo teostamise õiguse autojuhile, kes ei tööta vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel veo katkestamise otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegemise aeg ja koht;
 2) otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
 3) autojuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;
 4) autojuhi elukoht;
 5) auto või autorongi tüüp, mark ja registreerimisnumber;
 6) veoseveo korraldaja nimi ja aadress;
 7) veo katkestamise alus ning veo katkestamise alguse aeg ja lõppemise tingimus;
 8) otsuse koostaja allkiri.

 (5) Veo katkestamise otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse autojuhile. Otsuse teisel eksemplaril kinnitab autojuht otsuse kättesaamist allkirjaga ning märgib otsuse kättesaamise kuupäeva. Kui autojuht keeldub allkirja andmast, tehakse veo katkestamise otsusesse selle kohta kanne.

 (6) Veo katkestamise otsus jõustub pärast selle tegemist.

 (7) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud veo katkestamise alus ja seda ei ole võimalik järelevalve teostamise jooksul kõrvaldada, on käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus teisaldada auto või autorong valvega hoiukohta liiklusseaduse §-s 92 sätestatud korras.

§ 52. Ettekirjutus ja sunniraha

 (1) Käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud riikliku järelevalve teostajal on õigus teha oma pädevuse piires ettekirjutus käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis, asjaomases Euroopa Liidu määruses või välislepingus sätestatud nõude rikkumise vältimiseks, tegevuse nõudega kooskõlla viimiseks või kohustuse täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja.

 (2) Kui autojuhi ameti- ja täienduskoolitus või ohtlikku veost vedava autojuhi või veokorraldusjuhi koolitus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele, on käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud ettekirjutuse täitmiseni peatada koolitaja koolitustegevus ja keelata uute õpperühmade registreerimine.

 (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud riikliku järelevalve teostaja oma pädevuse piires rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot.

13. peatükk Vastutus 

§ 53. Tasulise veoseveo korraldamine tegevusloa ärakirjata ja peatatud kehtivusega ärakirjaga

 (1) Tasulise veoseveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 54. Tasulise veoseveo korraldamine juhitunnistuseta

 (1) Tasulise veoseveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt juhitunnistuseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 55. Autoveo korraldamine veoloata

 (1) Autoveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt veoloata –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 56. Tasulise veoseveo teostamine autojuhi poolt tegevusloa ärakirjata ja peatatud kehtivusega ärakirjaga

  Autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 57. Tasulise veoseveo teostamisel autojuhi poolt tegevusloa ärakirja esitamata jätmine

  Autojuhi poolt rahvusvahelisel tasulisel veoseveol tegevusloa ärakirja esitamata jätmise eest, kui nimetatud dokument on väljastatud ja kehtiv, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 58. Tasulise veoseveo teostamine autojuhi poolt juhitunnistuseta

  Autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest juhitunnistuseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 59. Tasulise veoseveo teostamisel autojuhi poolt juhitunnistuse esitamata jätmine

  Autojuhi poolt tasulisel veoseveol juhitunnistuse esitamata jätmise eest, kui nimetatud dokument on väljastatud ja kehtiv, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 60. Autoveo teostamine autojuhi poolt veoloata

  Autojuhi poolt veoloata autoveo teostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 61. Tegevusloa ärakirjale, juhitunnistusele ja veoloale kantud nõuete rikkumine

 (1) Tegevusloa ärakirjale, juhitunnistusele või veoloale kantud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

§ 62. Tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja veoloa üleandmise ning veoseveo teostamise õiguse üleandmise rikkumine

 (1) Tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse või veoloa üleandmise või veoseveo teostamise õiguse üleandmise eest isikule, kellele ei ole lubatud seda dokumenti või veoseveo teostamise õigust anda, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

§ 63. Oma kulul autoveo korraldamisele kehtestatud nõude täitmata jätmine

 (1) Oma kulul autoveo korraldamisele kehtestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 64. Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi esitamata jätmine

 (1) Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 65. Kabotaažveo teostamiseks kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 või välislepinguga kehtestatud kabotaažveo teostamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 66. Ohtliku veose autoveole kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Ohtliku veose autoveole kehtestatud nõude rikkumise eest, mis on väikese ohtlikkuse tasemega rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui see on keskmise ohtlikkuse tasemega rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui see on raske ohtlikkuse tasemega rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 67. Autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmine

  Autojuhi poolt autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 68. Autoveo teostamine ameti- või täienduskoolitust läbimata

  Autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolitust nõuetekohaselt läbimata –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 69. Ameti- või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama lubamine

 (1) Auto omaniku, valdaja või veokorraldusjuhi poolt ameti- või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 70. Veoseveo korraldaja poolt veose paigutamisele, kinnitamisele ning katmisele kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Veoseveo korraldaja poolt veose paigutamisele, kinnitamisele või katmisele kehtestatud nõuete rikkumise eest, mis käesoleva seaduse alusel on oluline rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui see käesoleva seaduse alusel on ohtlik rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 71. Veose saatja poolt veose paigutamisele, kinnitamisele ning katmisele kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Veose saatja poolt veose paigutamisele, kinnitamisele või katmisele kehtestatud nõuete rikkumise eest, mis käesoleva seaduse alusel on oluline rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui see käesoleva seaduse alusel on ohtlik rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 72. Veose saatja või ekspedeerija poolt veose saatedokumentide esitamata jätmine või nendes veose massi või mõõtmete kohta valeandmete esitamine

 (1) Veose saatja või ekspedeerija poolt veose saatedokumentide esitamata jätmise või nendes veose massi või mõõtmete kohta valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 73. Menetlus

  Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse §-des 53–72 sätestatud väärtegude menetlemisel;
 2) Maksu- ja Tolliamet käesoleva seaduse §-des 53–62, 66 ja 70–72 sätestatud väärtegude menetlemisel.

14. peatükk Rakendussätted 

§ 74. Üleminekusätted

 (1) Käesoleva seaduse § 30 lõiget 3 kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud autojuhi kutsetunnistus või vastav kirje juhiloal, mille kehtivusaeg on pikem kui käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud periood, kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni.

 (3) Ametikoolituse alusõppe nõudest vabastatakse juht, kellele on antud D1-, D1E-, D- või DE-kategooria juhiluba enne 2008. aasta 10. septembrit või C1-, C1E-, C- või CE-kategooria juhiluba enne 2009. aasta 10. septembrit.

 (4) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud autoveoseaduse alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt õppeasutustele antud tunnustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel autojuhi ja veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud erisust.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud autojuhi või veokorraldusjuhi koolituse korraldaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 43 või § 46 lõikes 4 sätestatud nõuetele või majandustegevuse registris puuduvad käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed, peab koolituse korraldaja 180 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates viima oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla. Koolituse korraldaja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui koolitaja ei vii tähtajaks oma tegevust nõuetega kooskõlla.

§ 75. Seaduse kehtetuks tunnistamine

Autoveoseadus (RT I 2000, 54, 346) tunnistatakse kehtetuks.

§ 76. Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduses (RT I, 04.07.2017, 126) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

§ 231. Nõuded ekspedeerijale

Ekspedeerija peab esitama vedajale, kellega ta sõlmib lepingu konteineri või vahetuskere veoks, tõendi veetava konteineri või vahetuskere massi kohta.”;

2) paragrahv 3112 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-dega 3113 ja 3114 järgmises sõnastuses:

§ 3113. Ekspedeerija poolt veose saatedokumentide esitamata jätmine või nendes veose massi või mõõtmete kohta valeandmete esitamine

(1) Ekspedeerija poolt veose saatedokumentide esitamata jätmise või nendes veose massi või mõõtmete kohta valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 3114. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet.”.

§ 77. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.”;

2) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

„(131) Veose paigutamisel arvestatakse, et selle mass on sõidukil jaotatud võimalikult ühtlaselt ja veos moodustab ühtse terviku, raskuskese on võimalikult madalal, välditud on nihkumine ning teravad otsad on suunatud tahapoole.

(132) Veose kinnitamiseks kasutatavad kinnitusvahendid peavad vastama kinnitusvahenditele esitatud nõuetele, olema kasutusotstarbele vastavad, terved, töökorras ning piisavalt tugevad, et hoida veost paigal ja koos.”;

3) paragrahvi 34 lõike 14 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

5) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 841–843 järgmises sõnastuses:

§ 841. Alarmsõidukijuhile esitatavad nõuded

(1) Alarmsõidukijuht peab läbima mootorsõiduki kategooriale vastava alarmsõidukijuhi koolituse.

(2) Alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse väljastab koolitaja. Alarmsõidukijuhi koolitustunnistus peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Alarmsõidukijuhi koolitaja peab alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse andmed kandma liiklusregistrisse.

(4) Alarmsõidukijuht, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 84 lõikes 2 sätestatud õigust, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitust läbima.

(5) D-kategooria mootorsõiduki juht ei pea läbima alarmsõidukijuhi koolitust, kui ta on läbinud B- või C-kategooria mootorsõidukile vastava alarmsõiduki juhi koolituse.

(6) Alarmsõidukijuhi koolitusele võetakse vastu isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba, kaasa arvatud esmane juhiluba, olnud vähemalt kaks aastat ja alarmsõidukijuhi tervisenõuetele vastav kehtiv tervisetõend.

(7) Alarmsõidukijuht peab läbima alarmsõidukijuhi täienduskoolituse vähemalt iga viie aasta järel.

(8) Alarmsõidukijuhi koolituse korra, pädevusnõuded, koolituse õppekava, koolitustunnistuse vormi ja liiklusregistrisse kantavad andmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 842. Alarmsõidukijuhi koolitajale esitatavad nõuded

(1) Alarmsõidukijuhi koolituse korraldamiseks peab koolitaja esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule esitatakse majandustegevusteates järgmised andmed ja dokumendid:
1) alarmsõidukijuhi koolituse õppekava;
2) andmed lektori erialase kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse andmiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei rakendata, kui alarmsõidukijuhi koolitajaks on Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Välisluureamet või Sisekaitseakadeemia.

(4) Koolitajal peavad olema:
1) koolituse läbiviimiseks sobiv õpperuum ja sisustus või nende kasutamise võimalus;
2) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3) õppesõiduk või selle kasutamise võimalus;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele vastavad isikud.

(5) Alarmsõidukijuhi koolituse õppeaine läbiviija peab:
1) valdama õpetatava õppeaine aluseid;
2) omama kõrg- või keskeriharidust;
3) omama õppeaine sisule vastavat töökogemust.

(6) Alarmsõidukijuhi koolitamisse võib kaasata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele mittevastava spetsialisti, lähtudes alarmsõidukijuhi koolituse õppekavas oleva õppeaine eesmärgist.

§ 843. Riiklik järelevalve alarmsõidukijuhi koolituse korraldamise üle

(1) Riiklikku järelevalvet teatamiskohustusega alarmsõidukijuhi koolituse korraldamise üle teostab Maanteeamet.

(2) Riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus nõuda koolitajalt ja koolitust vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist ning tutvuda koolituse korraldusega, samuti viibida koolituse läbiviimise juures.

(3) Kui alarmsõidukijuhi koolituse korraldus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on riikliku järelevalve teostajal õigus teha koolitajale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni on riikliku järelevalve teostajal õigus peatada koolitaja õppetegevus ja keelata õppegruppide registreerimine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostaja võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

6) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Veoseveol peavad juhil lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentidele olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed.”;

7) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui alarmsõidukijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole käesoleva seaduse §-s 841 nimetatud koolitustunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui koolitustunnistuse andmed on kantud liiklusregistrisse. Kui alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse andmed ei ole kantud liiklusregistrisse, peab juhil olema vastav koolitustunnistus kaasas.”;

8) paragrahvi 91 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) mootorsõiduki, autorongi või masinrongi massi mõõtmisel tuvastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), IV lisa punktis 7 nimetatud rikkumine.”;

9) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 104 lõikes 3 nimetatud juhul võib isik juhtimisõiguse saamisega seotud õppesõitu teha, kui ta on vähemalt 17 aastat ja kuus kuud vana.”;

10) paragrahvi 184 lõike 12 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liiklusregistri andmeid väljastatakse seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud taotluse, muu ühekordse taotluse või Maanteeameti ja asjaomase isiku vahel sõlmitud lepingu alusel.”;

11) paragrahvi 199 lõikes 8 asendatakse sõna „koormuse” sõnaga „massi”;

12) paragrahvi 2002 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) autoveoseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmed hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldusjuhi kohta.”;

13) paragrahvid 207 ja 208 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 207. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, autorongi, masinrongi või trammi juhtimine

(1) Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see pandi toime bussiga, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või bussist või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongiga, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 208. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, autorongi, masinrongi või trammi juhtima lubamine

(1) Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see pandi toime bussi, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto või bussist või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongi omaniku, valdaja, tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

14) paragrahve 2101, 2103, 2105, 215, § 2171 lõiget 1, § 2172, § 2431 lõiget 1, § 246 lõiget 2, § 249 lõiget 2 ja § 2612 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „trahviühikut” sõnadega „või arestiga”;

15) paragrahvi 264 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:

„(23) Käesoleva seaduse § 841 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukijuht, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud alarmsõidukijuhi tähtajatu koolitustunnistus, peab täienduskoolituse läbima enne 2026. aasta 1. jaanuari.

(24) Käesoleva seaduse § 841 lõikes 4 sätestatut rakendatakse alates 2020. aasta 1. märtsist.

(25) Kuni 2017. aasta 1. detsembrini kehtinud autoveoseaduse alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud alarmsõidukijuhi koolitaja teatamiskohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.”.

§ 78. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõikes 1 ja §-s 226 asendatakse läbivalt sõnad „ametikoolituse tunnistuse” sõnaga „pädevustunnistuse”;

2) paragrahvis 1461 asendatakse tekstiosa „195 eurot” tekstiosaga „210 eurot”;

3) paragrahvis 1462 asendatakse tekstiosa „16 eurot” tekstiosaga „18 eurot”;

4) paragrahvid 147–149 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 147. Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 eurot.

(2) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest, kui tegevusluba taotletakse selle kaotamise, varguse, hävimise või vedaja aadressi muutumise tõttu, tasutakse riigilõivu 18 eurot.

§ 148. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamine

Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot.

§ 149. Rahvusvahelise autoveo muu dokumendi taotluse läbivaatamine

(1) Välislepingu alusel nõutava veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.

(2) Aastase kehtivusajaga Rahvusvahelise Transpordifoorumi Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 380 eurot.

(3) Lühiajalise kehtivusajaga CEMT-i veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.

(4) CEMT-i kolimisveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot.

(5) Ühenduse tegevusloa alusel veosevedu teostavale autojuhile, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) artiklis 5 sätestatud juhitunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) artikli 5 lõikest 5 tuleneva oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot.”;

5) seaduse 8. peatüki 1. jao 2. jaotist täiendatakse §-dega 1491 ja 1492 järgmises sõnastuses:

§ 1491. Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.

(2) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa täiendava koolitusliigi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.

(3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.

(4) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa täiendava koolitusliigi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.

§ 1492. Veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

Veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.”;

6) paragrahvis 226 asendatakse tekstiosa „Veoautojuhi, bussijuhi ja vähendatud mahus autojuhi ametikoolituse” tekstiosaga „Veoautojuhi ja bussijuhi ametikoolituse”.

§ 79. Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduse § 55 lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„4) autoveoseaduse §-s 8 sätestatud nõuetele vastavate veokorraldusjuhtide nimed, isikukoodid ja ametipädevust tõendavate dokumentide koopiad;
5) autoveoseaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimustele vastavate veoautojuhtide nimed, isikukoodid ja autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendavate dokumentide koopiad;”.

§ 80. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „veokorraldaja” sõnaga „veokorraldusjuht” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Teeliikluses oma kulul sõitjateveo korraldamisel ning siht- ja transiidiriigi veoloa puhul kohaldatakse autoveoseadust.”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul võib valla- või linnavolikogu kehtestada määrusega sõitjate ohutust ja mugavust tagavad nõuded tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses kasutatavale motoriseerimata transpordivahendile, mootoriga jalgrattale ning muule käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajäävale sõidukile, sõitjatevedu teostava juhi vanuse alampiirile, juhtimisõigusele ja heale mainele ning näha ette, et tasulist sõitjatevedu teostaval juhil peab olema teenindajakaart, ja kehtestada selle andmise nõuded ja korra ning teenindajakaardi vormi.”;

4) paragrahvi 41 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „koopia,” tekstiosaga „juhuveo kontrolldokumendi,”;

5) paragrahvi 42 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, juhuveo kontrolldokumendi ja liiniloa andmine, sõiduplaani kinnitamine ning haldusülesande täitmiseks volitamine

(1) Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitusel Maanteeamet.

(2) Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja (edaspidi veokorraldusjuht) hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium volitada halduslepinguga mittetulundusühingule.”;

6) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(22) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse, siis võtab halduslepingu täitmise üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet.

(23) Kui ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat või juhuveo kontrolldokumenti on volitatud andma mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta.”;

7) paragrahvi 43 lõikes 4, § 44 lõike 1 punktis 2 ja § 56 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „autoveoseaduse §-s 311” tekstiosaga „karistusseadustiku § 372 alusel tasuliseks autoveoks nõutava tegevusloa puudumise eest”;

8) paragrahvi 43 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad määrama ühe või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 nimetatud veokorraldusjuhti, kelle maine on nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses hea ning kes vastab nimetatud määruse artiklis 4 ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele.”;

9) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veokorraldusjuht peab olema ametialaselt pädev. Veokorraldusjuhti peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on omandanud vajalikud teadmised sõitjateveo korraldusest ja läbinud sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse, sooritanud kirjaliku lõpueksami ning tal on sellekohane ametipädevuse tunnistus. Veokorraldusjuhi koolitusele võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav isik.”;

10) paragrahvi 44 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 44 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Nõuded sõitjateveo veokorraldusjuhi teadmistele ja oskustele, koolituse mahule ning sisule, koolituse korralduse tingimused ja korra, koolituse õppekava ning loetelu õppekavadest ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse läbimisest ja koolituse lõpueksami sooritamisest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

12) seadust täiendatakse §-ga 441 järgmisest sõnastuses:

§ 441. Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamine ja koolitaja loakohustus

(1) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolitus hõlmab koolituse läbiviimist, eksami korraldamist ja sellekohase ametipädevuse tunnistuse andmist.

(2) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamiseks peab olema sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusluba.

(3) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) õigus läbi viia kõrgharidustaseme õpet transporditeenuste õppesuunal;
2) käesoleva seaduse § 44 lõike 7 alusel sätestatud nõuetele vastav õppekava;
3) erialase kvalifikatsiooni ja töökogemusega lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse andmiseks.

(4) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet.

(5) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) käesoleva seaduse § 44 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud lektori kirjalik nõusolek koolituse andmiseks.”;

13) paragrahvi 46 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Enne taotluse esitamist peab ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, juhuveo kontrolldokumendi ning liiniloa või sõiduplaani kinnitamise taotleja tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui selle dokumendi andja või kinnitaja on mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus.

(8) Kui ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat, juhuveo kontrolldokumenti või liiniluba on volitatud andma või sõiduplaani kinnitama mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus, on mittetulundusühingul või piirkondlikul ühistranspordikeskusel õigus võtta nimetatud dokumendi andmise või kinnitamise taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta.”;

14) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotlemisel esitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokument, siis ei anta ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat pikemaks ajaks kui selle dokumendi kehtivusaeg.”;

15) paragrahvi 57 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§-des 422–424” tekstiosaga „§-s 422 või 424”;

16) paragrahvi 67 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Liiniveol, välja arvatud eriotstarbelisel liiniveol, peab ühissõidukijuht sõitjale väljastama käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohase ja kehtestatud hinnale vastava paberpileti. Kui sõitjale seda ei võimaldata, on tal õigus sõita tasu maksmata.”;

17) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:

§ 721. Nõuded sõidukijuhile pagasi paigutamisel ja kinnitamisel

(1) Pagas peab bussis, trollibussis ja trammis või selle haagisel olema paigutatud ning kinnitatud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

(2) Kui pagasi paigutab või kinnitab sõidukijuht, siis vastutab pagasi paigutamise või kinnitamise nõuete täitmise eest sõidukijuht.”;

18) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Valla- ja linnavalitsus teostab järelevalvet valla- või linnaliiniloa, taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu ning käesoleva seaduse § 1 lõike 81 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle.”;

19) paragrahvi 80 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Maanteeamet teostab järelevalvet:
1) kaugliiniloa ja maakonnaliiniloa nõuete täitmise üle;
2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi antud rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle;
3) bussiliikluses kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle;
4) valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest;
5) eriotstarbelise liiniveo ja juhuveo teostamise nõuete üle.”;

20) paragrahvi 81 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) valla- või linnavalitsuse ametnik käesoleva seaduse § 1 lõike 81 alusel kehtestatud õigusaktis teenindajakaardi kohustuse kehtestamisel teenindajakaarti ning § 83 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 6 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente;”;

21) paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 86. Bussi-, trammi-, trollibussi- ja taksoveo nõuete rikkumine

(1) Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo korraldamisel bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

22) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:

§ 881. Pagasi paigaldamisele ja kinnitamisele kehtestatud nõuete rikkumine

Pagasi paigutamisele ja kinnitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest sõidukijuhi poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

23) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:

§ 941. Motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeriva õigusakti rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 lõike 81 alusel kehtestatud motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeriva õigusakti rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

24) paragrahvi 95 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) valla- või linnavalitsus käesoleva seaduse §-des 85–91 ja 941 sätestatu menetlemisel;”;

25) paragrahvi 96 lõikes 8 asendatakse sõna „koolitustunnistust” sõnadega „ametipädevuse tunnistust” ja sõna „koolitustunnistuseks” sõnadega „ametipädevuse tunnistuseks”;

26) paragrahvi 96 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Isik, kellele on antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, võib töötada ühistranspordiluba omava ja vaid riigisiseseid vedusid teostava vedaja juures kuni ühistranspordiloa kehtivuse lõppemiseni. Kui see isik soovib saada ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldusjuhi ametipädevuse tunnistust, ei pea ta veokorraldusjuhi koolituskursust läbima ega koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistuse saamisele eelnenud koolituskursusel läbitu kattub veokorraldusjuhi koolituskursusel läbitavaga.”;

27) paragrahvi 96 lõige 131 tunnistatakse kehtetuks.

§ 81. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. juunil.

 (2) Käesoleva seaduse § 76 ning § 80 punktid 3, 18, 20, 23 ja 24 jõustuvad üldises korras.


1 Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38–42);
nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 59–75), muudetud direktiividega 2002/7/EÜ (EÜT L 67, 09.03.2002, lk 47–49) ja (EL) 2015/719 (ELT L 115, 06.05.2015, lk 1–10);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.09.2003, lk 4–17);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 04.02.2006, lk 82–85);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218).

Eiki Nestor
Riigikogu esimees