Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. a määruse nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.02.2020
Avaldamismärge:RT I, 11.02.2020, 6

Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. a määruse nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks” muutmine

Vastu võetud 06.02.2020 nr 6

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1 ja § 47 lõigete 1 ja 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. a määruses nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks”;

2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „ja § 46 lõike 1” tekstiosaga „, § 46 lõike 1 ja § 47 lõigete 1 ja 2”;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse 2020. aastaks:
1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
2) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ning püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.

(2) Käesoleva määruse tähenduses on maakond Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” enne 15. oktoobrit 2017. a kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris.

(3) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud aastasaak.

(4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa.

(5) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa aastasaak.”;

4) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 11 nimetatud püügivõimaluste korral on järgmised:”;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lubatud püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on:
1) Euroopa Liidu kehtestatud Eesti püügivõimalused;
2) reguleerimata liikide püügivõimalused.”;

6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Teravmägede püügipiirkonnas, kus on lubatud arktikakrabi püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on tasu ühe püügipäeva eest 63,90 eurot.”;

7) määrust täiendatakse §-dega 9–13 järgmises sõnastuses:

§ 9. Püügivõimalused kalapüügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

Kutselise kalapüügi võimalused räime, kilu ja tursa püügiks piirkonniti Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 4.

§ 10. Räimesaak Läänemere avaosas ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel

(1) Räime lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahel Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonis 28-1 on järgmine:
1) Pärnu maakonnas, Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikud välja arvatud, – 6082 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 40,18 tonni;
2) Pärnu maakonnas Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikele kokku – 1073 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 44,31 tonni;
3) Saare maakonnas – 400 tonni.

(2) Räime lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32 on 2175 tonni, millest 1875 tonni täitumisel võib allpool nimetatud piirkondades püüda räime järgmiselt:
1) Saare maakonnas – 50 tonni;
2) Hiiu maakonnas – 50 tonni;
3) Lääne maakonnas – 50 tonni;
4) Harju maakonnas – 50 tonni;
5) Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas – 100 tonni.

§ 11. Kilusaak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

Kilu lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 3 tonni.

§ 12. Tursasaak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

Tursa lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 10 tonni.

§ 13. Lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaak kalaliikide kaupa järgmine:
1) ahven – 1255 tonni;
2) latikas – 1025 tonni, sellest kuni 512,5 tonni esimesel poolaastal;
3) koha – 954,25 tonni, sellest kuni 477,125 tonni esimesel poolaastal;
4) haug – 175,25 tonni;
5) särg – 360 tonni;
6) kiisk – 150 tonni;
7) luts – 50 tonni;
8) rääbis – 170 tonni;
9) Peipsi tint – 200 tonni.”;

8) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

9) määrust täiendatakse lisaga 4 (lisatud).

Jüri Ratas
Peaminister

Rene Kokk
Keskkonnaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa 2 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas

Lisa 4 Kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

/otsingu_soovitused.json