Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord

Vastu võetud 10.03.2015 nr 22
RT I, 13.03.2015, 12
jõustumine 16.03.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 5 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord.

§ 2.   Põllumassiivi kaardi koostamine

  (1) Põllumassiivi kaardi koostab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA), kasutades topograafilise alusena ruumiandmete seaduse §-s 67 nimetatud Eesti topograafia andmekogu andmeid.

  (2) Põllumassiivi kaardile kantakse põllumassiiv, mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit.

  (3) Põllumassiivi kaardile kantakse:
  1) põllumassiivi piiripunktid, mis on omavahel ühendatud ja moodustavad põllumassiivi kaardil põllumassiivi ruumiobjekti;
  2) unikaalne numberkood;
  3) maksimaalne toetusõiguslik pindala;
  4) põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigete 1–7 kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikule iseloomulikud vormid (edaspidi maastikuelemendid).

  (4) Põllumaal asuvad või põllumaaga vahetult külgnevad maastikuelemendid kantakse põllumassiivi kaardile kui ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad (edaspidi ökoalad).

§ 3.   Piiripunktide määramine

  (1) Põllumassiivi piiripunktid määrab PRIA.

  (2) Piiripunkti koordinaatide määramiseks kasutatakse ortofotot, katastriüksuse piiri, maakasutusotstarbe piiri ja kontrolli käigus, sealhulgas paikvaatluse käigus saadud andmeid, kasutades ristkoordinaatide süsteemi L-EST97. Maakasutusotstarbe piir on ühtse pindalatoetuse taotlusel esitatud andmete, kohapealse kontrolli ja ortofoto abil tuvastatav maakasutuse piir.

§ 4.   Põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmine

  (1) PRIA annab põllumassiivi kaardile kantavale põllumassiivile unikaalse 11-kohalise numberkoodi.

  (2) Kui põllumassiivi kaardile kantud:
  1) põllumassiiv jagatakse osadeks, säilitatakse ühele endine põllumassiivi unikaalne numberkood ja ülejäänutele põllumassiividele antakse uus unikaalne numberkood;
  2) põllumassiivid liidetakse üheks, säilitatakse põllumassiivile ühe endise põllumassiivi unikaalne numberkood.

  (3) Kui põllumassiivi jagamisel osadeks või nende liitmisel ei ole tehnilistel põhjustel võimalik säilitada endise põllumassiivi unikaalset numberkoodi, antakse põllumassiivile uus unikaalne numberkood.

§ 5.   Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramine

  (1) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määrab PRIA.

  (2) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral võetakse aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknevad järgmised maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks:
  1) üle 0,01 hektari suurune maa-ala, sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
  2) alla 0,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, seahulgas alla 0,01 hektari suurused maa-alad, millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud.
[RT I, 11.02.2022, 13 - jõust. 15.02.2022]

  (2¹) Inimtekkelise ehitise alune maa-ala, välja arvatud lõikes 4 nimetatud maastikuelementide alune maa-ala, arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha olenemata selle suurusest.
[RT I, 11.02.2022, 13 - jõust. 15.02.2022]

  (2²) Lõikes 2 nimetatud maa-alad, mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, on järgmised:
  1) päikesepaneelidealune maa;
  2) õueala;
  3) haljasala;
  4) golfiväljak.
[RT I, 11.02.2022, 13 - jõust. 15.02.2022]

  (2³) Lõikes 2² nimetatud päikesepaneelidealuseks maaks loetakse:
  1) paneeli- või paneelidealust maad koos seda ümbritseva aia või selgelt eristuva harimispiiriga;
  2) paneelialust maad koos seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on üle 13 meetri või tegemist on üksiku paneeliga ja puudub paneeli või paneele ümbritsev aed või selgelt eristuv harimispiir;
  3) paneelidevahelist maad koos paneelialuse maa ja seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on kuni 13 meetrit ning puudub paneele ümbritsev aed või selgelt eristuv harimispiir.
[RT I, 11.02.2022, 13 - jõust. 15.02.2022]

  (3) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm.

  (4) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 1–10 nimetatud maastikuelemendid.

  (5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemidega seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), artikli 9 lõike 3 punkti b alusel arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime.
[RT I, 11.02.2022, 13 - jõust. 15.02.2022]

  (6) Lõikes 5 sätestatud juhul ei kohaldata lõike 2 teise lause punkti 2.
[RT I, 11.02.2022, 13 - jõust. 15.02.2022]

§ 6.   Maastikuelementide määramine

  (1) Maastikuelemendi kohta, mis põllumassiivi kaardil ei kajastu, esitatakse PRIA-le andmed ja graafiline materjal asjakohase avaldusega, sealhulgas põllumassiivi number ning teave maastikuelemendi tüübi, pindala ja asukoha kohta.

  (2) PRIA kontrollib maastikuelemendi kohta esitatud andmeid ning kannab need põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

§ 7.   Põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed

  Andmed põllumassiivil kasvatatavate põllumajanduskultuuride, püsirohumaa, püsikultuuride, mustkesa ja ökoalade kohta saadakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud otsetoetuse taotluselt.

§ 8.   Rakendussätted

  (1) Enne selle määruse jõustumist põllumassiivi kaardile kantud põllumassiivi andmete töötlemist jätkatakse selle määruse alusel.

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

  (3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), artiklites 28 ja 29 nimetatud toetuse kohustusealune pind väheneb käesoleva määruse 2022. aasta 15. veebruaril jõustunud redaktsioonis sätestatud põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise nõuete tõttu, kohaldatakse eelnimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artikli 47 lõiget 3.
[RT I, 11.02.2022, 13 - jõust. 15.02.2022]