Teksti suurus:

Lennunduse raadioside reeglid

Lennunduse raadioside reeglid - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.03.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 11.03.2011, 9

Lennunduse raadioside reeglid

Vastu võetud 08.03.2011 nr 20

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» § 231 lõike 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse lennunduse raadioside pidamise reeglid.

§ 2.  Mõisted ja lühendid

  Käesolevas määruses kasutatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuli 2007. a määruses nr 61 "Lennureeglid" määratletud mõisteid ning lisaks järgmisi mõisteid ja lühendeid:
  1) AFTN (Aeronautical fixed telecommunication network) – aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk;
  2) lennuvälja automaatinfoteeninduse teade (Automatic Terminal Information Service – ATIS, edaspidi ATIS-teade) – ATIS-teade onlennujuhtimisüksuse töökoormuse vähendamiseks kindlaksmääratud VHF sagedusel pidevalt edastatav lindistatud teade, mis sisaldab METAR-teadetkasutatavat rada, selle seisundit, hoiatusi, võimalikke kehtestatud piiranguid ja muud õhusõiduki meeskonnale olulist teavet. ATIS-teated vahetuvad koos nendes sisalduva informatsiooni muutumisega. Iga ATIS-teade omab kindlat tähekoodi. Päeva esimene teade algab lennundustähestiku tähega A (ALFA) pärast 2400 UTC aega, järgmine teade algab järgmise lennundustähestiku tähega;
  3) CPDLC (Controller-pilot data link communications - CPDLC) – lennujuhi ja piloodi vaheline automatiseeritud infovahetuse- ja juhtimissüsteem;
  4) hädaolukord (Emergency, distress) – olukord, kus on olemas tõsine ja vahetu oht õhusõidukile ja selle pardal viibivatele inimestele ning on vajadus saada vahetut abi;
  5) katkestatud lähenemise protseduur (Missed approach procedure) – protseduur, mida järgitakse, kui õhusõiduki lähenemist ei ole võimalik jätkata;
  6) kinnitamine kordamisega (Readback) – menetlus, millega vastuvõttev jaam kinnitab, et ta võttis sõnumi või selle osa vastu ja sai sellest õigesti aru;
  7) lennuliikluse mobiilsidejaam (Aeronautical mobile station) – sidejaam, millega peetakseraadiosidet õhusõiduki ja lennuliiklussidejaama vahel või õhusõidukite omavahelist sidet;
  8) lennuliiklussidejaam (Aeronautical station) – liikuv lennuliiklusinfot edastav maapealne või veesõidukil asuv jaam;
  9) meditsiiniline vedu – ükskõik milline, nii regulaarne kui juhuslik, tsiviil- või sõjaväetransport maa peal, veekogudel või õhus, mis sooritab ainult meditsiinilisi vedusid ja on konflikti osapoolena esineva võimuesindaja käsutuses;
  10) METAR-teade (Aviation routine weather report) – meteoroloogilises koodis regulaarne teade ilma kohta;
  11) mobiilne lennuliiklusside (Aeronautical mobile service) – raadioside õhusõiduki ja lennuliiklussidejaama vahel või õhusõidukite omavaheline side. Selleks loetakse ka avariisagedusel edastatav side päästeparvedelt või avariimajakatelt;
  12) NOTAM-teade (Notice To Airman) – lennundussidevõrgus levitatav teade, mis sisaldab aeronavigatsiooniseadme, -teeninduse, -protseduuri või -ohu kehtestamist, seisukorda või muudatust puudutavat teavet, mille õigeaegne teadmine on oluline lennutegevusega seotud personalile;
  13) nähtavus rajal (Runway Visual Range – RVR) – nähtavus piki lennurada, mida määratakse juhul, kui üldnähtavus on 1500 meetrit või vähem;
  14) peilingaatorjaam – raadiopeilingut teostav seade. Peilingaatorid töötavad ühekaupa või kahest või enamast jaamast koosneva rühmana ühe peilingaatori koordineerimisel;
  15) radarlähenemine (Radar approach) – lähenemine, mille lõpplähenemisetapp sooritatakse radarlennujuhi juhtimisel;
  16) radarvektorite andmine (Radar vectoring) – radari informatsioonil põhinevate kursside andmine õhusõidukile navigatsiooniabi osutamiseks;
  17) sundolukord (Urgency) – olukord, mis seondub õhusõiduki või muu liiklusvahendi, nendes viibivate või muus kohas märgatud inimeste ohutusega, kuid mis ei nõua vahetuid abistamismeetmeid. Sundolukordadeks võivad olla muuhulgas, probleemid navigeerimisel, eksimine lennul, vajatakse lennujuhtimise abi, haigestunud reisija pardal, vajatakse peale maandumist meditsiinilist abi, mootori ebaühtlane töö, elektrisüsteemi või muud tehnilised rikked, teise ohuolukorras oleva ja abi vajava õhusõiduki, sõiduki või laeva märkamine;
  18) VOLMET (Meteorological information for aircraft in flight) – meteoroloogiline info õhusolevale õhusõidukile;
  19) VDF peilingaator (Very high frequency direction-finding becon) – ülikõrgsagedusega peilingaator.

2. peatükk RAADIOSIDE PÕHIREEGLID 

1. jagu Üldreeglid 

§ 3.  Üldnõuded

  (1) Lennunduse raadioside pidamine peab olema vastavuses majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuli 2007. a määrusega nr 61 "Lennureeglid".

  (2) Raadioside peab olema lühike ja selge. Käesolevas määruses käsitletud olukordades tuleb raadioside pidamisel kasutada võimalikult palju määruse lisades 4 ja 7 toodud tüüpsõnu ja -fraase käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

  (3) Kui saab kasutada statsionaarset sidet, tuleb lisaks § 5 lõikes 1 nimetatud klassidele ja prioriteetidele vältida teadete edastamiseks mobiilsidet.

  (4) Kui õhusõidukil on vaja sooritada proovi- või kontrollsaadet, mis võiks häirida lennuliiklussidejaama tööd, tuleb enne saate sooritamist saada vastavalt lennuliiklussidejaamalt luba. Selliste saadete maht peab olema võimalikult väike.

  (5) Kui lennuliikluse mobiilsidejaamal on vaja enne saate alustamist või vastuvõtu kinnitamist sooritada proovisidet, ei tohi see kesta üle 10 sekundi ning see peab koosnema numbritest (üks, kaks, kolm jne.), millele järgneb proovisaadet tegeva jaama kutsung. Sellise saate maht peab olema võimalikult väike.

  (6) Kui ei ole teisiti määratud, vastutab teate õigeaegse edastamise eest seda teadet saatev jaam.

  (7) Kui lennuliiklussidejaama kutsub välja samaaegselt mitu õhusõidukit, määrab lennuliiklussidejaam vastamise järjekorra.

  (8) Kui lennuliiklussidejaamale on saadetud väljakutse, peab vähemalt 10 sekundit ootama enne, kui kutset korrata. Sellega välditakse tarbetut sidet ajal, kui maapealne jaam valmistub avakutsele vastama.

  (9) Kui õhusõidukite vaheline side toimub ATS-sagedusel, peab selleks enne saama vastava lennuliiklussidejaama loa. Lühiaegseks sideks luba ei nõuta.

§ 4.  VHF-side levi ulatus

  (1) VHF-sidet pidades tuleb arvestada side levi ulatusega.

  (2) Ligikaudse VHF-side ulatuse võib arvutada valemite
VHF side levi ULATUS (NM)= või

VHF side levi ULATUS (NM) = abil.

2. jagu Lennuliiklusside teadete klassid 

§ 5.  Teadete klassid ja prioriteet

  (1) Teadete klassid mobiilses lennuliiklussides ja nende eesõigused side loomisel ning teadete edastamisel on järgmised:
  1) esimene klass – hädakutsung (Distress);
  2) teine klass – sundolukorra teade (Urgency);
  3) kolmas klass – raadiopeilimisside (Direction Finding);
  4) neljas klass – lennuohutusteated (Flight Safety);
  5) viies klass – ilmateated (Meteorological reports);
  6) kuues klass – lennuregulaarsusteated (Flight Regularity).

  (2) Esimene klass – hädakutsung (Distress), eesõiguse tunnus MAYDAY (soovitavalt kolm korda). Hädakutsungit kasutatakse olukordades, kus on olemas vahetu oht õhusõidukile ja selle pardal viibivatele inimestele ning vajatakse vahetut abi. Hädateateid ja hädaolukorra sidet käsitletakse §-des 40–45 (11. jagu).

  (3) Teine klass – sundolukorra teade (Urgency), eesõiguse tunnus PAN PANvõi PAN PAN MEDICAL (soovitatav kolm korda). Sisaldab ka teateid, millel on meditsiinilise veo tunnus. Sundolukorra teadet kasutatakse olukordades, mis võivad olla seotud õhusõiduki lennuohutusega, kuid milles ei vajata vahetut abi. Sundolukorra teateid ja sundolukorra sidet käsitletakse §-des 46–50 (12. jagu).

  (4) Kolmas klass – raadiopeilimisside(Direction Finding). VDF-side, kasutatakse Q-koode, mis on välja toodud määruse lisas 3.

  (5) Neljas klass – lennuohutusteated (Flight Safety). Lennuohutusteadete hulka kuuluvad:
  1) õhusõiduki lendu ja lennuliiklusteenindust puudutavad teated;
  2) õhusõiduki käitajalt või õhusõidukilt edastatavad teated, mis vahetult mõjutavad lennus olevat õhusõidukit;
  3) ilma puudutavad teated, millel on oluline tähtsus lennus olevale või stardiks valmistuvale õhusõidukile;
  4) muud teated, mis oluliselt mõjutavad õhusõiduki lendu või selle stardiks valmistumist.

  (6) Viies klass – ilmateated (Meteorological reports). Ilmateadete all mõistetakse õhusõidukile edastatavaid või õhusõidukilt saadavaid ilmastikutingimusi puudutavaid teateid, mis ei ole seotud lennuohutusteadetega.

  (7) Kuues klass – lennuregulaarsusteated (Flight Regularity). Lennuregulaarsusteadete hulka kuuluvad:
  1) õhusõiduki ohutut või regulaarset tegevust mõjutavate seadmete tööd või hooldust puudutavad teated;
  2) õhusõidukite hooldust puudutavad teated;
  3) õhusõiduki käitajale edastatavad sõnumid meeskonda ja reisijaid puudutavatest sõiduplaanist kõrvalekaldumistest;
  4) õhusõiduki tavategevusest erinevaga seonduvad teated (näiteks plaanivälised maandumised);
  5) teated kiiresti vajaminevate õhusõidukite osade või materjalide kohta;
  6) õhusõiduki töögraafikut puudutavad teated.Lennuliiklusteeninduse üksused edastavad vastavalt palvele regulaarsusteateid ainult siis, kui need ei sega üksuse esmatoiminguid ning kui neid teateid pole võimalik edastada muul viisil.

  (8) Teadete edastamisel ebaseadusliku sekkumise korral õhusõiduki lendu võib lõikes 1 toodud eelisjärjekorrast mitte kinni pidada.

  (9) Lõikes 1 nimetatud 3., 4., 5., või 6. klassi teated võivad sisaldada NOTAM-teateid, sõltuvalt antud õhusõidukile edastatud teate sisust ja tähtsusest.

  (10) Teateid, millel on sama eesõigus, tuleb edastada vastavalt vastuvõtmise järjekorrale.

  (11) Piloodilt piloodile õhus edastatav teade peab sisaldama lennuohutust või lennu regulaarsust puudutavat informatsiooni.

3. jagu Raadioside protseduurid 

§ 6.  Raadiosides kasutatav keel

  (1) Tallinna lennuinfopiirkonnas (FIR/UIR) raadiosides kasutatavateks keelteks on eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 195 kasutatakse ainult inglise keelt.

  (2) Keel, mida raadiosides kasutatakse, on avaldatud lennundusteabe kogumikus (AIP) ja muudes aeronavigatsioonilist informatsiooni kajastavates väljaannetes.

§ 7.  Sõnade edastamine raadiosides

  Nimede, lühendite ja sõnade, mille hääldamine on ebaselge, edastamisel tähtede kaupa kasutatakse ainult määruse lisas 1 toodud ingliskeelseid tähtede nimetusi ning nende hääldamist, lisades eesti tähestikust tähed Õ, Ä, Ö ja Ü ning nendele vastavad eestikeelsed nimetused.

§ 8.  Arvude edastamine raadiosides

  Arvude edastamisel raadiosides kasutatakse määruse lisas 2 toodud hääldust ja edastamisviisi.

§ 9.  Raadiosageduste teatamine

  Raadiosageduste edastamisel raadiosides järgitakse määruse lisas 2 toodud edastamisviisi.

§ 10.  Aja teatamine

  (1) Aja teatamisel lähtutakse ülemaailmsest koordineeritud ajast (UTC). Keskööks loetakse aega 24.00, aega 00.01 loetakse uue päeva alguseks.

  (2) Aja teatamisel järgitakse määruse lisas 2 toodud edastamisviisi. Aja teatamisel piisab minutite ütlemisest, edastades iga numbri eraldi. Kui esineb väärtõlgenduse oht, tuleb teatada ka tunni number.

  (3) Eestikeelses sides võib aega edastada tavalises kõnekeeles.

  (4) Aega edastatakse pooleminutilise täpsusega, (s.t. sekundid ümardatakse lähimale täis- või poolele minutile).

§ 11.  Numbrite kinnitamine kordamisega

  Kui on tarvis veenduda numbrite vastuvõtu õigsuses, peab nõudma vastuvõtjalt numbrite kinnitamist kordamisega.

4. jagu Saatmine 

§ 12.  Saatmist puudutavad üldnõuded

  (1) Enne saatmise alustamist tuleb olla kindel, et valitud sagedus on õige, vastuvõtja hääletugevus piisavalt reguleeritud kuulmaks saadet ning veenduda, et raadioeeter on vaba oma saate alustamiseks. Teiste jaamade vahelisse sidesse ei tohi sekkuda.

  (2) Pikad teated tuleb edastada lühikeste osadena, et oleks võimalik veenduda kasutatava sageduse vabaduses ja et vastuvõtja saaks üle küsida neid teate osi, mida ta kuulis halvasti.

  (3) Saate ajal peab hääl olema normaalse tugevusega.

  (4) Teateid peab edastama selgelt, kasutades ettenähtud sõnu ja teate sisu muutmata. Saade peab sisaldama võimalikult palju antud situatsioonis ettenähtud tüüpsõnu. Teates sisalduvaid ICAO poolt kinnitatud lühendeid tuleb tavaliselt kasutada lühenditena või mõistetena vastavalt kasutatavale keelele. Võib kasutada ainult neid lühendeid, mis on üldiselt kasutatavad ning meeskonnale arusaadavad.

  (5) Saatmise tehnika peab olema selline, et igast saatest oleks võimalik maksimaalselt aru saada. Selle saavutamiseks peavad õhusõiduki meeskond ja maapealne jaam:
  1) iga kirjutatud sõnumi enne saatmist läbi lugema, et saate ajal ei tekiks asjatuid viivitusi;
  2) ütlema kõik sõnad ja numbrid selgesti;
  3) säilitama ühtlase rääkimiskiiruse, mis ei ületa 100 sõna minutis; kui edastatakse teade, mis tuleb üles kirjutada, rääkima aeglasemalt kui 100 sõna minutis;
  4) säilitama hääle tugevuse muutumatuna;
  5) olema teadlik õigest mikrofoni kasutamistehnikast; juhul, kui ei kasutata automaatset modulatsiooni reguleerimist, on tähtis suu õige kaugus mikrofonist;
  6) katkestama kõne, kui osutub vajalikuks pöörata pead mikrofonist eemale;
  7) vältima sagedusel "mõttepause” ja ebakindlust väljendavaid helisid.

§ 13.  Teate tühistamine

  (1) Kui operaator on sunnitud saate keskel mingil põhjusel teate edastamise katkestama, peab ta vastuvõtjale teatama, et see ei pööraks edastatud teatele tähelepanu. Raadiosides kasutatakse selleks tüüpsõna, mis on välja toodud lisas 4.

  (2) Kui lõpuni edastatud teadet tahetakse muuta või ei soovita, et vastuvõtja toimiks vastavalt teatele või kui teadet ei saa lõpuni edastada, tuleb see tühistada. Selleks kasutatakse tüüpsõna, mis on välja toodud lisas 4.

5. jagu Lennundussides kasutatavad kutsungid ja koodid 

§ 14.  Maapealsete jaamade kutsungid

  (1) Lennunduses kasutatavas raadiosides peab maapealsele jaamale antav kutsung sisaldama koha nime ja lennujuhtimisüksuse või -teeninduse nimetust (näiteks "TALLINN LÄHENEMINE" / "TALLINN APPROACH" või "TARTU TORN" / "TARTU TOWER").

  (2) Lennujuhtimisüksuse või vastava teenindusega side pidamiseks kasutatakse määruse lisas 3 toodud kutsungeid. Esimese side ajal peab kasutama nii koha nime kui ka üksuse või teeninduse nime. Kui on loodud kahepoolne raadioside ja ei ole segiajamise ohtu, võib järgneva side korral koha nime või teenindusüksuse nimetuse jätta lisamata.

§ 15.  Täiskutsungite ja lühendatud kutsungite kasutamine

  (1) Avakutses tuleb alati kasutada lennuliiklusteenindusüksuse täiskutsungit ja õhusõiduki täiskutsungit.

  (2) Õhusõiduki kutsungite lühendatud varianti võib kasutada vaid lennuliiklusteenindusüksuse algatusel tingimusel, et on loodud kahepoolne raadioside ja puudub segiajamise oht. Piloot, kes kasutab lühendatud kutsungit, vahetab lennu ajal sagedust, peab looma kahepoolse raadioside järgmise lennuliiklusteenindusüksusega, kasutades jälle täiskutsungit.

§ 16.  Õhusõidukite kutsungid

  (1) Õhusõiduki kutsungid võivad olla kolme tüüpi: A, B ja C.

  (2) A-tüüp – Õhusõiduki registreerimistähis (registreerimistähise algusesse võib olla lisatud õhusõiduki valmistaja või õhusõiduki tüübi nimetus, näiteks CESSNA ES-AAA) A-tüüpi kutsungi lühendamisel kasutatakse esimest ja vähemalt kahte viimast tähte registreerimistähisest. Lühendatud A-tüüpi kutsungi esimese tähe asemel võib kasutada õhusõiduki valmistaja või õhusõiduki tüübi nimetust l (näiteks BOEING BC).

  (3) B-tüüp – Lennuettevõtja nimetus, millele järgneb neli viimast registreerimistunnuse tähte, näiteks SCANDINAVIAN ESAD. B-tüüpi kutsungi lühendamiselkasutatakse lennuettevõtja nimetust, millele järgneb vähemalt kaks viimast registreerimistunnuse tähte (näiteks SCANDINAVIAN AD).

  (4) C-tüüp – Lennuettevõtja nimetus, millele järgneb reisinumber (näiteks ESTONIAN 123 (ELL123)). C-tüüpi kutsungite alla kuuluvad ka Eesti kaitselennunduses kasutatavad kutsungid (.kaitselennunduse rahvusvahelises liikluses kasutatav kutsung koosneb sõnadest ESTONIAN AIR FORCE, millele järgneb kaks numbrit).C-tüüpi kutsungeid ei lühendata.

  (5) Näited õhusõidukite kutsungite kohta on toodud määruse lisas 3.

§ 17.  Lennundussides kasutatavad Q-koodid ja morsekoodid

  Lennundussides peamiselt VHF-side pidamisel kasutatavad Q-koodid ja morsekoodid on toodud määruse lisas 3.

6. jagu Raadioside alustamine 

§ 18.  Avakutse

  (1) Sidet alustatakse avakutsega. Kui ollakse veendunud, et kutsutav jaam kuuleb, võib jätkata teate edastamist vastust ootamata.

  (2) Alustades esimest raadiosidet, tuleb alati kasutada täiskutsungit. Kui õhusõiduk alustab raadiosidet, peab ta seda sooritama järgmiste fraasidega ja alltoodud järjekorras:
  1) väljakutsutava jaama kutsung (näiteks "TARTU TORN" / "TARTU TOWER");
  2) väljakutsuja jaama kutsung (näiteks "ES-AAA" / "ES-AAA") (iga täht edastatakse eraldi).

  (3) Kui jaam soovib anda teadet üheaegselt kõigile kuuldekauguses olevaile jaamadele, peab ta teadet alustama fraasiga: ”KÕIK JAAMAD" / "ALL STATIONS”. Sellele teatele ei tohi vastata ega anda kinnitust.

  (4) Kui õhusõiduk kuulub klassi H ("RASKE" / "HEAVY”), peab õhusõiduki piloot esimeses teates lisama vahetult oma kutsungi järele sõna "RASKE"/"HEAVY”.

  (5) Avakutsele antav lennujuhtimisüksuse poolne vastus peab olema järgmises järjekorras:
  1) kutsunud jaama kutsung (näit "ES-AAA" / "ES-AAA")
  2) vastava jaama kutsung (näit "TARTU TORN" / "TARTU TOWER")
  3) korraldus jätkata teadet ("JÄTKA" / "GO AHEAD")

  (6) Kui kutsutav jaam ei ole veendunud kutsuva jaama kutsungis, peab ta vastama järgmiselt:

  "JAAM, KES KUTSUS (kutsutud jaam) (paus), ÜTLE UUESTI OMA KUTSUNG" / "STATION CALLING (station called) (pause), SAY AGAIN YOUR CALL SIGN" (näiteks:" JAAM, KES KUTSUS TARTU TORNI (paus), ÜTLE UUESTI OMA KUTSUNG" / "STATION CALLING TARTU TOWER (pause), SAY AGAIN YOUR CALL SIGN").

§ 19.  Teate sisu

  (1) Raadiosides edastatav teade peab olema koostatud järgmistest osadest järgnevalt toodud järjekorras:
  1) kutsutava jaama kutsung (näiteks "TARTU TORN" / "TARTU TOWER") ;
  2) kutsuva jaama kutsung (näiteks "FASTAIR 454" / "FASTAIR 454");
  3) teate sisu (näiteks "LUBAGE KÄIVITADA" / "REQUEST START UP").

  (2) Õhusõidukilt edastatav sõnum, mis nõuab edasisaatmist AFTN-võrgus, peab olema koostatud järgmiselt:
  1) kutsutava jaama kutsung (näiteks "TALLINN KONTROLL" / "TALLINN CONTROL");
  2) kutsuva jaama kutsung (näiteks "FASTAIR 323" / "FASTAIR 323");
  3) sõna "TEADE" / "FOR";
  4) kellele teade on määratud (näiteks "FASTAIR DONLONILE" / "FASTAIR DONLON");
  5) AFTN-võrgu lõppjaama nimi;
  6) tekst (tekst peab olema nii lühike, kui teate sisu seda võimaldab ja ICAO poolt kinnitatud sõnu ning fraase tuleb kasutada niipalju kui võimalik (näiteks "VAJAN MOOTORI NR.1 VAHETUST" / "NUMBER ONE ENGINE CHANGE REQUIRED").

  (3) Õhusõidukile AFTN-teadet edastades võib pealkirja ja aadressi ära jätta. Sellise teate kuju on järgmine:
  1) tekst (lisatud võimalikule AFTN-teate parandusele);
  2) sõna "TEADE" / "FROM";
  3) teate saatja nimi ja asukoht.

§ 20.  Avakutsele järgnev side

  (1) Kui side on loodud ja ei ole karta kutsungite segiajamist, võib maapealne jaam üle minna lühendatud kutsungile. Õhusõiduk võib kasutada lühendatud kutsungit alles siis, kui maapealne jaam on seda eelnevalt kasutanud.

  (2) Lennujuhi korraldus peab alati sisaldama selle õhusõiduki kutsungit, mille kohta korraldus käib.

§ 21.  Raadiosageduste teatamine

  Õhusõiduki ühest piirkonnast teise üleandmisel peab maapealne jaam teatama ka sageduse, millel ühendust võtta, kui selleks ei ole ette nähtud muud võimalust (näiteks "ESTONIAN 811, TALLINN KONTROLL, VÕTA ÜHENDUST TALLINN LÄHENEMISEGA SAGEDUSEL ÜKS KAKS SEITSE KOMA ÜHEKSA" / "ESTONIAN 811, TALLINN CONTROL, CONTACT TALLINN APPROACH ONE TWO SEVEN DECIMAL NINER").

§ 22.  Meeskondade vaheline õhk-õhk raadioside

  Meeskondade vaheline õhk-õhk raadiosidet peetakse sagedusel 123,45 MHz kas üldsaatena või suunatult kindlale jaamale. Sellise side avakutse peaks sisaldama sageduse tunnust INTERPILOT(näiteks "ESTONIAN 123 - SCANDINAVIAN 444 - INTERPILOT - DO YOU READ" või "ANY AIRCRAFT VICINITY OF 30 NORTH 160 EAST JAPANAIR 401 - INTERPILOT – OVER").

§ 23.  Raadioside kontroll

  (1) Raadioside kontrolli tehakse järgmiselt:
  1) kutsutava jaama kutsung (näiteks "TALLINN TORN" / "TALLINN TOWER");
  2) kutsuva jaama kutsung (näiteks "ES-EPA" / "ES-EPA");
  3) sõna "SIDEKONTROLL" / "RADIO CHECK";
  4) kasutatav sagedus (näiteks "120,6").

  (2) Raadioside kontrollile peab vastama järgmiselt:
  1) kutsunud jaama kutsung;
  2) kutsele vastava jaama kutsung;
  3) teade kuuldavusest.

  (3) Raadioside kontrolli vastuses kasutatakse 5-pallist kuuldavusskaalat:
  1) üks – ei saa aru / unreadable;
  2) kaks – vaevalt kuuldav / readable now and then;
  3) kolm – kuulen halvasti / readable but with difficulty;
  4) neli – kuulen hästi / readable;
  5) viis – kuulen väga hästi / perfectly readable.

  (4) Raadioside kontrolli võib kasutada samaaegselt avakutsena (näiteks "ES-EPA" / "ES-EPA", "TALLINN TORN" / "TALLINN TOWER", "KUULEN HINDELE 4" / "READ YOU 4").

§ 24.  Teate kinnitamine

  (1) Vastuvõtja peab olema veendunud, et ta on teate õigel kujul vastu võtnud ning sellest aru saanud. Alles seejärel võib ta teadet kinnitada.

  (2) Teate kinnitamiseks loeb õhusõiduki meeskond saadud teate või selle olulise osa lennujuhtimisüksusele tagasi, lisades lõppu kinnituseks oma kutsungivõi kinnitatakse teate vastu võtmist muul viisil, mis näitab, et neist on aru saadud ja neid täidetakse.

  (3) Kohustuslikult tuleb tagasi lugeda järgmised teated:
  1) lennujuhtimisüksuse poolt antavad marsruudiload;
  2) kõrgust, suunda (kursid, trekid jne) ja kiirust puudutavad juhised;
  3) kõik stardi- ja maandumisload;
  4) kõik load, mis on seotud raja ületamisega, rajale asumisega, rajal tagasiruleerimisega, raja läheduses ootamisega;
  5) kasutatav rada;
  6) õhurõhuasetus kõrgusmõõtjal;
  7) üleminekutasand;
  8) transpondri kood;
  9) sageduse kuulamise ja vahetamisega seotud juhised;
  10) VDF informatsioon;
  11) radarteeninduse liik.

  (4) Muud load ja juhised, mis ei ole nimetatud lõikes 3, kaasa arvatud tingimusload, loetakse tagasi või kinnitatakse viisil, mis näitab, et neist on aru saadud ja neid täidetakse.

  (5) Kui lennujuht ei saanud mingil põhjusel piloodilt kinnitust loa kättesaamisest, annab ta korralduse tagasilugemiseks või kordamiseks ("LOE TAGASI” / "READ BACK”; "ÜTLE UUESTI" / "SAY AGAIN").

  (6) Kui meeskond ei saanud edastatud loast aru, esitavad nad lennujuhile palve korrata luba või selle osa ("ÜTLE UUESTI” / "SAY AGAIN”).

  (7) Meeskond, lugedes tagasi lennujuhtimisüksuse poolt edastatud luba või korraldust, peab lõpetama tagasilugemise omakutsungiga. Lennujuhtimisüksus kinnitab õhusõiduki meeskonna poolt õigesti tagasiloetud luba oma kutsungiga (näiteks "ES-AAA JOONDU RAJALE 26 JA OOTA”, "JOONDUN RAJALE 26 JA OOTAN ES-AAA”, "TALLINN TORN”).

  (8) Lennujuhtimisüksus kinnitab vastuvõetud teadet järgmiselt:
  1) õhusõidukile – kinnitus koosneb õhusõiduki kutsungist ning vajaduse korral lennujuhtimisüksuse kutsungist;
  2) teisele lennujuhtimisüksusele – kinnitus sooritatakse kinnitava lennujuhtimisüksuse kutsungiga.

  (9) Marsruudiluba võib lennujuhtimisüksus kinnitada ka õhusõiduki kutsungiga, lisades fraasi "LUBA ÕIGE" / "CLEARANCE CORRECT”.
  1) Lennujuhtimisüksuse poolt edastatav marsruudiluba sisaldab juhiseid tegutsemiseks kontrollitavas õhuruumis pärast starti.
  2) Marsruudiluba ei anna õigust meeskonnal asuda kasutatavale rajale ega alustada starti. Fraasi: "START" / "TAKE OFF” kasutatakse ainult stardiloas: "LUBAN STARTIDA" / "CLEARED FOR TAKE-OFF”.

  (10) Vastuvõttev jaam võib soovi korral vastuvõetud teate kinnituseks tagasi lugeda. See jaam, millele teade tagasi loetakse peab teate õigsust kinnitama oma kutsungiga.

  (11) Kui teates, mis nõuab vastuvõtu kinnitamist tagasilugemise teel, esinevad ka muud teated, näiteks ilmateade, tuleb vastavate teadete saamist kinnitada (näiteks "ILMATEADE VASTU VÕETUD" / "WEATHER RECEIVED”).

§ 25.  Parandused ja kordamised

  (1) Kui saates on tehtud viga, kasutatakse sõna: "PARANDAN" / "CORRECTION” ja korratakse viimast õiget sõna või sõnade rühma, seejärel edastatakse parandatud teksti osa.

  (2) Kui on parem korrata kogu teadet, kasutatakse enne õige teksti edastamist sõnu: "PARANDAN, ÜTLEN UUESTI" / "CORRECTION, I SAY AGAIN”.

  (3) Kui teate vastuvõtt on raskendatud, peab teate edastaja tähtsamad osad edastama topelt.

  (4) Kui vastuvõtja ei ole kindel, et ta on teate õigel kujul vastu võtnud, peab ta nõudma kogu teate või selle osade kordamist.

  (5) Kui nõutakse kogu teate kordamist, kasutatakse sõnu: "ÜTLE UUESTI" / "SAY AGAIN”.

  (6) Kui soovitakse, et teate mingit osa korrataks, kasutatakse järgmisi sõnu:
  1) "ÜTLE UUESTI KÕIK ENNE / SAY AGAIN BEFORE (esimene õigesti vastuvõetud sõna)";
  2) "ÜTLE UUESTI/ SAY AGAIN (sõna enne arusaamatut osa) JA/ TO (sõna pärast arusaamatut osa) VAHEL" või
  3) "ÜTLE UUESTI KÕIK / SAY AGAIN ALL AFTER (viimane õigesti vastuvõetud sõna) JÄREL ”.

  (7) Teate üksikute osade kordamist võib nõuda järgmiselt: "ÜTLE UUESTI TUUL" / "SAY AGAIN WIND”.

  (8) Kui teate edastaja avastab tagasiloetud kinnituses vea, peab ta ütlema: "VALE, ÜTLEN UUESTI" / "NEGATIVE, I SAY AGAIN”, mille järel ta peab ütlema uuesti õige variandi.

§ 26.  Teade "TÖÖ NORMAALNE”

  Kui õhusõiduki meeskond saadab "töö normaalne” teate, tuleb lisada nõutud kutsungile sõnad "TÖÖ NORMAALNE" / "OPERATION NORMAL”.

7. jagu Raadioside tagamine 

§ 27.  Side ajad

  (1) Lennu ajal peab õhusõiduk kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis olema pidevas kahepoolses raadiosides vastava lennuliiklusteenust osutava üksusega.

  (2) Eestis mittekontrollitavas õhuruumis (klass G) ei pea kahepoolset raadiosidet pidama päevasel ajal VFR-lendudel. IFR-lende ja öiseid VFR-marsruutlende sooritavad õhusõidukid peavad olema kuuldel Tallinna piirkondliku lennujuhtimisüksuse sagedusel lennates allpool 3000 jalga (AMSL) ning looma kahepoolse raadioside lennates kõrgusel 3000 jalga (AMSL) või kõrgemal.

  (3) Kahepoolset raadiosidet ja lennujuhtimisüksuse vastaval korraldusel kuuldel olemist võib õhusõiduki meeskond lõpetada ainult sellest maapealsele jaamale teatades, välja arvatud lennuohutusega seonduvate juhtumite korral.

  (4) Kui õhusõiduk või maapealne jaam on mingil põhjusel sunnitud VHF-sagedusel töö katkestama, tuleb sellest teatada teistele jaamadele, edastades samas ka jaama töö taastamise oletatava aja. Jaama töö taastumisel tuleb sellest teatada teistele jaamadele. Kui jaama töö ei taastu algselt oletatud ajal, tuleb võimaluse korral teatada teistele jaamadele tööle hakkamise uus aeg ning teha seda algselt oletatud ajal või võimalikult lähedal sellele ajale.

  (5) Lennuliiklusteenindusüksus peab teate edastamist õhusõidukile vältima siis, kui see on startimas, stardijärgsel tõusul (soovitavalt kõrguseni kuni 300 jalga maapinnast), lühikeses finaalis, maandumas või maandumisjärgsel pidurdamisel, välja arvatud lennuohutusega seotud juhtumid.

  (6) Kordusringile mineku korraldusele, mis edastatakse lennuliiklusteenindusüksuse poolt lühikeses finaalis, ei tohi nõuda õhusõiduki meeskonnalt kinnitust enne, kui lähenemise katkestamise järel on saavutatud tõusul piisav ohutu kõrgus.

§ 28.  Kasutatavad sagedused

  (1) Õhusõiduki meeskond peab kasutama jaamadele määratud raadiosagedusi, mis on avaldatud lennundusteabe kogumikus (AIP).

  (2) Võimalusel tuleb olla alati kuuldel VHF-avariisagedusel 121,5 MHz.

  (3) Lennates suurte veekogude kohal, kus on nõutav avariimajakas (ELT) või avarii asukohamääramise majaka (ELBA) olemasolu, peab olema pidevalt kuuldel VHF-avariisagedusel 121,5 MHz. Nimetatud nõudest ei pea kinni pidama juhul, kui õhusõiduk peab sidet muul VHF-sagedusel või kui õhusõiduki varustusest või meeskonna koosseisust tingituna ei ole võimalik olla samaaegselt kuuldel kahel VHF-sagedusel.

  (4) Kui õhusõidukid kasutavad omavahelisel sidepidamisel VHF-sagedust, peab olema tagatud, et ollakse nõutaval määral kuuldel vastaval ATS-sagedusel, avariisagedusel ja muudel vajalikel lennuliiklusteenust osutavate üksuste poolt määratud sagedustel.

§ 29.  Lennuliiklusteenindusüksuse sagedused

  (1) Maapealne lennuliiklusteenindusüksus peab selle töö ajal olema pidevalt kuuldel VHF-avariisagedusel 121,5 MHz.

  (2) Kui lennujuht kasutab samaaegselt kahte või enamat sagedust, peab olema võimaluse korral ATS-sagedusel antavat sõnumit edastada samaaegselt ka muudel sagedustel, et teised õhusõidukid saaksid kuulda lennujuhi poolt antavat ja vastuvõetavat teavet.

§ 30.  Raadioside alustamine

  (1) Õhusõiduki meeskond peab vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile pidama sidet vahetult antud õhuruumi eest vastutava lennuliiklusteenindusüksusega. Kui see pole võimalik, peab õhusõiduk kasutama ükskõik millist rakendatavat ja lennuliiklusteenindusüksusele sobivat teate edastamise moodust.

  (2) Kui õhusõiduki ja lennuliiklusteenindusüksuse vahel ei õnnestu raadiosidet alustada, peab lennuliiklusteenindusüksus rakendama kõiki meetmeid, et edastada õhusõidukile teavet.

  (3) Kui maapealne raadiojaam ei saa õhusõidukiga ühendust sagedustel, millel õhusõiduk peaks olema kuuldel, tuleb:
  1) paluda teist maapealset jaama, et see kutsuks õhusõidukit ning vajadusel edastaks sellele teate;
  2) paluda piirkonnas olevat teist õhusõidukit, et see kutsuks eespool nimetatud õhusõidukit ja vajadusel edastaks sellele teate.

  (4) Kui mõni maapealne raadiojaam märkab, et õhusõidukil ei õnnestu soovitud maapealse raadiojaamaga raadiosidet alustada, peab ta toimima järgmiselt:
  1) teatama kutsutavale jaamale raadioside loomise üritamisest õhusõiduki poolt;
  2) vastama õhusõiduki kutsungile, kui ta on saanud kutsutavalt jaamalt sellekohase loa või palve.

§ 31.  Sageduse vahetamine

  (1) Lennuliiklusteenindusüksus peab õhusõidukile andma juhiseid sageduse vahetamiseks kasutades järgmisi fraase:
  1) "VÕTA ÜHENDUST" / "CONTACT";
  2) "KUULA" / "MONITOR";
  3) "LENNUINFO SAADAVAL" / "FLIGHT INFORMATION AVAILABLE";
  4) "SAGEDUSE VAHETAMINE LUBATUD" / "FREQUENCY CHANGE APPROVED".

  (2) Kui lõikes 1 nimetatud juhiseid ei anta, peab õhusõiduk, olles eelnevalt loonud kahepoolse raadioside, teatama maapealsele jaamale, et ta soovib vahetada või vahetab sagedust, kasutades fraase:
  1) "LUBAGE VAHETADA SAGEDUS" / "REQUEST CHANGE FREQUENCY" või
  2) "VAHETAN SAGEDUSE" / "CHANGING FREQUENCY TO".

8. jagu Raadioside häired 

§ 32.  Raadioühendus õhust maale

  (1) Kui õhusõiduki meeskond ei saa temale antud sagedusel maapealse jaamaga ühendust, peab ta üritama sidet luua teisel sellel marsruudil või piirkonnas kasutataval sagedusel. Kui see ei õnnestu, peab õhusõiduki meeskond üritama luua sidet teiste õhusõidukitega või maapealsete jaamadega antud marsruudil või piirkonnas kasutatavatel sagedustel.

  (2) Kui lõikes 1 toodud menetlused ei anna tulemusi, peab õhusõiduk edastama kindlatel sagedustel kaks korda oma teate, mis algab sõnadega: "EDASTAN TAGASISIDETA" / "TRANSMITTING BLIND” ning mis vajadusel sisaldab maapealse jaama kutsungit, millele teade on adresseeritud.

§ 33.  Vastuvõtu häired

  (1) Kui õhusõiduki meeskond ei suuda vastuvõtu häirete tõttu luua kahepoolset raadioühendust, peab ta määratud aegadel või teatud piirkonnas kasutusel oleval sagedusel edastama oma teate, mida alustatakse sõnadega "EDASTAN TAGASISIDETA VASTUVÕTU HÄIRETE TÕTTU" / "TRANSMITTING BLIND DUE RECEIVER FAILURE”.Iga teadet korratakse ning edastatakse ka järgmise saate arvatav aeg.

  (2) Õhusõiduki meeskond, kes saab lennujuhtimise või lennuliikluse nõustamise teenindust, peab lisaks lõikes 1 toodule teatama õhusõiduki kapteni kavatsusest lennu jätkamise osas.

  (3) Kui õhusõiduki meeskond ei saa kahepoolset raadioühendust seadme rikke tõttu, peab sellest teatama, valides sellekohase transpondri koodi (kui õhusõiduk on sellega varustatud).

§ 34.  Raadioühendus maalt õhusõidukile

  (1) Kui maapealne raadiojaam ei saa õhusõidukiga ühendust sagedustel, millel õhusõiduk peaks olema kuuldel, tuleb:
  1) paluda teist maapealset jaama, et see kutsuks õhusõidukit ja vajadusel edastaks sellele teate;
  2) paluda piirkonnas olevat teist õhusõidukit, et see kutsuks eespool nimetatud õhusõidukit ja vajadusel edastaks sellele teate.

  (2) Lõikes 1 toodud menetlusi rakendatakse, kui on kulunud 5 minutit hetkest, kui õhusõiduk oleks pidanud tulema raadiosidesse ning oletatakse, et esineb raadioside häireid.

  (3) Kui lõikes 1 toodud menetlused ei anna tulemusi, peaks maapealne jaam edastama teateid tagasisideta ja sagedustel, kus õhusõiduk arvatakse kuuldel olevat.

9. jagu Meteoroloogilise ja lennuvälja seisukorda iseloomustava info edastamine 

§ 35.  Infokanalid

  Õhusõiduki meeskond võib saada informatsiooni ilmatingimustest lennujuhtimisüksuselt, ATIS-teate kaudu või VOLMET-infokanalitest. Edastatav informatsioon peab olema ühtses formaadis (vt § 36 lg 2) ja olema edastatud kiirustamata ja selgelt, viisil, mis võimaldab vastuvõtjal selle üleskirjutamist ja sellest arusaamist.

§ 36.  Meteoroloogilise informatsiooni edastamine lennujuhtimisüksuse poolt

  (1) Õhusõiduki meeskond võib küsida lennujuhtimisüksuselt enne väljumist meteoroloogilist informatsiooni järgmiselt: "TARTU TORN, ES-AAA LUBAGE VÄLJUMISINFO" / "TARTU TOWER, ES-AAA REQUEST DEPARTURE INFORMATION".

  (2) Lennujuhtimisüksuse poolt õhusõiduki meeskonnale edastatav informatsioon peab sisaldama täies mahus viimase kehtiva METAR-teate, kasutatava raja numbri ning vajadusel muu, õhusõiduki lendu puudutava olulise informatsiooni (navigatsiooniseadmete seisukord, lennuväljal või selle ümbruses kehtestatud piirangud, hoiatused, raja seisukord jne). Näiteks lennujuhtimisüksuse poolt edastatav info õhusõidukile ES-AAA: "ES-AAA, TARTU ILM AJAL 0950. TUUL 260 KRAADI 04 SÕLME CAVOK TEMPERATUUR MIINUS 10 KASTEPUNKT MIINUS 13 QNH1034 RADA 26, PIDURDUSOMADUS HEA" / "ES-AAA, TARTU MET-REPORT TIME 0950. WIND 260 DEGREES 04 KNOTS CAVOK TEMPERATURE MINUS 10 DEW POINT MINUS 13 QNH1034 RUNWAY 26 IN USE, BRAKING ACTION GOOD".

  Meeskonnapoolne vastus:

  "ES-AAA, ILMATEADE VASTUVÕETUD QNH1034 RADA 26" / "ES-AAA, WEATHER RECEIVED QNH1034 RUNWAY 26".

§ 37.  ATIS-teade

  Õhusõiduki meeskond peab võimalusel enne kahepoolse raadioside loomist vastava lennujuhtimisüksusega kuulama viimase ATIS-teate ja esimeses raadiosides teavitama lennujuhtimist vastuvõetud ATIS-e tähekoodist ja QNH-st (näiteks "ES-AAA, INFORMATSIOON ROMEO (R) [VASTU VÕETUDQNH1013" / "ES-AAA, INFORMATION ROMEO (R) [RECEIVED] QNH1013").

§ 38.  Informatsioon raja seisukorrast

  (1) Informatsioon raja seisukorrast võib sisaldada alljärgnevat:
  1) vesi (niiske, märg, veeloigud, veega kaetud), lumi, lörts, jää rajal;
  2) pidurdusomadus edastatuna puutekoha tsoonist (touch-down zone), keskpunktist (mid-point) ja raja lõpust (stop-end);
  3) piirangud rajal (näiteks nihutatud raja lävi tööde tõttu rajal);
  4) takistused;
  5) hoiatused tuulenihkest.

  (2) Raja pidurdusomadusi väljendatakse vastava mõõtmisseadmega mõõdetud koefitsientidena, mis edastatakse meeskonnale üldjuhul kahenumbrilise koodina, jättes ära koma. Koefitsiendid ja nendele vastavad ligikaudsed pidurdusomadused on toodud määruse lisas 5.

10. jagu Raadioside menetlused häda- ja sundolukorras 

§ 39.  Üldnõuded raadiosidele häda- ja sundolukorras

  (1) Hädaolukorra raadiotelefonside puhul tuleb esimeses kutses kasutada hädaolukorra signaali MAYDAY (soovitavalt kolm korda: "MAYDAY MAYDAY MAYDAY”).

  (2) Sundolukorra raadiotelefonside puhul tuleb esimeses kutses kasutada sundolukorra signaali PAN PAN (soovitavalt kolm korda: "PAN PAN, PAN PAN, PAN PAN”).

  (3) Häda- või sundolukorra raadiosides on lubatud ka häda- ja kiirteate signaalide korduv kasutamine.

  (4) Häda- või sundolukorras olevatele õhusõidukitele antavad teated peavad olema mahult ja sisult võimalikult piiratud, pidades silmas hetkeolukorda.

  (5) Häda- ja sundolukorra raadioteateid tuleb edastada aeglaselt ja iga sõna selgelt hääldades, hõlbustamaks teate üleskirjutamist.

  (6) Kui jaamalt, millele õhusõiduk teatab häda- või sundolukorrast, ei saada vastust, peavad §-des 42, 44, 47 ja 48 sätestatut järgides osutama abi kõik jaamad, mis on vastu võtnud häda- või sundolukorra teate, juhul kui jaam, millele teade on suunatud, ei vasta.

  (7) Häda- või sundolukorra raadiosidet tuleb pidada sagedusel, millel on edastatud häda- või sundolukorra teade senikaua, kuni on otstarbekas minna hädasignaali sagedusele 121,5 MHz või alternatiivsele VHF- või HF-sagedusele parema abi saamiseks.

11. jagu Raadioside hädaolukorras 

§ 40.  Hädaolukorra teade õhusõidukilt

  Hädaolukorra teadet alustatakse hädasignaaliga MAYDAY, soovitatavalt kolmekordselt edastatuna. Seejärel edastatakse hädateade sagedusel, mida hetkel kasutatakse ja mis sisaldab võimalikult täielikul kujul järgmiseid andmed selgesti hääldatuna ja kui võimalik, siis alltoodud järjestuses:
  1) kutsutava jaama kutsung (kui on aega ja võimalust);
  2) õhusõiduki kutsung;
  3) hädaolukorra kirjeldus;
  4) kapteni tegutsemisotsus;
  5) õhusõiduki asukoht: koht, lennukõrgus ja -suund (kurss);
  6) muu päästetöid puudutav oluline informatsioon.

§ 41.  Hädaolukorra teadet täiendavad meetmed

  (1) Lisaks §-s 40 kirjeldatule võib õhusõiduki meeskond võtta järgmised meetmed:
  1) anda hädateate rahvusvahelisel hädasignaali sagedusel 121,5 MHz või ükskõik millisel naabersagedusel;
  2) anda hädateate üldkasutataval raadiosagedusel (broadcast);
  3) anda hädateate veeteedel kasutatavatel raadioside sagedustel.

  (2) Õhusõiduki meeskond peab kasutama kõiki võimalikke vahendeid tähelepanu äratamiseks ja hädaolukorrast teatamiseks, kaasa arvatud asjakohase transponderi koodi 7700 valimine.

  (3) Teised jaamad peavad kõikide vahenditega abistama hädaolukorras olevat õhusõidukit.

  (4) Kui hädateade ei käi teate edastaja, vaid kellegi teise kohta ja seda on täiesti selgelt väljendatud, tuleb kasutada §-s 40 toodud loetelu asjakohaseid punkte ning adresseerida hädateade jaamale, millel on õhusõidukiga raadioside või mille vastutuspiirkonnas õhusõiduk asub. Näiteks järgmiselt:
  1) "TALLINN KONTROLL" / "TALLINN CONTROL""ES-AAA" / "ES-AAA"
  2) "VÕTSIN VASTU MAYDAY TEATE ÕHUSÕIDUKILT ES-LLL ÜTLEN UUESTI ES-LLL" / "HAVE INTERCEPTED MAYDAY FROM ESLLL I SAY AGAIN ES-LLL"
  3) "MOOTOR SEISKUS" / " ENGINE STOPPED"
  4) "SOORITAB HÄDAMAANDUMISE" / "EMERGENCY LANDING"
  5) (asukoht) /  (position)
  6) "KAKS INIMEST PARDAL" / "TWO PERSONS ON BOARD".

§ 42.  Meetmed jaamas, millele hädateade on adresseeritud või mis esimesena kinnitab hädateate vastuvõttu

  (1) Jaam, millele hädateade on adresseeritud või jaam, mis esimesena kinnitab hädateate vastuvõttu, peab:
  1) kohe teatama hädateate vastuvõtmisest;
  2) võtma enda peale hädaolukorra raadioside pidamise või selgelt ja täpselt määratledes andma sidepidamise üle, teatades sellest hädaolukorras olevale õhusõidukile;
  3) rakendama kohe meetmeid, mis tagaksid kogu vajaliku teabe võimalikult kiire jõudmise vastava ATS-üksuse ja varem kokku lepitud korras õhusõiduki käitaja esindaja käsutusse;
  4) hoiatama teisi jaamu, et hädaolukorra raadiosagedustele ei suunataks lisaks uut liiklust.

  (2) Meetmeid, mis seonduvad hädasoleva õhusõiduki või mistahes muu antud piirkonnas viibiva õhusõiduki ohutusega või mis mõjutavad piirkonda sisenevat lennuliiklust, rakendatakse võrreldes lõike 1 punktis 3 nimetatud õhusõiduki käitaja esindajale teatamise kohustusega eelisjärjekorras.

§ 43.  Raadiovaikuse nõue

  (1) Hädaolukorras oleval õhusõidukil või hädaolukorra raadiosidet pidaval jaamal on õigus nõuda raadiovaikust kas kõikidelt piirkonnas olevatelt jaamadelt või jaamalt, mis sekkub raadiosidesse hädaolukorras.

  (2) Raadiovaikuse nõudmiseks tuleb kasutada väljendit: "LÕPETAGE SAATED, MAYDAY" / "STOP TRANSMITTING, MAYDAY”. Seda väljendit tohivad kasutada vaid hädaolukorras olev õhusõiduk ja hädaolukorra raadiosidet pidav maapealne jaam.

§ 44.  Teiste jaamade tegevus

  (1) Hädaolukorra raadiosidel on eesõigus muu raadioside suhtes ning hädaolukorra raadiosidest teadlik jaam võib antud sagedusel töötada vaid juhul, kui:
  1) hädaolukord on tühistatud või hädaolukorra raadioside lõppenud;
  2) hädaolukorra raadioside on üle viidud teisele sagedusele;
  3) hädaolukorra raadiosidet pidav maapealne jaam annab selleks loa;
  4) see võib antud olukorras osutuda vajalikuks.

  (2) Hädaolukorra raadiosidest teadlik jaam, mis ise ei saa osutada abi, peab olema kuuldel, kuni abi saamine on selgunud.

§ 45.  Hädaolukorra raadioside ja raadiovaikuse lõpetamine

  (1) Kui õhusõiduk ei ole enam hädaolukorras, peab ta edastama teate, mis tühistab hädaolukorra, sisaldades väljendit: "TÜHISTAN HÄDAOLUKORRA" / "CANCEL DISTRESS".

  (2) Kui hädaolukorra raadiosidet pidav jaam saab teate, et hädaolukord on lõppenud, peab ta rakendama vahetuid meetmeid tagamaks selle teate võimalikult kiire edastamine:
  1) vastavale ATS-üksusele;
  2) varem kokku lepitud korras õhusõiduki käitajale või selle esindajale.

  (3) Hädaolukorra raadioside ja raadiovaikuse lõpetamiseks edastatakse sagedusel (või sagedustel), millel hädaolukorra sidet peeti, teade, mis sisaldab väljendit: "HÄDAOLUKORRA SIDE ON LÕPPENUD" / "DISTRESS TRAFFIC ENDED”.

  (4) Lõikes 3 nimetatud teate võib edastada vaid hädaolukorra sidet pidanud maapealne jaam, kui ta on saanud esimeses lõikes märgitud teate või on teadlik, et hädaolukord on lõppenud.

12. jagu Raadioside sundolukorras 

§ 46.  Sundolukorrast teatanud õhusõiduki tegevus

  (1) Enne sundolukorra teadet edastatakse kiirteate signaal PAN PAN (või PAN PAN MEDICAL, vt § 49) soovitatavalt kolm korda. Seejärel edastatakse sagedusel, mida hetkel kasutatakse, sundolukorra teade, mis sisaldab võimalikult täielikul kujul järgmiseid andmed selgesti hääldatuna ja kui võimalik, siis alltoodud järjestuses:
  1) kutsutava jaama kutsung;
  2) õhusõiduki kutsung;
  3) sundolukorra kirjeldus;
  4) kapteni tegutsemisotsus;
  5) õhusõiduki asukoht: koht, lennukõrgus ja -suund (kurss);
  6) muud vajalikud andmed.

  (2) Sundolukorra teade adresseeritakse reeglina jaamale, millel on õhusõidukiga raadioside või mille vastutuspiirkonnas õhusõiduk asub. Sundolukorra teate võib edastada ka üldkasutatavatel raadiosagedustel (broadcast), kui olukord seda nõuab.

§ 47.  Meetmed jaamas, millele sundolukorra teade on adresseeritud või mis esimesena kinnitab sundolukorra teate vastuvõttu

  (1) Jaam, millele sundolukorra teade on adresseeritud või jaam, mis esimesena kinnitab sundolukorra teate vastuvõttu, peab:
  1) teatama sundolukorra teate vastuvõtmisest;
  2) rakendama koheselt meetmeid, et oleks tagatud kogu vajaliku teabe võimalikult kiire jõudmine vastavale ATS-üksusele ja varem kokku lepitud korras õhusõiduki käitajale või selle esindajale;
  3) pidama vajadusel raadiosidet.

  (2) Võrreldes lõike 1 punktis 2 nimetatud õhusõiduki käitajale teatamise kohustusega rakendatakse meetmeid, mis seonduvad sundolukorras oleva õhusõiduki või mistahes muu antud piirkonnas viibiva õhusõiduki ohutusega või mis mõjutavad piirkonda sisenevat lennuliiklust, eelisjärjekorras.

§ 48.  Teiste jaamade tegevus

  Sundolukorra raadiosidel on eesõigus muu raadioside suhtes, välja arvatud hädaolukorra raadioside, ning kõik teised jaamad peavad vältima sellesse sekkumist.

§ 49.  Meditsiinilist vedu teostava õhusõiduki tegevus

  (1) 1949. a Genfi konventsioonide ja lisaprotokollide kohast meditsiinilist vedu teostava õhusõiduki endast teatamiseks ja selle äratundmiseks peab kiirteate signaalile PAN PAN järgnema meditsiinilist vedu tähistav raadiosides kasutatav väljend "MEDICAL” (hääldatakse eesti keeles ME-DI-KAL). Selle väljendi kasutamine annab teada, et väljendile järgnev teade käsitleb kaitsealust meditsiinilist vedu.

  (2) Lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) meditsiinilist vedu teostava õhusõiduki kutsung või muu õhusõiduki identifitseerimist võimaldav teave;
  2) meditsiinilist vedu teostava õhusõiduki asukoht;
  3) meditsiinilist vedu teostavate õhusõidukite arv ja tüüp/tüübid;
  4) kavandatud marsruut;
  5) arvestuslik stardi-, lennu- ja saabumisaeg;
  6) muu teave nagu lennukõrgus, kuuldeloleku sagedused, kasutatav keel ning transpondri töörežiimid ja -koodid.

§ 50.  Meetmed jaamas, millele on adresseeritud meditsiinilise veo teade või mis on sellise teate vastu võtnud

  Jaam, mis võtab vastu meditsiinilise veo teate, rakendab §-des 47 ja 48 toodud asjakohaseid sätteid.

13. jagu Raadioside juhul, kui õhusõiduki liikumisse on ebaseaduslikult sekkutud 

§ 51.  Ebaseaduslikust sekkumisest teate saanud jaama tegevus

  Jaam, millele on õhusõiduk, mille liikumisse on ebaseaduslikult sekkutud, edastanud vastavasisulise teate või esimene jaam, mis kinnitab sellise teate vastuvõttu, peab andma kõikvõimalikku abi, kaasa arvatud olukorrast teatamine vastavale ATS-üksusele ning kõikidele jaamadele, lennundusettevõtetele või isikutele, kes võivad vastavat olukorda kergendada või leevendada.

§ 52.  Õhusõiduki, mille lendu on ebaseaduslikult sekkutud, meeskonna tegevus

  Õhusõiduki meeskond, kelle õhusõiduki lendu on ebaseaduslikult sekkutud, peab võimaluse korral püüdma edastada üldsaatena hoiatusi VHF avariisagedustel ja teistel vastavatel sagedustel, v.a juhul, kui olukord pardal nõuab teisiti. Võimalusel tuleks kasutada ka teisi seadmeid nagu transponder, andmeside kanalid ja muud sidevahendid.

14. jagu Raadiopeiling 

§ 53.  Üksiku peilingaatori poolt antavad andmed õhusõiduki asukoha kohta

  Üksik peilingaator saab määrata õhusõiduki suuna vaid nimetatud peilingaatori suhtes.Üksikult töötav peilingaatorjaam annab sellekohasel palvel järgmisi andmeid õhusõiduki asukoha kohta jaama suhtes:
  1) tegelik peiling jaamast õhusõidukile, kasutades lühendit QTE või muud vastavat väljendit;
  2) tegelik lennusuund, mida õhusõiduk võib kasutada tuulevaikuses lennuks peilingaatori poole, kasutades lühendit QUJ või muud vastavat väljendit;
  3) õhusõiduki magnetpeiling jaamast õhusõidukile, kasutades lühendit QDR (peamiselt kasutatav VFR-lendudel) või muud vastavat väljendit;
  4) magnetiline lennusuund, mida õhusõiduk peab kasutama tuulevaikuses lennuks peilingaatori poole, kasutades lühendit QDM (peamiselt kasutatav VFR-lendudel) või muud vastavat väljendit.

§ 54.  Peilingaatorjaamade võrgu poolt antavad andmed õhusõiduki asukoha kohta

  Kui peilingaatorid tegutsevad rühmana (peilingaatorjaamade võrk), edastavad nad peilimistulemused viivitamata peapeilingaatorjaamale õhusõiduki asukoha määramiseks.

  Peilingaatorjaam annab sellekohasel palvel õhusõidukile tema asukoha ühel järgmistest viisidest:
  1) asukoht määramisjaama suhtes või pikkus- ja laiuskraadides, kasutades lühendit QTF või muud vastavat väljendit;
  2) tegelik peiling jaamast või teatud punktist, kasutades lühendit QTE või muud vastavat väljendit ja õhusõiduki kaugus peilingaatorist või punktist, kasutades lühendit QGE või muud vastavat väljendit;
  3) magnetlennusuund, mida õhusõiduk peab kasutama tuulevaikuses lennuks peilingaatori või teatud punkti poole, kasutades lühendit QDM või muud vastavat väljendit ja õhusõiduki kaugus peilingaatorist või punktist, kasutades lühendit QGE või muud vastavat väljendit.

§ 55.  Raadiopeilimise teenuse küsimine

  (1) Peilingut või asukohta peab õhusõiduki meeskond küsima selle eest vastutavalt jaamalt või jaamalt, mis kontrollib raadiopeilimisvõrku.

  (2) Peilingaatori või peilingaatorite valmisolekul peab õhusõiduki meeskonna poolt välja kutsutud jaam paluma õhusõiduki meeskonnalt raadiopeilimise teostamiseks saatjasignaali või vastava Q-lühendi (vt. 3. lisa "Kutsungid ja koodid" ) kasutamist ja vajadusel teatama õhusõiduki meeskonnale kasutatava sageduse, saate korduste arvu, saateaegade pikkuse ja muud saadet puudutavad nõuded.

  (3) Õhusõiduki meeskond, kes palub raadiopeilimise teenust, peab saate lõpus kordama oma kutsungit. Kui saade oli nii lühike, et peilingaator ei saanud peilingut määrata, peab õhusõiduki meeskond edastama pikema saate, mis koosneb kahest umbes 10-sekundilisest osast või alternatiivina peilingaatori küsitud teate.

  (4) Kui peilingaator ei ole rahul saadud peilinguga, peab ta paluma õhusõidukil saadet korrata.

§ 56.  Peilingaatori poolt edastatav teave

  (1) Kui õhusõiduk on küsinud peilingut või lennusuunda, peab peilingaator andma teabe järgmisel kujul:
  1) Q-lühend või muu vastav väljend;
  2) õhusõiduki või peilingaatori peiling kraadides;
  3) vajadusel peilingu klass;4 vajadusel peilingu aeg.

  (2) Kui õhusõiduk on palunud asukohaandmeid, peab peilingaator kõigi samaaegsete peilingute alusel määrama õhusõiduki asukoha ja teatama sellest õhusõidukile järgmisel kujul:
  1) Q-lühend või muu vastav väljend;
  2) asukoht;
  3) asukoha täpsusklass;
  4) asukoha määramise aeg.

  (3) Saanud peilingu, lennusuuna või asukoha, peab õhusõiduk seda kordama ning saama seejärel kinnituse või paranduse.

§ 57.  Võrdluspunkti kasutamine

  (1) Kui asukohateated antakse peilinguna või lennusuuna ja kaugusena teatud punktist, mis ei ühti teate edastanud jaama asukohaga, tuleb nimetatud punktiks võtta lennuväli, asula või geograafiline punkt. Seejuures tuleks eelistada lennuvälja.

  (2) Kui võrdluspunktina kasutatakse suurt linna või asulat, tuleb peiling või lennusuund anda selle keskpunktist mõõdetuna.

§ 58.  Pikkuse ja laiusena väljendatavad asukohateated

  Kui asukohateated antakse pikkuse ja laiusena, tuleb asukoht teatada kraadides ja minutites, millele järgneb täht N, S, E või W. Raadiosides kasutatakse sõnu:
  1) "PÕHJALAIUS" / "NORTH";
  2) "LÕUNALAIUS" / "SOUTH";
  3) "IDAPIKKUS" / "EAST";
  4) "LÄÄNEPIKKUS" / "WEST".

§ 59.  Peilingute ja asukohateadete klassid

  (1) Sõltuvalt peilingaatorjaama tasemest klassifitseeritakse peilingud nende täpsuse põhjal järgmiselt:
  1) klass A – täpsus ± 2°;
  2) klass B – täpsus ± 5°;
  3) klass C – täpsus ± 10°;
  4) klass D – täpsus väiksem kui klassis C.

  (2) Sõltuvalt peilingaatorjaama tasemest klassifitseeritakse asukohateated nende täpsuse põhjal järgmiselt:
  1) täpsusklass A – täpsus ± 9,3 km (5 NM);
  2) täpsusklass B – täpsus ± 37 km (20 NM);
  3) täpsusklass C – täpsus ± 92 km (50 NM);
  4) täpsusklass D – täpsus väiksem kui klassis C.

§ 60.  Peilingu, lennusuuna või asukohateate andmisest keeldumine

  Peilingaatorjaam võib keelduda peilingu, lennusuuna või asukohateadete andmisest, kui tingimused on ebarahuldavad või kui peilingaator ei asetse jaama kalibreerimisparameetrites. Õhusõiduki meeskonnale tuleb sellisel juhul teatada keeldumise põhjus.

§ 61.  Korduv peilingute, lennusuundade või asukohateadete küsimine

  (1) Kui õhusõiduki meeskond küsib korduvalt mitmeid peilinguid või lennusuundi, peab ta kutsuma peilingaatorit vastaval sagedusel ja paluma teenust lühendiga QDL, millele järgneb konkreetsele palvele vastav Q-lühend. Kui peilingute andmine on juba alanud, võib raadiosidet pidada ilma jaama kutsungit kasutamata, eeldusel, et sellest ei tulene vääritimõistmist.

  (2) Lõikes 1 kirjeldatud QDL-menetluse korral, kui õhusõiduk küsib korduvalt asukohaandmeid, peab peilingaatorijaamalt saadud andmed teatama õhusõiduki meeskonnale järgmisel kujul:
  1) õhusõiduki kutsung;
  2) Q-lühend või muu vastav väljend;
  3) asukoht.

15. jagu Lennujuhi ja piloodi vaheline andmeside 

§ 62.  Lennujuhi ja piloodi vahelise automatiseeritud infovahetuse- ja juhtimissüsteemi üldised nõuded

  (1) Maapealne ja õhusõidukis olev lennujuhtimisüksuse ja piloodi vaheline automatiseeritud infovahetuse- ja juhtimissüsteem (Controller-pilot data link communications – CPDLC, edaspidi CPDLC-süsteem) peab võimaldama teadete kuvamise, vajadusel väljaprintimise ja salvestamise viisil, mis tagab vajadusel nende taastamise. Teadete tekstikujuline edastus peab olema võimalik inglise keeles.

  (2) CPDLC-süsteemi maapeal ja õhusõidukis olevad seadmed peavad tagama lennujuhile ja piloodile kõikide operatsiooniliste teadete õigeaegse ja korrektse vastuvõtu, arusaamise ning kinnitamise.

  (3) CPDLC-süsteem peab võimaldama edastada kiirteateid ja nendega seotud tähised, mis kuvatuna tagavad piisavalt kiire tähelepanu osutamise prioriteetsetele teadetele.

  (4) Lennujuhil peab olema tagatud võimalus vastata kõikidele teadetele, kaasa arvatud hädaolukorra teated, edastada lubasid, korraldusi ja nõuandeid, samuti küsida informatsiooni ja varustada vajadusel ise pilooti informatsiooniga.

  (5) Piloodil peab olema võimalus vastata teadetele, küsida lubasid ja informatsiooni, edastada informatsiooni ja vajadusel hädaolukorra teadet.

  (6) Nii lennujuhil kui piloodil peab olema võimalus edastada teateid, mis ei ole vastavuses etteantud formaadile (näiteks vabas tekstis sõnumid).

  (7) CPDLC-süsteemi kaudu edastatavatele teadetele ei nõuta raadiosides kinnitust (tagasi lugemist).

§ 63.  Side loomine ja lõpetamine CPDLC-süsteemi kaudu

  (1) Side CPDLC-süsteemi kaudu tuleb luua siis, kui on olemas veel kahepoolne raadioside.

  (2) Lennujuhti ja pilooti peab teavitama CPDLC-süsteemi kaudu piisava side loomisest, samuti sellest, kui side on taasloodud peale katkemist.

  (3) Kui õhusõidukis olevad CPDLC-süsteemi seadmed on tuvastanud, et CPDLC-süsteem on valmis operatsiooniliseks kasutamiseks, edastavad nad CPDLC-süsteemi maapealsetele seadmetele teate elemendi: CURRENT DATA AUTHORITY.

  (4) CPDLC-süsteemi kaudu teadete edastamise lõpetamine toimub samaaegselt kahepoolse raadioside loomisega.

§ 64.  Operatsiooniliste teadete edastamine

  (1) Lennujuht ja piloot võivad koostada CPDLC-süsteemi kaudu edastamiseks teateid, kasutades kas määratud teadete gruppe, vaba teksti või nende kombinatsiooni.

  (2) Koostatud teade võib koosneda maksimaalselt viiest elemendist, millest kaks võivad sisaldada marsruudiloa parameetreid. Vältida tuleb pikkade, mitmete erinevate lubade elemente sisaldavate teadete edastamist, samuti, samaaegselt lubasid ja informatsiooni sisaldavate teadete edastamist.

§ 65.  Teadet iseloomustavad tähised

  Teadet iseloomustavaid tähised on kiirteade (urgency), hoiatusteade (alert) ja vastusteade (response). Kui edastatav teade sisaldab erinevate teadete elemente, siis kõige kõrgema prioriteediga teate tähis jääb iseloomustama kogu teadet.

§ 66.  Kiirteade

  Kiirteate tähis määrab vastuvõetud teadete prioriteetsusjärjekorra lõppkasutaja jaoks. Kiirteate tähised on järgmised:
  1) D – hädaolukorra teade (distress), 1. prioriteet;
  2) U – sundolukorra teade (urgent), 2. prioriteet;
  3) N – normaalteade (normal), 3. prioriteet;
  4) L – madala prioriteediga teade (low)4. prioriteet.

§ 67.  Hoiatusteade

  Hoiatusteate tähis määrab hoiatuse tüübi teate vastuvõtmisel. Hoiatusteate tähised on järgmised:
  1) H – kõrge prioriteet (high)1. prioriteet;
  2) M – keskmise prioriteediga teade (medium)2. prioriteet;
  3) L – madala prioriteediga teade (low)3. prioriteet;
  4) N – häire pole vajalik (no alerting required)4. prioriteet.

§ 68.  Vastusteade

  (1) Vastusteate tähis määrab kehtiva vastuse edastatud teate elemendile. Vastusteate tähised maalt õhusõidukile ja õhusõidukilt maapealsele jaamale, samuti vastusteadete näited on toodud määruse lisas 6.

  (2) Kui edastatakse teade, mis koosneb mitmest erinevast elemendist ja vastus sellele koosneb ühest vastuse elemendist, on see vastuseks kogu edastatud teatele. Näiteks:
  1) edastatav teade: "CLIMB TO FL310 (element 1) MAINTAIN MACH .84 (element 2)";
  2) vastus: "WILCO (vastus elementidele 1 ja 2)".

  (3) Kui lennujuhi poolt edastatud teates oleva üksiku loa elementi või loas esinevatest mitmest elemendist üht ei ole võimalik täita, edastab piloot vastuse "UNABLE” kogu teatele.

  (4) Kui piloodi poolt edastatud teates esitatud üksikut soovi või mitmest elemendist koosnevat esitatud soovist üht ei ole võimalik lubada, edastab lennujuht teate "UNABLE", mis on vastuseks teates edastatud kõigile elementidele.

  (5) Kui lennujuht saab anda loa või nõustuda piloodi edastatud teates mitmest elemendist koosneva soovi ühe elemendiga, tuleb edastada teade vastava loaga selle konkreetse elemendi kohta ning ka osade kohta, millega ei saanud nõustuda (alternatiivse loa edastamine). Näiteks:
  1) teade meeskonnalt lennujuhtimisele:"MAINTAINING FL310

REQUEST CLEARANCE YQM YYG TTT YQX TRACK

X EINN FPL EDDF

REQUEST CLIMB FL350

WE CAN ACCEPT FL390 AT 1139Z

REQUEST MACH .84";
  2) vastus lennujuhtimiselt meeskonnale:"CLEARED YQM YYG TTT YQX TRACK

X EINN FPL EDDF

CLIMB TO FL350

REPORT REACHING

CROSS 52N 30W AT OR AFTER 1150Z

NO SPEED RESTRICTION".

  (6) Kui teade koosneb rohkem kui ühest elemendist ja teate tähiseks on Y, siis kasutatav vastusteade sisaldab sama arvu vastuseid samas järjekorras. Näiteks mitmest elemendist koosnev teade lennujuhilt piloodile, mis sisaldab teksti "CONFIRM SQUAWKWHEN CAN YOU ACCEPT FL410",

  peab saama õhusõiduki meeskonnalt vastuse järgmises formaadis:

  "SQUAWKING 5525

  WE CAN ACCEPT FL410 AT 1636Z".

§ 69.  Häda- ja sundolukorrad, seadmete rikked

  (1) Kui edastatakse hädaolukorra teade, peab lennujuht kinnitama teate vastuvõtmist esimesel võimalusel.

  (2) Lennujuht peab piloodileedastatud lendu ebaseadusliku sekkumise teatele vastama "ROGER 7500".

  (3) Lennujuht peab piloodile CPDLC-süsteemi kaudu edastatud hädaolukorra või sundolukorra teatele vastama "ROGER".

  (4) Kui teade eeldab kinnitust või operatsioonilist vastust, kuid seda ei ole vastu võetud, peab lennujuht või piloot edastama hoiatusteate.

  (5) Kui CPDLC-süsteemi töös esineb häireid, peab lennujuht või piloot edastama võimalikult kiiresti hoiatusteate.

  (6) Kui lennujuht või pilootsaavad hoiatusteate CPDLC-süsteemi töö häiretest, kuid on vajadus sideks enne võimalike süsteemi töö häirete taastamist, tuleb võimalusel taastada kahepoolne raadioside ja alustada seda vastavat informatsiooni edastava fraasiga: "CPDLC FAILURE".

  (7) CPDLC-süsteemi maapealsete seadmete häirete korral edastab lennujuht üldsaatena kõikidele jaamadele sellest teate: "ALL STATIONS CPDLC FAILURE", millele järgneb teadet edastava jaama kutsung.

  (8) Kui maapealne või õhusõiduki pardal olev CPDLC-süsteemi seade edastab teate "ERROR", peab teates olema näidatud ka põhjus.

3. peatükk RAADIOSIDES KASUTATAVAD FRAASID 

§ 70.  Üldnõuded

  (1) Lennunduse raadiosides kasutatakse määruse lisas 7 toodud fraase. Operaator peab teadma nende väljendite tähendust, oskama neid kasutada ning olema suuteline neist aru saama raadiosides.

  (2) Järgnevad sõnad võib raadiosides jätta ära, juhul kui see ei too kaasa arusaamatusi või väärtõlgendusi:
  1) "pinna-” tuule suuna ja kiiruse teates;
  2) "kraadi” radarikontrolli poolt antavates suundades;
  3) "pilved” ja "kõrgus” ilmateadetes;
  4) "millimeetrid” või "hektopaskalid” õhurõhuteates.

  (3) Viisakusavaldusi tuleb raadiosides vältida.

  (4) Sõna "VIIVITAMATA" / "IMMEDIATELY” kasutatakse vaid siis, kui lennuohutus nõuab viivitamatut tegutsemist.

  (5) Sõna "START" / "TAKE-OFF” kasutatakse ainult juhul, kui õhusõidukile antakse stardiluba või kui see luba katkestatakse.

  (6) Muudel juhtudel kasutatakse sõnu: "VÄLJUMINE" / "DEPARTURE” või "ÕHUS" / "AIRBORNE”.

  (7) Lennutegevusel RVSM õhuruumis või lennul läbi RVSM õhuruumi peab piloot, kelle õhusõidukil ei ole "RVSM-lubatud” staatust, teatama oma staatusest 7. lisa punktis 1.1.12 toodud fraase kasutades:
  1) avakutsungis ükskõik millisel kanalil RVSM õhuruumis;
  2) iga kord, kui ta soovib muuta lennutasandit;
  3) iga kord, kui ta loeb tagasi lennutasandi muutmisega seotud loa.Lennujuhtimisüksus peab kinnitama arusaamist RVSM-staatuseta õhusõidukist.

§ 71.  Tingimusluba

  (1) Tingimusluba "PÄRAST MAANDUVAT ÕHUSÕIDUKIT…” / "BEHIND LANDING AIRCRAFT…”, võib kasutada aktiivse raja suhtes vaid siis, kui asjasse puutuvad õhusõidukid või sõidukid on visuaalselt nähtavad nii lennujuhile kui piloodile. Õhusõiduk või sõiduk, mis oli antud loas tingimuseks, peab olema õhusõidukist või sõidukist enne loa järgi liikumise alustamist möödunud.

  (2) Tingimusluba peab alati koosnema järgmistest osadest alltoodud järjekorras:
  1) õhusõiduki /sõiduki kutsung;
  2) tingimus;
  3) luba;
  4) tingimuse lühike kordus.Näiteks:"SAS007 BEHIND BOEING737 ON SHORT FINAL, LINE UP BEHIND” /

"PÄRAST MAANDUVAT BOEING737 LÜHIKESES FINAALIS JOONDU RAJALE JÄREL”.

§ 72.  Ruleerimisluba

  Õhusõidukile antavas ruleerimisloas tuleb kasutada fraasi "RULEERI” / "TAXI”. Muudel juhtudel, kaasa arvatud sõidukite liikumisel manööverdusalal, tuleb kasutada fraasi "SUUNDU” / "PROCEED”.

Juhan Parts
Minister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4 

Lisa 5 

Lisa 6 

Lisa 7 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json