Teksti suurus:

Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:RT I, 11.03.2014, 4

Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord1

Vastu võetud 04.03.2014 nr 16

Määrus kehtestatakse ehitusseaduse § 381 lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus kehtestab elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise korra.

 (2) Nõuded kehtestatakse kasutamise otstarbe alusel järgmiste hoonete energiaauditi aruannetele:
 1) ühe korteriga elamud;
 2) kahe või mitme korteriga elamud;
 3) hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned.

 (3) Käesolevas määruses sätestatud nõuded kehtivad ka mitme kasutamise otstarbega hoones, milles eluruumide pind ületab mitteeluruumide pinda.

§ 2.  Terminid

 (1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) hoone energiabilanss – energia kasutuse analüüsi tulemusena saadav tarnitud energia ja energiavajaduse tasakaal. Energiabilansis kajastatakse hoone energia kadude jaotust sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks), tarbevee soojendamiseks, tehnosüsteemide ja elektriseadmete kasutamiseks ning energiaallikate jaotuskadude kompenseerimiseks;
 2) hoone välispiire – piirdetarind, mis eraldab ruumi välisõhust või pinnasest (näiteks välissein, sokkel, aken, välisuks, põrand pinnasel, põrand välisõhu kohal, katuslagi, mitteköetava pööningu põrand ja muud seesugused);
 3) kaugküte ja -jahutus – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessis;
 4) sisekliima loger – sisekliimat iseloomustavaid parameetreid automaatselt ja regulaarselt, kuid mitte harvemini kui 1 kord 60 minuti jooksul, salvestav seade, mille lugemid on kättesaadavad ja digitaalkujul esitatavad;
 5) energiatõhususmeede – iga ehituslik või muu tegevus või nende kompleks, mille rakendamisel eelduslikult väheneb hoone energiatõhususarvu väärtus. Energiatõhususmeede võib sealhulgas olla seadme või süsteemi paigaldamine, seadistamine või automatiseerimine või üldiste soovituste andmine tarbimisharjumuste muutmiseks;
 6) parendusmeede – iga ehituslik või muu tegevus, mille rakendamisel ei lange hoone energiavajadus, kuid mis on oluline sisekliima, hoone säilivuse või süsteemi normaalse toimivuse seisukohast;
 7) meetmete pakett – valik ehituslikke või muid tegevusi, mis sisaldab nii energiatõhusus- kui parendusmeetmeid. Meetmete paketi rakendamise tulemusena ei tohi halveneda ruumide sisekliima ja hoone säilivus. Paketis sisalduvad meetmed viiakse ellu terviklikult.

 (2) Ülejäänud käesolevas määruses kasutatavad terminid on samased majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013. a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord” §-s 2 ja Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded” §-s 2 toodud terminitega.

§ 3.  Energiaauditi tellija ja energiaauditi ulatus

 (1) Elamu energiaauditi võib tellida igaüks.

 (2) Tellija ja energiaauditi tegija võivad kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas energiaauditi mahus.

§ 4.  Energiaauditit tegev ettevõtja

 (1) Energiaauditit tegev ettevõtja on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas energiaauditi objektiks oleva ehitise projekteerijast, ehitajast, omanikujärelevalve tegijast, energiaauditi objektiks olevasse ehitisse või selle osasse paigaldatavate või paigaldatud ehitustoodete importijatest, levitajatest ning tootjatest.

 (2) Energiaauditi tegemist juhib ja energiaauditi tegija nimel esitab seisukohti ehitusseaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastav energiaauditi tegevusala vastutav spetsialist (edaspidi vastutav spetsialist).

 (3) Toiminguteks, milleks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastutaval spetsialistil pädevus puudub, kaasab energiaauditi tegija sobiva pädevusega teisi asjatundjaid.

§ 5.  Energiaauditi aruande lähteandmed ja nende kogumine

 (1) Energiaauditi aruande koostamiseks peavad olemas olema hoone energia, vee ja kütuse tarbimisandmed vähemalt ühe täisaasta kohta.

 (2) Energiaaudit tehakse hoone ülevaatuse, kogutud andmete, varem mõõdetud tarbimisandmete ja arvutusliku analüüsi põhjal.

 (3) Energiaauditi aruandes tuleb viidata andmete päritolule.

 (4) Tellija või tema esindaja teeb energiaaudiitorile kättesaadavaks:
 1) tellija kontaktandmed;
 2) hoone üldandmed – hoone aadress, ehitisregistri kood, ehitusaasta, hoone kasutamise otstarve, köetav pind, suletud netopind, eluruumide pind, korruste arv, hoone maht, hoone köetav ruumala, korterite arv;
 3) hoone energia, vee ja kütuse tarbimisandmed vähemalt ühe täisaasta lõikes või olemasolu korral viimase kolme aasta andmed ja võimaluse korral kuude lõikes;
 4) varasemate energiatõhusust mõjutavate ehitustööde loetelu koos ehitusprojektiga ja ehitamise tehniliste dokumentidega nende olemasolu korral;
 5) teadaolevad andmed hoonele laienevate kitsenduste kohta, sealhulgas miljööväärtuslik ala või objekt ning muinsuskaitselised piirangud;
 6) muud energiaauditi koostamiseks vajalikud andmed.

 (5) Tellija või tema esindaja kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et energiaaudiitorile kättesaadavaks tehtud andmed on temale teadaolevalt tõesed andmed hoone ja hoone energiakasutuse kohta.

 (6) Energiaauditi tegijal on kohustus kontrollida elamu tehniliste andmete õigsust juhul, kui ta kahtleb riiklikest registritest, teistest andmebaasidest või tellijalt saadud info täpsuses. Energiaaudit koostatakse tegelike andmete põhjal, registrite ning andmebaaside erinevused tegelikust olukorrast kajastatakse energiaauditi aruandes.

§ 6.  Energiaauditi aruande koostamiseks vajalikud uuringud ja mõõdistused

 (1) Hoone sisekliima olukorrast ülevaate saamiseks ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide töövõime hindamiseks vestleb energiaauditi tegija kogu hoone sisekliimast ja tehnosüsteemide probleemidest ülevaadet omava isikuga või kaardistab olukorra elanike poolt täidetavate ankeetidega. Energiaaudiitor lähtub sisekliima mõõdistuste läbiviimisel hoone sisekliima ülevaate saamise käigus kogutud infost.

 (2) Energiaauditi koostamise käigus viib energiaaudiitor läbi minimaalselt ühe järgnevas loetelus toodud mõõdistustest:
 1) temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse ja süsihappegaasi taseme pisteline mõõdistamine eluruumides, mis moodustavad vähemalt 5% hoone köetavast pinnast, kuid mitte vähem kui kolmes korteris ja köetavates trepikodades ning keldrites. Juhul kui elamus on vähem kui kolm korterit, viib energiaaudiitor mõõdistused läbi kõigis olemasolevates korterites;
 2) õhuvahetuse mahtude või õhu liikumiskiiruse mõõtmine ventilatsiooni väljatõmbe ja sissepuhke avades;
 3) välispiirete termograafiline ülevaatus soojapidavuse probleemide visualiseerimiseks ja külmasildade kriitilisuse määramiseks temperatuuriindeksi meetodil;
 4) tehnosüsteemide töö efektiivsuse kontrolli termograafilisel või muul temperatuuride mõõtmise meetodil;
 5) eluruumi temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse ajalise muutumise salvestamine sisekliima logeritega vähemalt seitsme järjestikuse ööpäeva jooksul koos välistemperatuuri registreerimisega.

 (3) Mõõtmised viiakse läbi, kui välisõhu temperatuur on valdavalt alla +5 °C, hoone tehnosüsteemid on sisse lülitatud ja oma tavapärases töörežiimis.

 (4) Kokkuleppel tellijaga võib lisaks loetletud mõõdistustele teha muid mõõdistusi, kaasates vastavaid asjatundjaid, või mõõdistustest loobuda. Mõõdistustest loobumise kokkulepe fikseeritakse energiaauditi aruande koosseisus.

§ 7.  Energiaauditi aruande koosseis

 (1) Energiaauditi tulemused vormistatakse energiaauditi aruandena.

 (2) Energiaauditi aruanne koosneb järgmistest osadest:
 1) tiitelleht;
 2) eessõna;
 3) ülevaade hoonest ning selle energiatarbest;
 4) ülevaade teostatud mõõtmistest, nende olemasolul;
 5) energiaauditi tulemuse ülevaade;
 6) lisad.

 (3) Energiaauditi aruande eessõnas esitatakse:
 1) energiaauditi koostamise eesmärk;
 2) energiaauditi aluseks võetud energia- ja veetarbimise andmed ning hind;
 3) ülevaade mõõdistamiste teostamise põhimõtetest;
 4) selgitus, millistel alustel on koostatud meetmete paketid ning hinnang nende otstarbekusele;
 5) meetmete pakettide koostamisel arvesse võetavad hoonele laienevad kitsendused;
 6) kaasatud asjatundjate nimed;
 7) selgitus, kas energiaauditi aruandes esitatud hinnad on esitatud käibemaksuga või käibemaksuta.

 (4) Hoone ning selle energiatarbimise ülevaates esitatakse:
 1) hoone paiknemise skeem või hoone asukoha aerofoto koos lühikirjeldusega asukohast;
 2) hoone üldandmed vastavalt käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktile 2;
 3) andmed varasemate energiatõhusust mõjutavate tööde kohta;
 4) mõõdistuste läbiviimise kirjeldus, ülevaade mõõdistamiseks kasutatud seadmetest ja mõõdistustulemuste kokkuvõte;
 5) ülevaatuse ja mõõtmiste tegemise kuupäevad ning välisõhu keskmine temperatuur mõõtmisperioodil, mõõtmiste olemasolul;
 6) energia- ja veevarustuse üldiseloomustus;
 7) hoone energia, vee ja kütuse tarbimisandmed vähemalt ühe täisaasta lõikes või olemasolu korral viimase kolme aasta andmed ja võimaluse korral kuude lõikes;
 8) hoone energiabilanss, mille komponendid on välja toodud eraldi ridadel.

 (5) Energiaauditi tulemuse ülevaates esitatakse:
 1) lühikokkuvõte hoone energia- ja veetarbest koos vastavate tarbimisandmetega;
 2) lühikokkuvõte hoone sisekliimast koos vastavate mõõtmiste ja uuringute analüüsiga nende olemasolul;
 3) minimaalselt kolmeks meetmete paketiks jagatud energiatõhusus- ja parendusmeetmed, milles on ära toodud hoone osad, millele meedet planeeritakse, meetme kirjeldus, ligikaudne eeldatav maksumus ja eeldatav eluiga, meetmete maksumuste summa ja lihttasuvusaeg ning vajadusel ja võimalusel eluea kulude analüüs;
 4) prognoositavate muutuste kirjeldus hoones pärast vastava meetmete paketi realiseerimist;
 5) hoone energia- ja veesäästupotentsiaali graafikud, kus on kõrvutatud tarbimised olemasolevas olukorras ning meetmete paketi rakendamisel;
 6) arvutuste aluseks võetud meetmete maksumused, energia, kütuste ja vee hinnad;
 7) meetmete pakettide võrdlev kirjeldus, koos põhjenduste ja soovitustega.

 (6) Energiaauditi aruande lisades esitatakse järgmised andmed ja arvutused:
 1) kasutatud mõõtevahendite tehnilised andmed;
 2) kokkuvõte korterite sisekliima ankeetide analüüsist või vestlusest hoone sisekliimast ülevaadet omava isikuga;
 3) auditi tellija poolt esitatud tarbimisandmed;
 4) energiaarvutused ning meetmete paketid koos lähtesuuruste, tegurite ja suuruste selgitustega;
 5) ehituslikke, tehnilisi või muid puudusi illustreerivad fotod koos kirjeldustega;
 6) hoone tehnilise ülevaatuse ja termograafilise ülevaatuse aruanne selle olemasolul;
 7) olulised väljavõtted hoone ehitusprojekti välispiirete ja tehnosüsteemide osadest nende olemasolul.

 (7) Tellija soovil koostatakse energiaauditi käigus energiamärgis ja kantakse see riiklikusse ehitisregistrisse.

 (8) Energiaaudiitor julgustab olulist rekonstrueerimist vajava hoone omanikke, eriti kui selline hoone on riigi- või kohaliku omavalitsuse valduses, meetmete pakettide ülevaates kaaluma üleminekut suure tõhususega tehnosüsteemidele, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav ning mõistlik. Suure tõhususega tehnosüsteemid on muuhulgas soojuspump, taastuvatest energiaallikatest toodetud energial põhinev detsentraliseeritud energiavarustussüsteem, elektri ja soojuse koostootmise süsteem, kaug- ja lokaalküte või kaug- ja lokaaljahutus, eriti kui see põhineb täielikult või osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energial.

§ 8.  Nõuded energiaauditi aruande vormistusele

 (1) Energiaauditi aruanne peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Lisaks peavad energiaauditi aruandes esitatud meetmete paketid ja muud üldised soovitused olema vormistatud selliselt, et need oleksid mõistetavad ka spetsiifilisi teadmisi mitteomavale isikule.

 (2) Energiaauditi aruanne varustatakse tiitellehega, millel esitatakse:
 1) töö number;
 2) töö nimetus;
 3) energiaauditi objektiks oleva elamu aadress või aadressid;
 4) objekti iseloomustav foto;
 5) objektiks oleva elamu lühikirjeldus;
 6) energiaauditi aruande koostaja ärinimi, kontaktandmed, äriregistri kood;
 7) auditi aruande allkirjastamise aeg;
 8) tellija nimi ja kontaktandmed;
 9) vastutava spetsialisti nimi ja allkiri.

 (3) Energiaauditi aruande, sealhulgas eessõna, joonise, tabeli, graafiku ja muu lisatud materjali iga leht tuleb varustada vähemalt järgmiste andmetega:
 1) töö number;
 2) töö nimetus;
 3) elamu aadress või aadressid;
 4) koostaja ärinimi;
 5) lehekülje number ja lehekülgede arv dokumendis.

 (4) Energiaauditi aruanne võib olla välja antud digitaalselt ja allkirjastatud digitaalselt. Sellisel juhul lisatakse allkirja kohale kaldkriipsude vahele sõnad „/allkirjastatud digitaalselt/”.

§ 9.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2014. a.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35).

Juhan Parts
Minister

Marika Priske
Kantsler

/otsingu_soovitused.json