Teksti suurus:

Teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määruse nr 106 „Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele” muutmine

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.03.2014
Avaldamismärge:RT I, 11.03.2014, 5

Teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määruse nr 106 „Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele” muutmine

Vastu võetud 04.03.2014 nr 17

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel.

Teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määruses nr 106 „Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Asjakohasel juhul tuleb kemikaali käitlemiskohas määratleda plahvatusohutsoonid ning kasutada vastavale plahvatusohutsoonile sobivaid seadmeid.1”;

3) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 181 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse ammooniumnitraadi, mille ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on üle 28%, käitlemisele.”;

5) paragrahvi 181 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 182 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 183 lõiked 1 kuni 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ammooniumnitraati tuleb hoida muudest kemikaalidest eraldatult, ühekorruselises pööninguta ja keldrita, sademekindlas, lukustatavas, tulekindlas ehitises.

(2) Ammooniumnitraadi koguseid, mis jäävad alla ohtliku ettevõtte ohtlikkuse alammäära, võib hoida ka ühekorruselises hoidlas tingimusel, et ammooniumnitraadi hoiuruum moodustab omaette tuletõkkesektsiooni ja hoidla ülejäänud osa kuulub vähemalt tulepüsivusklassi TP2.

(3) Pakitud ammooniumnitraadi ladustamisel virnades peab virnade omavaheline kaugus ning kaugus seintest ja laest olema selline, et võimaliku detonatsiooni korral oleks välditud detonatsiooni edasikandumine teistele virnadele. Virnas ladustatava pakitud ammooniumnitraadi maksimaalne kogus ja virna ohutud kaugused määratakse üldtunnustatud metoodika alusel. Käitleja peab tõendama üldtunnustatud metoodikast lähtumist.”;

8) paragrahvi 184 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ammooniumnitraadi hoidlaehitise asukohavalikul lähtutakse kehtivatest nõuetest ja arvestatakse ladustatava ammooniumnitraadi maksimumkoguseid ning riskide maandamiseks rakendatavaid abinõusid. Kui ettevõtte riskianalüüsist ei nähtu teisiti, on ammooniumnitraadi hoidlaehitise kaugus elurajoonidest, hotellidest, ravi- ja lasteasutustest, staadionitest ning muudest üldkasutatavatest hoonetest ja avalikest raudteedest ja põhimaanteedest vähemalt 500 meetrit, tehastest ja muudest tööstusrajatistest vähemalt 50 meetrit. Kaugusenõue avalikust raudteest ja põhimaanteest kehtib ainult puistes hoitavale ammooniumnitraadile.”;

9) paragrahvi 185 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Hoidlaehitises tohib kasutada sädemeid tekitavaid seadmeid, teha keevitustöid ja muud sarnast tööd vaid siis, kui töökoht ja selle ümbrus on ammooniumnitraadist tühjendatud ja puhastatud.”;

10) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Plahvatusohutsoonide määramise regulatsioon sisaldub majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. detsembri 2009. a määruses nr 120 „Nõuded plahvatusohtliku keskkonna tsoonide määramisele”.”;

11) määruse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks.

Juhan Parts
Minister

Marika Priske
Kantsler

/otsingu_soovitused.json