Teksti suurus:

Muti maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.03.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.07.2023
Avaldamismärge:RT I, 11.03.2014, 13

Muti maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 03.03.2014 nr 30

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Muti maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Muti maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada:
  1) piirkonnale iseloomulikku maastikku, väärtuslikke metsakooslusi, Muti järve, Muti Umbjärve ja Mäeküla järve;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on looduslikult rohketoitelised järved (3150)3, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), allikad ja allikasood (7160) ning okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060);
  3) kaitsealuseid taimeliike väikest vesiroosi (Nymphaea candida) ja valget vesiroosi (Nymphaea alba).

  (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele ühte sihtkaitsevööndisse ja ühte piiranguvööndisse.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Muksi külas ning Karksi vallas Hirmuküla ja Mäeküla külas.

  (2) Kaitseala välis- ja vööndite piir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal.

  (2) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (3) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning maatulundusmaal metsa- või põllumajandustöödel.

  (5) Kaitseala vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevus ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

  (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on Mäeküla sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Mäeküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsaökosüsteemide säilitamine ning väärtuslike elupaigatüüpide soodsa seisundi saavutamine. Kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160) ning okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060).

§ 10.  Lubatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  2) loodusliku veerežiimi taastamine;
  3) maaparandussüsteemide hoiutööd;
  4) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tehnovõrgu rajatise rajamine või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;
  4) uute maaparandussüsteemide rajamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Muti piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Muti piiranguvööndi kaitse-eesmärk on järvede, maastikuilme ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Piiranguvööndis kaitstavad elupaigatüübid on looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning huumustoitelised järved ja järvikud (3160).

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus;
  2) biotsiidi ja taimekaitsevahendi ning väetise kasutamine põllumaal.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
  1) tee või tehnovõrgu rajatise rajamine, tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja paadisilla ehitamine;
  2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

  (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uuendusraie, arvestades järgmisi tingimusi:
  1) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina;
  2) turberaie kuni 5 ha suuruse langina.

  (4) Raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 15.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi ning väetise kasutamine väljaspool põllumaad;
  5) roo varumine külmumata pinnasel;
  6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Puidu kokku- ja väljavedu on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud juhul, kui pinnas seda võimaldab;
  7) uute ehitiste püstitamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17.  Kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrus nr 145 „Muti maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 18.  Menetluse läbiviimine

  Muti maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 6. augusti 2013. a käskkirjaga nr 807 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 19.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Kaitseala on moodustatud Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” Muti järvede maastikukaitseala, mis Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” muudeti Muti maastikukaitsealaks, kaitse alla võetud loodusobjekti baasil. Kaitseala kaitse-eeskiri kehtestati Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrusega nr 145 „Muti maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Andrus Ansip
Peaminister

Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

Lisa Muti maastikukaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json