Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.03.2023 otsus nr 275
Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 22.02.2023
§ 1. Muinsuskaitseseaduse muutmine
Muinsuskaitseseaduse 6. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:
„3. jagu
Rahvakultuuri andmekogu
§ 791. Rahvakultuuri andmekogu
(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu (edaspidi andmekogu).
(2) Andmekogu eesmärk on:
1) koguda ja töödelda rahvakultuuri valdkonna andmeid, et tõhustada rahvakultuuri korraldamist ja juhtimist ning rahvakultuuritegevustes osalemist;
2) koguda ja töödelda andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks;
3) võimaldada kogutud andmeid kasutada toetuste taotlemisel;
4) koguda andmeid rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika tegemiseks.
(3) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.
(4) Andmekogul on kaks alamandmekogu:
1) rahvakultuuri alamandmekogu, milles töödeldakse andmeid rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate, hoonete, valdkondlike ürituste ja koolituste kohta;
2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu, milles töödeldakse andmeid laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate või osalevate kollektiivide ja osalejate kohta.
(5) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis, andmete säilitamise täpsem kord, andmeandjad, andmete esitamise, muutmise ja nende väljastamise kord, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.
(6) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni tegevjuhi isikunimi, isikukood ja kontaktandmed;
2) rahvakultuurikollektiivi juhendaja isikunimi, isikukood ja kontaktandmed;
3) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva või osaleva kollektiivi juhendaja, kollektiivi kontaktisiku, kollektiivi liikme ja korraldustoimkonna liikme isikunimi, isikukood ja kontaktandmed;
4) rahvakultuuri harrastaja esitatud andmed, nagu isikunimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse ja kutse kohta.
(7) Andmekogusse kantud andmed on avalikud, välja arvatud need, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevat juurdepääsupiirangut, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 toodud andmed, ja lõike 6 punktis 4 toodud andmed, kui harrastaja ei ole andnud nõusolekut oma andmete avalikustamiseks.
(8) Andmekogusse kantud rahvakultuuri harrastaja isikuandmed arhiveeritakse, kui neid ei ole kuue aasta jooksul andmekogusse esitamisest uuendatud. Andmekogusse kantud laulu- ja tantsupeo kollektiivi juhendaja, kontaktisiku ja liikme isikuandmed arhiveeritakse, kui kollektiiv ei ole end registreerinud laulu- või tantsupeole või kollektiiv ei ole isikuandmeid kuue aasta jooksul andmekogusse esitamisest uuendanud. Andmekogu arhiivi kantud andmeid säilitatakse kaks aastat arhiivi kandmisest, mille järel need kustutatakse.
(9) Laulu- ja tantsupeol osalejate ning laulu- ja tantsupeo korraldustoimkonna liikme isikuandmed anonüümitakse ühe aasta jooksul pärast laulu- ja tantsupeo toimumist.
(10) Andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.
(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.”.
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 211 järgmises sõnastuses:
„211) muinsuskaitseseaduse § 791 lõike 10 alusel sõlmitav haldusleping;”.
§ 3. Muuseumiseaduse muutmine
Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1. Seaduse reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamisala
(1) Käesolev seadus sätestab muuseumi mõiste, muuseumikogu korralduse ja muuseumi tegevuse alused ning museaali kindlustamise ja rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tingimused.
(2) Seaduse eesmärk on luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide arenguks, kes:
1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast;
2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist;
3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele;
4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust;
5) loovad uusi teadmisi ja inspireerivad;
6) edendavad haridust, heaolu, võrdseid võimalusi ja demokraatiat;
7) arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse riigimuuseumile ja riigi sihtasutuse muuseumile. Avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see on sätestatud käesolevas seaduses.
(4) Käesolevat seadust ei kohaldata teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes juhul, kui see on positiivselt läbinud hindamise teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 14 lõike 4 punkti 3 alusel kehtestatud tingimuste kohaselt.
(5) Museaali väljaveole ja ekspordile kohaldatakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadust.
(6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;
2) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Muuseum käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus:
1) kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping;
2) kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit;
3) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest;
4) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise;
5) kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;
6) kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel;
7) kes ei jaota kasumit.”;
3) paragrahvi 2 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „seotud muuseumide” sõnadega „sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide ja teiste kultuuripärandiasutuste”;
4) paragrahvi 2 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Teiselt muuseumilt laenatud museaali või abikogusse arvatud asja ei loeta hoiule võetud asjaks.”;
5) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Muuseumide jagunemine omandivormi järgi
Omandivormi järgi jagunevad muuseumid järgmiselt:
1) riigimuuseum – ministeeriumi hallatav riigiasutus, ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus või nimetatud asutuste struktuuriüksus;
2) riigi sihtasutuse muuseum – riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus või nimetatud isikute struktuuriüksus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus;
3) munitsipaalmuuseum – kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud juriidiline isik, mille kaasasutaja ei ole riik, või nimetatud asutuse või isiku struktuuriüksus;
4) avalik-õigusliku isiku muuseum – avalik-õiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus;
5) eramuuseum – eraõiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus, mis ei ole riigi sihtasutuse muuseum ega munitsipaalmuuseum.”;
6) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud muuseuminõukogu” sõnaga „Muinsuskaitseameti”;
7) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „muuseumide” sõnadega „ja teiste kultuuripärandiasutuste”;
8) paragrahvi 5 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määruses nähakse ette asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise toimingute vormistamise nõuded ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja kasutamiseks andmise, muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded.”;
9) paragrahvi 6 lõigetest 1–3, § 15 lõikest 1 ja § 22 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kauemaks kui aastaks”;
10) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele” tekstiosaga „§ 2 lõikes 1 sätestatule”;
12) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel antakse muuseumikogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule, Rahvusarhiivile või kohaliku omavalitsuse arhiivile või kasutamiseks riigi sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile või eramuuseumile käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras, säilitades võimaluse korral alakogudeta muuseumikogu või alakogu terviklikkuse.”;
13) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Museaali muuseumikogust väljaarvamine
(1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal arvatakse muuseumikogust välja, kui museaal:
1) on hävinud;
2) on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud. Sellisel juhul antakse museaal üle omanikule või tagastatakse teisele riigile.
(2) Museaali võib muuseumikogust välja arvata, kui:
1) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;
2) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum;
3) museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et see ei ole säilinud;
4) museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik või otstarbekas taastada.
(3) Museaali väljaarvamise muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ning museaali võõrandamise viisi valiku otsustab muuseumi juht, arvestades muuseumi juhi moodustatud, vähemalt kolmeliikmelise komisjoni põhjendatud ettepanekut.
(4) Riigile kuuluvast muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud alusel välja arvatud asi võetakse samas muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil, antakse üle teisele muuseumile, sõltumata muuseumi omandivormist, või valitsusasutusele, sellisele kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või juriidilisele isikule, kes tegutseb avalikes huvides, või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tegevused ei ole võimalikud, võõrandatakse asi tasu eest avalikul enampakkumisel, sõltumata museaali harilikust väärtusest.
(6) Avalik enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt ja selle läbiviija riigivaraseaduse tähenduses on Muinsuskaitseamet.
(7) Kui võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu või kui asja ei õnnestu võõrandada avalikul enampakkumisel, kantakse see maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt.”;
14) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi või riigieelarvest tegevuse lõpetamisele eelnenud kümne aasta jooksul vähemalt ühel korral tegevustoetust saanud eramuuseumi tegevuse lõpetamisel on museaali tasuta võõrandamise korral muuseumikogu omanik kohustatud seda esmalt pakkuma riigile ning pärast riigi loobumist võib ta selle võõrandada muule isikule. Museaali tasu eest võõrandamise korral on ostueesõigus riigil. Museaali võõrandamisel kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.”;
16) paragrahvi 15 lõike 6 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannetele” tekstiosaga „§ 2 lõikes 1 sätestatule”;
17) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmine
(1) Riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(2) Kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus, kehtestab riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise korra minister määrusega.
(3) Kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse struktuuriüksus, kehtestab riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise korra selle riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga.
(4) Riigi sihtasutuse muuseumi juhi avaliku konkursi korraldamise tingimused ja kord sätestatakse sihtasutuse põhikirjas.
(5) Minister või ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht sõlmib riigimuuseumi juhiga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.
(6) Riigi sihtasutuse nõukogu esimees sõlmib riigi sihtasutuse muuseumi juhiga juhatuse liikme lepingu kuni viieks aastaks.
(7) Riigimuuseumi juhi tähtajalist töölepingut ja riigi sihtasutuse muuseumi juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord.
(8) Kui riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab riigi sihtasutuse muuseumi nõukogu muuseumi juhi sihtasutuse asutaja või asutajate nõusolekul kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.”;
18) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigimuuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvest muuseumi põhimääruses sätestatud eesmärkide täitmiseks.”;
19) paragrahvi 20 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 21. Muuseumile riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted
(1) Riigi sihtasutuse muuseumile määratakse riigieelarvest tegevustoetus muuseumi põhikirjaliste eesmärkide ja sihtasutuse asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmiseks asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu.
(2) Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile, mida ei ole asutanud riik, määratakse halduslepingus ettenähtud ülesannete täitmiseks riigieelarvest tegevustoetus ministeeriumi kaudu, kes on muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses.
(3) Avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile võib määrata riigieelarvest tegevustoetuse muuseumivaldkonna mitmekesisuse või muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel.
(4) Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise täiendavad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Lisaks tegevustoetusele võib muuseumile määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuks valdkonna või muuseumi arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelise koostöö seisukohalt oluliseks tegevuseks.
(6) Riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
21) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „300 eurot” tekstiosaga „7500 eurot” ja tekstiosa „600 eurot” tekstiosaga „15 000 eurot”.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. mail.
(2) Käesoleva seaduse §-d 1 ja 2 jõustuvad 2024. aasta 1. septembril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter