Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.03.2023 otsus nr 276

Kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 22.02.2023

§ 1.  Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega õppivalt üliõpilaselt võib kõrgkool nõuda tasu kuni käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud ülemmäärani:
1) semestril valitud sooritamata õppeainete ainepunktide mahu ulatuses, kui üliõpilane katkestab õpingud pärast 70 kalendripäeva möödumist semestri algusest;
2) täitmata õppemahu ulatuses, kui üliõpilane ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutavat õppemahtu.”;

2) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) on õppima asudes juba immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse;”;

3) paragrahvi 16 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) on juba tasuta õppinud kõrgharidustaseme esimesel või teisel astmel vähemalt 365 kalendripäeva ning kelle samalt kõrgharidustaseme astmelt eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat;”;

4) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse punktidega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„3¹) on integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppesse õppima asumisel juba tasuta õppinud integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes või kõrgharidustaseme esimesel astmel vähemalt 365 kalendripäeva ning õppest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat;
3²) on varem kahel korral samal kõrgharidusastmel tasuta õppesse immatrikuleeritud ja viimasest õppest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat;”;

5) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal peatub käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 3 ja 3¹ nimetatud kalendripäevade arvestus.”;

6) paragrahvi 16¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võib kõrghariduse kolmandal astmel nõuda üliõpilaselt, kes:
1) on õppima asudes juba immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse;
2) on juba tasuta õppinud doktoriõppes vähemalt 365 kalendripäeva ja õppest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 17¹ järgmises sõnastuses:

„§ 17¹. Õppekorralduslike otsuste vaidlustamine

Õppekorralduslike otsuste peale vaide esitamiseks võib kõrgkool ette näha haldusmenetluse seaduses sätestatust erineva tähtaja. Õppesse vastuvõtmisega ning lõputöö ja lõpueksami hindamisega seotud otsuste peale vaide esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui kolm tööpäeva otsuse teatavakstegemisest alates. Muudel juhtudel ei või õppekorralduslike otsuste peale vaide esitamise tähtaeg olla lühem kui kümme tööpäeva otsuse teatavakstegemisest alates.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 47¹ järgmises sõnastuses:

„§ 47¹. Käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punkti 1 ning lõike 6 punktide 1¹ ja 3‒3² ning § 16¹ lõike 3 kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1 ning lõike 6 punktides 1¹ ja 3‒3² ning § 16¹ lõikes 3 sätestatud õppekulude hüvitamise regulatsiooni kohaldatakse alates 2024/2025. õppeaastast kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilasele.

(2) Alates 2024/2025. õppeaasta algusest kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni võib kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilasele, kes on enne 2024/2025. õppeaastat õpingud katkestanud, kohaldada käesoleva seaduse § 16 lõike 6 punktides 3‒3² ja § 16¹ lõike 3 punktis 2 kehtestatud õppekulude hüvitamise regulatsiooni vaid juhul, kui ta on juba õppinud samal kõrgharidusastmel rohkem kui poole õppekava nominaalkestusest tasuta.

(3) Käesoleva seaduse 2024. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 2 punktis 1 ning lõike 6 punktides 1¹ ja 3‒3² ning § 16¹ lõikes 3 sätestatud õppekulude hüvitamise regulatsiooni kohaldatakse enne 2024/2025. õppeaastat kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilasele alates 2027/2028. õppeaastast.”.

§ 2.  Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) riigi poolt krediidiasutusele kompenseeritava intressivahe tasumise tingimused ja kord;”;

3) paragrahvi 16 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on krediidiasutuse ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Õppelaenulepingus võib kokku leppida negatiivse euribori võrdsustamise nulliga. Esmane intressimäär fikseeritakse kuni kaks pangapäeva enne õppelaenulepingu jõustumist, euribori määr kuni kaks pangapäeva enne iga laenulepingule kehtiva kuuekuulise intressiperioodi algust.

(6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi krediidiasutusega kokku lepitud kommertsintressimäära alusel. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse viie protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe (edaspidi intressivahe), arvestades käesolevas lõikes sätestatud riigile kehtivat intressivahe määra arvestuse alust ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimusi. Riigile kehtiva intressivahe määra arvestuse aluseks on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas ning euribori määr fikseeritakse kaks pangapäeva enne iga kuuekuulise intressiperioodi algust, milleks on 1. september ja 1. märts.”;

4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Tagamaks, et riigi poolt krediidiasutusele tasutav intressivahe katab kogu ulatuses õppelaenu kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava viie protsendi erinevuse, on pangal õigus leppida laenusaajaga kokku, et laenulepingule kehtiv kuuekuuline intressiperiood on sama, mis riigi poolt krediidiasutusele tasutava intressivahe arvestamisel. Olenevalt laenulepingu sõlmimise ajast võib esimene intressiperiood olla lühem.”;

5) paragrahvi 18 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2024. aasta 1. augustil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 ja § 2 jõustuvad 2023. aasta 1. augustil.
05.04.2023 10:15
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus teksti lõigus „§ 1 punkt 7“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.