Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

10 EUROOPA ÜHENDUSED1011 Euroopa Liidu õigusEuroopa Ühenduse õigusühenduse õiguse siseriiklik rakendamine

10 EUROOPA ÜHENDUSED1021 ühenduse rahandusühenduse rahastamineühenduse rahastamiskordabikõlblikkuskriteeriumid

16 MAJANDUS1606 majanduspoliitikamajanduslik toetusabi tagasimaksmine [V4.3]

16 MAJANDUS1606 majanduspoliitikamajanduslik toetusriigiabi

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5606 põllumajanduspoliitikaühine põllumajanduspoliitikaühine turukorraldus

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5611 põllumajandusstruktuurid ja põllumajanduslik tootminepõllumajandusliku tootmise poliitikatootjarühm

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5641 kalandusakvakultuur

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5641 kalanduskalanduspoliitikaühine kalanduspoliitika

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5641 kalanduskalatööstuskalastussaadus

HALDUSÕIGUSKalandus ja jahindus

HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Kalandusturu korraldamise seadus (lühend - KTKS)

Kalandusturu korraldamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.03.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2023
Avaldamismärge:RT I, 11.03.2023, 49

Kalandusturu korraldamise seadus

Vastu võetud 09.11.2022
RT I, 23.11.2022, 1
jõustumine 01.01.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.02.2023RT I, 11.03.2023, 521.03.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 1. jaanuarist

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kalandusturu korraldamise abinõud, nende rakendamise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest.

  (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Kalandusturu korraldamise abinõud ja nende rakendamise alused ning pädev asutus

  (1) Kalandusturu korraldamise abinõud käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66), asutatud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) vahenditest kaasrahastatav abi (edaspidi EMKF-i toetus);
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), asutatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi EMKVF) vahenditest kaasrahastatav abi (edaspidi EMKVF-i toetus);
  3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), sätestatud alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud;
  4) kalamajanduslik riigiabi ja kalamajanduslik vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide või suunistega;
  5) muu kalamajanduslik abi.

  (2) Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide või nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil.

  (3) Vabariigi Valitsus võib oma pädevuse piires anda kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks korralduse ja valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide või nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil.

  (4) Vabariigi Valitsus võib oma pädevuse piires otsustada korraldusega ja valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirjaga Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks kavandatud küsimusi, mis on seotud kalandusturu korraldamise abinõu rakendamisega.

  (5) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisel on pädev asutus Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (6) Kalandusturu korraldamise abinõude kohta esitatud nõuete täitmist kontrollib Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) või käesolevas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus.

  (7) Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ning maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus (edaspidi sihtasutus) kontrollivad kalandusturu korraldamise abinõude kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud asjakohases määruses sätestatud juhul ja ulatuses või halduslepingus ettenähtud juhul ja ulatuses.

§ 3.  Kalandusnõukogu

  (1) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise küsimustes ettepanekute tegemiseks ning tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga nõuandva kalandusnõukogu, kutsudes selles osalema ka teiste asjaomaste valitsusasutuste ja mittetulundusühingute esindajaid.

  (2) Kalandusnõukogu ettepanekud ja järeldused teeb valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral teatavaks Vabariigi Valitsusele.

  (3) Kalandusnõukogu töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 4.  Kalandusnõukogu pädevus

  Kalandusnõukogu:
  1) analüüsib kalandussektori majandustegevuse tulemusi ja kalandusturu olukorda;
  2) teeb ettepanekuid kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise arenguks vajalike abinõude rakendamiseks;
  3) annab soovitusi järgmise aasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, arengueelistuste ja neist lähtudes kalandussektorile antavate toetuste liigi ja suuruse ning muu abi vajaduse kohta;
  4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja kasutamise parandamiseks;
  5) teeb muid ettepanekuid kalanduse arengu ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise kohta;
  6) annab hinnanguid Euroopa Liidu komiteedes ja töögruppides arutlusel olevatele kalanduse valdkonna õigusaktidele.

§ 5.  Kalendriaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

  (1) EMKF-ist toetatavate meetmete ja vajaduse korral tegevuste liigid igaks kalendriaastaks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 17 lõikes 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi EMKF-i rakenduskava) meetmetest ja tegevustest, ning EMKF-i toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse igaks kalendriaastaks meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (2) EMKVF-ist toetatavate meetmete ja vajaduse korral tegevuste liigid igaks kalendriaastaks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 8 lõikes 1 nimetatud programmi (edaspidi EMKVF-i rakenduskava) meetmetest ja tegevustest, ning EMKVF-i toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse igaks kalendriaastaks meetmete ja vajaduse korral tegevuste või taotlusvoorude kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga antava kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi:
  1) liigid igaks kalendriaastaks, lähtudes riigieelarves kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmiseks ettenähtud eelarvevahenditest;
  2) andmiseks ettenähtud eelarvevahendite jaotuse igaks kalendriaastaks kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi liikide kaupa.

  (4) EMKF-i toetuse ja EMKVF-i toetuse (edaspidi koos ka fondi toetus), kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ning muu kalamajandusliku abi taotlemise õigust ei teki, kui asjakohase abinõu rakendamist ei ole käesoleva paragrahvi alusel käskkirjaga kalendriaastal ette nähtud.

§ 6.  Toetuse objekti tähistamine

  Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral määrusega kehtestada fondi toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimuste ja korra lisatingimused.

§ 7.  Taotluse esitamine ja otsuse kättetoimetamine

  (1) Kalandusturu korraldamise abinõu rakendamise korral esitatakse taotlus, maksetaotlus ja muu menetlusdokument elektrooniliselt või kirjalikult paberil PRIA-le või käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule või asutusele.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamise üksnes e-teenuse keskkonna kaudu või muul elektroonilisel viisil.

  (3) EMKVF-i toetuse taotlus, maksetaotlus ja muu menetlusdokument esitatakse ainult e-teenuse keskkonna kaudu, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 69 lõikes 8 sätestatud juhul.

  (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõikes 8 nimetatud taotlus esitatakse PRIA-le.

  (5) Kui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse esitamist, pikeneb taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg e-teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade arvu võrra. Kui tehnilise vea kõrvaldamiseks kulub vähem kui üks tööpäev, pikeneb taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg ühe tööpäeva võrra.

  (6) Fondi toetuse taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral tähtaega ei ennistata, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (7) Kalandusturu korraldamise abinõu rakendamisega seotud otsus või muu menetlusdokument loetakse haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressil on saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-teenuse keskkonnas.

§ 8.  Fondi toetusega seotud vaidluse lahendamine

  (1) Fondi toetusega seotud vaidluse korral tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või samal ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat.

§ 9.  Andmete töötlemine

  (1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama andmed kalandusturu korraldamise abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Lisaks avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, ning menetlusse kaasatud eksperdil.

  (3) EMKF-i toetuse andmise korral avalikustab PRIA pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 V lisa punktis 1 nimetatud andmed.

  (4) EMKVF-i toetuse andmise korral avalikustab PRIA pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 3 nimetatud andmed.

  (5) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud abinõu puhul kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 97 lõike 2 ja artikli 107 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud andmed taotleja ja taotluse ning saadud toetuse kohta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  (6) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud abinõu puhul kantakse andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud tegevuste kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 46 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud andmed taotleja ja taotluse ning saadud toetuse kohta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  (7) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud abinõu puhul kantakse antava muu kalamajandusliku abi andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  (8) PRIA tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e sätestatud andmete elektroonilise salvestamise ja säilitamise kohustuse täitmise.

2. peatükk Turustusnormid ja tarbijate teavitamine 

§ 10.  Turustusnormid

  Kalapüügitooted peavad vastama turustusnormidele, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1–15). Need kalapüügitooted võib turul kättesaadavaks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaselt.

§ 11.  Tarbija teavitamine

  (1) Tarbija teavitamiseks märgistatakse kalapüügi- ja vesiviljelustooteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 35 sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 37 nimetatud tootenimetuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 35 lõikes 4 nimetatud vahetult kalalaevadelt tarbijatele müüdavad väikesed tootekogused, millele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid, on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 58 lõikes 8.

3. peatükk Tootjaorganisatsioonid 

§ 12.  Tunnustatud tootjaorganisatsioon

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 7 sätestatud eesmärkide täitmiseks võib Maaeluministeerium tunnustada kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni.

§ 13.  Tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuded

  (1) Tootjaorganisatsioonina võib tunnustada tulundusühistut, kui tulundusühistu ja tema liikmete majandustegevus on seotud majanduslikult oluliste liikide tootmisega, tulundusühistul on vähemalt viis kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevat liiget ühest või mitmest riigist ning tulundusühistu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majanduslikult oluliste liikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Majandustegevus loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõike 1 punkti b tähenduses piisavaks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) kilu ja räime tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed lossinud vähemalt 15 protsenti kilu ja räime Eesti kogusaagist taotlemise aastale eelnenud kalendriaastal;
  2) muude kalapüügitoodete tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed lossinud vähemalt 40 protsenti asjaomase liigi Eesti kogusaagist taotlemise aastale eelnenud kalendriaastal;
  3) vesiviljelustoodete tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed tootnud ja turustanud vähemalt 40 protsenti asjaomase liigi Eesti kogutoodangust taotlemise aastale eelnenud kalendriaastal.

§ 14.  Tootjaorganisatsiooni tunnustamine

  (1) Tootjaorganisatsioonina tunnustamist taotlev tulundusühistu esitab Maaeluministeeriumile taotluse koos järgmiste dokumentidega:
  1) tulundusühistu põhikiri ja liikmete nimekiri;
  2) tootjaorganisatsioonina tunnustamise taotlemiseks tehtud üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik tulundusühistu liikmed või nende esindajad;
  3) sise-eeskiri, millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 17 kohane tulundusühistu sisemine toimimine;
  4) vesiviljelustoodete tootmise korral andmed tulundusühistu ja tema liikmete poolt taotlemise aastale eelnenud aastal turustatud toodangu koguste kohta liikide kaupa.

  (2) Maaeluministeerium teeb tootjaorganisatsioonina tunnustamise või sellest keeldumise otsuse kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse ja sellele lisatud dokumentide saamisest arvates.

  (3) Maaeluministeerium teeb tootjaorganisatsioonina tunnustamisest keeldumise otsuse, kui tulundusühistu on teadlikult esitanud valeandmeid või kui tulundusühistu ei vasta tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuetele.

  (4) Tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult.

  (5) Maaeluministeerium võib tunnistada tootjaorganisatsiooni tunnustamise otsuse kehtetuks, kui tootjaorganisatsioon ei suuda täita või rikub käesoleva seaduse nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse või esitab sellekohase kirjaliku taotluse või on teadlikult esitanud valeandmeid.

  (6) Tootjaorganisatsioonina tunnustatud tulundusühistu teavitab viivitamata Maaeluministeeriumit, kui tulundusühistu liikme liikmesus lõpeb või liikmeks astub uus liige.

§ 15.  Tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskavad

  (1) Tootjaorganisatsioon esitab Maaeluministeeriumile heakskiitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 1 nimetatud tootmis- ja turustamiskava ning selle kavandatavad muudatused üldkoosoleku otsusega, mille tegemisel on osalenud või esindatud kõik tulundusühistu liikmed.

  (2) Tootmis- ja turustamiskava esitatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT L 353, 28.12.2013, lk 40–42), artiklis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

  (3) Tootmis- ja turustamiskava peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 2 sätestatud teavet.

  (4) Tootmis- ja turustamiskava ning selle kavandatavad muudatused vaatab läbi Maaeluministeerium, kes otsustab need heaks kiita või jätta heaks kiitmata komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1418/2013 sätestatud alusel ja korras.

  (5) Tootjaorganisatsioon esitab Maaeluministeeriumile heakskiitmiseks üldkoosoleku otsusega, mille tegemisel on osalenud või esindatud kõik tulundusühistu liikmed, vastuvõetud tootmis- ja turustamiskava aastaaruande kahe kuu jooksul kava rakendamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta algusest arvates. Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi Maaeluministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja kuu jooksul kalendriaasta algusest arvates.

  (6) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõude kontrollimiseks teeb Statistikaamet Maaeluministeeriumile kättesaadavaks vesiviljelusettevõtjate kaupa nende esitatud turustatud toodangu kogused liikide kaupa. Maaeluministeerium tagab esitatud andmete salastatuse.

§ 16.  Tootjaorganisatsioonide liit

  (1) Ühes või mitmes liikmesriigis tunnustatud kaks või enam tootjaorganisatsiooni võivad moodustada tootjaorganisatsioonide liidu.

  (2) Käesoleva seaduse tootjaorganisatsioonide tunnustamise korrale kohalduvaid sätteid, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõige 3, kohaldatakse ka tootjaorganisatsioonide liidu suhtes, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Tootjaorganisatsioonide liit peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

§ 17.  Tootmisharudevaheline tootjaorganisatsioon

  Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 11 nimetatud tootmisharudevahelise tootjaorganisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja taotlusega esitatavate andmete loetelu.

4. peatükk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetused 

§ 18.  EMKF-i rakenduskava

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 17 lõikes 1 nimetatud EMKF-i rakenduskava koostab Maaeluministeerium.

  (2) EMKF-i rakenduskava kavandi kiidab heaks Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 19.  EMKF-i toetuse andmist korraldavad asutused

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 123 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid EMKF-i rakenduskava puhul täidab Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (2) PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet täidavad vahendusasutusena korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid, mille täitmine on neile pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

  (3) EMKF-i toetuste andmist korraldavate asutuste omavahelise asjaajamise ja töökorralduse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 20.  Seirekomisjon

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 47 lõikes 1 nimetatud seirekomisjoni moodustab ning selle töökorra otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 21.  EMKF-i meetme tingimused

  (1) EMKF-i toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetmete või tegevuste kaupa (edaspidi EMKF-i meetme tingimused) kehtestab kooskõlas EMKF-i rakenduskavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) EMKF-i meetme tingimustes sätestatakse:
  1) toetatavad tegevused;
  2) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja vajaduse korral muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused;
  3) toetuse vorm;
  4) toetuse taotlejale esitatavad nõuded;
  5) toetuse taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas koos taotlusega esitamisele kuuluvad tõendavad dokumendid;
  6) vajaduse korral toetuse maksimaalne suurus;
  7) vajaduse korral omafinantseeringu minimaalne määr;
  8) toetatava tegevuse elluviimisega seotud hangete korraldamise nõuded nende toetuse taotlejate kohta, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
  9) kulude mõistlikkuse tõendamise viis, tingimused ja kord;
  10) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord, sealhulgas taotluste hindamise korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral ning taotluse rahuldamise alus vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatule;
  11) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja kord;
  12) vajaduse korral toetuse vähendamise alused ja kord;
  13) toetuse saaja kohustused;
  14) vajaduse korral toetatava tegevuse elluviimise tingimused;
  15) vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord.

  (3) EMKF-i meetme tingimustes võib EMKF-i rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada.

§ 22.  EMKF-i toetuse avatud taotlemine

  EMKF-i toetuse avatud taotlemise korral võivad toetust taotleda kõik isikud, kes vastavad asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

§ 23.  EMKF-i toetuse piiratud taotlemine

  (1) EMKF-i toetuse piiratud taotlemise korral võib toetust taotleda valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud toetuse kasutamise kavas nimetatud isik või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus. Toetuse piiratud taotlemise võib ette näha olulise avaliku huvi korral.

  (2) EMKF-i toetuse piiratud taotlemise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister EMKF-i meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule toetuse kasutamise kava koostamise tingimused ja korra, sealhulgas kava alusel toetatava tegevuse ning selle isiku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse valimise tingimused ja korra, kes võib kava alusel toetust taotleda.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse kasutamise kava, milles nähakse ette järgmine teave:
  1) isik või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes võib kava alusel toetust taotleda;
  2) kava alusel toetatava tegevuse nimetus, eesmärk ja elluviimise tähtaeg;
  3) kava alusel toetatava tegevuse eeldatav maksumus, toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr.

§ 24.  Ladustamisabi

  (1) Ladustamisabi võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 67 nimetatud tegevuste elluviimiseks.

  (2) Ladustamisabi puhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister EMKF-i meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kalapüügitoodete ladustamise andmete esitamise ja edastamise korra.

§ 25.  EMKF-i rahastamisvahend

  (1) EMKF-i toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nimetatud rahastamisvahendi kaudu.

  (2) Maaeluministeerium võib sõlmida rahastamisvahendi rakendamiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine ja õigus võtta lepingutasu.

  (4) Rahastamisvahendile makstakse EMKF-i toetust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel. Rahastamisvahendile EMKF-i toetusena antavate vahendite suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (5) EMKF-i toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 29–35 sätestatut.

  (6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit või sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut (edaspidi koos tagasilaekunud vahend) kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 43 lõikega 2 ja artikliga 44 kuni 2023. aasta 31. detsembrini.

  (7) 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 26.  Kohalik algatusrühm ja kohaliku arengu strateegia

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel (edaspidi EMKF-i kohaliku arengu strateegia), mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium.

  (2) EMKF-i kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 teise osa III jaotise II peatükis nimetatud kohaliku algatusrühma kohta esitatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ning kes vastab kalanduse kohaliku algatusrühma kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik algatusrühm), kooskõlas sama määruse artikli 33 lõikega 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 ning EMKF-i rakenduskavaga.

  (3) Nõuded kohaliku algatusrühma kohta, sealhulgas nõuded kohaliku algatusrühma põhikirja, liikmesuse, juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Kohaliku algatusrühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana.

  (5) Maaeluministeerium teeb EMKF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui strateegia vastab sellele esitatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav kohalik algatusrühm.

  (6) Maaeluministeerium teeb EMKF-i kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) kohalik algatusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele;
  2) kohaliku arengu strateegia ei vasta sellele esitatud nõuetele;
  3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele;
  4) kohaliku algatusrühma tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja kõnealune strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale;
  5) kohaliku arengu strateegias on teadlikult esitatud valeandmeid.

  (7) Nõuded EMKF-i kohaliku arengu strateegiale, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 27.  EMKF-i kohaliku arengu strateegia rakendamine

  (1) Heakskiidetud EMKF-i kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik algatusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta EMKF-i kohaliku arengu strateegia rakendamise kava (edaspidi EMKF-i strateegia rakenduskava). EMKF-i strateegia rakenduskava kiidab heaks PRIA.

  (2) Nõuded EMKF-i strateegia rakenduskava kohta, sealhulgas selle sisunõuded, ning strateegia rakenduskava vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) PRIA kontrollib kohaliku algatusrühma vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

  (4) PRIA teeb EMKF-i strateegia rakenduskava heakskiitmise otsuse, kui strateegia rakenduskava vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.

  (5) PRIA teeb EMKF-i strateegia rakenduskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et strateegia rakenduskava ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.

  (6) EMKF-i kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algatusrühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas:
  1) võtab vastu projektitoetuse taotlused;
  2) kontrollib taotleja, projektitoetuse taotluse ja toetatava tegevuse vastavust EMKF-i kohaliku arengu strateegiale ja selle rakenduskavale;
  3) hindab projektitoetuse taotlusi hindamiskriteeriumite alusel;
  4) teeb PRIA-le ettepaneku projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta;
  5) teeb PRIA-le ettepaneku projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse kohta ning edastab taotlused PRIA-le.

  (7) Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik algatusrühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist.

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik algatusrühm projektitoetuse taotluse hindamata ja edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab projektitoetuse taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata.

  (9) Kalendriaastal võib taotleda EMKF-i toetust nende Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides b ja c nimetatud tegevuste elluviimiseks, mille toetamise asjakohasel aastal on kohalik algatusrühm ette näinud EMKF-i strateegia rakenduskavas. EMKF-i toetust võib taotleda EMKF-i strateegia rakenduskavas asjakohase tegevuse toetamiseks ettenähtud vahendite ulatuses.

§ 28.  Tehniline abi ja tehnilise abi sarnased meetmed

  (1) Tehnilise abi toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 78 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks.

  (2) Toetust võib anda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 76, 77 ja 79 nimetatud tegevuste (edaspidi koos tehnilise abi sarnased meetmed) elluviimiseks.

  (3) Tehnilise abi ja tehnilise abi sarnaste meetmete puhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister EMKF-i meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
  1) isiku, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse, kes võib EMKF-i toetust taotleda;
  2) asutuse, kes kontrollib EMKF-i toetuse taotluse nõuetekohasust ja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse.

§ 29.  EMKF-i toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) EMKF-i toetuse taotleja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on esitanud taotluse EMKF-i toetuse saamiseks.

  (2) EMKF-i toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis d nimetatud suutlikkus;
  2) riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist;
  3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud;
  4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
  6) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis;
  7) taotleja, kes on käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses ajavahemikuga, mille jooksul taotlused ei ole vastuvõetavad (ELT L 51, 24.02.2015, lk 1–6), artikli 2 punkti 2 tähenduses, peab vastama nimetatud määruses sätestatud nõuetele;
  8) taotlejal, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole kehtivat karistust kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3 või §-s 85 ega karistusseadustiku §-s 279 sätestatud süüteo toimepanemise eest, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 tähenduses;
  9) taotlejal, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole üle ühe kehtiva karistuse kalapüügiseaduse §-s 77 või 81 sätestatud süüteo toimepanemise eest, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena § 71 lõike 1 tähenduses;
  10) taotleja, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, peab vastama nimetatud määruse artiklis 5 sätestatud nõuetele;
  11) taotleja ei ole toime pannud karistusseadustiku § 280 lõikes 2 või 4, § 344 lõikes 1 või 2, § 345 lõikes 1 või 2 ega §-s 361 sätestatud kuritegu, mille toimepanemise korral ei ole EMKF-i toetuse taotlus nõuetekohane 24 kuud pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist;
  12) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid karistusseadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 2981 või 3001 sätestatud kuriteo toimepanemise eest.

  (3) EMKF-i toetuse taotlejale võib EMKF-i meetme tingimustes esitada järgmisi nõudeid:
  1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ja õiguslikud eeldused;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid keskkonnavastase süüteo toimepanemise eest;
  3) taotleja on taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 12 kuu jooksul täitnud keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõuete rikkumise eest tehtud ettekirjutuse;
  4) nõue taotleja juriidilise vormi ja osalust omavate isikute kohta;
  5) nõue taotleja asjaomasel alal tegutsemise aja kohta;
  6) taotleja peab tõendama, et on võimeline katma toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara edasise kasutuse püsikulud sihipärase kasutamise perioodi jooksul.

  (4) EMKF-i toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotluses sisalduvad EMKF-i meetme tingimustes nõutud andmed ja sellele on lisatud nõutud dokumendid;
  2) toetust taotletakse EMKF-i meetme tingimustes sätestatud toetatava tegevuse kohta;
  3) taotletava toetuse suurus ei ületa EMKF-i meetme tingimustes sätestatud toetuse maksimaalset suurust;
  4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.

  (5) EMKF-i toetuse taotleja on kohustatud:
  1) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja nõuetekohasust, sealhulgas teha paikvaatlust;
  2) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  3) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel EMKF-i meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
  4) esitama koos taotlusega asjakohase teabe, kui ta taotleb tegevuse kohta toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  5) tõendama kulude mõistlikkust EMKF-i meetme tingimustes sätestatud viisil;
  6) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks vajalike asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe.

§ 30.  EMKF-i toetuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

  (1) EMKF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.

  (2) EMKF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul kontrollib EMKF-i toetuse taotluse nõuetekohasust Maaeluministeerium, kui nii on sätestatud EMKF-i meetme tingimustes.

  (4) Ladustamisabi puhul kontrollib ladustatud toodete vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 67 sätestatud tingimustele Põllumajandus- ja Toiduamet.

  (5) EMKF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning paikvaatluse käigus. Taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab selle toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente.

§ 31.  EMKF-i toetuse taotluse hindamine

  (1) Nõuetekohaseid EMKF-i toetuse taotlusi hindab EMKF-i meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel Maaeluministeerium, PRIA või kohalik algatusrühm. Kui EMKF-i toetuse taotlusi hindab kohalik algatusrühm, moodustab taotluste paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut.

  (2) EMKF-i meetme tingimustes võib ette näha, et EMKF-i toetuse taotlusi ei hinnata, kui meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite piires on võimalik rahuldada kõik nõuetekohased taotlused.

  (3) EMKF-i meetme tingimustes võib ette näha, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul EMKF-i toetuse taotlusi ei hinnata.

  (4) EMKF-i meetme tingimustes võib ette näha, et EMKF-i toetuse taotlusi hinnatakse enne nõuetekohasuse kindlakstegemist. Sellisel juhul kontrollitakse pärast taotluste paremusjärjestuse moodustamist vähemalt nende taotluste nõuetekohasust, mis tuleksid paremusjärjestuse kohaselt rahuldada.

  (5) EMKF-i toetuse taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangut on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada.

§ 32.  EMKF-i toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) EMKF-i toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse (edaspidi koos EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise otsus) või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul teeb EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse Maaeluministeerium, kui nii on sätestatud EMKF-i meetme tingimustes.

  (3) EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates, kui EMKF-i meetme tingimustes ei ole sätestatud lühemat tähtaega.

  (4) EMKF-i toetuse taotluste hindamise korral rahuldatakse EMKF-i meetme tingimustes sätestatu kohaselt toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires:
  1) hindamistulemuste alusel moodustatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;
  2) hindamistulemuste alusel moodustatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused või
  3) kõik hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta.

  (5) Kui EMKF-i meetme tingimustes ei ole käesoleva seaduse § 31 lõigete 2 ja 3 kohaselt sätestatud EMKF-i toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite piires.

  (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul rahuldatakse nõuetekohased EMKF-i toetuse taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta.

  (7) EMKF-i meetme tingimustes võib ette näha, et kui EMKF-i toetuse taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist.

  (8) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast EMKF-i toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sama aasta meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui EMKF-i meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

  (9) EMKF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud;
  2) toetuse taotleja ei täida käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud kohustusi;
  3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus;
  4) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõike 4, 7 või 8 kohaselt.

§ 33.  EMKF-i toetuse saaja ja tema kohustused

  (1) EMKF-i toetuse saaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle EMKF-i toetuse taotlus on rahuldatud.

  (2) EMKF-i toetuse abil tehtud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning majanduslikult soodsaimal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.

  (3) EMKF-i toetuse saaja on kohustatud:
  1) EMKF-i meetme tingimustes, toetuse kasutamise kavas või halduslepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks, viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid;
  2) tagama toetatava tegevuse elluviimise jooksul vastavuse käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 ja EMKF-i meetme tingimustes toetuse taotleja kohta sätestatud nõuetele;
  3) kasutama toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel, sealhulgas tagama toetatava tegevuse elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud või renoveeritud vara säilimise ning sihtotstarbelise kasutamise;
  4) tagama toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse;
  5) EMKF-i meetme tingimustes sätestatud juhul esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul;
  6) taotlema toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja jätkama toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse muutmiseni;
  7) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  8) järgima toetatava tegevusega seotud hangete korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, või EMKF-i meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
  9) võimaldama teostada auditit ja järelevalvet ning teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
  10) esitama auditi või järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kolm tööpäeva;
  11) säilitama toetatava tegevuse elluviimisega seotud dokumente vastavalt käesoleva seaduse §-s 36 sätestatule;
  12) näitama, et tegemist on EMKF-i toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi;
  13) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevuse odavnemisest või kallinemisest ning tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3, 5, 7, 9, 10, 12 ja 13 sätestatud kohustusi täidab EMKF-i toetuse saaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tähtaja jooksul, kui Euroopa Liidu või riigisisestes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

  (5) Ladustamisabi saaja suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 2 ning lõike 3 punkte 3, 5–8 ja 12. Tootmis- ja turustuskava toetuse saaja suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 3 punkte 3, 5–8 ja 12.

§ 34.  EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et toetatav tegevus on olulises osas ellu viidud, saavutatakse tegevuse eesmärgid ja toetuse summa ei suurene.

  (2) EMKF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole toetatavat tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud;
  3) toetatavat tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia;
  4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi;
  5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 35.  EMKF-i toetuse maksmine

  (1) EMKF-i toetust makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ja mitte rohkem kui taotletud summa ulatuses.

  (2) EMKF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul teeb EMKF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse Maaeluministeerium, kui nii on sätestatud EMKF-i meetme tingimustes.

  (4) EMKF-i toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

  (5) Käesoleva seaduse alusel antava EMKF-i toetuse maksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav.

§ 36.  EMKF-i toetusega seotud dokumentide säilitamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud toetuse andmist korraldavad asutused säilitavad oma ülesannete täitmise käigus saadud andmeid, loodud dokumente ja muid tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 kohaselt.

  (2) EMKF-i toetuse saajad säilitavad kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

  (3) PRIA või Maaeluministeerium teavitab toetuse saajat käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust.

  (4) Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul.

5. peatükk Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetused 

1. jagu EMKVF-i rakendamise üldsätted 

§ 37.  EMKVF-i rakenduskava

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 8 lõikes 1 nimetatud EMKVF-i rakenduskava koostab Maaeluministeerium.

  (2) EMKVF-i rakenduskava kiidab Maaeluministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus. Maaeluministeerium esitab Vabariigi Valitsuse heakskiidetud EMKVF-i rakenduskava Euroopa Komisjonile.

  (3) EMKVF-i rakenduskava muudatuse kiidab Maaeluministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 24 lõigetes 5–7 nimetatud muudatused kiidab heaks Maaeluministeerium.

  (4) EMKVF-i toetusi antakse EMKVF-i rakenduskavas ettenähtud alusel ja korras, mille Euroopa Komisjon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 23 lõike 4 alusel heaks kiitnud.

§ 38.  EMKVF-i toetuse andmist korraldavad asutused

  (1) EMKVF-i rakenduskava puhul täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 71 nimetatud korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (2) PRIA täidab vahendusasutusena korraldusasutuse ülesandeid, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

  (3) EMKVF-i toetuste andmist korraldavate asutuste omavahelise asjaajamise ja töökorralduse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 39.  Seirekomisjon

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 38 nimetatud EMKVF-i seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 40.  EMKVF-i toetuse andmise viisid

  (1) EMKVF-i toetust võib anda:
  1) avatud taotlemise korras;
  2) hankemenetluse korras või
  3) otsustuskorras.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister otsustab EMKVF-i toetuse andmise viisi meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa.

  (3) Sama meedet või tegevust ei rakendata samal ajal mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil.

2. jagu EMKVF-i toetuse andmine avatud taotlemise korras 

1. jaotis Avatud taotlemise üldsätted 

§ 41.  EMKVF-i toetuse andmine avatud taotlemise korras

  (1) Avatud taotlemise korras antakse EMKVF-i toetust konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks.

  (2) Kui EMKVF-i toetust antakse konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, valitakse parim taotlus või parimad taotlused taotluste võrdleva hindamise teel.

  (3) Kui EMKVF-i toetust antakse konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, antakse toetust taotluste esitamise järjekorras kuni eelarve ammendumiseni või eelarve piires kõikidele taotlejatele, vähendades proportsionaalselt antava toetuse suurust.

  (4) Kohaliku arengu strateegia rakendamiseks antakse projektitoetust avatud taotlemise korras.

§ 42.  EMKVF-i meetme tingimused

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas EMKVF-i rakenduskavas sätestatuga määrusega kehtestada EMKVF-i toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning korra meetmete või tegevuste kaupa (edaspidi EMKVF-i meetme tingimused) avatud taotlemise korral.

  (2) EMKVF-i meetme tingimustes võib sätestada:
  1) toetuse andmise eesmärgi, toetatava tegevuse ja toetuse andmise vormi;
  2) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused, sealhulgas toetatava tegevuse elluviimise kulude abikõlblikkuse tähtaja;
  3) toetuse minimaalse ja maksimaalse määra ja suuruse;
  4) toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas koos taotlusega esitatavad dokumendid ning vajaduse korral nõuded toetatava tegevuse elluviimise suutlikkuse kohta;
  5) kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamise viisi, tingimused ja korra;
  6) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja korra, sealhulgas taotluste hindamise korral taotluse hindamise kriteeriumid ja korra, taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul ning taotluse rahuldamise aluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule;
  7) maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja korra;
  8) toetuse maksmise tingimused ja korra;
  9) toetuse saaja kohustused, sealhulgas toetusega seotud kulude ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise nõuded ning aruannete esitamise tingimused ja korra;
  10) toetatava tegevuse elluviimise tingimused ja korra, sealhulgas tegevuse elluviimise tähtaja;
  11) toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused, sealhulgas selle sihipärase kasutamise tähtaja;
  12) seireks ja tulemuslikkuse hindamiseks asjakohased näitajad.

§ 43.  EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasus

  (1) EMKVF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.

  (2) EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA.

  (3) EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente.

§ 44.  EMKVF-i toetuse taotluse hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine

  (1) EMKVF-i toetuse taotlusi hindab EMKVF-i meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel PRIA või kohalik tegevusrühm. Hindamistulemuste alusel võib moodustada taotluste paremusjärjestuse.

  (2) Kui EMKVF-i toetuse taotlusi hindab kohalik tegevusrühm, siis kontrollib PRIA kohaliku tegevusrühma rahastamisettepaneku alusel taotluste nõuetekohasust. Kui kohalik tegevusrühm on esitanud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, moodustab PRIA nõuetekohastest taotlustest paremusjärjestuse. Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel reastab PRIA nõuetekohased taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel ega asu ise taotlusi üle hindama.

  (3) EMKVF-i toetuse taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangut on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada.

§ 45.  EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA.

  (2) Kui EMKVF-i toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab vajaduse korral hindamiskriteeriumi miinimumnõudele, rahuldatakse taotluste hindamise korral toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires EMKVF-i meetme tingimustes sätestatu kohaselt:
  1) hindamistulemuste alusel moodustatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;
  2) hindamistulemuste alusel moodustatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused;
  3) kõik taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta, või
  4) kõik taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi.

  (3) Kui EMKVF-i meetme tingimustes ei ole EMKVF-i toetuse taotluste hindamist ette nähtud, rahuldatakse nõuetekohased taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires meetme tingimustes sätestatu kohaselt ühel järgmistest viisidest:
  1) vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta;
  2) eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi.

  (4) Kui EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi.

  (5) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast EMKVF-i toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui EMKVF-i meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

  (6) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud;
  2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist;
  3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus;
  4) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 4 või 5 kohaselt.

§ 46.  EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha.

  (2) Kui EMKVF-i toetuse saaja ei ole võimeline EMKVF-i meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul toetatavat tegevust ellu viima, võib PRIA toetuse saaja taotluse alusel muuta EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust ja määrata tegevuse elluviimiseks täiendava tähtaja, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi.

  (3) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) toetuse saaja või toetatav tegevus ei vasta muudatuse tulemusena vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele;
  2) muudatuse tegemine kahjustaks avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi.

  (4) Põhjendatud juhul võib asendada EMKVF-i toetuse abil soetatava asja või tellitava teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärgid, ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid ega muutu:
  1) asja või ehitise kasutamise otstarve;
  2) teenuse sisu või tulemus või
  3) ehitise algselt kavandatud omadused.

  (5) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole toetatavat tegevust tähtaja jooksul ellu viinud;
  3) toetatavat tegevust ei ole võimalik tähtaja jooksul ellu viia;
  4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi;
  5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

2. jaotis Kohaliku arengu strateegia ja selle rakendamine ning kohalik tegevusrühm 

§ 47.  Kohaliku arengu strateegia ja kohalik tegevusrühm

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 31 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel (edaspidi EMKVF-i kohaliku arengu strateegia), mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium.

  (2) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33 nimetatud kohaliku tegevusrühma määratlusele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ning kes vastab kalanduse kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusrühm).

  (3) Nõuded kohaliku tegevusrühma kohta, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirja, liikmesuse, juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) PRIA kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegia ja lõikes 2 nimetatud kohaliku tegevusrühma vastavust nõuetele ning edastab teabe nende nõuetekohasuse kohta Maaeluministeeriumile.

  (5) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister teeb käskkirjaga EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele;
  2) kohaliku arengu strateegia ei vasta sellele esitatud nõuetest vähemalt ühele;
  3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele;
  4) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja kõnealune strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale;
  5) kohaliku arengu strateegias on teadlikult esitatud valeandmeid.

  (7) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia muudatused, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatut, välja arvatud rahastamiskava muudatused, mis kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodi peale kokku ei ületa kümmet protsenti kohaliku tegevusrühma kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodi eelarvest ja mille puhul ühegi tegevussuuna eelarve ei muutu rohkem kui 15 protsenti, kiidab heaks valdkonna eest vastutav minister.

  (8) Nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegiale, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõikes 1 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade ja tegevussuundade kaupa EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodiks kuni 2027. aasta 31. detsembrini ja alates 2028. aasta 1. jaanuarist otsustab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud käskkirjaga.

  (10) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud toetuse vahendite jaotust ja otsustada käskkirjaga nimetatud toetuse 2027. aasta 31. detsembriks kasutamata jäänud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade ja tegevussuundade kaupa.

§ 48.  EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamine

  (1) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusrühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas:
  1) nõustab taotlejat enne projektitoetuse taotluse esitamist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse osas;
  2) võtab vastu projektitoetuse taotlused;
  3) kontrollib taotleja, projektitoetuse taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale;
  4) hindab projektitoetuse taotlusi hindamiskriteeriumite alusel;
  5) teeb PRIA-le ettepaneku projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta;
  6) teeb PRIA-le ettepaneku projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le.

  (2) Kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana.

  (3) Heakskiidetud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamiseks kinnitab kohalik tegevusrühm üldkoosoleku otsusega igaks kalendriaastaks rakendatavates tegevussuundades taotlusvoorude kaupa eelarve, taotlusvoorude toimumise ajad ning käesoleva seaduse § 47 lõikes 7 nimetatud rahastamiskava paindlikkuse.

  (4) Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusrühm projektitoetuse taotluse hindamata ja edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab projektitoetuse taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata.

  (6) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on kalendriaastal võimalik EMKVF-i toetust taotleda, taotlusvoorude toimumise aja ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse igaks kalendriaastaks määrab kohalik tegevusrühm kindlaks üldkoosoleku otsusega.

  (7) Projektitoetuse taotlemise õigust ei teki, kui kohaliku tegevusrühma üldkoosolek ei ole seda otsustanud.

  (8) Kohalike tegevusrühmade ning EMKVF-i toetuse taotlejate ja saajate vaheline suhtlus toimub käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatu kohaselt.

3. jagu EMKVF-i toetuse andmine hankemenetluse korras ja EMKVF-i rahastamisvahend 

§ 49.  EMKVF-i toetuse andmine hankemenetluse korras

  (1) EMKVF-i toetust võib anda, korraldades hankemenetluse riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras ning arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) EMKVF-i toetuse andmisel hankemenetluse korras loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega Maaeluministeeriumile või PRIA-le.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded EMKVF-i toetuse saajale, toetatavale tegevusele, toetuse saaja valikukriteeriumitele ja sõlmitavale hankelepingule.

  (4) Toetuse saaja on isik, kellega on sõlmitud riigihangete seaduses sätestatud korras hankeleping.

  (5) Lisaks riigihangete seaduses sätestatud pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alustele kõrvaldatakse pakkuja ja taotleja hankemenetlusest, kui esinevad käesoleva seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

§ 50.  EMKVF-i rahastamisvahend

  (1) EMKVF-i toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 nimetatud rahastamisvahendi kaudu.

  (2) Maaeluministeerium võib sõlmida rahastamisvahendi rakendamiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 X lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine ja õigus võtta lepingutasu.

  (4) Rahastamisvahendile makstakse EMKVF-i toetust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel.

  (5) EMKVF-i toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 5, 52 ja 53 sätestatut.

  (6) Rahastamisvahendile antud EMKVF-i toetust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 60 ja 62 nimetatud vahendeid kasutatakse kooskõlas samades artiklites sätestatuga kuni 2029. aasta 31. detsembrini.

  (7) 2030. aasta 1. jaanuarist kuni 2037. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 62 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

4. jagu EMKVF-i toetuse andmine otsustuskorras 

§ 51.  EMKVF-i toetuse andmine otsustuskorras

  (1) Otsustuskorras võib EMKVF-i toetust anda käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud riiklike kavade elluviimiseks, kui esineb oluline avalik huvi ja see on kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega.

  (2) EMKVF-i toetust võib anda riigiasutusele, kes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikku kava ellu viib.

  (3) EMKVF-i toetuse andmisel otsustuskorras on abikõlblikud kulud, mis on kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ja EMKVF-i rakenduskavaga.

  (4) EMKVF-i toetuse andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kus määratakse toetuse saaja, toetatav tegevus, toetatava tegevuse eesmärk ja elluviimise tähtaeg ning toetuse suurus. Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjas täpsustada kulude abikõlblikkust.

5. jagu EMKVF-i toetuse abil tehtud kulude mõistlikkus ja toetuse maksmine 

§ 52.  Kulude mõistlikkus

  (1) EMKVF-i toetuse abil tehtud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning majanduslikult soodsaimal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.

  (2) EMKVF-i toetuse saaja järgib toetatava tegevusega seotud kulude tegemisel käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ostumenetluse nõudeid.

  (3) Ostumenetluse korraldamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada riigihangete registris, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Kui EMKVF-i toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta toetatava tegevusega seotud hangete korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.

  (5) Kui EMKVF-i meetme tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud käibemaksuta maksumus ning EMKVF-i meetme tingimustes kehtestatud toetuse maksimaalne suurus.

§ 53.  EMKVF-i toetuse maksmine

  (1) EMKVF-i toetust makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ja mitte rohkem kui taotletud summa ulatuses.

  (2) EMKVF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA.

  (3) PRIA teeb EMKVF-i toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

  (4) EMKVF-i toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

  (5) Kui EMKVF-i toetuse saaja leitakse hankemenetluse korras või otsustuskorras, maksab toetuse välja PRIA, kui see on hankelepingus nii kokku lepitud või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas nii määratud.

  (6) Käesoleva seaduse alusel antava EMKVF-i toetuse maksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav.

6. peatükk Fondist toetatava tegevuse rahastamine enne kulude tegemist 

§ 54.  Fondist toetatava tegevuse rahastamine enne kulude tegemist

  (1) Meetme tingimustes sätestatud juhul võib pärast fondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist rahastada toetatava tegevuse elluviimist riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

  (2) Toetatava tegevuse elluviimist võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt rahastada, kui toetuse saaja on esitanud käesoleva seaduse § 68 kohase tagatise, mis katab makstava summa kogu ulatuses.

  (3) Toetuse andja võib loobuda tagatise esitamise nõudmisest ja rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja tasunud selle eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma;
  2) rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevuse elluviimist;
  3) rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 66 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimist.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha võib kasutada üksnes asjakohase toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul.

  (5) Pärast toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumist esitab toetuse saaja fondi toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid toetuse andjale, kes teeb fondi toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse.

  (6) Fondi toetuse maksmise korral arvestatakse makseotsuse alusel makstavast summast tasaarvestuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud summa. Fondi toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi.

  (7) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha sihipäraselt ja tähtajal, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist.

  (8) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) tal ei ole riikliku maksu võlga;
  2) tema või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
  3) ta on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud;
  4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase rahastamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning rahastamise määra ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

7. peatükk Kalamajanduslik riigiabi 

§ 55.  Kalamajandusliku riigiabi andmine

  (1) Käesoleva seaduse alusel võivad kalamajanduslikku riigiabi anda riik ja sihtasutus otseselt või kaudselt riigi rahalisi vahendeid kasutades.

  (2) Kalamajanduslikku riigiabi võib anda, kui:
  1) Euroopa Komisjon on teinud kooskõlas Euroopa Liidu kalamajandusliku riigiabi suunistega (edaspidi riigiabi suunised) talle esitatud kalamajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse;
  2) Euroopa Komisjonile on esitatud komisjoni määruses (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 82–139), ettenähtud kokkuvõtlik teabeleht (edaspidi kalamajandusliku grupierandi teatis);
[RT I, 11.03.2023, 5 - jõust. 21.03.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 1. jaanuarist]
  3) kalamajanduslik riigiabi loetakse nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 4 lõike 6 kohaselt heakskiidetuks või
  4) Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel otsustanud, et kalamajanduslik riigiabi on siseturuga kokkusobiv.

  (3) Kalamajanduslikku riigiabi võib anda muus seaduses sätestatud alusel ja korras, kui selleks on Maaeluministeeriumi kaudu esitatud kalamajandusliku riigiabi teatis, mille kohta Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, või kalamajandusliku grupierandi teatis või kui kalamajanduslik riigiabi loetakse nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 4 lõike 6 kohaselt heakskiidetuks.

§ 56.  Kalamajandusliku riigiabi teatise esitamine

  (1) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, koostab kalamajandusliku riigiabi teatise Maaeluministeerium komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), kohaselt ja kooskõlas riigiabi suunistega.

  (2) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras, esitab riigiabi andja komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 kohaselt ja kooskõlas riigiabi suunistega kalamajandusliku riigiabi teatise koos vajaliku teabega kirjalikult ja Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu läbivaatamiseks Maaeluministeeriumile.

  (3) Kui kalamajandusliku riigiabi teatis vastab nõuetele, edastab Maaeluministeerium selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi andja jätab kalamajandusliku riigiabi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Maaeluministeeriumil 20 tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek teatist täiendada.

  (5) Kalamajandusliku riigiabi teatise menetlemise käigus Euroopa Komisjoni nõutud lisateabe esitab riigiabi andja Maaeluministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

  (6) Kui riigiabi andja otsustab Euroopa Komisjonile esitatud kalamajandusliku riigiabi teatise tagasi võtta, esitab ta sellekohase taotluse Maaeluministeeriumile, kes edastab selle Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes esitab selle Euroopa Komisjonile.

§ 57.  Kalamajandusliku grupierandi teatise esitamine

  (1) Grupierandiga hõlmatud riigiabiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse komisjoni määruses (EL) 2022/2473 nimetatud abi.
[RT I, 11.03.2023, 5 - jõust. 21.03.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 1. jaanuarist]

  (2) Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, koostab kalamajandusliku grupierandi teatise Maaeluministeerium, kes edastab selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

  (3) Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras, esitab riigiabi andja hiljemalt 30 tööpäeva enne grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist või abikava rakendamist kalamajandusliku grupierandi teatise Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu läbivaatamiseks Maaeluministeeriumile.

  (4) Kui kalamajandusliku grupierandi teatis vastab nõuetele, edastab Maaeluministeerium selle Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigiabi andja jätab kalamajandusliku grupierandi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Maaeluministeeriumil kümne tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek teatist täiendada.

§ 58.  Maaeluministeeriumi ja PRIA kaudu antava kalamajandusliku riigiabi andmise kord

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kalamajandusliku riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ning abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra, kui kalamajanduslikku riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätestada:
  1) abi saamiseks esitatavad nõuded;
  2) abi määra ja suuruse;
  3) abikõlblikud kulud;
  4) taotluse esitamise tähtpäeva;
  5) taotluse sisu- ja vorminõuded;
  6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise korra, sealhulgas vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja korra;
  7) abi määramise ja maksmise tähtajad ning korra.

  (3) Kalamajandusliku riigiabi taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga toetuse liigi kohta eraldi.

  (4) Kalamajandusliku riigiabi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Kalamajandusliku riigiabi taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
  1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõudele;
  2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel väljavalitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud, või
  3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.

  (6) Kui kalamajandusliku riigiabi andmise tingimustes ei ole sätestatud taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle riigiabi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral abi summat võrdeliselt iga taotleja kohta.

  (7) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab Maaeluministeerium abikavavälise üksikabina, teeb Maaeluministeerium abikavavälise üksikabi andmise otsuse, mis avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel.

§ 59.  Kalamajandusliku riigiabi andmine sihtasutuse kaudu

  (1) Sihtasutus võib anda kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevale ettevõtjale ning teda esindavale mittetulundusühingule kalamajanduslikku riigiabi toetuse, laenu või tagatisena või muus vormis Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus ettenähtud alusel ja korras.

  (2) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus, kehtestab sihtasutuse nõukogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingus kokkulepitut arvestades kalamajandusliku riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ja abi taotluse esitamise korra, milles sätestatakse:
  1) abi saamiseks esitatavad nõuded;
  2) abi määr ja suurus;
  3) abikõlblikud kulud;
  4) abi taotluse esitamise tähtpäev;
  5) abi määramise ja maksmise tähtajad ning kord;
  6) abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord.

  (3) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus abikavavälise üksikabina, teeb sihtasutuse nõukogu abi andmise kohta otsuse ja sõlmib abi saajaga asjaomase lepingu, milles määratakse kindlaks abi kasutamise sihtotstarve.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi saamiseks esitatavad nõuded ning abi taotlemise ja taotluse menetlemise kord avaldatakse sihtasutuse veebilehel.

  (5) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus, teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud abi andmisega seotud otsused sihtasutus.

  (6) Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, kas tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt.

§ 60.  Ebaseadusliku riigiabi andmisest teatamine

  Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile edastanud otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud kalamajanduslik riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastab valdkonna eest vastutav minister nimetatud otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse kohaselt riigiabi tagasi nõudma.

8. peatükk Kalamajanduslik vähese tähtsusega abi 

§ 61.  Kalamajanduslik vähese tähtsusega abi

  (1) Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi võib anda, kui see vastab komisjoni määruses (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), sätestatud tingimustele.

  (2) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 nimetatud kalamajandusliku riigiabi või grupierandi teatist Euroopa Komisjonile esitada.

  (3) Vähese tähtsusega abi võib anda konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras, kui see vastab komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), sätestatud tingimustele.

  (4) Abi võib anda konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras, kui see vastab nõukogu määrusele (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.09.2015, lk 1–8), ning selle kohta on Euroopa Komisjon kehtestanud vastava grupierandi määruse.

§ 62.  Maaeluministeeriumi ja PRIA kaudu antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise kord

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded ning abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra, kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätestada:
  1) abi saamiseks esitatavad nõuded;
  2) abi määra ja suuruse;
  3) abikõlblikud kulud;
  4) taotluse esitamise tähtpäeva;
  5) taotluse sisu- ja vorminõuded;
  6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise korra, sealhulgas vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja korra;
  7) abi määramise ja maksmise tähtajad ning korra.

  (3) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud abi andmisega seotud otsused teeb Maaeluministeerium või PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
  1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõudele;
  2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel väljavalitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud, või
  3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.

  (5) Kui kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise tingimustes ei ole sätestatud taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle abi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral abi summat võrdeliselt iga taotleja kohta.

§ 63.  Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine sihtasutuse kaudu

  (1) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab sihtasutus, kehtestab kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi sihtasutuse nõukogu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras nähakse ette kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtpäev, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise tähtajad ning kord, abi määramise ja maksmise tähtajad ja kord ning toetuse vormis antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord. Nimetatud kord avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.

  (3) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ning muud toetuse, laenu ja tagatise andmisega seotud otsused taotleja suhtes teeb sihtasutus.

  (4) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab sihtasutus abikavavälise üksikabina, teeb sihtasutuse nõukogu abi andmise kohta otsuse ja sõlmib abi saajaga asjaomase lepingu, milles määratakse kindlaks abi kasutamise sihtotstarve.

  (5) Sihtasutus võib anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus ettenähtud alusel ja korras. Halduslepingus lepitakse kokku kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse sisu- ja vorminõuded, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord ning toetuse vormis antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord.

  (6) Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, kas tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt.

§ 64.  Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine

  (1) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abi andja või seda antakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras, teavitab abi andja abi andmise kavatsusest ja abi suurusest Maaeluministeeriumit kirjalikult hiljemalt 30 tööpäeva enne abi andmist ning Maaeluministeerium vastab kümne tööpäeva jooksul abi andmise kavatsusest teadasaamisest arvates, kas kavandatava abi suurus ületab või ei ületa komisjoni määruses (EÜ) nr 717/2014 riigile kehtestatud kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi piirmäära.

  (2) Maaeluministeerium selgitab välja, kas kavandatava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi suurus ületab või ei ületa riigile kehtestatud piirmäära, võttes arvesse juba antud abi ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt teatatud, kuid veel andmata abi summa. Abi andja võib anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi juba antud ja kavandatud abi summa ning riigile kehtestatud piirmäära vahe ulatuses, kuid mitte rohkem, kui on teatatud abi andmise kavatsuses.

  (3) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise kavatsuses märgib abi andja vähemalt abi nimetuse ja abi suuruse ühe kalendriaasta kohta.

  (4) Maaeluministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud kavandatava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summa riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.

  (5) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andja jälgib, et ta ei ületaks uue kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korral komisjoni määruses (EÜ) nr 717/2014 ettevõtja kohta sätestatud abi ülemmäära.

9. peatükk Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlus ning läbipaistvus 

§ 65.  Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlus

  Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlusele kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 49 sätestatud riigiabi aruandluse korda.

§ 66.  Kalamajandusliku riigiabi läbipaistvusnõude täitmine

  Kalamajandusliku riigiabi läbipaistvusnõude täitmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse § 492 lõikes 32 sätestatut.

10. peatükk Muu kalamajanduslik abi 

§ 67.  Muu kalamajandusliku abi andmine

  (1) Muud kalamajanduslikku abi võib anda, kui see on vajalik kalandussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tegemist ei ole kalamajandusliku riigiabi või kalamajandusliku vähese tähtsusega abiga.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada muu kalamajandusliku abi andmise ja kasutamise tingimused ning korra abi liikide kaupa.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses võib sätestada:
  1) abi andmise täpsema eesmärgi;
  2) toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud;
  3) abi maksimaalse määra ja suuruse;
  4) abi taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded;
  5) taotluse menetlemise tingimused ja korra, sealhulgas vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja korra;
  6) abi maksmise tingimused ja korra;
  7) abi saaja kohustused.

  (4) Muu kalamajandusliku abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ning muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Muu kalamajandusliku abi taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
  1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõudele;
  2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel väljavalitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud, või
  3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.

  (6) Kui muu kalamajandusliku abi andmise tingimustes ei ole sätestatud abi taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused selle abi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires, vähendades vajaduse korral abi summat võrdeliselt iga taotleja kohta.

11. peatükk Tagatised 

§ 68.  Tagatise esitamine

  (1) Nende kalandusturu korraldamise abinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu õigusaktid või käesolev seadus ette kohustuse täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le deposiidina või garantiina, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks vajaduse korral kehtestada määrusega tagatise esitamise ja kasutamise ning sellest vabastamise täpsema korra.

12. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 

§ 69.  Riikliku ja haldusjärelevalve teostajad

  (1) Asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Maaeluministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–78 sätestatud meetmete puhul, kui fondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse teeb Maaeluministeerium;
  2) muu EMKF-i toetuse puhul ulatuses, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 126 ja artikli 127 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks;
  3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 74, 76 ja 77 sätestatud ülesannete täitmiseks;
  4) käesoleva seaduse §-des 49 ja 51 sätestatud EMKVF-i toetuse andmise korral, kui toetuse andja on Maaeluministeerium.

  (3) Maaeluministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, kui riik annab kalamajanduslikku riigiabi, kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi või muud kalamajanduslikku abi Maaeluministeeriumi kaudu.

  (4) Maaeluministeerium teostab riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides tunnustatud tootjaorganisatsiooni ning selle tootmis- ja turustamiskava kohta sätestatud nõuete täitmise üle.

  (5) Maaeluministeerium teostab haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõike 2, § 50 lõike 2, § 59 lõike 1 ja § 63 lõike 5 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, lõpetatakse rahastamisvahendi edasine rakendamine.

  (6) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete täitmise üle.

  (7) Keskkonnaamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud turustusnormide nõuete täitmise üle.

  (8) Põllumajandus- ja Toiduamet ning riigi sihtasutus teostavad riiklikku järelevalvet nende kalandusturu korraldamise abinõude kohta esitatud nõuete täitmise üle, millele vastavust nad kontrollivad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhul ka taotluste lahendamisel.

§ 70.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.

  (3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

  (4) Riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada sellest toetust saanud isikule ette teatamata. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisest võib ette teatada üksnes siis, kui etteteatamine ei ohusta meetme kohaldamise eesmärgi saavutamist.

§ 71.  Haldusjärelevalve erisused kohaliku tegevusrühma ja kohaliku algatusrühma tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel

  (1) PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma ja tema tegevuse vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuab kohalikult tegevusrühmalt viivitamata nende nõuete täitmist, kui ilmneb, et kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta nõuetele, või kui kohalik tegevusrühm takistab oma tegevuse üle järelevalve teostamist.

  (2) Kui kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul tegevusrühmal jätkata kohaliku arengu strateegia rakendamist, võib PRIA peatada tema õiguse võtta vastu projektitoetuse taotlusi ja neid menetleda.

  (3) Kohalik tegevusrühm, kelle puhul PRIA on peatanud projektitoetuse taotluste menetlemise, võib nende menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest arvates. PRIA annab nõusoleku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõikidele asjakohastele nõuetele.

  (4) Kui kohalik tegevusrühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud toetuse maksmise või Maaeluministeerium tunnistada kehtetuks kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse.

  (5) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud kohalikule algatusrühmale kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud haldusjärelevalve erisusi.

13. peatükk Fondi toetuse ja abi tagasinõudmine ning tagasimaksmine 

§ 72.  Fondi toetuse ja abi tagasinõudmine

  (1) Kui pärast fondi toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuete rikkumise tõttu alusetult, võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 508/2014, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1139 ning teistes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustel ja tähtaegadel.

  (2) Kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi (edaspidi koos abi) võib nõuda osaliselt või täielikult tagasi, kui pärast abi maksmist selgub, et abi saaja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi maksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt. Kui tagasi nõutakse abi, mis ei ole väärkasutatud või ebaseaduslik riigiabi, võib tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul abi maksmisest arvates.

  (3) Fondi toetuse või abi tagasinõudmise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Maaeluministeerium teeb fondi toetuse või abi tagasinõudmise otsuse, kui seda toetust või abi antakse Maaeluministeeriumi kaudu.

  (5) Kui kalamajanduslikku riigiabi või kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse sihtasutuse kaudu, teeb abi tagasinõudmise otsuse sihtasutus.

  (6) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 kohaselt saadud raha nõuab tagasi PRIA §-des 73 ja 74 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse fondi toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

  (7) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest võib nõuda toetuse saajalt toetuse tagasi samadel alustel ja ulatuses, nagu seda tehtaks liikmesriigi suhtes kohaldatava finantskorrektsiooni puhul.

  (8) Riigiasutuselt ei nõuta EMKF-i toetust tagasi, kui tagasinõutava toetuse suurus ilma intressideta ei ületa 250 eurot ja kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

§ 73.  Fondi toetuse ja abi tagasimaksmine

  (1) Käesoleva seaduse alusel antud fondi toetus ja abi tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul fondi toetuse või abi tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Vajaduse korral võib peatada fondi toetuse või abi saajale toetuse või abi maksete tegemise kuni nõutava summa tagasimaksmiseni või vähendada sama tegevuse raames järgnevalt makstavat toetuse või abi summat tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

  (3) Tagasinõutava fondi toetuse või abi tagasimaksmise võib ajatada, kui toetuse või abi saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse või abi tagasimaksmise ajakava. Toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus või abi tagasi maksta 12 kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral on toetuse või abi andjal õigus nõuda tagatist.

  (4) PRIA võib ajatada toetuse või abi tagasimaksmise täiendavalt kuni 12 kuuks, kui toetuse või abi tagasimaksmine esialgse tähtaja jooksul võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

  (5) Kui fondi toetuse või abi saaja ei tasu toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse või abi tagasimaksmise ajakava kohaselt, võib toetuse või abi andja tunnistada toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks.

  (6) Kui fondi toetuse või abi saaja ei maksa toetust või abi tagasi määratud tähtaja jooksul ning toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise otsus on tunnistatud kehtetuks, on toetuse või abi andjal õigus anda toetuse või abi tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (7) Fondi toetuse või abi tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis.

§ 74.  Viivis ja intress

  (1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks fondi toetust või abi tagasi ei maksta, peab toetuse või abi saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse või abi tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

  (2) Fondi toetuse või abi tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse või abi saaja intressi alates käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse või abi summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe.

  (3) Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist või intressi Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses.

  (4) Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetus- või abiraha suuruse.

  (5) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut.

§ 75.  Ebaseadusliku ja väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi tagasinõudmine

  Kui tagasi nõutakse abi või fondi toetus, mis on ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi nõukogu määruse (EL) 2015/1589 tähenduses, nõutakse see tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 72–74 ei kohaldata.

14. peatükk Vastutus 

§ 76.  Kalapüügitoodete turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete rikkumine

  (1) Kalapüügitoodete turustusnormide või tarbija teavitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 77.  Menetlus

  Käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet või Keskkonnaamet oma pädevuse piires.

15. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Õigusaktide kehtivus 

§ 78.  Õigusaktide kehtivus

  (1) Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I 2003, 88, 593) § 194 lõike 1 ja § 198 lõike 4 alusel antud õigusaktid kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

  (2) Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I, 05.12.2014, 1) § 10 lõike 2, § 12 lõike 11, § 40 lõike 1, § 44 lõike 1 ja § 48 lõike 2 alusel antud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

  (3) Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I, 05.12.2014, 1) § 19 lõike 1, § 21 lõike 2, § 24 lõigete 3 ja 7, § 25 lõike 2, § 26 lõike 3, § 31 lõike 6 ning § 36 lõike 8 alusel antud õigusaktid kehtivad kuni 2035. aasta 31. detsembrini.

  (4) Aastal 2023 võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õigusakte muuta.

2. jagu Euroopa Kalandusfondi rakendamise üleminekusätted 

§ 79.  Euroopa Kalandusfondi toetuste andmist korraldavad asutused

  (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) artikli 58 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid täidab Maaeluministeerium, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) PRIA täidab vahendusasutusena nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 58 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

§ 80.  Finantskorraldusvahendite rakendamine

  (1) Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I 2003, 88, 593) § 192 lõike 4 alusel sõlmitud haldusleping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, lõpetatakse finantskorraldusvahendite edasine rakendamine.

§ 81.  Riiklik ja haldusjärelevalve

  (1) Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise nõuetekohasuse üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Maaeluministeerium teostab Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise nõuetekohasuse üle riiklikku ja haldusjärelevalvet:
  1) kui tegemist on nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 nimetatud toetusega;
  2) muu toetuse puhul ulatuses, mis on vajalik nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 61 lõike 1 punktis b sätestatud ülesande täitmiseks.

  (3) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab Maaeluministeerium.

  (4) Riikliku järelevalve teostamiseks võib korrakaitseorgan kohaldada käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 sätestatud erimeetmeid sama paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud erisustega.

§ 82.  Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmine

  (1) PRIA nõuab Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikult või osaliselt tagasi, kui pärast toetuse maksmist selgub, et:
  1) taotluse rahuldamise otsustamist või toetuse suuruse arvutamist mõjutanud andmed ei vasta tegelikkusele või
  2) toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikku või osalist tagasimaksmist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetust või toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ei ole kasutatud ettenähtud tingimuste kohaselt;
  3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või on välja kuulutatud tema pankrot;
  4) ilmneb, et projekti eesmärke saavutada ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;
  5) taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks;
  6) korrakaitseorgani ettekirjutus on jäetud tähtpäevaks täitmata;
  7) toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.

  (3) Tehnilise abi nõuab käesolevas paragrahvis sätestatud alustel tagasi Maaeluministeerium.

  (4) Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 sätestatud tähtaja jooksul.

  (5) PRIA võib ajatada tagasinõutava Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasimaksmise, kui toetuse saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse tagasimaksmise ajakava. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta hiljemalt 12 kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on PRIA-l õigus nõuda tagatist.

  (6) Kui Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja ei maksa toetust tagasi määratud tähtaja või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksmise ajakavas ettenähtud tähtaja jooksul, on PRIA-l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 83.  Intress ja viivis

  (1) Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I 2003, 88, 593) alusel antud Euroopa Kalandusfondi toetus nõutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasinõutud Euroopa Kalandusfondi toetuse puhul arvestatakse viivist ja intressi käesolevas seaduses sätestatud määras sellelt toetuse osalt, mis on tagasi maksmata 2023. aasta 1. jaanuari seisuga.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasinõutud Euroopa Kalandusfondi toetuse puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 7 sätestatut alates 2023. aasta 1. jaanuarist laekunud maksetele.

  (4) Täidesaatva riigivõimu asutus ei pea tasuma viivist Euroopa Kalandusfondi toetuseks või omafinantseeringuks eraldatud vahenditelt. Kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, peab täidesaatva riigivõimu asutus tasuma viivist selle summa ulatuses, mille riik on tasunud Euroopa Komisjonile.

§ 84.  Euroopa Kalandusfondi toetustega seotud otsused

  Euroopa Kalandusfondi toetustega seotud otsuste kättetoimetamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 7 sätestatut.

§ 85.  Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaidluse lahendamine

  (1) Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaidluse korral tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates.

§ 86.  Andmete töötlemine

  Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I 2003, 88, 593) § 81 lõike 6 alusel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud andmete töötlemist jätkatakse nimetatud registris kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

3. jagu EMKF-i rakendamise üleminekusätted 

§ 87.  Tunnustatud tootjaorganisatsioon

  Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I, 05.12.2014, 1) § 12 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon loetakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooniks.

§ 88.  Kalandusnõukogu

  Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I, 05.12.2014, 1) § 3 lõike 1 alusel moodustatud kalandusnõukogu täidab käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud ülesandeid kuni kalandusnõukogu moodustamiseni käesoleva seaduse § 3 alusel.

§ 89.  EMKF-i toetuse tagasinõudmine

  (1) Kalandusturu korraldamise seaduse (RT I, 05.12.2014, 1) alusel antud EMKF-i toetus nõutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasinõutud EMKF-i toetuse puhul arvestatakse viivist ja intressi käesolevas seaduses sätestatud määras sellelt toetuse osalt, mis on tagasi maksmata 2023. aasta 1. jaanuari seisuga.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasinõutud EMKF-i toetuse puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 7 sätestatut alates 2023. aasta 1. jaanuarist laekunud maksetele.

4. jagu EMKVF-i rakendamise üleminekusätted 

§ 90.  EMKVF-i meetme tingimuste kehtestamine enne EMKVF-i rakenduskava heakskiitmist

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada EMKVF-i meetme tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on EMKVF-i rakenduskava heaks kiitnud, kuid mitte varem kui pärast kahe kuu möödumist rakenduskava kavandi esitamisest Euroopa Komisjonile.

  (2) EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui Euroopa Komisjon on EMKVF-i rakenduskava heaks kiitnud.

  (3) Kui EMKVF-i rakenduskava kavand erineb heakskiidetud rakenduskavast, võib enne rakenduskava heakskiitmist kehtestatud EMKVF-i meetme tingimusi muuta osas, milles meetme tingimused on vastuolus heakskiidetud rakenduskavaga.

  (4) Kui EMKVF-i meetme tingimusi muudetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, antakse taotlejale tähtaeg EMKVF-i toetuse taotluse meetme tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Kui EMKVF-i toetuse taotlus on esitatud rohkem kui 60 tööpäeva enne Euroopa Komisjoni poolt EMKVF-i rakenduskava heakskiitmist, siis tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 30 tööpäeva jooksul rakenduskava heakskiitmisest arvates.

5. jagu Muud üleminekusätted 

§ 91.  Ebaseadusliku ja väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi tagasinõudmine

  Enne 2021. aasta 1. juulit antud ebaseadusliku ja väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi suhtes, mille kohta tehakse tagasinõudmise otsus alates 2021. aasta 1. juulist, kohaldatakse kalandusturu korraldamise seaduse (RT I, 05.12.2014, 1) enne 2021. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni.

§ 92. – § 93. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 94.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 92 punkte 1, 2 ja 4 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json