Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus
Vastu võetud 10.03.2025 nr 23
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud” raames antava põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendada põllumajandustootmisega kaasnevat keskkonnamõju ning jäätmete ja heitmete teket ning suurendada loomade heaolu ja bioohutust.
(2) Lõikes 1 sätestatud eesmärgil toetatakse selliste tegevuste elluviimist, mis panustavad vähemalt ühte järgmisesse prioriteeti:
1) kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;
2) vee- ja õhukvaliteedi parandamine;
3) elurikkuse ja muldade kaitse;
4) loomade heaolu suurendamine;
5) bioohutuse suurendamine koos loomade heaolu suurendamisega.
2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks ning millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse ja prioriteeti:
1) tootmishoone või rajatise (edaspidi koos ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi ehitamine);
2) masina või seadme soetamine;
3) olemasoleva niisutussüsteemi rekonstrueerimine või laiendamine ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos niisutussüsteemi ehitamine);
4) niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamine.
(2) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.
(3) Kui toetust antakse ehitise või niisutussüsteemi ehitamiseks, peavad ehitis või niisutussüsteem ja sellealune maa olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
(4) Kui soetatav masin või seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
(5) Kui toetust antakse lõike 1 punkti 2 alusel mobiilse masina või seadme soetamiseks, peab see masin või seade olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 113 lõike 2 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (edaspidi võrdlushindade kataloog).
(6) Kui toetust antakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või masina või seadme soetamiseks, mis panustab § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud prioriteeti, peab see tegevus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning selle tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi saadav tootmisvõimsus ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust.
(7) Kui toetust antakse piimakarjakasvatuses vajaliku loomakasvatusehitise ehitamiseks, mis panustab § 2 lõike 2 punktis 4 või 5 sätestatud prioriteeti, peab toetuse saaja selle tegevuse elluviimise tulemusena karjatama piimatõugu veiste puhul vähemalt noorloomi.
(8) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte.
§ 4. Nõuded niisutussüsteemi investeeringu kohta
(1) Toetust antakse niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamiseks (edaspidi koos niisutussüsteemi investeering), kui lisaks § 3 lõikes 3 sätestatud nõudele on täidetud järgmised nõuded:
1) niisutussüsteemi investeering vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 74 lõigetes 3–6 sätestatud tingimustele;
2) toetuse taotlejal on kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohane keskkonnamõju eelhinnang või sama seaduse § 20 kohane keskkonnamõju hindamise aruanne ning nimetatud dokumentidest nähtub, et niisutussüsteemi investeeringu tegemise tulemusena ei halvene selle põhjaveekogumi või pinnaveekogumi seisund, millest niisutuseks vett võetakse või mida niisutussüsteem kaudselt mõjutab (edaspidi koos veekogum), ega kaasne muud olulist negatiivset mõju keskkonnale;
3) toetuse taotlejal on vee erikasutuseks veeluba;
4) pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist saab niisutuseks kasutatava vee kogust mõõta.
(2) Kui niisutuseks vajalik statsionaarne seade soetatakse üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks, ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik.
(3) Toimiv niisutussüsteem selle määruse tähenduses on avamaal asuv niisutussüsteem, mis on kantud maaparandusseaduse alusel peetavasse maaparandussüsteemide registrisse.
(4) Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist toetuse taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab olemasoleva niisutussüsteemi ja kavandatava niisutussüsteemi tehnilistest parameetritest nähtuma, et niisutussüsteemi investeeringu tegemise tulemusena väheneb niisutussüsteemi veekasutus võrreldes senisega vähemalt kümme protsenti.
(5) Vee kogusega seotud põhjustel on selle määruse tähenduses veekogumi seisund vähem kui hea, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) veekogumi seisund ei ole määratud;
2) põhjaveekogumi seisund on vee koguselise näitaja alusel vähem kui hea;
3) pinnaveekogumi seisund on hüdroloogilise režiimi alusel vähem kui hea või pinnaveekogumi seisund on vähem kui hea ja pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi määramisel ei ole arvestatud hüdroloogilist režiimi.
(6) Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ja pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist toetuse taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab niisutussüsteemi investeering vastama lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 74 lõike 4 punktides a ja b sätestatud tingimustele ning niisutussüsteemi veekasutus peab vähenema võrreldes senisega vähemalt 50 protsenti.
(7) Kui niisutuseks vajalik statsionaarne seade soetatakse üksnes toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks või kui niisutussüsteemi veehoidla ehitatakse ilma niisutussüsteemi veekasutust muutmata, siis lõigetes 4 ja 6 esitatud nõudeid ei rakendata.
(8) Niisutussüsteemi ehitamise korral peavad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutused ning hinnang nähtuma niisutussüsteemi ehitusprojektis. Niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme puhul tuginevad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutus ning hinnang selle seadme tehnilistele parameetritele.
§ 5. Toetuse vorm, määr ja suurus
(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.
(2) Toetust antakse kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(4) Kui toetust taotletakse loomakasvatusehitise ehitamiseks võib toetuse määra suurendada kümne protsendipunkti võrra, kuid mitte rohkem kui 60 protsendini toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(5) Kui toetust taotleb noor ettevõtja, võib toetuse määra suurendada kümne protsendipunkti võrra, kuid mitte rohkem kui 70 protsendini toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(6) Noor ettevõtja selle määruse tähenduses on toetuse taotleja, kes on taotluse esitamise hetkel kuni 40-aastane füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) või äriühing, kellel ei ole juriidilisest isikust osanikke või aktsionäre ja kelle kõik osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse esitamise hetkel kuni 40-aastased füüsilised isikud.
(7) Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava perioodi jooksul on 1 000 000 eurot ja loomakasvatusehitise ehitamise korral 1 500 000 eurot ühe toetuse taotleja kohta.
(8) Ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatele ei anta kokku toetust rohkem kui lõikes 7 sätestatud suuruses strateegiakava perioodi jooksul.
§ 6. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 73 ja 74 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.
(2) Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu;
2) ehitise laiendamise kulu;
3) ehitise rekonstrueerimise kulu;
4) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu.
(3) Masina või seadme soetamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
1) masina või seadme soetamise ja selle kohaletoimetamise, paigaldamise, seadistamise või kasutamise väljaõppe kulu;
2) soetatava masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara või infotehnoloogilise seadme soetamise ja selle paigaldamise või seadistamise kulu.
(4) Niisutussüsteemi investeeringu tegemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
1) niisutussüsteemi laiendamise või rekonstrueerimise kulu ja selle omanikujärelevalve tegemise kulu;
2) statsionaarse seadme soetamise ja selle kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamise kulu.
(5) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul on kasutatud masina või seadme soetamise kulu abikõlblik, kui masin või seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam.
(6) Abikõlblik on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu.
(7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;
2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
3) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;
4) ettevalmistava töö kulu;
5) tavapärane tegevus- ja üldkulu;
6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;
7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
8) maa ja olemasoleva ehitise soetamise, üürimise ja rentimise kulu;
9) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava masina või seadme paigaldamise, seadistamise või kohaletoimetamisega;
10) veovahendi ja selle haagise soetamise kulu;
11) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;
12) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse puhul liisingumakse;
13) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;
14) teostatavusuuringu kulu;
15) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;
16) mobiilse masina või seadme soetamise kulu, mis ületab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud asja või teenuse piirhinda;
17) kasutatud masina või seadme soetamise kulu, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul;
18) niisutussüsteemi investeeringu tegemise kulu, kui investeering tehakse vee avalikuks kasutamiseks;
19) vee soetamise kulu;
20) paisk-, segamis- ja lohisvooliklaoturi soetamise kulu;
21) katmata sõnnikuhoidla ehitamise kulu;
22) teraviljakuivati või -jahuti soetamise kulu;
23) karjaaia soetamise kulu;
24) ehitise lammutamise kulu;
25) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise soetamise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee või parkla rajamise kulu ning veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
26) amortisatsiooni kulu;
27) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
28) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.
§ 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine
(1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.
(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, küsib toetuse taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara hinnapakkujate paljusus.
(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.
(5) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste puhul peab toetuse taotleja küsima üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust iga ehitise või niisutussüsteemi kohta eraldi ning hinnapakkumus peab sisaldama lisaks lõikes 4 sätestatud andmetele järgmisi andmeid:
1) ehitise või niisutussüsteemi nimetus;
2) ehitise või niisutussüsteemi ehitisregistri kood;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis või niisutussüsteem paikneb või millele kavandatakse ehitis või niisutussüsteem ehitada;
4) ehitise või niisutussüsteemi üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või niisutussüsteemi välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;
5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.
(6) PRIA koostab lõikes 5 nimetatud hinnapakkumuse vormi ehitustööde kohta ja avaldab selle oma veebilehel.
(7) Kui toetust taotletakse võrdlushindade kataloogi kantud mobiilse masina või seadme soetamiseks, ei pea toetuse taotleja hinnapakkumusi küsima.
(8) Kui toetust taotletakse § 3 lõike 1 punkti 2 alusel kasutatud masina või seadme soetamiseks, peab toetuse taotleja olema küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud masina või seadme kohta ja ühe hinnapakkumuse uue samaväärse masina või seadme kohta, kui uus samaväärne masin või seade ei ole kantud võrdlushindade kataloogi.
(9) Toetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
(10) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
§ 8. Ostumenetlus riigihangete registris
(1) Kui § 3 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja nimetatud tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse riigihangete registris.
(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.
(3) Ehitustööde maksumuse prognoos peab lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed ehitise või niisutussüsteemi kohta;
2) andmed ehitise või niisutussüsteemi põhikonstruktsiooni materjalide kohta;
3) ehitise või niisutussüsteemi eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise või niisutussüsteemi välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.
(4) PRIA koostab lõikes 3 nimetatud ehitustööde maksumuse prognoosi vormi ja avaldab selle oma veebilehel.
(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste esitamise tähtpäev;
2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;
3) teade ostumenetluse kohta on avalik;
4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;
5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;
6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;
7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.
(6) Pakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(7) Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.
(8) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
§ 9. Toetuse taotleja
(1) Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 10 000 eurot.
(2) Toetust antakse äriühingule, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 10 000 euro, kui ta on täielikult üle võtnud:
1) oma füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes oli FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte või
2) oma füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri vanemale või vanavanemale, kes oli FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte.
(3) Toetust antakse FIE-le, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 10 000 euro, kui ta on täielikult üle võtnud oma vanemale või vanavanemale, kes oli FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte.
§ 10. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.
(2) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
(3) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
(4) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 665, 666 või 667, veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34, 35 või 361, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193, 209, 2091, 210, 264, 296, 298, 2981, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.
(5) Toetuse taotleja koguvõla ning enne intresse, makse ja kulumit saadud kasumi suhe, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni viie majandusaasta intressikandvad kohustused sama ajavahemiku kasumiga enne intresse, makse ja kulumit, ei ole suurem kui 7,00.
(6) Toetuse taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1,00.
(7) Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 30,00 protsenti.
(8) Toetuse taotleja peab taotluse esitamise aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal olema osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud infopäeval, milles käsitleti vähemalt ühte § 2 lõikes 2 sätestatud prioriteeti ning mis on korraldatud strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus” raames.
(9) Lõikes 8 sätestatud infopäeval ei pea osalema, kui toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud muul infopäeval või koolitusel, milles käsitleti vähemalt ühte § 2 lõikes 2 sätestatud prioriteeti.
(10) Toetust ei anta, kui toetuse taotleja on varem saanud strateegiakava sekkumise 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine” raames antavat toetust sellise tegevuse kohta, mis ei ole taotluse esitamise hetkeks ellu viidud.
3. peatükk Toetuse taotlemine
§ 11. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
(3) Toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotleja esitab avalduses järgmised andmed:
1) toetuse taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) teave selle kohta, millises § 14 lõikes 1 sätestatud tegevusvaldkonnas toetuse taotleja tegutseb;
3) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning toetatava tegevuse elluviimise asukoht;
4) taotletava toetuse suurus;
5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude maksumus;
6) teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel;
7) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete registris ellu viinud;
8) toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kahe majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ja muu müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa;
9) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;
10) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;
11) teave selle kohta, kas on läbitud § 10 lõikes 8 sätestatud infopäev või lõikes 9 sätestatud muu infopäev või koolitus;
12) kui noor ettevõtja taotleb toetust § 5 lõikes 5 sätestatud kõrgema toetuse määra alusel, siis andmed toetuse taotleja juhatuse liikme ja osaniku või aktsionäri või FIE sünniaja kohta, kui need andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist;
13) kui toetust taotletakse § 3 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamiseks või masina või seadme soetamiseks, siis teave toetuse taotleja kogu energiakulu kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal ning teave toetuse taotleja taastuvenergia tootmisvõimsuse kohta, arvestades tema olemasolevat taastuvenergia tootmisvõimsust, ja toetuse taotleja aastane toodetav energiakogus pärast toetatava tegevuse elluviimist;
14) kui toetust taotletakse § 3 lõikes 7 sätestatud loomakasvatusehitise ehitamiseks, siis teave, millega tõendatakse piimatõugu veiste puhul vähemalt noorloomade karjatamist või olemasolevaid võimalusi karjatamisega alustamiseks.
(2) Toetuse taotleja esitab asjakohased bilansid ja kasumiaruanded, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.
(3) Ehitise ehitamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:
1) väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
2) hoonestusõiguse seadmise leping, mis tõendab, et toetuse taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, kui toetuse taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel ja see ei nähtu kinnistusraamatust;
3) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem;
4) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus.
(4) Masina või seadme soetamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:
1) kasutatud masina või seadme soetamise korral müüja dokument, mis tõendab, et soetatav masin või seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam;
2) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus;
3) kui masin või seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust.
(5) Niisutussüsteemi investeeringu puhul esitab toetuse taotleja koos taotlusega lisaks lõike 3 punktides 2, 3 ja 4 ning lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid:
1) keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju hindamise aruanne, välja arvatud § 3 lõike 1 punktis 4 nimetatud sellise statsionaarse seadme soetamise korral, mille eesmärk on üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamine;
2) niisutussüsteemi ehitamise korral vähemalt väljavõte eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav maaparandusseaduse või ehitusseadustiku kohaselt;
3) niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamise korral dokument, millest nähtuvad soetatava seadme tehnilised parameetrid, ning kui asjakohane, siis dokument, millest nähtuvad olemasoleva asendatava seadme tehnilised parameetrid;
4) niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamise korral arvutused ja hinnangud § 4 lõikes 4 või 6 nimetatud arvestusliku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 74 lõigetes 4 ja 6 nimetatud tegeliku veekasutuse vähenemise kohta, kui see on asjakohane ja kui niisutussüsteemi investeering ei eelda niisutussüsteemi ehitamisel vähemalt eelprojekti või ehitusprojekti koostamist.
(6) Toetuse taotleja esitab lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid” sätestatud hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks asjakohase tunnistuse, aruande, lepingu või muu dokumendi.
(7) Kui äriühingust toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud selle majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.
(8) Kui FIE-st toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud tuludeklaratsiooni vorm E ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ja nimetatud vormi MTA-le esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud selle vorm, mille MTA-le esitamise tähtaeg on möödunud.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 13. Taotluse kontrollimine
(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.
(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA MTA-le toetust taotlenud FIE-de nimekirja tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.
§ 14. Taotluse hindamine
(1) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel järgmiste tegevusvaldkondade kaupa:
1) piimatootmine;
2) teravilja, õliseemnete või valgurikaste taimede kasvatamine;
3) sea- ja kodulinnukasvatus;
4) muu loomakasvatus;
5) punktides 1–4 nimetamata muude põllumajanduslike toodete tootmine, sealhulgas mesindus.
(2) Taotlust hinnatakse selles tegevusvaldkonnas, milles toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurim.
(3) Kui toetuse taotleja on saanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurema osa oma müügitulust omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete ning jõulupuude töötlemisest, hindab PRIA tema taotlust lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusvaldkonnas.
(4) Kui toetuse taotleja kavandab toetatava tegevuse ellu viia tegevusvaldkonnas, milles ta ei ole saanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suuremat osa oma müügitulust, võib PRIA hinnata tema taotlust tegevusvaldkonnas, milles § 3 lõikes 1 sätestatud tegevuse abikõlblike kulude maksumus moodustab suurima osakaalu.
(5) Lõikes 4 sätestatud juhul peab toetuse taotleja koostama asjakohases tegevusvaldkonnas kavandatava majandustegevuse kohta kava, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) valitud tegevusvaldkonnas tegutsemise eeldused;
2) turustuskanalid valitud tegevusvaldkonnas;
3) valitud tegevusvaldkonnas saadava müügitulu prognoos investeeringu tegemisele vahetult järgneva kahe majandusaasta kohta;
4) teave selle kohta, milliseid edasisi tegevusi kavandatakse ellu viia selles tegevusvaldkonnas, milles toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurim.
(6) PRIA moodustab hindamistulemuste alusel lõikes 1 sätestatud tegevusvaldkondade kaupa taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.
(7) Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud toetatava tegevuse omafinantseering on suurem. Võrdse omafinantseeringu korral eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse suurus on väiksem.
§ 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.
(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud vähemalt neli hindepunkti.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.
(5) Kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.
(6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 punktis 3 sätestatud alusel.
(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine
§ 16. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded
(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.
(2) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja toetuse abil soetatud vara kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmist olema läinud üle toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.
(3) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood):
1) ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
2) kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, siis vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem;
3) kui toetatav tegevus viiakse ellu nii punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud viisil, siis vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem.
(4) Toetuse saaja peab enne § 3 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse elluviimisega alustamist korraldama §-s 8 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse, kui ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.
(5) Toetuse saaja, kellele antud toetuse suurus ületab tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kahe majandusaasta keskmist omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu, peab tõendama PRIA-le kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest omafinantseeringu olemasolu.
(6) Toetuse saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
§ 17. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:
1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;
5) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;
6) tagab, et § 3 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise või masina või seadme soetamise tulemusena ei ületa saadav tootmisvõimsus tema aastast omatarbimise ulatust;
7) karjatab piimatõugu veiste puhul vähemalt noorloomi, kui toetust anti § 3 lõikes 7 sätestatud loomakasvatusehitise ehitamiseks;
8) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 10 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetele.
(3) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
(4) Lisaks lõigetes 1–3 sätestatud kohustustele peab:
1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029;
2) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel;
3) toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise või niisutussüsteemi kohta ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist või maaparandusregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt;
4) toetuse saaja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise või niisutussüsteemi kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist või maaparandusregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt.
§ 18. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele
(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:
1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;
2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning
3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:
1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;
3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;
4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;
5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;
6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on § 21 alusel rahastatud enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.
(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:
1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;
4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.
(4) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja lisaks lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele koos maksetaotlusega maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.
§ 19. Maksetaotluse kontrollimine
PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
§ 20. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.
(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.
(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.
(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
§ 21. Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist
(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.
(2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 18 lõikes 3 nimetatud dokumentidega.
(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(4) Paragrahvi 18 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 18 lõike 2 kohane maksetaotlus koos sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peavad olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest.
(5) Lõikes 1 sätestatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul.
§ 22. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.
§ 23. Toetuse saaja andmete avalikustamine
PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Marko Gorban
Kantsler
Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid
Facebook
X.com