Teksti suurus:

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:21.06.2013
Avaldamismärge:RT I, 11.06.2013, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.06.2013 otsus nr 274

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 22.05.2013

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Päevaravi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval.”;

2) paragrahvi 22 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla.”;

3) paragrahvi 25 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 16 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ning eakate ja puuetega isikute ööpäevasele hoolekandeasutusele käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenuse osutamise korral.”;

4) paragrahvi 25 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(3) Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Õendushaigla

(1) Õendushaigla on iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete ja statsionaarsete õendusabiteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.

(2) Õendushaiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.

(3) Õendushaiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel, välja arvatud eriarstiabi osutava haigla pidajal, ei või olla teist tegevusala peale iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, ambulatoorse eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning haiglaapteegi pidamise.

(4) Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

6) paragrahvi 262 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

7) paragrahvi 541 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eriarsti lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on eriarstina tööle asuvale arstile ühekordselt makstav toetus.

(2) Lähtetoetust võib kolme kuu jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates taotleda arst, kes:
1) on lõpetanud residentuuri ning omandanud peremeditsiini eriala või käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt kesk-, üld- või kohalikus haiglas kohustuslikult osutatava tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava eriarstiabi eriala;
2) asub viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal tööle või tegutsema eriarstina ja
3) töötab eriarstina töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas või töötab või tegutseb nimistuga perearstina.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eriala, välja arvatud peremeditsiini eriala, omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud koormusega eriarstina tööle:
1) haigla pidaja juures, kes ei pea haiglat Tallinna või Tartu linnas;
2) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud ühes või mitmes kesk-, üld- või kohalikus haiglas;
3) töökohal, millele vastaval erialal tervishoiuteenuse osutamine on käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt arsti töökoha haiglale kohustuslik, ja
4) töökohal, millel töö tegemise koht on väljaspool Tallinna või Tartu linna.”;

8) paragrahvi 542 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile lähtetoetuse taotluse hiljemalt viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates. Eriarstiabi eriala omandamise järel rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.

(2) Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.

(3) Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot.”;

9) paragrahvi 542 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 55 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „hooldushaiglate” sõnaga „õendushaiglate”;

11) seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:

§ 721. Tegevuslubade kehtivus

Enne 2014. aasta 1. jaanuari hooldusravi osutamiseks välja antud eriarstiabi osutamise tegevusload kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.”

§ 2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 121 tehakse järgmised muudatused:

1) punktiga 3 muudetava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemisel Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral;
4) kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number, põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
5) kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus;
6) haiglas eriarstiabi osutamiseks loa taotlemisel taotletava haigla liik;
7) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed;
8) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
9) andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta;
10) andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.”;

2) punktiga 3 muudetava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tegevusluba antakse, kui:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele;
2) eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
3) kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur ja töövahendid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5) iseseisvalt õendusabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
6) taotleja infotehnoloogiline valmisolek vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele.”

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 273 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 273. Perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, iseseisvalt õendusabi osutamise ja iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine”;

2) paragrahvi 273 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, iseseisvalt õendusabi osutamise ja iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise tegevusloa puhul 140,60 eurot iga tegevuskoha kohta;
2) kiirabi osutamise tegevusloa puhul 191,73 eurot iga teeninduspiirkonna kohta;
3) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa puhul 140,60 eurot iga tegevuskoha kohta;
4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa, välja arvatud iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa puhul 86,28 eurot iga tegevuskoha kohta;
5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa puhul 140,60 eurot iga tegevuskoha kohta.”;

3) paragrahvi 273 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 273 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 501,70 eurot.”;

5) paragrahvi 274 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tegevusloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
2) kiirabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
3) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
4) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
5) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
6) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
7) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot.”

§ 4. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine

Surma põhjuse tuvastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuse osutamise käigus surnud isiku surma fakti tuvastab õde või arst.”;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuse osutamise käigus surnud isiku surmast teavitatakse viivitamata isiku raviarsti või perearsti.”;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuse osutamise käigus väljaspool haiglat surnud isiku surmast teavitab surma fakti tuvastanud õde, isiku raviarst või perearst surnu omakseid või seaduslikku esindajat viivitamata, kuid mitte hiljem kui 72 tunni möödumisel surma fakti tuvastamisest. Kui surnu omakseid või tema seaduslikku esindajat ei ole võimalik nimetatud tähtaja jooksul teavitada, teavitatakse viivitamata surnu elukohajärgset kohalikku omavalitsust.”

§ 5. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 8 ja 9 jõustuvad 2013. aasta 1. septembril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 5, 10 ja 11 ning §-d 2–4 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees