Teksti suurus:

Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.06.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:27.09.2018
Avaldamismärge:RT I, 11.06.2013, 19

Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1

Vastu võetud 06.06.2013 nr 89

Määrus kehtestatakse tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel.

§ 1.  Energia tootmine

  Kompleksluba nõutakse kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW.

§ 2.  Energiakandjate tootmine

  Energiakandjate tootmise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
  1) mineraalõli ja gaasi rafineerimine;
  2) koksitootmine;
  3) kivisöe utmine;
  4) muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW.

§ 3.  Metallide tootmine ja töötlemine

  Metallide tootmise ja töötlemise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
  1) metallimaakide, sealhulgas sulfiidimaakide särdamine või paagutamine;
  2) malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, üle 2,5 tonni tunnis;
  3) mustmetallide kuumvaltsimine üle 20 tonni toorterast tunnis;
  4) mustmetallide sepistamine sepikojaseadmetel löögienergiaga üle 50 kJ vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW;
  5) mustmetallidele pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis;
  6) mustmetallide valu valukodades üle 20 tonni ööpäevas;
  7) värviliste toormetallide tootmine maagist, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt;
  8) värviliste metallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine, sealhulgas sulamite valmistamiseks, ja värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine, sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas;
  9) metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³.

§ 4.  Mineraalsete materjalide töötlemine

  Mineraalsete materjalide töötlemise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
  1) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;
  2) lubja tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;
  3) magneesiumoksiidi tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;
  4) asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine;
  5) klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas;
  6) mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas;
  7) keraamiliste toodete valmistamine põletamisega, sealhulgas katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani tootmine üle 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega üle 4 m³ ning mahutavustihedusega üle 300 kg/m³ põletusahju kohta.

§ 5.  Keemiatööstus

  (1) Keemiatööstuse alltegevusvaldkonnad, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
  1) lineaarsete või tsükliliste, küllastatud või küllastamata, alifaatsete või aromaatsete lihtsüsivesinike tootmine;
  2) hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide, estrite, atsetaatide, eetrite, peroksiidide, epoksüvaikude, karboksüülhapete, sealhulgas bensoehappe tootmine;
  3) väävlit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine;
  4) lämmastikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks amiinide, amiidide, nitritühendite, nitroühendite või nitraatide, nitriilide, tsüanaatide, isotsüanaatide tootmine;
  5) fosforit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine;
  6) halogeenitud süsivesinike tootmine;
  7) metallorgaaniliste ühendite tootmine;
  8) plastide (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud) tootmine;
  9) sünteetilise kummi tootmine;
  10) pindaktiivsete ainete tootmine;
  11) gaasiliste ainete, näiteks ammoniaagi, kloori, vesinikkloriidi, fluori, vesinikfluoriidi, süsinikoksiidide, väävliühendite, lämmastikoksiidide, vesiniku, vääveldioksiidi, karbonüülkloriidi tootmine;
  12) hapete, näiteks kroomhappe, fluorvesinikhappe, fosforhappe, lämmastikhappe, soolhappe, väävelhappe, ooleumi, väävlishappe tootmine;
  13) aluste, näiteks ammooniumhüdroksiidi, kaaliumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi tootmine;
  14) soolade, näiteks ammooniumkloriidi, kaaliumkloraadi, kaaliumkarbonaadi, naatriumkarbonaadi, perboraadi, hõbenitraadi tootmine;
  15) mittemetallide, metalloksiidide või muude anorgaaniliste ühendite, näiteks kaltsiumkarbiidi, räni, ränikarbiidi tootmine;
  16) fosfor-, lämmastik- või kaalium-, liht- või liitväetiste tootmine;
  17) taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmine;
  18) farmaatsiatoodete, sealhulgas nende vahesaaduste tootmine;
  19) lõhkeainete tootmine;
  20) pigmentide, värvide, lakkide või liimi tootmine.

  (2) Tootmine lõike 1 tähenduses on loetletud ainete või ainegruppide tootmine tööstuslikus ulatuses keemiliste või bioloogiliste meetodite abil.

§ 6.  Ohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas, on:
  1) bioloogiline töötlus;
  2) füüsikalis-keemiline töötlus;
  3) segude koostamine või segamine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu rakendamist;
  4) ümberpakkimine enne mõne muu käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu rakendamist;
  5) lahustite taasväärtustamine või regenereerimine;
  6) anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt või taasväärtustamine;
  7) hapete ja aluste regenereerimine;
  8) saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine;
  9) katalüsaatorikomponentide taaskasutamine;
  10) vanaõli taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil;
  11) maapealsetesse basseinidesse paigutamine.

  (2) Kui käitaja kasutab samas käitises või samas tegevuskohas mitmeid lõikes 1 nimetatud ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid, tuleb kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise ohtlike jäätmete käitlustoimingute mahud liita.

  (3) Ohtlike jäätmete põletamisel jäätmepõletus- või koospõletustehases nõutakse kompleksluba juhul, kui põletatakse ohtlikke jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas.

  (4) Ohtlike jäätmete maa-alusel ladustamisel nõutakse kompleksluba juhul, kui ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid.

  (5) Ohtlike jäätmete ajutisel ladustamisel nõutakse kompleksluba juhul, kui see eelneb mõnele käesolevas paragrahvis või §-s 8 nimetatud toimingule ja ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid.

  (6) Lõiget 5 ei kohaldata ajutisele kogumiseelsele hoidmisele jäätmete tekkekohas.

§ 7.  Tavajäätmete käitlemine

  (1) Tavajäätmete kõrvaldamistoimingud, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui künnisvõimsus on üle 50 tonni ööpäevas, on:
  1) bioloogiline töötlus;
  2) füüsikalis-keemiline töötlus;
  3) jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;
  4) räbu ja tuha töötlemine;
  5) metalli jäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaromude ning romusõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

  (2) Tavajäätmete taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, milleks nõutakse kompleksluba juhul, kui künnisvõimsus on üle 75 tonni ööpäevas, on:
  1) bioloogiline töötlus;
  2) jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;
  3) räbu ja tuha töötlemine;
  4) metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaromude ning romusõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

  (3) Kui käitaja kasutab samas käitises või samas tegevuskohas mitmeid lõikes 1 või 2 nimetatud tavajäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid või nende kombinatsioone, tuleb kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise tavajäätmete käitlustoimingute mahud liita.

  (4) Kui ainsaks jäätmekäitlustoiminguks on tavajäätmete anaeroobne lagundamine, nõutakse kompleksluba juhul, kui selle toimingu maht on 100 tonni ööpäevas.

  (5) Tavajäätmete põletamisel jäätmepõletus- või koospõletustehases nõutakse kompleksluba juhul, kui tavajäätmeid põletatakse üle kolme tonni tunnis.

§ 8.  Prügilate käitamine

  (1) Prügilad, mille käitamisel nõutakse kompleksluba, on:
  1) prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid;
  2) prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas.

  (2) Püsijäätmete prügilate käitamisel ei ole kompleksluba vaja.

§ 9.  Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine

  Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstuse ning nahaparkimise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
  1) tselluloosi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest;
  2) paberi või papi tootmine üle 20 tonni ööpäevas;
  3) tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks) või värvimine üle 10 tonni ööpäevas;
  4) nahaparkimine üle 12 tonni lõpptoodet ööpäevas.

§ 10.  Toiduainetööstus ja sööda tootmine

  (1) Toiduainetööstuse, sealhulgas sööda tootmise alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
  1) loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas;
  2) ainult loomse toorme töötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle 75 tonni valmistoodangut ööpäevas;
  3) ainult taimse toorme töötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle 300 tonni valmistoodangut ööpäevas või üle 600 tonni ööpäevas, kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel perioodil;
  4) loomse ja taimse toorme koostöötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks mahus üle 75 tonni ööpäevas, kui loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahus on 10 massiprotsenti või enam;
  5) loomse ja taimse toorme koostöötlemine ja ümbertöötamine toiduks või söödaks, kui loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahus on alla 10 massiprotsendi, ja mahus, mis arvutatakse lõikes 2 nimetatud valemit kasutades;
  6) toorpiima töötlemine käitistes, kus võetakse aasta keskmisena vastu üle 200 tonni piima ööpäevas.

  (2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul arvutatakse loomse ja taimse toorme koos töötlemisel ja ümbertöötamisel toiduks või söödaks kohalduv künnisvõimsus (P), kasutades järgmist valemit:
 P = [300 – (22,5×A)],
 kus A – loomse toorme osakaal valmistoote tootmismahust massiprotsentides.

  (3) Lõike 1 punktides 2–6 nimetatud tegevuseks ei ole vaja kompleksluba juhul, kui käitises toimub ainult toorme pakendamine.

  (4) Lõike 1 punktides 2–6 ei arvestata pakendi massi toote lõpliku massi hulka.

§ 11.  Sea-, veise- ja linnukasvatus

  (1) Sea-, veise- ja linnukasvatuse alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
  1) kodulindude intensiivkasvatus käitises linnukohtade arvuga üle 40 000 linnu;
  2) sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale kehamassiga üle 30 kg või 750 emisele;
  3) veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmade jaoks sätestatud künnisvõimsusega.

  (2) Kodulind käesoleva paragrahvi tähenduses on kana, kalkun, pärlkana, hani, part, vutt, tuvi, faasan, nurmkana või silerinnaliste perekonda (Ratitae) kuuluv lind, kes on üles kasvatatud või keda on peetud aretuseks, liha või toidumunade tootmiseks või uluklinnupopulatsiooni täienduseks.

§ 12.  Muud tegevusvaldkonnad

  Muud tegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, mille jaoks nõutakse kompleksluba, on:
  1) ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine orgaaniliste ainete kuluga üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis;
  2) orienteeritud kihiga puitplaatide, puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine mahuga üle 600 kuupmeetri ööpäevas;
  3) vineeri tootmine üle 600 kuupmeetri ööpäevas;
  4) grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamisega;
  5) loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtt üle 10 tonni ööpäevas;
  6) puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll – uuesti sõnastatud – ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119).

Andrus Ansip
Peaminister

Helir-Valdor Seeder
Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes

Heiki Loot
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json