KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (lühend - KeHJS)

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.06.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.10.2024
Avaldamismärge:RT I, 11.06.2024, 7

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1

Vastu võetud 22.02.2005
RT I 2005, 15, 87
jõustumine 03.04.2005, osaliselt vastavalt §-le 71.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
21.02.2007RT I 2007, 25, 13101.04.2007
19.06.2008RT I 2008, 34, 20901.08.2008
18.12.2008RT I 2009, 3, 1501.02.2009
27.01.2010RT I 2010, 8, 3727.02.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
26.10.2010RT I, 16.11.2010, 126.11.2010
06.12.2011RT I, 21.12.2011, 131.12.2011
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 223.03.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 301.07.2015
19.02.2015RT I, 23.03.2015, 601.07.2015, osaliselt 01.02.2016
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107^4 lõike 2 alusel asendatud sõna „Põllumajandusministeerium” sõnaga „Maaeluministeerium” vastavas käändes.
29.10.2015RT I, 10.11.2015, 201.12.2015
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 118.01.2016
27.10.2016RT I, 10.11.2016, 101.01.2017, osaliselt 20.11.2016
19.04.2017RT I, 04.05.2017, 305.05.2017
19.06.2017RT I, 03.07.2017, 313.07.2017
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 101.01.2018
21.11.2018RT I, 12.12.2018, 301.01.2019
30.01.2019RT I, 22.02.2019, 101.10.2019
04.12.2019RT I, 21.12.2019, 101.01.2020
17.06.2020RT I, 10.07.2020, 201.01.2021
13.10.2021RT I, 22.10.2021, 301.11.2021
15.12.2021RT I, 03.01.2022, 113.01.2022
15.02.2023RT I, 07.03.2023, 2117.03.2023
20.06.2023RT I, 30.06.2023, 101.07.2023; Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 6 alusel tekstis asendatud sõna „Keskkonnaministeerium” sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 7 alusel tekstis läbivalt asendatud sõna „Maaeluministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes
15.06.2023RT I, 06.07.2023, 216.07.2023
28.05.2024RT I, 11.06.2024, 121.06.2024

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata:
  1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine;
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]
  2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale;
  3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 2004–2006;
  4) planeeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele ulatuses, mis on reguleeritud planeerimisseaduses.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 2.   Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 21.   Keskkonnamõju

  Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 22.   Oluline keskkonnamõju

  Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 23.   Asjaomased asutused

  (1) Asjaomased asutused on asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelmises lauses nimetatud asutuste hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (2) Kliimaministeerium kuulub asjaomaste asutuste hulka, kui tegemist on piiriülese keskkonnamõju hindamise või piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja või tegevusloa andja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Ülejäänud juhtudel kuulub asjaomaste asutuste hulka Keskkonnaamet.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 24.   Menetlustähtaegade pikendamine

  Käesoleva seaduse § 17 lõigetes 11 ja 3, § 18 lõigetes 2, 7 ja 8, § 21 lõigetes 4 ja 5, § 22 lõigetes 1 ja 5, § 261 lõikes 4, § 281 lõikes 6, § 361 lõigetes 2, 4 ja 5, § 37 lõikes 6, § 39 lõigetes 2 ja 4 ning § 42 lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud tähtaegu võib pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide suur maht või kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

2. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 

1. jagu Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine 

§ 3.   Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

  (1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
  1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
  2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

  (2) Kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.
[RT I, 06.07.2023, 2 - jõust. 16.07.2023]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel jäetakse keskkonnamõju hindamata, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 31–30 sätestatut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keskkonnamõju hindamata jätmise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 31.   Keskkonnamõju hindamise eesmärk

  (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

  (2) Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 32.   Keskkonnamõju hindamise menetlus

  Keskkonnamõju hindamise menetlus koosneb järgmistest etappidest:
  1) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine ning sellest teavitamine;
  2) keskkonnamõju hindamise programmi koostamine, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine;
  3) kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju hindamine ja aruande koostamine;
  4) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ning programmi ja aruande avalikustamine, arvestades piiriülese keskkonnamõju hindamise erisusega;
  5) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande nõuetele vastavuse kontrollimine, nõuetele vastavaks tunnistamise otsuste tegemine ning nendest teavitamine;
  6) keskkonnamõju hindamise tulemustega arvestamine tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse tegemisel ning otsusest teavitamine.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 33.   Keskkonnameetmed

  (1) Keskkonnameetmed käesoleva jao tähenduses on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.

  (2) Keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, peavad olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 4.   Keskkonnamõju
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 5.   Oluline keskkonnamõju
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 6.   Olulise keskkonnamõjuga tegevus

  (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
  1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine;
  2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem;
  3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem;
  4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust;
  5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
  6) tuumkütuse tootmine või rikastamine ning kasutatud tuumkütuse töötlemine, käitlemine, lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  7) kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemine, üksnes radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  8) malmi või terase esmane sulatamine;
  9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
  10) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas;
  11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid;
  12) paberi või papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest;
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
  13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
  14) uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed;
  15) siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks;
  16) sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid;
  17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  171) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  18) põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas;
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
  181) põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  19) veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast;
  20) reoveepuhastusseadme püstitamine, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi;
  21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine;
  211) hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või rekonstrueerimine, kui selle tulemusel uus või lisanduv kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  22) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine;
  23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni;
  24) vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine;
  25) gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800-millimeetrise läbimõõduga torustiku rajamine;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  251) maapõues säilitatava süsinikdioksiidi transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku ning sellega seotud pumbajaamade ehitamine;
[RT I, 21.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine;
  27) niisuguse kodulinnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 60 000 lindu, 3000 siga kehamassiga üle 30 kilogrammi, 900 emist, 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine;
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  29) [kehtetu - RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ja pikkus üle 15 kilomeetri;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  311) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  32) vähemalt 100 000-kuupmeetrise mahuga ehitise või ehitiste püstitamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  33) ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte;
[RT I, 10.11.2015, 2 - jõust. 01.12.2015]
  34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga;
  341) ehitiste ehitamine käesoleva lõike punktides 1–34 nimetatud tegevusest, käitistest või ehitistest lähtuva süsinikdioksiidi kogumiseks maapõues säilitamise eesmärgil või kui maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi aastane kogumaht on vähemalt 1,5 megatonni käitise kohta;
[RT I, 21.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  35) käesoleva lõike punktides 1–341 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab käesolevas lõikes sätestatud võimalikele künnistele;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  36) selline tegevus, mis eeldab veeloa või keskkonnakompleksloa taotluse menetluses veeseaduse §-de 39–42 alusel veekogumi hea seisundi saavutamise suhtes erandi kohaldamist.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
  1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus;
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
  2) maavara kaevandamine, kaevise rikastamine või kaevandatud maa korrastamine;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  3) energeetika;
  4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine;
  5) mineraalsete materjalide töötlemine;
  6) keemiatööstus;
  7) toiduainetööstus;
  8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine;
  9) kummitööstus;
  10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
  11) jäätmekäitlus;
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
  12) turismimajandus;
  13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil;
  14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine;
  15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
  16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine;
  17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus;
  18) vee erikasutus;
  19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine;
  20) keraamika- või klaasitööstus;
  21) reovee ja setete käitlemine;
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
  22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

  (21) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (22) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 21 reguleerimisala ja lõike 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (24) Käesoleva paragrahvi lõike 23 kohaldamisel on otsustaja kohustatud andma eelhinnangu, kui tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ilmnevad täiendavad asjaolud, mis toovad kaasa eelhinnangu andmise kohustuse vastavalt lõigetele 2 ja 21.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (3) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (31) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 61.   Eelhinnang

  (1) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega või § 6 lõikes 24 nimetatud juhul otsustaja nõudmisel järgmise teabe:
  1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;
  2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
  3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
  4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
  5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
  6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

  (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet ei ole vaja esitada, kui eelhinnangut ei anta vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikele 23.

  (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 7.   Tegevusluba

  Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) ehitusluba või ehitise kasutusluba;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  2) keskkonnakompleksluba või keskkonnaluba keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tähenduses või hoonestusluba;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  3) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument.

§ 8.   Arendaja

  (1) Arendaja on käesoleva seaduse tähenduses isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud.

§ 9.   Otsustaja

  (1) Otsustaja on tegevusloa andja.

  (2) Kui otsustaja on ka arendaja, ei tohi otsustaja ülesandeid täitev ametnik samal ajal täita arendaja ülesandeid.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 10.   Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 11.   Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

  (1) Arendaja esitab otsustajale õigusaktis sätestatud juhul ja korras tegevusloa taotluse.

  (2) Otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ning § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (21) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 21 alusel, võib õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aega ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega põhjendatud juhul pikendada, teavitades arendajat sellest kirjalikult.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (23) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (24) Kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jäetud keskkonnamõju hindamine algatamata ja asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, võib samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumata.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (3) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.

  (4) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (5) [Kehtetu - RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010]

  (6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (61) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (62) Otsustaja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.

  (71) Sama tegevusloa taotluse menetluses algatatakse ainult üks keskkonnamõju hindamine.
[RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010]

  (8) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses peavad olema:
  1) otsustaja nimi ja kontaktandmed;
  2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk;
  3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus;
  4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta;
  5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta;
  6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta.

  (81) Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid käesoleva seaduse § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (9) Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse esitada tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ühe osana.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (10) Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (11) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus käesoleva seaduse § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (12) Arendaja võib pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole, et küsida otsustaja seisukohta, millist teavet peab ta keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Otsustaja, kelle poole arendaja on pöördunud, peab enne oma seisukoha esitamist konsulteerima nii arendaja kui ka asjaomaste asutustega. Seisukoha esitamine ei takista otsustajal edaspidi keskkonnamõju hindamise käigus täiendava teabe nõudmist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 12.   Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teavitamine
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (1) Otsustaja teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (11) Otsustaja teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest:
  1) koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise teatega, kui on tagatud menetlusosaliste ja avalikkuse teavitamine, või
  2) elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Ehitisregistris registreeritavate tegevuslubade andmise korral teavitatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ehitisregistri kaudu.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt:
  1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
  2) arendaja nime, kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  3) teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta;
  4) teavet käesoleva seaduse § 11 lõike 8 punktide 4–6 alusel;
  5) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.

§ 13.   Keskkonnamõju hindamise programm

  (1) Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel (edaspidi eksperdirühm) koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse:
  1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
  2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
  3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
  4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
  5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
  6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
  7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
  8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;
  9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  10) tegevusloa taotluse või käesoleva seaduse § 261 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega keskkonnamõju hindamise programmi sisule täiendavad nõuded.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

§ 14.   Juhtekspert
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi juhtekspert).
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Kui keskkonnamõju hindab või hindamist juhib juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu, vastutab keskkonnamõju hindamise nõuete täitmise ja keskkonnamõju hindamise tulemuste eest juriidiline isik.

  (3) Juhteksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (4) Juhtekspert peab keskkonnamõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (41) Juhteksperdina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kliimaministeerium.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

  (5) Juhtekspert ja eksperdirühma liikmed peavad olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletud ja objektiivsed, kajastades keskkonnamõju hindamise aruandes kõiki asjaolusid, mis on tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist olulised.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (6) Juhteksperdi litsentsi olemasolu kontrollib otsustaja.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 15.   Keskkonnamõju hindamise litsents

  (1) Kliimaministeerium annab keskkonnamõju hindamise litsentsi (edaspidi litsents) füüsilisele isikule, kes:
  1) on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste või keskkonnakaitse õppesuuna õppekava järgi;
  2) omab vähemalt kolmeaastast töökogemust loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal;
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]
  3) on läbinud keskkonnamõju hindamise alase koolituse, mis käsitleb hinnangute andmist muu hulgas käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami;
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]
  4) on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust;
  5) on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt kolmel korral sisulise eksperdina eksperdirühma töös;
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]
  6) on sooritanud keskkonnamõju hindamise alase testi keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjoni ees;
  7) on tasunud riigilõivu.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Litsentsi saamiseks esitab litsentsi taotleja Kliimaministeeriumile:
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  1) litsentsi taotluse;
  2) haridust tõendavad dokumendid;
  3) eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid;
  4) kinnituse keskkonnamõju hindamise alase koolituse läbimise ja eksami sooritamise ning eksperdirühma töös osalemise kohta;
  5) kinnituse juhtimisalase koolituse läbimise ja projekti juhtimise kogemuse kohta.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Litsentsi taotluses peavad olema:
  1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, alalise elukoha aadress ja kontaktandmed;
  2) töökoht ja töökoha aadress ning kontaktandmed;
  3) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud kvalifikatsiooni kohta;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  4) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  5) taotleja allkiri selle kohta, et taotluses esitatud andmed on tõesed;
  6) kuupäev.

  (4) Kliimaministeerium annab taotlejale litsentsi seitsmeks aastaks. Litsentsi kehtivusaeg algab litsentsi andmise kuupäeval.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

  (5) Litsentsi taotleja peab enne litsentsi taotlemist või selle kehtivuse pikendamise taotlemist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

  (6) Litsentsile kantakse:
  1) dokumendi nimetus – «Keskkonnamõju hindamise litsents»;
  2) litsentsi registreerimisnumber, andmise kuupäev ja kehtivusaeg;
  3) litsentsi omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  4) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  5) litsentsi andja nimi ja allkiri;
  6) Kliimaministeeriumi väikese riigivapi kujutisega pitsati jäljend.

  (7) Litsentsi andmisest keeldutakse, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (71) Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatakse informatsioon litsentsitud juhtekspertide kohta, sealhulgas teave litsentsi kehtetuks tunnistamise kohta.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik vabas vormis kirjaliku taotluse Kliimaministeeriumile hiljemalt kolm kuud enne litsentsi kehtivusaja lõppemist. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt kolmel korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamise aruande või detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

  (81) Kui juhteksperdi litsentsi kehtivuse ajal on laekunud tema tegevuse kohta pretensioone, on keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjonil õigus nõuda taotlejalt keskkonnamõju hindamise alase eksami sooritamist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (9) Kliimaministeerium võib tunnistada oma algatusel või otsustaja ettepanekul litsentsi kehtetuks või keelduda litsentsi kehtivuse pikendamisest, kui:
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  1) litsentsi taotlemisel on taotleja esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid;
  3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid;
  4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes teadvalt vale hinnangu, sealhulgas juhul, kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (91) Litsentsi võib kehtetuks tunnistamata jätta või litsentsi kehtivust pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 või 3 nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada litsentsi või tegevusloa andmist või andmata jätmist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (92) Kliimaministeerium teavitab litsentsi kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest litsentsi omajat 14 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Litsentsi omajale edastatakse koos menetluse algatamise teatega ka kirjalik kokkuvõte asjaoludest, mille tõttu litsentsi kehtetuks tunnistamise menetlus algatati, ja määratakse tähtaeg omapoolsete kirjalike selgituste esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem kui 21 päeva.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (93) Enne litsentsi kehtetuks tunnistamise või litsentsi kehtivuse pikendamata jätmise otsuse tegemist kuulatakse litsentsi omaja suuliselt ära. Selleks määratud aeg ja koht teatatakse talle tähitud kirjaga vähemalt 14 päeva enne suulise ärakuulamise toimumist. Kui litsentsi omaja suulisel ärakuulamisel ei osale, võib Kliimaministeerium teha otsuse isikut suuliselt ära kuulamata.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (94) Kliimaministeerium otsustab litsentsi kehtetuks tunnistamise või kehtetuks tunnistamata jätmise 60 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib Kliimaministeerium otsuse tegemise tähtaega pikendada. Sellest tuleb litsentsi omajat teavitada viivitamata.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (10) Kliimaministeerium teavitab litsentsi kehtetuks tunnistamisest või litsentsi kehtivuse pikendamata jätmisest litsentsi omajat tähitud kirjaga ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. Teates märgitakse juhteksperdi nimi ja kehtetuks tunnistatud või pikendamata jäetud litsentsi number ning litsentsi kehtetuks tunnistamise või pikendamata jätmise otsuse tegemise kuupäev.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (11) Kui litsents tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 1, 2 või 3 alusel, peab isik litsentsi uuesti taotlemiseks läbima keskkonnamõju hindamise täienduskoolituse vähemalt 60 tunni mahus ja sooritama positiivse tulemusega vastava eksami.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (111) Kui litsents tunnistatakse kehtetuks või litsentsi kehtivus jäetakse pikendamata käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 4 alusel ja keskkonnamõju hindamise aruandes teadvalt vale hinnangu andmine mõjutas tegevusloa andmise otsuse tegemist oluliselt, ei ole isikul õigust litsentsi uuesti taotleda.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (12) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (13) Kui keskkonnamõju hindava või hindamist juhtiva juhteksperdi litsents tunnistatakse kehtetuks või litsentsi kehtivus jäetakse pikendamata või keskkonnamõju hindamise menetluses esineb muu sellise tagajärjega asjaolu, määrab otsustaja arendaja ettepanekul lõpetamata keskkonnamõju hindamise uue juhteksperdi. Uue juhteksperdi määramisest teavitatakse keskkonnamõju hindamise menetluses vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikele 1.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (14) Litsentsi vormi ja selle taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 151.   Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine
[Kehtetu - RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

§ 16.   Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (1) Otsustaja korraldab keskkonnamõju hindamise programmi vähemalt 21 päeva kestva avaliku väljapaneku ja edastab programmi asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (11) Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (12) Otsustaja kontrollib kümne päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele. Kui keskkonnamõju hindamise programm ei vasta neile nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (2) Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates vähemalt:
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
  1) Ametlikes Teadaannetes;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  2) arendaja kulul ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  3) kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
  4) oma või muul veebilehel.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (3) Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates:
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
  1) neid kohalike omavalitsuste üksusi, kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  2) asjaomaseid asutusi;
  3) Keskkonnaametit, kui otsustajaks ei ole Keskkonnaamet;
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
  4) kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat;
  5) valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu;
  6) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid;
  7) muid menetlusosalisi.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (4) Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt:
  1) arendaja ja otsustaja nimesid ning nende kontaktisikute nimesid ja kontaktandmeid;
  2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust, eesmärke ja täpset asukohta;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  3) programmi ja muude asjakohaste dokumentidega tutvumise aega ja kohta, sealhulgas veebilehe aadressi, kus dokumendid on kättesaadavad;
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]
  4) programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise aega ja viisi;
  5) programmi avaliku arutelu aega ja kohta.

  (41) Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul. Dokumentide läbivaatamisel annavad otsustaja ja asjaomane asutus hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma koosseisu piisavust.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (5) Igaühel on õigus keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.

  (51) Keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta otsustaja ning asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (6) Otsustaja avalikustab keskkonnamõju hindamise programmi muu hulgas oma või muul veebilehel, tagades avalikkusele programmiga tutvumise võimaluse vähemalt kuni programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 17.   Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

  (1) Otsustaja edastab keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal programmi kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning enda ja asjaomaste asutuste seisukohad arendajale.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (11) Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (2) Juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Arendaja saadab 21 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud otsustaja seisukoha saamisest arvates elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele:
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
  1) kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult;
  2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 18.   Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimine
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (1) Arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

  (2) Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates:
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
  1) programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele;
  2) programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks;
  3) programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

  (3) Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Otsustaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
  1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
  2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
  3) keskkonnamõju hindamise programmiga ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.

  (6) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

  (7) Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 20.11.2016]

  (8) Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 19.   Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest teatamine
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 20.   Keskkonnamõju hindamise aruanne

  (1) Lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist, koostab juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga keskkonnamõju hindamise aruande, mis sisaldab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldust ja võrdlust, eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust ning eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete kirjeldust.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (11) Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist. Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju hindamise aruandes ning juhul, kui otsustaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele omapoolse seisukoha, ei nõustu programmist kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet vastavalt programmile täiendada.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (3) Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvesse võtta üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat ning varasemate asjakohaste hindamiste tulemusi.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 201.   Keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine
[Kehtetu - RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

§ 21.   Keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine, aruande avalikustamine ja aruande avalikustamise tulemuste arvestamine

  (1) Keskkonnamõju hindamise aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohti, aruanne avalikustatakse ja avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 16 ja 17, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

  (3) Keskkonnamõju hindamise aruande avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

  (4) Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust arutelust arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ning asjaomaste asutuste seisukohti.

  (5) Arendaja saadab 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsustaja seisukoha saamisest arvates elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele:
  1) kes esitasid oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult;
  2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

§ 22.   Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (1) Arendaja esitab kuue kuu jooksul pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (3) [Kehtetu - RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (4) [Kehtetu - RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (5) Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamisest arvates:
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
  1) aruande vastavust keskkonnamõju hindamise programmile;
  2) aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]
  3) aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks;
  4) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (6) Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse, kus esitatakse muu hulgas keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldused kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (7) Otsustaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
  1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
  2) arendaja nime, kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  3) keskkonnamõju hindamise aruandega ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (9) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale otsustaja määratud tähtaja jooksul täiendatud aruanne nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (10) Otsustaja võib nõuda keskkonnamõju hindamise aruande täiendamist lisateabega, mida ei ole nõutud käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmis, üksnes juhul, kui pärast programmi nõuetele vastavaks tunnistamist on ilmnenud uued ja olulise tähtsusega asjaolud, mis ei olnud teada programmi koostamise ajal, kuid mille arvestamata jätmine viib keskkonnamõju hindamisel ebaõige tulemuseni, mistõttu võib kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

§ 23.   Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest teavitamine
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 24.   Tegevusloa andmine ja selle andmisest keeldumine

  (1) Otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel hindama keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust ning arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (11) Kui otsustaja tuvastab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase hindamise tulemusel, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei ole asjakohane tegevusloa andmiseks, on otsustajal põhjendatud juhul õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut, mis lisatakse keskkonnamõju hindamise aruandele.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kohase eksperdihinnangu peab andma käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõudele vastav juhtekspert. Juhteksperdi valikul tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnamõju hindamise aruande koostanud juhteksperti.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (13) Kui tegevusloa menetlus ei ole avatud menetlus, kuid selle käigus on keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse tagamiseks koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud eksperdihinnang, kohaldatakse tegevusloa taotluse menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades tegevusloa menetlust käsitlevas õigusaktis sätestatud erisusi.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud eksperdihinnangu andmiseks pikeneb tegevusloa menetlemise tähtaeg eksperdihinnangu koostamise aja võrra.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (15) Tegevusloa andmise otsus peab sisaldama keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldusi ja keskkonnameetmeid ning asjakohasel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud eksperdihinnangut.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (2) Kui otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise tulemusi või aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid ei arvesta, peab ta tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (3) Otsustaja keeldub tegevusloa andmisest, kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (4) Otsustaja teavitab tegevusloa andmisest või andmata jätmisest menetlusosalisi, sealhulgas asjaomaseid asutusi, ja avalikkust ning teeb neile kättesaadavaks järgmise teabe:
  1) otsuse sisu kokkuvõte ning kohustuslikud keskkonnameetmed, kui need on määratud;
  2) otsuse aluseks olevad peamised põhjused ja kaalutlused;
  3) ülevaade avalikkuse kaasamise kohta, sealhulgas selgitus, kuidas on avalikkuse ning asjakohasel juhul piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses osalenud mõjutatud riigi seisukohti otsuse tegemisel arvestatud.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

§ 25.   Keskkonnamõju hindamise järelhindamine

  (1) Keskkonnaamet teostab keskkonnaseire tulemuste alusel keskkonnamõju hindamise järelhindamist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Otsustaja on kohustatud 30 päeva jooksul keskkonnaseire tulemuste saamisest arvates need edastama Keskkonnaametile järelhindamise teostamiseks.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Kui järelhindamisel selgub, et keskkonnaseire tulemused viitavad õigusaktis või tegevusloas sätestatud nõuete rikkumisele, algatab otsustaja Keskkonnaameti ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 26.   Ehitusprojekti koostamisega seotud keskkonnamõju hindamise erisus
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 261.   Keskkonnamõju hindamine enne tegevusloa taotluse esitamist

  (1) Lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse alusel enne käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (2) Otsustaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andja.

  (3) Kui kavandatavaks tegevuseks on vaja taotleda kaks või enam tegevusluba, mille puhul otsustajad on erinevad, esitatakse keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus ühele otsustajale.

  (4) Otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse saamisest arvates.

  (5) Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus peab sisaldama kogu arendajal olemas olevat teavet kavandatava tegevuse kohta, sealhulgas selle kehtivale planeeringule vastavuse kohta.
[RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

  (6) Kui otsustajale olemasoleva teabe kohaselt on kavandatav tegevus ilmselgelt perspektiivitu, sealhulgas ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga, tagastab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse.
[RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keskkonnamõju hindamine ei asenda seaduses ettenähtud tegevuslube ega planeeringuid, mis on vajalikud kavandatavaks tegevuseks.
[RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

§ 27.   Kaevandatud maa korrastamise keskkonnamõju hindamise erisus
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (1) Lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule hinnatakse keskkonnamõju kaevandatud maa korrastamise projekti koostamise käigus, kui see on asjakohane.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (2) Arendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa omaja.

  (3) Otsustaja käesoleva paragrahvi tähenduses on Keskkonnaamet.

  (4) Kui kaevandatud maa korrastamisel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, kuulub keskkonnamõju hindamise aruanne eraldi osana kaevandatud maa korrastamise projekti juurde.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 28.   Prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise erisus

  (1) Lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule hinnatakse prügila sulgemise keskkonnamõju enne sulgemiskava koostamist käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (2) Arendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on suletava prügila käitaja.

  (3) Otsustaja käesoleva paragrahvi tähenduses on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Arendaja esitab otsustajale prügila sulgemise taotluse, mille alusel otsustaja teeb otsuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras.

  (5) Prügila sulgemiskava koostamisel peab arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 281.   Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise erisus

  (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi kohaldatakse maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamisele, välja arvatud juhul, kui tuuleelektrijaamaga võib kaasneda käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud oluline piiriülene keskkonnamõju.

  (2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, sisaldab otsus keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm).

  (3) Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi koostab otsustaja, esitades programmis käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–7, 9 ja 10 nimetatud andmed ning keskkonnamõju hindamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu valdkondade kaupa.

  (4) Otsustaja peab maismaale tuuleelektrijaama ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt ja arendajalt.

  (5) Asjaomane asutus ja arendaja võivad esitada otsustajale maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu kohta seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, 14 päeva jooksul otsuse eelnõu saamisest arvates.

  (6) Otsustaja algatab maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise või jätab selle algatamata 14 päeva jooksul, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel esitatud seisukohti.

  (7) Juhtekspert ja eksperdirühm koostavad keskkonnamõju hindamise aruande, lähtudes keskkonnamõju algatamise otsuses sisalduvast keskkonnamõju hindamise programmist.

  (8) Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmile ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 151–18 sätestatut.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

§ 282.   Taastuvelektrijaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise erisus

  (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi kohaldatakse nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44), artiklis 5 nimetatud taastuvelektrijaama ajakohastamise tegevusloa menetluses.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taastuvelektrijaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva elektrijaama ja taastuvelektrijaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

  (3) Otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase tegevusloa taotluse saamisest arvates ilma asjaomase asutuse seisukohta küsimata.

  (4) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust, arvestades kavandatava ajakohastamise sisu ja mahtu ning tegevusloa taotluse menetlemise tähtaega.

  (5) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise aruande lähtuvalt keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest ning esitab aruande otsustajale 90 päeva jooksul algatamise otsusest arvates avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks.

  (6) Otsustaja korraldab keskkonnamõju hindamise aruande 30-päevase kestusega avaliku väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Avaliku väljapaneku korraldamisele, seisukohtade, ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamisele ning nendega arvestamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2–5 ja 6 ning § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korda. Keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu ei korraldata.

  (7) Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise aruande kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul.

  (8) Avaliku väljapaneku lõppemisest arvates 21 päeva jooksul saadab arendaja elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele ja asjaomastele asutustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

  (9) Otsustaja kontrollib keskkonnamõju hindamise aruande vastavust algatamise otsusele ning käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele, aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks ning avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist ning teeb otsuse aruande nõuetele vastavaks tunnistamise kohta 21 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Otsusest teavitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 lõikeid 7 ja 8.

  (10) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud aruanne nõuetele vastavuse kontrollimiseks otsustaja määratud tähtajaks. Otsustaja võib nõuda aruande täiendamist vaid teabega, milleta ei ole võimalik tegevusloa andmise üle otsustada.

  (11) Kui arendaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5, 8 või 10 sätestatud tähtaja jooksul esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise aruannet, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse.

  (12) Kui käesolevat paragrahvi kohaldatakse nõukogu määruse 2022/2577 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusloa menetluses, määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud tähtajad otsustaja.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

§ 29.   Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus

  (1) Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale:
  1) peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust;
  2) saadab otsustaja enne käesoleva seaduse § 22 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise aruande.

  (2) Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

  (3) Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevusloa andmisel seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Kliimaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast loa andmist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.

  (5) Kui kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib loa anda ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 30.   Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus

  (1) Eesti Vabariik osaleb teise riigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju hindamises ning Eesti Vabariigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju hindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (RT II 2000, 28, 169) ja käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (2) Kui kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene, ja otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise, peab ta viivitamata teatama sellest Kliimaministeeriumile.

  (3) Kui kavandatava tegevuse eeldatavalt oluline keskkonnamõju võib olla piiriülene või kui mõjutatav riik seda taotleb, saadab Kliimaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise algatamise teate koos kavandatava tegevuse kirjeldusega ning teabe kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva piiriülese keskkonnamõju kohta niipea kui võimalik, kuid hiljemalt siis, kui otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti Vabariigis. Mõjutatavale riigile antakse keskkonnamõju hindamise algatamise teatele vastamiseks aega vähemalt 30 päeva teate saamisest arvates.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (4) Kui mõjutatav riik pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe saamist teatab oma soovist osaleda keskkonnamõju hindamises, saadetakse mõjutatavale riigile, kui seda ei ole eelnevalt tehtud:
  1) tegevusloa taotluse või käesoleva seaduse § 261 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  2) andmed otsustaja kohta, märkides, kelle poole on võimalik pöörduda küsimuste ja märkuste korral;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  3) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise ja tegevusloa taotluse menetlemise kohta.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

  (41) Kui mõjutatav riik ei vasta keskkonnamõju hindamise algatamise teatele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aja jooksul või ei soovi osaleda keskkonnamõju hindamise protseduuris, siis keskkonnamõju hindamisel käesoleva paragrahvi lõikeid 5–8 ei kohaldata.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

  (5) Mõjutatava riigi soovi korral edastab Kliimaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande eelnõu niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti Vabariigis. Programmi või aruande avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 nimetatud teavet.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

  (6) Mõjutatava riigi soovi korral võimaldatakse tema esindajal osaleda keskkonnamõju hindamise menetluses ja alustatakse konsultatsioone kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju ja võetavate keskkonnameetmete asjus.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (7) Kliimaministeerium ja mõjutatav riik lepivad kokku:
  1) konsultatsioonide korra ja reaalse ajakava;
  2) mõjutatava riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ning neile piisava aja andmise keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta arvamuse avaldamiseks;
  3) millal tuleb keskkonnamõju hindamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks;
  4) milliste otsuste eelnõud tuleb esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

  (71) Kui Kliimaministeerium ja mõjutatav riik lepivad kokku, et mõjutatavale riigile tuleb arvamuse avaldamiseks saata ka tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ning tegevusloa eelnõud, peab otsustaja nimetatud eelnõude valmides saatma need Kliimaministeeriumile, kes edastab need mõjutatavale riigile arvamuse avaldamiseks. Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva. Otsustaja peab otsuse tegemisel arvestama mõjutatava riigi arvamusega.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]

  (8) Otsustaja peab viivitamata teavitama Kliimaministeeriumi piiriülese keskkonnamõjuga tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest. Kliimaministeerium teavitab piiriülese keskkonnamõju hindamises osalenud riiki olulise piiriülese keskkonnamõjuga tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest ning edastab talle tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse.

  (9) Kliimaministeerium teavitab piiriülese keskkonnamõju päritoluriiki oma soovist osaleda piiriülese keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest päritoluriigi määratud ajaks. Kliimaministeerium teavitab keskkonnamõju hindamise dokumentide avalikustamisest käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2 ja 3 nimetatud viisil. Kliimaministeerium saadab keskkonnamõju hindamise dokumentide kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited piiriülese keskkonnamõju päritoluriigile.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

2. jagu Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine 

§ 31.   Strateegiline planeerimisdokument

  Strateegiline planeerimisdokument käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  2) valdkonna arengukava riigieelarve seaduse tähenduses, välja arvatud käesoleva seaduse § 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud kava, programm ja strateegia;
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
  3) kava, programm või strateegia, mille koostamise kohustus tuleneb seadusest või seaduses sisalduva volitusnormi alusel antud muust õigustloovast aktist ja mille koostab või kehtestab haldusorgan või mille koostab haldusorgan ja kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus või muu haldusorgan.
[RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010]

§ 311.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk

  Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
  1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
  2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
  3) edendada säästvat arengut.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 32.   Keskkonnamõju strateegiline hindamine

  Keskkonnamõju strateegiline hindamine käesoleva seaduse tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 33.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus

  (1) Keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument:
  1) koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust;
  2) on üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või üldplaneering;
  3) on detailplaneering, mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust;
  4) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi;
  2) koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna;
  3) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul;
[RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]
  4) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (21) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes:
  1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
  2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast;
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast.
[RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
  2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
  3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;
  4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
  5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
  2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
  3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;
  4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
  5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 34.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise osalised
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude kandmiseks sõlmida planeerimisseaduse § 4 lõikes 21 sätestatud lepingu.
[RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.

  (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ning seejärel avalikud arutelud korraldab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.

  (4) Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist võib juhtida juhtekspert, kes:
  1) on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
  2) omab vähemalt kolmeaastast töökogemust keskkonnakaitsega seotud tegevusalal või käesoleva seaduse § 40 lõike 4 punktis 6 nimetatud valdkonnas;
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]
  3) on läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse, mis käsitleb hinnangute andmist muu hulgas käesoleva seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud valdkondadele, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.02.2016]
  4) on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt kolmel korral sisulise eksperdina keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdirühma töös;
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]
  5) on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust;
  6) on esitanud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta vastab käesoleva lõike punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

  (5) Riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või selle hindamist juhtida käesoleva seaduse § 14 lõike 1 kohane juhtekspert.
[RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

  (6) Kui juhteksperdi kvalifikatsioon ei ole teatud keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks piisav, peab juhtekspert keskkonnamõju strateegilisse hindamisse kaasama eriala spetsialiste.

  (7) Juhteksperdi käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud nõuetele vastavust kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.

  (8) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande koostab juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga.

  (9) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja võib täita juhteksperdi ülesandeid, kui ta vastab juhteksperdi kvalifikatsiooninõuetele.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 35.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine

  (1) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse käesoleva seaduse § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (11) Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus selgub alles strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine viivitamata.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse selle vajadust põhjendamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

  (3) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane põhjendus.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (4) [Kehtetu - RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010]

  (5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt:
  1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;
  2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid;
  3) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  4) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust;
  6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.

  (6) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutust.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (7) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet.

§ 36.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

  (1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm:
  1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
  2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
  3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega;
  4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
  5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;
  6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu;
  7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
  8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;
  9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse § 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti.
[RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

  (3) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 361.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

  (1) Enne käesoleva seaduse § 37 kohast keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamist peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.

  (2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.

  (3) Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele, tagastab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja selle strateegilise planeerimisdokumendi koostajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega.

  (4) Asjaomane asutus esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust.

  (5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab strateegilise planeerimisdokumendi koostajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi.

  (6) Juhtekspert või eksperdirühm koos strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga teeb vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel programmis parandused ja täiendused, selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud programmi. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile.

  (7) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib parandatud ja täiendatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi, sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 37.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine

  (1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, ajalehes ja oma veebilehel ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 36 lõike 2 punktis 6 nimetatud asutusi ja isikuid, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavat organisatsiooni ning käesoleva seaduse § 361 lõikes 1 nimetatud asutusi.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 20.11.2016]

  (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt:
  1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;
  2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja andmeid;
  3) strateegilise planeerimisdokumendi lähteülesande või eelnõuga tutvumise aega ja viisi;
  4) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga tutvumise aega ja kohta;
  5) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaega ja viisi;
  6) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku arutelu toimumise aega ja kohta;
  7) piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust.

  (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja seejärel avaliku arutelu korraldab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (31) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta asjaomaste asutuste poolt esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (4) Igaühel on õigus keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju käsitlevate muude dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.

  (5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja teeb koostöös juhteksperdiga avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud parandused ja täiendused. Ettepanekute ja vastuväidete arvesse võtmist kirjeldatakse ning arvestamata jätmist põhjendatakse täiendatud programmis või selle lisas.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (6) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja saadab 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest arvates elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele:
  1) kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult;
  2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 38.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvaja
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 39.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimine
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning käesoleva seaduse § 37 lõikes 6 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

  (2) Tuginedes käesoleva seaduse § 361 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele, kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates:
  1) programmi vastavust käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  2) programmi asjakohasust ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks;
  3) programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

  (3) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates menetlusosalisi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu, ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
  1) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ja kehtestaja nime ning tema kontaktisiku nime ja kontaktandmeid;
  2) strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
  3) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.

  (6) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja tuvastab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tagastab ta programmi strateegilise planeerimisdokumendi koostajale, kes täiendab programmi ja esitab pärast seda programmi strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 40.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

  (1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on strateegilise planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teavet.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

  (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel peab arvesse võtma:
  1) olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat;
  2) strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit;
  3) missugusel määral saab mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise erinevatel tasanditel.

  (4) Lähtudes nõuetele vastavast keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist, peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama:
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  1) strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustust;
  2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega;
  3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsete arengustsenaariumide elluviimise korral, sealhulgas alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud;
  6) hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  7) erinevate mõjude omavahelisi seoseid ja piiriülest keskkonnamõju;
  8) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  81) vajaduse korral ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  9) ülevaadet põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti;
  10) ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium;
  11) ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise ja piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta;
  12) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel;
  13) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust;
  14) käesoleva lõike punktides 1–13 nimetatud teabe kokkuvõtet;
  15) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja selle avaliku arutelu protokolli;
  16) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokolli;
  17) asutuste ja isikute ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning ülevaadet nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.

  (41) Riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamisel koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne, mis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise alus.
[RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

  (42) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule sisaldama lähteandmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks.
[RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

  (5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 39 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist. Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ning juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele omapoolse seisukoha, ei nõustu programmist kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet vastavalt programmile täiendada.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 401.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta seisukoha küsimine

  (1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud korras.

  (2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib 21 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 41.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine

  Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 37, välja arvatud aruande avaliku väljapaneku tähtaeg, mis on sama pikk kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalikul väljapanekul, kuid mitte lühem kui 21 päeva.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 42.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine ja seiremeetmete kehtestamine
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikku arutelu aruande strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

  (2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja edastab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks.

  (3) Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 23 lõike 2 kohane asutus hindab muu hulgas aruande vastavust käesoleva seaduse § 40 lõike 4 nõuetele.

  (4) Asjaomane asutus ei kooskõlasta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet juhul, kui:
  1) esineb otsene vastuolu õigusaktiga;
  2) aruandes on puudulik informatsioon, mis mõjutab aruande lõppjäreldusi ja sellest tulenevalt võib strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju.

  (5) Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele, kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest arvates:
  1) aruande vastavust käesoleva seaduse § 39 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile;
  2) aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud nõuetele;
  3) aruande asjakohasust ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks;
  4) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

  (6) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

  (7) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates menetlusosalisi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu, ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
  1) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ja kehtestaja nime ning tema kontaktisiku nime ja kontaktandmeid;
  2) strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
  3) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.

  (9) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja tuvastab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele, tuleb strateegilise planeerimisdokumendi koostajal esitada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne.

  (10) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja leiab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vastab nõuetele, teeb ta käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuses ettepaneku seiremeetmete kohta. Seiremeetmete eesmärk on teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid.

  (11) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja peab seiremeetmed kehtestama koos strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisega või esitama strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel põhjenduse, miks keskkonnamõju strateegilise hindamise seiremeetmeid ei kehtestata.

  (12) Kehtestatud seiremeetmed on strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. Seirel võib kasutada olemasolevat keskkonnaseiresüsteemi või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatud tegevuse raames.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 43.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmine

  Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tuleb arvesse võtta:
  1) keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  2) asutuste ja isikute esitatud arvamusi võimaluse piires;
  3) piiriülese keskkonnamõju strateegilisel hindamisel toimunud konsultatsioonide tulemusi.

§ 44.   Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teavitamine

  (1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates:
  1) asutusi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu;
  2) piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise korral konsultatsioonides osalenud mõjutatavat riiki.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teavitamise korral tuleb tagada, et asjaomastele asutustele ja avalikkusele ning piiriülese keskkonnamõju hindamisel osalenud mõjutatavale riigile oleks kättesaadav:
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument;
  2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest;
  3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmisest;
  4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest;
  5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus.

§ 45.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku alal

  (1) Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale:
  1) peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust;
  2) saadab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne käesoleva seaduse § 42 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.

  (2) Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

  (3) Kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

  (4) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, tagamaks Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Kliimaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamatult pärast strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.

  (5) Kui strateegiline planeerimisdokument mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui see on seotud inimese tervise, elanikkonna ohutuse või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 46.   Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine

  (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse, kui:
  1) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju teise riigi keskkonnale;
  2) seda taotleb eeldatavalt oluliselt mõjutatav riik;
  3) Eesti Vabariik osaleb teise riigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse seoses strateegilise planeerimisdokumendiga, mille elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju teise riigi keskkonnale, või kui piiriülese olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi või aruande koostamisel, peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja viivitamata teavitama sellest Kliimaministeeriumi.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul saadab Kliimaministeerium eeldatavalt oluliselt mõjutatavale riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse Eesti Vabariigis. Kui Kliimaministeeriumi teavitatakse piiriülese olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkusest keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi või aruande koostamise ajal, saadab Kliimaministeerium eeldatavalt oluliselt mõjutatavale riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui toimub programmi või aruande avalikustamine Eesti Vabariigis.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud teade sisaldab vähemalt:
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  1) strateegilise planeerimisdokumendi nime ja lühikirjeldust;
  2) andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kehtestaja kohta;
  3) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise ajakava ning kaasneva keskkonnamõju lühikirjeldust;
  4) teatele vastamise ja kommentaaride esitamise tähtaega.

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (5) Kui mõjutatav riik soovib osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises:
  1) edastab Kliimaministeerium mõjutatavale riigile strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu enne selle kehtestamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande enne käesoleva seaduse § 42 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist;
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
  2) võimaldatakse mõjutataval riigil osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises ja alustatakse konsultatsioone keskkonnamõju ning selle leevendamise ja kõrvaldamise meetmete asjus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud konsultatsioonidel tagavad riikide pädevad asutused eeldatavalt oluliselt mõjutatava riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ja annavad neile piisavalt aega arvamuse avaldamiseks ning lepivad selleks kokku vajalikud protseduurid ja konsultatsioonide reaalse ajakava.

  (61) Kui piiriülese keskkonnamõju päritoluriik saadab Kliimaministeeriumile teate strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega teise riigi keskkonnale eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, esitab Kliimaministeerium päritoluriigile oma seisukoha piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises osalemise ja konsultatsioonide vajaduse kohta päritoluriigi määratud ajaks.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (62) Piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises osalemise korral teavitab Kliimaministeerium piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide avalikustamisest käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud viisil ning saadab keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited piiriülese keskkonnamõju päritoluriigile.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (7) Eesti Vabariigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse ja Eesti Vabariik osaleb teise riigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud korras.

3. peatükk KESKKONNAJUHTIMIS- JA KESKKONNAAUDITEERIMISSÜSTEEMI KORRALDUS NING ÖKOMÄRGISE ANDMINE 

1. jagu Vabatahtliku keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korraldus 

§ 47.   Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem

  (1) Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Käesolevas seaduses on mõisted „tõendaja” ja „organisatsioon” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 2 punktide 20 ja 21 tähenduses.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Tõendamine on organisatsiooni hindamine, mille viib läbi tõendaja, et tagada organisatsiooni keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemi ja auditeerimisprotseduuride vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 nõuetele.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (4) Kinnitamine on organisatsiooni keskkonnaaruande hindamine, mille viib läbi tõendaja, et kontrollida organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teabe ja andmete usaldusväärsust, usutavust, õigsust ja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 nõuetele.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 48.   Organisatsioonide registreerimine ja registreerimise pädev asutus

  (1) Pädev asutus organisatsioonide registreerimisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 nõuetele on Kliimaministeerium edasivolitamise õigusega Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Organisatsioonid registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 sätestatud korras.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Organisatsioonide registreerimistunnistuses sisalduvate andmete loetelu ja tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 nimetatud organisatsiooni tõendamisega seotud kulud tasub tõendamist taotlev organisatsioon.

§ 49.   Tõendaja akrediteerimine

  (1) Tõendajat akrediteerib Eesti riiklik akrediteerimisasutus või rahvusvaheliselt tunnustatud akrediteerimisasutus.
[RT I, 22.10.2021, 3 - jõust. 01.11.2021]

  (11) Valdkonna eest vastutav minister võib tõendaja akrediteerimise ja tõendajate poolt tehtavate toimingute järelevalve ülesande volitada halduslepinguga täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmib valdkonna eest vastutav minister halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (12) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Kliimaministeerium.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (13) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kliimaministeerium.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Tõendaja kvalifikatsiooni ja akrediteerimise nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1221/2009.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Tõendaja erapooletust mõjutava või mõjutada võiva tegevuse hinnangu annab tõendaja taotluse alusel akrediteerija.

  (4) Akrediteerija otsus on tõendajale siduv ja kehtib otsuse aluseks olnud asjaolude muutumise või äralangemiseni. Asjaolude muutumisel või äralangemisel tunnistab akrediteerija oma otsuse kehtetuks.

  (5) Tõendaja ei tohi tõendatava organisatsiooni nõusolekuta avaldada tõendamise käigus saadud teavet kolmandatele isikutele ega kasutada seda tõendatava organisatsiooni vastu, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 50.   Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi edendamine

  (1) Kliimaministeerium koostab ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi edendamiseks ning vajaliku teavituskampaania ja koolituse korraldamiseks keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi edendamise strateegia ja tegevuskava.

  (2) Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi edendamise strateegia kiidab heaks Vabariigi Valitsus.

2. jagu Ökomärgise andmise süsteem 

§ 51.   Tootele ökomärgise andmine

  (1) Ühenduse vabatahtlik ökomärgise (edaspidi ökomärgis) andmise süsteem on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.01.2010, lk 1–19).
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Pädev asutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 66/2010 on Kliimaministeerium edasivolitamise õigusega Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral määrusega kehtestada ökomärgise saamise taotluses esitatavate andmete loetelu ja taotluse vormi erinevate tooterühmade kaupa, lähtudes Euroopa Komisjoni vastavatest juhistest.

§ 52.   Riigilõiv ökomärgise taotluse läbivaatamise ja ökomärgise kasutamise eest

  (1) Ökomärgise taotleja tasub ökomärgise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

  (2) Ökomärgise kasutamise õigust omav isik tasub tootel ökomärgise kasutamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

  (3) Kui ökomärgise kasutamise õigust omav isik ei ole tasunud ökomärgise kasutamise eest riigilõivu tähtaegselt, on pädeval asutusel õigus ökomärgise kasutamise õigus kuni riigilõivu tasumiseni peatada.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

4. peatükk VASTUTUS 

§ 53.   Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramine

  (1) Keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 54.   Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi logo ning ühenduse ökomärgise kasutamise tingimuste rikkumine

  (1) Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi logo või ühenduse ökomärgise kasutamise tingimuste rikkumiste eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 55.   Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 53 ja 54 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 56.   Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel algatatud kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine viiakse lõpuni keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel.

  (2) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel antud keskkonnamõju hindamise litsentsid ja keskkonnaaudiitori registreerimistunnistused kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

  (3) Litsentsi omajad, kes ei ole esitanud keskkonnaministrile taotlust nende tegevus- ja mõjuvaldkondade määramiseks, millega kaasnevat või millele avalduvat keskkonnamõju tal on õigus hinnata, peavad esitama vastava taotluse vabas vormis 2008. aasta 30. novembriks.
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]

  (4) Käesolevat seadust kohaldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis algatatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis on algatatud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse käesolevat seadust, kui strateegiline planeerimisdokument kehtestatakse pärast 2006. aasta 21. juulit.

  (6) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel algatatud strateegilise keskkonnamõju hindamine viiakse lõpuni keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel.

  (7) Kui juhtekspert ei ole esitanud taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks, tunnistab keskkonnaminister juhteksperdi litsentsi kehtetuks.
[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

  (8) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (9) Enne käesoleva sätte jõustumist välja antud keskkonnamõju hindamise litsentsid loetakse juhteksperdi litsentsideks ning nendes märgitud tegevus- ja mõjuvaldkonnad kehtivad kuni litsentsi kehtivusaja lõpuni. Enne käesoleva sätte jõustumist välja antud keskkonnamõju hindamise litsentsi kehtivusaja pikendamisel ei kanta litsentsile tegevus- ja mõjuvaldkondi.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (10) Alates 2015. aasta 1. juulist kuni käesoleva lõike jõustumiseni algatatud keskkonnamõju hindamise menetlustes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18 lõiget 7 käesoleva lõike jõustumise päeval kehtivas redaktsioonis.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 20.11.2016]

  (11) Tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud keskkonnamõju hindamine enne käesoleva sätte jõustumist, kohaldatakse keskkonnamõju hindamise algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (12) Enne käesoleva sätte jõustumist esitatud tegevusloa taotlusele, mille keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, kohaldatakse tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni.
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

  (13) Käesoleva seaduse § 24 kohaldatakse enne 2020. aasta 1. jaanuari algatatud keskkonnamõju hindamisele käesoleva lõike jõustumisel kehtivas redaktsioonis.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

  (14) Käesoleva sätte jõustumisel kehtiv keskkonnamõju hindamise litsents kehtib seitse aastat alates väljastamisest.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

  (15) Tegevusloa taotlusele, millele kohaldatakse käesoleva seaduse mis tahes alates 2015. aasta 1. juulist kehtivat redaktsiooni, ja käesoleva seaduse § 261 alusel algatatud keskkonnamõju hindamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 151–18 ja 201–22 käesoleva sätte jõustumise ajal kehtivas redaktsioonis. Kui nimetatud paragrahvides sätestatud toimingut on alustatud, lõpetatakse toiming selle alustamise ajal kehtinud redaktsiooni sätte kohaselt.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

  (16) Käesoleva seaduse § 282 kohaldatakse nõukogu määruse (EL) 2022/2577 kehtivusajal algatatud tegevusloa taotluste keskkonnamõju hindamise menetlustele.
[RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

§ 57. – § 70. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 71.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 15 lõige 14 jõustub 2005. aasta 1. juunil.

  (2) Käesoleva seaduse § 6 lõige 4 ja § 22 lõige 4 jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.

  (3) Käesoleva seaduse § 12 lõige 2 jõustub 2005. aasta 1. septembril.


1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50), viimati muudetud direktiiviga 2013/17/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 193–229);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.07.2001, lk 30–37);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.01.2012, lk 1–21);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.04.2014, lk 1–18).
[RT I, 03.07.2017, 3 - jõust. 13.07.2017]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json