Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 14.07.2012 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 11.07.2012, 9 "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.11 "Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed" alameetme 3.11.1 "Kala ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetus" tingimused Vastu võetud 15.04.2004 nr 37 RTL 2004, 45, 777 jõustumine 30.04.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 02.07.2012 - RT I, 11.07.2012, 4 - 14.07.2012 Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määruses sätestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) kolmanda prioriteedi meetme 3.11 «Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuste meetmed» alameetmest 3.11.1 «Kala ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetus» kala ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise alused, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtaeg ja asutus, kellele taotlus esitatakse, taotluse läbivaatamise tähtaeg, taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused ja kord. § 2. Toetuse eesmärk (1) Toetuse üldine eesmärk on kala ja vesiviljelustoodete töötlemise arendamine ja kaasajastamine. (2) Toetuse spetsiifilised eesmärgid on järgmised: 1) kala ja vesiviljelustoodete töötlemistingimuste parandamine; 2) kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine; 3) tootearenduse stimuleerimine; 4) töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamine. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Toetatavad tegevused (1) Toetust võib taotleda: 1) kala või vesiviljelustoodete töötlemiseks vajalike ehitiste, sealhulgas külm- ja laohoonete ehitamiseks või rekonstrueerimiseks; 2) kala või vesiviljelustoodete käitlemise seadmete ja tehnoloogiliste liinide, sealhulgas puhastusseadmete, külmatootmisseadmete, veevarustussüsteemide, energeetikasüsteemide ja keskkonnasõbralikke pakkematerjale kasutavate pakkeliinide ostmiseks ja paigaldamiseks; 3) kala või vesiviljelustoodete kvaliteedikontrolliks vajalike seadmete, sealhulgas integreeritud infotehnoloogia ostmiseks ja paigaldamiseks; 4) paiksete kütteseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks; 5) külmikveokite ja laotõstukite ostmiseks; 6) jäätmekäitlusehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks; 7) jäätmete käitlemise, kahjutustamise, tootmise kõrvalsaaduste käitlemise seadmete ja tehnoloogiliste liinide ostmiseks ja paigaldamiseks. (2) Lõikes 1 nimetatud investeeringu osaks võib olla kavandatud investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö ning toetuse taotluse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus (edaspidi ettevalmistav töö). 3. peatükk TOETUSE TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED § 4. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetust võib taotleda ettevõtjana äriregistris registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kelle püsiv tegevus on kala või vesiviljelustoodete töötlemine ja kellele kuuluv ettevõte või ettevõtte osa on «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) alusel tunnustatud (edaspidi taotleja). (2) Toetust võib anda taotlejale: 1) kelle majanduslikku jätkusuutlikkust kala või vesiviljelustoodete töötlemisel saab tõestada vähemalt viie investeeringujärgse aasta osas. Järelevalve periood algab viimase toetuseosa laekumisest taotleja või kapitalirendile (liising) andja arveldusarvele; 2) kes täidab keskkonna- ja hügieeninõudeid; 3) kellel ei ole riiklikke, ka mitte ajatatud maksuvõlgnevusi. (3) Toetuse saaja peab esitama nõutavad andmed vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire ja hindamise üldisele korrale ja § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire läbiviimise eeskirjale. § 5. Nõuded taotleja investeeringule (1) Toetust võib taotleda §-s 3 nimetatud investeeringuks, kui kavandatav investeeringuobjekt asub Eestis. (2) Taotleja peab investeeringuobjekti kohta olema väljastanud vähemalt kolm vormikohast pakkumiskutset (lisa 1) koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti pakkumiskutse ) ja saanud vähemalt kolm hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine ), mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja olema väljastanud vähemalt ühe investeeringuobjekti pakkumiskutse ja saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise. Taotleja ja hinnapakkuja ei tohi omada üksteise äriühingus osalust. (3) Ettevalmistava töö kohta peab olema isik, kellelt taotleja tellis tööd või teenust, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuar 2004. a ning selle eest peab olema tasutud enne taotluse esitamise kuupäeva. (4) Taotleja peab ettevalmistava töö kohta olema väljastanud vähemalt kolm vabas vormis koostatud pakkumiskutset ja saanud vähemalt kolm hinnapakkumist, kui ettevalmistava töö maksumus ületab 156 466 krooni. Taotleja ja hinnapakkuja ei tohi omada üksteise äriühingus osalust. (5) Kui investeeringutoetust taotletakse kala ja vesiviljelustoodete pakendamisele ja ladustamisele, siis peavad need tegevused olema taotleja tootmisprotsessi lahutamatuks osaks. (6) Kapitalirendi (liisingu) puhul peab omandiõigus liisingu lõppemisel üle minema taotlejale. (7) Toetatava tegevuse osaks ei või olla järgmised kulutused: 1) maa ja olemasolevate ehitiste ostmine, rentimine või liisimine; 2) tolli-, sisseveo-, käibe- ja muud maksud, mida hüvitatakse, kompenseeritakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti üldisest maksusüsteemist; 3) tasu taotleja enda või tema töötajate poolt tehtud tööde eest; 4) tegevuskulud, kaasa arvatud remondi- ja rendikulud, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja transpordikulud; 5) sularahamaksed, pangalõiv, tagatismaksed ja muud sarnased maksed; 6) külmikveokid, millel ei ole ettenähtud jahutussüsteemi ja mida kasutatakse muul otstarbel kui kala või vesiviljelustoodete veoks; 7) investeeringu koosseisu arvatud avaliku sektori halduskulud, sh järelevalve ja kontrolli teostamise eest vastutavate ametnike töötasud, rendi-, üld- ning juhtimiskulud; 8) juriidilisteks konsultatsioonideks, raamatupidamisteenuse eest tasumiseks, patentide ja litsentside ostmiseks ning teostatavusuuringuteks, välja arvatud ettevalmistavaks tööks tehtud kulutused; 9) kulutused reklaamile; 10) kasutatud seadmete ostmine ja paigaldamine; 11) seadmete paigaldamine ilma ostmiseta; 12) investeeringud, mis on seotud kala ja vesiviljelustoodetega, mida kavatsetakse töödelda mingil muul otstarbel (v.a jäätmete käitlemiseks, töötlemiseks, turustamiseks suunatud investeeringud) kui inimese toiduks; 13) investeeringud jaemüügi arendamiseks; 14) kala ja vesiviljelustoodete töötlemise ettevõtte ostmine; 15) investeeringud kala ja vesiviljelustoodete käitlemiseks kalalaeva pardal. 4. peatükk TOETUSE TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED JA TOETUSE TAOTLEMINE § 6. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded Toetuse taotlemiseks tuleb Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Ametile (edaspidi Amet) esitada taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu: 1) vormikohane taotlus (lisa 2); 2) vormikohane äriprojekt (lisa 3); 3) taotleja või taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri; 4) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese kuupäeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused; 5) äriühingu puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande koopia, füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta bilansi ja kasumiaruande koopia; 6) taotleja esitatud majandusaasta bilansile vastav pikaajaliste kohustuste loetelu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga, milles näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuse suurus. Lisatakse kreeditori kinnitus loetelus märgitud pikaajalise kohustuse täitmise kohta kinnituse väljaandmise kuupäeva seisuga, milles on kajastatud graafikujärgne viimane maksetähtaeg. Kreeditoride kinnitus ei ole vajalik «Põllumajandusreformi seadusest» (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264; 2002, 53, 336; 2003, 17, 95) tulenevate ühistatud vara ja tööosakute kompenseerimise kohustuste kohta; 7) ehitusloa koopia või valla- või linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku koopia «Ehitusseaduses» (RT I 2002, 47, 297; 2002, 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) sätestatud juhtudel; 8) Veterinaar- ja Toiduameti hinnang kavandatava investeeringuobjekti investeeringujärgsele nõuetele vastavusele; 9) Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ettevõtte või ettevõtte osa tunnustamise otsuse koopia; 10) koopia väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumisele vastavast investeeringuobjekti pakkumiskutsest koos tehnilise spetsifikatsiooniga; 11) koopia vähemalt kolmest investeeringuobjekti hinnapakkumisest, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus on üle 156 466 krooni. Kui investeeringuobjekti maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja esitama vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise koopia koos tehnilise spetsifikatsiooniga; 12) vormikohane hinnavõrdlustabel (lisa 4), kui § 8 lõikes 3 nimetatud investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni; 13) kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgse keskkonnateenistuse kinnitatud keskkonnamemorandum või selle koopia «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses» (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 521; 99, 579) sätestatud juhtudel; 14) mitte varasema kui taotluse esitamisele eelnenud kuu esimese päeva seisuga taotleja senise tegevuskohajärgse valla- või linnavalitsuse õiend selle kohta, et taotlejale ei ole tehtud ettekirjutust keskkonnakaitsenõuete rikkumise eest või et ettekirjutuses märgitud puudus on kõrvaldatud; 15) koopia arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö teenuse ning nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava pangakonto väljavõtte või maksekorralduse koopia. § 7. Taotluse esitamine ja tähtaeg (1) Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Ametile käesoleva määruse §-s 6 nimetatud dokumendid ja avaldus struktuuritoetuse registrisse kandmiseks selleks ettenähtud tähtajal. (2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud dokumendi koopia esitamist. Taotlemisel esitatakse ka koopiad kõikidest esitatavatest originaaldokumentidest ja dokumentide koopiatest. (3) Kui taotleja andmeid ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud, esitab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega avalduse andmete registrisse kandmiseks. (4) Amet teatab toetuse taotluste esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded. (5) Taotleja ning toetuse saaja on kohustatud kohe Ametit kirjalikult teavitama käesoleva määruse §-s 6 nimetatud dokumentides esitatud andmete muutumisest ja investeeringuobjektiga seonduvatest muudatustest. § 8. Toetuse määr ja suurus (1) Taotlejale antakse toetust kavandatava projekti maksumuse ja oma- ja laenuvahendite vahe suuruses. Oma- ja laenuvahendite vahe suurust arvestatakse eraldi iga kavandatava majandusaasta kohta, juhul kui projekti teostamine on kavandatud mitmele majandusaastale. (2) Investeeringutoetust võib anda kuni 50% investeeringu maksumusest. (3) Investeeringu maksumuse moodustavad: 1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja 2) ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus, mis võib olla kuni 12% punktis 1 nimetatud maksumusest. (4) Kui ettevalmistava töö maksumus ületab 12% lõike 3 punktis 1 nimetatud maksumusest, arvestatakse ettevalmistava töö maksumuseks 12%. (5) Maksimaalne taotletav toetuse summa ühe taotleja kohta on: 1) 7 823 300 krooni aastas, kuid mitte rohkem kui taotleja kuuekordne taotluse esitamisele eelneva aasta bilansimaht; 2) 23 469 900 krooni kolmel kalendriaastal kokku. (6) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud toetuse taotluse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse eest makstav toetus ei tohi ületada 15 000 krooni. 5. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE VASTAVAKS TUNNISTAMISE ALUSED JA KORD § 9. Taotluse vastuvõtmine (1) Amet kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. (2) Amet teostab väljatrüki taotleja äriregistri kaardist, mis allkirjastatakse taotleja poolt. (3) Taotluse esitamisel tehtud kontrolli tulemused kantakse kontroll-lehele, kuhu märgitakse esitatud ja esitamata dokumendid. (4) Kui taotlus koos kõikide nõutavate dokumentidega on esitatud tähtaegselt, registreerib Amet taotluse infosüsteemis ning teostab väljatrüki taotluse avalduse osast kahes eksemplaris, mis allkirjastatakse taotleja ja vastuvõtmiseks volitatud ametniku poolt. Volitatud ametnik avab taotlustoimiku, millele lisatakse taotlusvormi väljatrükk, taotleja äriregistri kaart ja kontroll-leht. Teine eksemplar taotlusvormist väljastatakse taotlejale. (5) Kui taotleja ei esitanud toetuse taotlemiseks kõiki nõutavaid dokumente või ei esitanud taotlust tähtaegselt, taotlust vastu ei võeta ja taotlustoimikut ei avata. (6) Kui taotluse vastuvõtmisel ei saa nõutava dokumendi vajadust ja sisulist täpsust üheselt tõlgendada, võetakse taotlus Ameti poolt vastu ja avatakse taotlustoimik. § 10. Andmete õigsuse kontroll kohapeal (1) Amet kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, tema eelneva majandustegevuse, kavandatava investeeringu ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust käesoleva määruse §-des 3–5 ettenähtud nõuetele. (2) Ameti järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida taotleja ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente taotleja nõusolekul. Ameti järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida selle isiku nõusolekul, kelle käest taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente ettevõtte esindaja juuresolekul. (3) Järelevalvetoimingu tulemuste kohta koostab järelevalveametnik kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja taotleja või isik, kelle käest taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa. (4) Amet määrab vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikele 3 taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud taotluses või muudes käesoleva määruse alusel esitatud dokumentides on ebatäpsusi. § 11. Taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamine ja taotluse hindamine (1) Toetuse taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav investeering ja sellele järgnev majandustegevus on toetuse saamiseks esitatud nõuetele vastav, kui: 1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased; 2) kõik võrreldavad andmed, sh analüüsitavad finantsmajanduslikud andmed ja nende omavahelised seosed seda kinnitavad. (2) Taotluses esitatud andmete alusel hindab Amet taotleja majandustegevust ja kavandatavat investeeringut vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4. (3) Taotleja taotluse esitamisele eelnenud majandustegevuse analüüsimiseks arvutatakse äriprojektis märgitud andmete alusel taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta kohta eraldi ning kolme majandusaasta aritmeetilise keskmisena järgmised finantsmajanduslikud näitajad: 1) maksevõime näitaja lühiajaliste kohustuste osas, milleks jagatakse käibevara summa vastava majandusaasta lühiajaliste kohustuste summaga; 2) likviidsuskordaja, milleks käibevara summa, millest on maha arvatud varude summa, jagatakse vastava majandusaasta lühiajaliste kohustuste summaga; 3) realiseerimise netokäive töötaja kohta, milleks jagatakse realiseerimise netokäibe summa vastava majandusaasta keskmise töötajate arvuga; 4) puhaskasum realiseerimise netokäibe kohta, milleks jagatakse puhaskasumi summa vastava majandusaasta netokäibe summaga, mis protsentuaalse suuruse saamiseks korrutatakse arvuga sada; 5) varade rentaabluse määr, milleks jagatakse puhaskasumi summa vastava majandusaasta varade summaga, mis protsentuaalse suuruse saamiseks korrutatakse arvuga sada; 6) võlakordaja, milleks jagatakse kohustuste summa vastava majandusaasta omakapitali summaga. (4) Kavandatavale investeeringule järgneva majandustegevuse hindamiseks arvutatakse kavandatud kauba, toorme, materjali ja teenuste maksumus realiseerimise netokäibe kohta ja tehakse kindlaks, et maksumus iga järgneva majandusaasta kohta väheneb. Selleks jagatakse kala ja vesiviljelustoodete tootmiseks kavandatava kauba, toorme, materjali ja teenuste maksumus, sealhulgas enda püütud või kasvatatud kala või vesiviljelussaaduse maksumus nende realiseerimise netokäibe summaga. Arvutused teostatakse järgmiselt: esimest investeeringujärgset aastat võrreldakse kolme investeeringueelse aasta keskmisega ja iga järgnevat aastat võrreldakse eelneva aastaga. (5) Ameti selleks volitatud ametnik koostab hindamistulemuste kohta hindamislehe. Kui investeeringutoetuse taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav investeering või sellele järgnev majandustegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, tuleb hindamislehel märkida, millistele nõuetele ja milliste andmete põhjal mittevastavus kindlaks tehti. (6) Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus vastavalt §-le 12. (7) Lõigetes 3 ja 4 sätestatud hindamistulemusi ning kavandatava investeeringu iseloomu arvestades määratakse toetuse taotlejate paremusjärjestus andes taotlejatele hindepunkte vastavalt käesoleva määruse lisale 5. § 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtaja lõppemisest arvates. Otsuse tegemisel lähtutakse paremusjärjestusest ja rahaliste vahendite olemasolust. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul jätkatakse teiste taotluste läbivaatamist ja toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuste tegemist taotluste menetlemise järjekorras. (3) Toetuse taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 5 alusel. (4) Kui ettevalmistav töö ei vasta käesoleva määruse § 5 lõigetes 3 ja 4 või § 8 lõigetes 3, 4, ja 6 sätestatud nõuetele, jäetakse toetuse taotlus rahuldamata ettevalmistavate tööde osas. (5) Amet saadab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse käskkirja koopia otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. § 13. Toetuse vastuvõtmise kinnitamine (1) Amet saadab taotlejale pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist selle kohta kahes eksemplaris Ameti peadirektori või tema volitatud ametniku allakirjutatud kinnituskirja ja kulude deklareerimiseks kasutava käesoleva määruse lisas 6 toodud väljamakse taotluse vormi (edaspidi kuludeklaratsioon) posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. (2) Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks kirjutab toetuse saaja kinnituskirjale alla, märgib allakirjutamise kuupäeva ja tagastab kinnituskirja ühe eksemplari Ametile 15 kalendripäeva jooksul, arvates kinnituskirja saamisest posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. (3) Kinnituskirja tagastamisega kinnitab taotleja, et on nõus toetust vastu võtma, alustab investeeringu tegemist, kohustub täitma muid toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning toetuse mittesihipärase kasutamise korral saadud raha Ameti nõudmisel tagasi maksma. Samuti lubab taotleja Ametil teostada järelevalvet investeeringu teostamise ja toetuse sihipärase ning tähtaegse kasutamise üle ning Ameti määratud tähtajal esitada Ametile kirjalikud andmed toetuse mõju hindamiseks selle saamisele järgneva viie aasta jooksul vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire ja hindamise üldisele korrale ja § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire läbiviimise eeskirjale. (4) Investeeringuobjekti teostamisega ei tohi alustada ja investeeringuobjekti tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval. 6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED § 14. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine (1) Toetuse saaja võib esitada investeeringut tõendavaid dokumente (koos kuludeklaratsiooniga) kuni neljas osas ühe taotluse kohta. Amet teatab kuludokumentide esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded samaaegselt toetuse taotluste esitamise tähtajaga. (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osadena tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirja allkirjastamist Ametile kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega: 1) isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 3) osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia juhul, kui investeeringuobjektiks oli ehitis. (3) Ettevalmistava töö kulutuste hüvitamiseks toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja Ametile pärast kinnituskirja tagastamist kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega: 1) isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd, väljastatud ja arve-saatelehe või arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia. (4) Kapitalirendi puhul esitab taotleja Ametile pärast investeeringu täielikku või osalist tegemist ja selle eest tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirja allkirjastamist, toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega: 1) isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 3) kapitalirendile andja ja taotleja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku koopia. (5) Lõike 2 punktis 1, lõike 3 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele. § 15. Riiklik järelevalve (1) Amet kontrollib enne investeeringutoetuse väljamaksmist toetuse saaja esitatud investeeringu eest täielikku või osadena tasumist tõendava kuludeklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust ja nendes esitatud andmete õigsust «Struktuuritoetuse seaduse» § 25 alusel. (2) Ameti järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida toetuse saaja ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente taotleja nõusolekul. Ameti järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida selle isiku nõusolekul, kelle käest toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente ettevõtte esindaja juuresolekul. Ameti järelevalveametnikul on õigus nõuda lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks dokumentide esitamist, sealhulgas: 1) osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendavat dokumenti, kui investeeringuobjektiks on ehitis; 2) investeeringuobjekti omandiõigust tõendavat dokumenti; 3) kapitalirendi puhul kasutusõigust kinnitavat dokumenti; 4) ehitise korral kasutusluba; 5) paragrahvi 6 punktis 14 nimetatud keskkonnamemorandumis märgitud välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, maavara või maa-ainese kaevandamisluba või muud kavandatavaks tegevuseks vajalikku luba; 6) Veterinaar- ja Toiduameti poolt «Toiduseaduse» alusel väljastatud tunnustamise otsust; 7) raamatupidamise dokumente. (3) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja toetuse saaja või isik, kelle käest toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa. § 16. Ameti ettekirjutus «Struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 1 punkti 5 alusel on Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks teha taotlejale ettekirjutusi. § 17. Toetuse väljamaksete teostamise tingimused ja toetuse maksmisest keeldumine (1) Toetust makstakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras. (2) Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik teeb investeeringutoetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et oleks võimalik toetusraha taotleja arveldusarvele või kapitalirendi korral taotleja poolt nimetatud kapitalirendile andja arveldusarvele kanda kolme kuu jooksul § 14 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. (3) Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik teeb investeeringutoetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. Maksmisest keeldumist tuleb otsuses põhjendada. Investeeringutoetuse maksmisest keeldumise otsus tuleb teha 25 tööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. (4) Toetust ei maksta, kui ilmnevad § 12 lõikes 3 toodud taotluse rahuldamata jätmise asjaolud või kui: 1) toetuse saaja ei ole investeeringuobjekti või selle osa eest tasunud või ei ole esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 14 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks; 2) toetuse saaja tegevus ei vasta «Struktuuritoetuse seaduses» ja käesolevas määruses kehtestatud nõuetele või ta ei kasuta saadud toetust sihipäraselt; 3) toetuse saaja on jätnud kinnituskirja § 13 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks tagastamata; 4) toetuse saaja, kellele järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks on tehtud ettekirjutus, on jätnud ettekirjutuse tähtpäevaks täitmata. (5) Toetust ei maksta ettevalmistava töö osas, kui tehakse kindlaks § 12 lõikes 4 toodud taotluse rahuldamata jätmise tingimused või kui investeeringutoetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 14 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks. (6) Kui toetust ei maksta lõikes 3 toodud asjaoludel, siis ei hüvitata taotlejale ka tehtud kulutusi ettevalmistava töö osas. (7) Amet saadab toetuse saajale investeeringtoetuse maksmisest keeldumise käskkirja koopia selle tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. § 18. Dokumentide säilitamine Kõiki toetusega seotud dokumente ja lepinguid tuleb säilitada Ametis ja toetuse saajal vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini. Amet säilitab nimetatud dokumente vastavalt «Arhiiviseadusele». Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. [RT I, 11.07.2012, 4 - jõust. 14.07.2012] Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5 Lisa 6