Lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord
Vastu võetud 05.07.2017 nr 30
Määrus kehtestatakse lõhkematerjaliseaduse § 21 lõike 2 alusel.
1. peatükk Tervisenõuded
§ 1. Tervise üldnõuded
Lõhkaja, lõhkemeister ja pürotehnik (edaspidi käitleja) peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäireid ega terviseseisundeid, mis võivad seada ohtu tema enda või teiste isikute elu ja tervise.
§ 2. Nägemisnõuded
(1) Käitleja nägemine peab vastama järgmistele nõuetele:
1) kaug- ja lähinägemise korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,8 ühes ja samal ajal mitte alla 0,6 teises silmas;
2) normaalne vaateväli, normaalne värvusnägemine ja hämaras nägemine.
(2) Käitlejal on lubatud kanda kontaktläätsesid ja prille.
§ 3. Kuulmisnõuded
(1) Käitleja kuulmise tase peab olema piisav telefoni teel sidepidamiseks ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid.
(2) Eelneval tervisekontrollil ei tohi käitleja kuulmise nõrgenemine ületada 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz (hea kuulmine).
(3) Perioodilisel tervisekontrollil ei tohi käitleja kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedusel 3000–4000 Hz (keskmine kuulmine).
§ 4. Meditsiinilised vastunäidustused
Käitlejal ei tohi esineda järgmisi tervisehäireid ega terviseseisundeid:
1) alkoholisõltuvus;
2) sõltuvus narkootilistest ainetest;
3) sõltuvus psühhotroopsetest ainetest;
4) tasakaaluhäiretega kulgevad haigused (sealhulgas Ménière’i tõbi);
5) närvisüsteemihaigused (sealhulgas epilepsia, välja arvatud juhul, kui viimasest epileptilisest hoost on möödas vähemalt kümme aastat ja selle aja jooksul ei ole rakendatud antiepileptilist ravi) ja psüühikahäired (sealhulgas skisofreenia), püsivate ja väljendunud funktsioonihäiretega;
6) endokriinhaigused, väljendunud funktsioonihäiretega;
7) pahaloomulised kasvajad, millega kaasnevad organsüsteemi funktsioonihäired;
8) väljendunud vere- ja vereloomeelundite haigused;
9) organkahjustusega hüpertooniatõbi;
10) kroonilise südame- ja veresoonkonna puudulikkuse II ja III staadium;
11) südamehaigused, millega kaasnevad tõsised rütmihäired;
12) hingamiselundite kroonilised haigused, väljendunud hingamispuudulikkusega;
13) tööülesannete täitmist takistavad kõhukoopa organite haigused;
14) krooniline neerupuudulikkus, mis vajab dialüüsravi;
15) tööülesannete täitmist takistavate püsivate funktsioonihäiretega luu- ja lihaskonna ning liigesehaigused;
16) tööülesannete täitmist takistav jäsemete raske puue või liikumistakistus;
17) insuliinsõltuv diabeet;
18) suhtlemist takistav kõnedefekt;
19) diploopia ja monokulaarne nägemine;
20) rasedus.
2. peatükk Tervisekontrolli sagedus ja kord
§ 5. Tervisekontrolli läbimine
(1) Käitleja peab läbima eelneva tervisekontrolli kõige varem kolm kuud enne käitlejana tööle asumist.
(2) Käitleja peab läbima perioodilise tervisekontrolli iga kahe aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. Pürotehnilise toote käitlemise valdkonnas tegutsev isik peab käesoleva määruse kohase tervisekontrolli läbima iga viie aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.
(3) Tervisekontrolli tegija otsuse alusel, lähtudes käitleja terviseseisundist, peab käitleja läbima perioodilise tervisekontrolli lõikes 2 sätestatust sagedamini.
§ 6. Tervisekontrolli tegija
Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral ka teisi eriarste.
§ 7. Tervisekontrolli terviseuuringud
(1) Eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil tehakse üldine arstlik läbivaatus, mille käigus hinnatakse käitleja terviseseisundit ning antakse hinnang tema sise-, liikumis-, nägemis- ja kuulmiselunditele, närvisüsteemile ning psüühilisele seisundile.
(2) Eelneva ja perioodilise tervisekontrolli käigus suunab tervisekontrolli tegija käitleja psühhiaatri konsultatsioonile.
(3) Eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil tehakse järgmised laboriuuringud:
1) vere kliiniline analüüs;
2) uriini analüüs;
3) glükoos paastuveres.
(4) Eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil tehakse järgmised funktsionaaldiagnostilised uuringud:
1) nägemise hindamine;
2) värvusnägemise hindamine;
3) vaatevälja hindamine;
4) silma siserõhu kontroll;
5) toonaudiomeetria;
6) elektrokardiograafia;
7) välishingamisfunktsiooni uuring (spirograafia).
(5) Tervisehäire või terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata käitleja terviseuuringutele, mida ei ole nimetatud lõigetes 3 ja 4 (täiendavad terviseuuringud).
§ 8. Terviseuuringute läbimise aeg
(1) Käitleja peab läbima terviseuuringud ühe kuu jooksul terviseuuringutele suunamise päevast arvates.
(2) Paragrahvi 7 lõikes 5 sätestatud juhul peab käitleja läbima terviseuuringud kolme kuu jooksul terviseuuringutele suunamise päevast arvates.
§ 9. Tervisekontrolli tegemine
(1) Enne tervisekontrolli läbimist esitab käitleja tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi ning seejärel täidab määruse lisa 1 vormi kohase tervisekontrolli kaardi esimese osa. Käitleja kinnitab tervisekontrolli kaardi esimeses osas esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.
(2) Tervisekontrolli tegija teeb käitleja arstliku läbivaatuse, teeb või korraldab nõutavad ja vajaduse korral täiendavad terviseuuringud, konsulteerib vajaduse korral teiste eriarstidega ning kannab arstliku läbivaatuse ja vajaduse korral terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardi teisele osale. Terviseuuringute tulemusi tõendavaid dokumente säilitatakse koos käitleja tervisekontrolli kaardiga.
(3) Arvestades käitleja terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, otsustab tervisekontrolli tegija, kas isik sobib või ei sobi töötama käitlejana.
(4) Tervisekontrolli tegija kannab tervisekontrolli alusel tehtud otsuse tervisekontrolli kaardi kolmandale osale.
(5) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab käitlejale tema tervisekontrolli arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemusi ja nende alusel tehtud otsust ning võtab käitlejalt selle kohta tervisekontrolli kaardile allkirja.
§ 10. Tervisetõendi vormistamine ja väljastamine
Tervisekontrolli tegija vormistab tervisekontrolli kaardi alusel määruse lisa 2 vormi kohase tervisetõendi ja väljastab selle käitlejale.
§ 11. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine
Tervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi paberil või elektroonsel kujul 75 aastat isiku sünnist arvates.
3. peatükk Rakendussäte
§ 12. Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud tervisetõendi kehtivus
Tervisetõend, mis on väljastatud enne käesoleva määruse jõustumist, kehtib tervisetõendil märgitud kuupäevani.
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Marika Priske
Kantsler
Lisa 1 Tervisekontrolli kaart
Lisa 2 Tervisetõend
Facebook
Twitter