Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 06.10.2011 nr 132

Määrus kehtestatakse „Töölepingu seaduse” § 29 lõike 8 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruses nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (RT I 2009, 31, 193) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse „Töölepingu seaduse” § 29 lõike 8 alusel.”;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel.”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu.”;

4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule.”;

5) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.

(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu.”;

6) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena.”;

7) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse” § 37 alusel.”;

8) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel

(1) Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel.

(2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu ja „Avaliku teenistuse seaduses” sätestatud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.

(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.

(4) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.

(5) Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.”.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. a.