Teksti suurus:

Keskkonnaministri 22. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika” muutmine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.10.2017
Avaldamismärge:RT I, 11.10.2017, 3

Keskkonnaministri 22. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika” muutmine

Vastu võetud 05.10.2017 nr 40

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel.

Keskkonnaministri 22. detsembri 2016. a määruses nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse järgmiste terminitega:

„(18) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused on käesoleva määruse tähenduses vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis.

(19) Tärkliserikkad põllukultuurid käesoleva määruse tähenduses on põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss) ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam).

(20) Maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused on käesoleva määruse tähenduses biokütused, mille lähteained on toodetud nende kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7b sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega.

(21) Töötlemisjääk käesoleva määruse tähenduses on aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang ja mille tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ning protsessi ei ole selle aine tootmiseks teadlikult muudetud.

(22) Põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid käesoleva määruse tähenduses on otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei ole hõlmatud tööstusharude või töötlemise jääkidega.”;

2) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Biokütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab olema vähemalt 60% võrreldes fossiilsete kütustega, kui biokütus on toodetud käitises, mis on alustanud tootmist pärast 2015. aasta 5. oktoobrit.”;

3) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

4) määrust täiendatakse lisaga 10 (lisatud);

5) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.9.2015, lk 1–29).”.

Siim Kiisler
Minister

Andres Talijärv
Kantsler

Lisa 5 Biokütuse või vedela biokütuse kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika

Lisa 10 Maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad biokütuste hinnangulised heitkogused

/otsingu_soovitused.json