Teksti suurus:

Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamine (registriasi nr M10048540)

Väljaandja:Riigikohtu üldkogu
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.10.2018
Avaldamismärge:RT I, 11.10.2018, 4

Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamine (registriasi nr M10048540)

Vastu võetud 02.10.2018

RIIGIKOHUS
ÜLDKOGU

Kohtuotsus
Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-17-10423

Otsuse kuupäev

2. oktoober 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Jaak Luik, Nele Parrest, Ivo Pilving, Jüri Põld, Paavo Randma, Peeter Roosma ja Malle Seppik

Kohtuasi

Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamine (registriasi nr M10048540)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik   

Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Puudutatud isik Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi (registrikood 80123937), esindaja juhatuse liige Elle Allkivi
Riigikogu
Õiguskantsler
Justiitsminister

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. mai 2018


RESOLUTSIOON

1. Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks justiitsministri 19. detsembri 2012. a määrusega nr 60 kinnitatud „Kohtu registriosakonna kodukorra” § 26 lg 1 ja § 34 lg 12 osas, milles muul viisil kui elektrooniliselt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ aruandluskeskkonna kaudu esitatud mittetulundusühingu majandusaasta aruande esitamisel ei teavitata aruande esitajat vajadusest esitada aruanne nõuetekohases vormis ega määrata talle selleks tähtaega ega tagastata eraldi taotluseta ka aruannet.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-10423 ja Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a kandemäärus Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamise kohta (registriasi nr M10048540).

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubile määruskaebuselt tasutud kautsjon.


ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 22. märtsil 2016 määruse, millega andis mittetulundusühingule (MTÜ) Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi (klubi) kuuekuulise tähtaja arvates määruse tegemisest selleks, et klubi esitaks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit (register) pidavale kohtule (registripidaja) 2012., 2013. ja 2014. a majandusaasta aruanded.

Määruse põhjenduste järgi, kui klubi ei esita eelnimetatud tähtaja jooksul registripidajale aruandeid või mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruandeid esitada, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (AT) teate aruannete esitamata jätmise kohta ja kutsuda klubi võlausaldajaid üles teatama nõuetest klubi vastu ning taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist koos hoiatusega, et vastasel juhul võidakse klubi kustutada registrist likvideerimismenetluseta.

2. Teate majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta ja klubi registrist kustutamise hoiatuse avaldas registripidaja AT-s 27. septembril 2016.

3. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 20. aprillil 2017 määruse, millega otsustas kustutada klubi registrist ning teha registrikaardile kustutamiskande.

Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud klubi kuue kuu jooksul hoiatuse tegemisest esitanud registripidajale nõutavaid majandusaasta aruandeid ega teatanud ka mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruandeid esitada. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on klubi registrist kustutamisega nõustunud.

4. Klubi esitas 2. mail 2017 määruskaebuse, milles palus teda registrist mitte kustutada.

Klubi märkis, et ei esitanud majandusaasta aruandeid, kuna eelmised juhatuse liikmed jätsid aruanded koostamata. Praegune juhatus valiti 2016. Klubi lubas esitada aruanded registripidajale hiljemalt 15. mail 2017.

5. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse 3. mai 2017. a määrusega käiguta ja andis klubile aega 30 päeva määruse tegemisest 2016. a majandusaasta aruande esitamiseks või põhistatud tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks.

Määruskaebust kohtunikuabi ega Harju Maakohtu kohtunik aga ei rahuldanud, edastades selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. augusti 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, kandemääruse muutmata ja menetluskulud klubi kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on klubil esitamata 2012., 2013. ja 2014. a majandusaasta aruanded. Vaatamata hoiatusele ei esitanud ta registripidajale puuduolevaid aruandeid ega teatanud mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruandeid esitada. Juhatuse liikmete vahetumine ei ole mõjuv põhjus. Määruskaebuses on klubi taotlenud aruannete esitamise tähtaja pikendamist, kuid ei ole ka taotletud ajaks ühtki aruannet esitanud. Kuna määruskaebuse lahendamise ajaks ei ole nõutud aruandeid esitatud, on klubi väited aruandluse korrastamise kohta paljasõnalised. Seega on kohtunikuabi määrus põhjendatud.

7. Klubi palus Riigikohtule esitatud määruskaebuses teda registrist mitte kustutada.

Klubi väitel koostas ta puuduolevad majandusaasta aruanded ja saatis need 4. mail 2017 tähitud postiga Tartu Maakohtu registriosakonna aadressile (Pikk 32, Rakvere). 12. mail 2017 saatis klubi samal viisil registriosakonnale ka 2016. a majandusaasta aruande.

8. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja 10. jaanuari 2018. a määrusega lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.


RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS

9. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis 4. aprilli 2018. a määruses, et asja lahendamine tuleb üle anda Riigikohtu üldkogule, kuna kolleegiumil oli tekkinud kahtlus mitme sätte põhiseadusele vastavuses.

9.1. Esiteks, põhiseaduse (PS) § 48 lg-tega 1 ja 4 võib vastuolus olla teatud MTÜ-de kohustus koostada majandusaasta aruanne. Täpsemalt kahtles tsiviilkolleegium selles, kas põhiseadusega on kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg 1 koostoimes raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg-ga 2 ning § 14 lg-ga 1 osas, milles need sätted näevad ette, et MTÜ, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega, peab igal aastal koostama majandusaasta aruande, ja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib registripidaja ühingu MTÜS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel ning lg-s 3 sätestatud alusel registrist kustutada, ilma et ühingu tegevust saaks taastada.

9.2. Teiseks, PS §-ga 40, § 45 lg-ga 1 ning § 48 lg-tega 1 ja 4 võib vastuolus olla majandusaasta aruande avalikustamise nõue. Täpsemalt võib põhiseadusvastane olla MTÜS § 36 lg 5 osas, millega see säte näeb ette, et MTÜ, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega, peab majandusaasta aruanded avalikustama, esitades kinnitatud aruande registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest, ja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib registripidaja ühingu MTÜS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel ning lg-s 3 sätestatud alusel registrist kustutada, ilma et ühingu tegevust saaks taastada.

9.3. Kolmandaks, PS § 48 lg-tega 1 ja 4 võib vastuolus olla kohustus esitada majandusaasta aruanne elektrooniliselt ehk konkreetsemalt MTÜS § 78 lg 3 koostoimes justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kinnitatud „Kohtule dokumentide esitamise korra” (dokumentide esitamise kord) § 2 lg-ga 2, § 10 lg 1 p-ga 2 ja §-ga 12 ning justiitsministri 19. detsembri 2012. a määrusega nr 60 kinnitatud „Kohtu registriosakonna kodukorra” (kodukord) § 26 lg-ga 1, mis näevad ette, et MTÜ, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega, peab esitama kinnitatud majandusaasta aruande registripidajale üksnes veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu või notari vahendusel ja aruande muul viisil esitamisel loetakse, et ühing ei ole oma aruande esitamise kohustust täitnud, mistõttu registripidaja võib ühingu MTÜS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel ning lg-s 3 sätestatud alusel registrist kustutada, ilma et selle tegevust saaks taastada.

9.4. Neljandaks tõstatas kolleegium küsimuse ka selle kohta, kas kohtunikuabi pädevus otsustada MTÜ registrist kustutamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 1 ja MTÜS § 361 lg 3) on kooskõlas PS § 48 lg-ga 4 ja § 146 esimese lausega.


MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

10. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et vaidlusalused sätted on põhiseadusega kooskõlas.

10.1. Kohtunikuabi pädevus teha kustutamismäärus on põhiseaduspärane põhjustel, mis Riigikohtu tsiviilkolleegium on esitanud asja üldkogule andmise määruses. Lisaks on kustutamismäärus vaidlustatav määruskaebe korras kõigis kohtuastmeis.

Majandusaasta aruande koostamise ja registrile esitamise ning nende kohustuste täitmata jätmise eest MTÜ registrist kustutamise eesmärk on MTÜ-de majandustegevuse kohta kontrollitud ja usaldusväärse teabe olemasolu nende liikmete, võimalike lepingupartnerite ja riigi jaoks (mh vältimaks eraldi dokumentatsiooni koostamist projektitoetuste taotlemisel), samuti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine vastavalt rahapesuvastase töökonna (Financial Actions Task Force) soovitusele nr 8.

Kohustused ei riiva ülemäära ühinemisvabadust. Kui osadel MTÜ-del ei oleks kohustust koostada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile, ei oleks võimalik kindlaks teha, kas neil ka tegelikult ei ole majandustegevust või on aruanne jäetud esitamata majandustegevuse varjamiseks. Aruande registrile esitamise eelduseks on, et liikmed kiidavad selle heaks, mis tagab liikmetele ülevaate ühingu tegevusest. Majandustegevuse puudumisel on võimalik esitada nullaruanne, mis ei ole keeruline, koormav ega kulukas. Lisaks elektroonilisel kujul esitamisele ettevõtjaportaali kaudu on võimalik aruanne esitada ka notarile elektrooniliselt või paberil. Notari tasu ei ole ülemäära kõrge. Aruande elektroonilisel esitamisel pakutakse kasutajatuge. Registrist kustutamine ei ole automaatne järelm ühe aruande esitamata jätmisele, vaid sellele eelneb pikk menetlus, mille käigus on MTÜ-l korduvalt võimalus aruanne esitada ja vältida registrist kustutamist.

10.2. Põhiseaduskomisjonile edastas oma arvamuse ka Riigikogu õiguskomisjon. Lisaks eespool esitatule märkis õiguskomisjon, et ühetaoline aruandluskohustus tagab MTÜ-de võrdse kohtlemise ja õigusselguse. Selle kaotamine suurendab riigi halduskoormust. Kui isikud on valinud MTÜ kui juriidilise isiku vormis tegutsemise ja kasutavad sellega kaasnevaid eeliseid, tuleb arvestada ka aruandluskohustusega.

11. Õiguskantsler leidis kohtunikuabi pädevuse kohta, et kuna MTÜ-de lõpetamine on võrreldes teiste ühingutega PS § 48 lg 4 kohaselt rangemalt kaitstud, võib MTÜ registrist kustutamise otsuse teha üksnes kohtunik. Kohtunikuabi võib selle otsuse alusel teha kustutamise kohta tehnilise kande registrisse. Seda arvestades tuleb TsMS § 595 lg 2 p 6 koostoimes PS § 48 lg-ga 4 tõlgendada nii, et ka MTÜ registrist kustutamise määruse tegemise pädevuse peab kohtunikuabi üle andma kohtunikule.

Kohustus koostada korra aastas majandusaasta aruanne ja esitada see registrile teenib kõigi MTÜ-de usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki ja on selleks proportsionaalne lahendus. Usaldusväärsuse kontroll on oluline nii MTÜ enda liikmete jaoks kui ka kolmandatele isikutele, nagu võimalikud tehingupartnerid. Aruandluskohustuse kaotamine osale MTÜ-dele tekitaks riigile suuremat halduskoormust, kui kõigile ühetaoliselt kohalduv kohustus. Aruande koostamine on jõukohane, selleks pakub riik vajalikku tuge. Kui juriidilise isiku vormis tegutsemisega kaasnev asjaajamine ei ole jõukohane või meelepärane, võivad inimesed ühinemisvabaduse kasutamiseks moodustada seltsingu või tegutseda vabade kokkulepete alusel. Aruannete avalikustamine ei riiva oluliselt ühinemisvabadust, kuna selle käigus on võimalik vältida isikuandmete avalikustamist. Registrist kustutamisele eelneb menetlus ja lõplik otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel (sh kontrollides aruannete esitamist takistanud põhjuseid). Kustutamismääruse õiguspärasust saab kontrollida seda kohtus vaidlustades.

Aruande elektroonilise esitamise kohustust tuleb tõlgendada koostoimes PS §-ga 14. Paberil esitatud aruandeid peab olema võimalik erandkorras vastu võtta MTÜS § 78 lg 21 alusel või teha nende põhjal registripidaja initsiatiivil MTÜS § 82 analoogia alusel ise toiming ehk need üle kontrollida ja avalikustada. Kui sellist tõlgendust ei peeta võimalikuks, on elektroonilise esitamise kohustus põhiseadusega vastuolus.

12. Justiitsminister on seisukohal, et vaidlusalused õigusnormid on põhiseadusega kooskõlas.

12.1. Majandusaasta aruande esitamise ja avalikustamise peamine eesmärk ei ole statistiliste andmete kogumine, vaid teabe andmine MTÜ majandusliku seisu ning rahaliste vahendite kasutamise kohta, tagades nii MTÜ varade kasutuse läbipaistvuse. Muuhulgas aitab see tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ja on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega. Avalikustatud aruanne annab MTÜ võimalikele lepingupartneritele ning võlausaldajatele teavet MTÜ finantssuutlikkusest ja usaldusväärsusest ning võimaldab MTÜ-del toetuste saamisel või projektides osalemisel vältida oma tegevuse kohta eraldi dokumentatsiooni loomist. Aruanne annab ka MTÜ liikmetele võimaluse hinnata MTÜ juhatuse tegevust.

Nimetatud eesmärkide järgmine on põhjendatud ka majandustegevuseta MTÜ puhul, sest ka selline MTÜ võib võtta rahalisi kohustusi ühiste huvide teostamiseks või saada tulu väljaspool majandustegevust, samuti on vajalik tagada MTÜ vara säilimine.

Aruande elektroonilise esitamise eesmärk on vähendada registripidaja koormust aruannete läbivaatamisel ning parandada esitatavate aruannete kvaliteeti.

12.2. Meede on proportsionaalsuse mõttes sobiv, sest soodustab oma eesmärkide saavutamist.

12.3. Meede on ka vajalik, sest rahapesu tõkestamiseks ning majanduskeskkonna läbipaistvuse suurendamiseks ei ole seni suudetud leida lihtsamat lahendust kui aruande avalikustamise kohustus. Kui majandustegevuseta MTÜ-l puuduks aruandluskohustus, ei oleks võimalik kindlaks teha, millised MTÜ-d tegutsevad majandustegevuseta ning millised MTÜ-d jätavad aruande esitamata pahatahtlikult. Suureneks ka halduskoormus, sest vajalik oleks luua kontrollisüsteem aruande esitamata jätnud MTÜ-de ning nende raha kasutamise üle. Võrreldes üksnes raamatupidamise kohustusega ja pistelise kontrolliga, motiveerib iga-aastane aruande esitamine ja avalikustamine MTÜ-sid oma raamatupidamist ka tegelikult nõuetekohaselt korraldama.

Aruannete esitamine paberkandjal või e-kirjaga nõuaks võrreldes üleslaadimisega elektroonilisse aruandluskeskkonda täiendavat menetlusressurssi ning pikendaks nende läbivaatamise aega.

12.4. Meede on mõõdukas, sest MTÜ-dele aruande koostamisest ja esitamisest tekkiv lisakoormus on minimaalne. Sõltumata aruannete esitamise kohustusest on MTÜ-l kohustus korraldada oma raamatupidamist ning aruanne tugineb raamatupidamise andmetele. MTÜ-l, millel puudub majandustegevus ja mis ei tee varalisi tehinguid, on ettevõtjaportaali kaudu võimalik esitada nn nullaruanne, mille esitamine on lihtne ja kasutajasõbralik. Aruannete elektroonilise esitamise kohustus ei tekita MTÜ-le olulist lisakoormust, sest aruanded koostatakse tänapäeval niigi elektroonilises vormis.

MTÜ-del ei ole kohustust avalikustada aruandes oma arvamusi või veendumusi enam, kui need on juba põhikirjaga avalikustatud. Aruandes antakse ülevaade ainult nendest tegevustest ning asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Registripidamises on südametunnistuse- ja usuvabaduse kaitse olulisel kohal ning seetõttu ei säilitata avalikus toimikus aruandega saadavaid andmeid usulise ühenduse liikmeskonna kohta.

MTÜ kustutamine registrist ei ole aruande koostamise ja esitamise kohustuse täitmata jätmise ebaproportsionaalne tagajärg, sest tegemist on viimase abinõuga, mida on võimalik rakendada üksnes juhul, kui MTÜ ei ole täitnud aruande esitamise kohustust pooleteise aasta jooksul majandusaasta lõppemisest. Mõjuva põhjuse esitamisel registripidajale on aruande esitamise tähtaega võimalik pikendada. Poolteist aastat on MTÜ jaoks mõistlik aeg oma tegevuse MTÜS-i nõuetega kooskõlla viimiseks. Registripraktika kohaselt kohaldatakse registrist kustutamist üksnes selliste MTÜ-de puhul, mis on jätnud oma aruanded esitamata mitme majandusaasta jooksul.

13. Klubi märkis, et ta ei ole pädev avaldama arvamust vaidlusaluste sätete põhiseadusele vastavuse küsimuses. Kohustuse kohta esitada aruanne elektrooniliselt märkis klubi siiski, et registripidaja oleks võinud teda teavitada, et paberil saadetud aruandeid vastu ei võeta. Siis oleks klubi saanud teada, et aruanded tuleb esitada elektrooniliselt.


VAIDLUSALUSED SÄTTED

14. Majandusaasta aruande koostamise kohustus tuleneb:

1) MTÜS § 36 lg-st 1: „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule.”

Koostoimes

2) RPS § 2 lg-ga 2: „Raamatupidamiskohustuslaseks on [---] iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik [---].”

3) RPS § 14 lg-ga 1: „Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.”

15. Majandusaasta registripidajale esitamise kohustus, millega kaasneb avalikustamine, tuleneb:

1) MTÜS § 36 lg 5 esimesest lausest: „Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.”.

Koostoimes

2) MTÜS § 85 lg 2 esimese lausega: „Avalikus toimikus säilitatakse dokumente, mille mittetulundusühing on registripidajale seaduse kohaselt esitanud.”

3) MTÜS § 77 lg 1 teise lausega: „Igaühel on õigus tutvuda avaliku toimikuga ning saada registrikaardist ja avalikus toimikus olevast dokumendist ärakirju.”

4) MTÜS § 77 lg 3 esimese lausega: „Registriandmete ja toimikutega on võimalik tutvuda notaribüroos või vastava veebilehe kaudu.”

16. Majandusaasta aruande elektrooniliselt esitamise kohustus koos muul viisil aruande esitamise keeluga tuleneb:

1) MTÜS § 78 lg-st 3: „Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registrile elektrooniliselt äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.”

Koostoimes

2) äriseadustiku (ÄS) § 67 lg 4 p-ga 1: „Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada:

1) arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded registripidajale esitatavate dokumentide vormi ja esitamise tehniliste tingimuste kohta;”

3) dokumentide esitamise korra § 2 lg-ga 2: „Kui käesoleva määruse kohaselt tuleb dokument esitada veebilehe või teatud infosüsteemi kaudu, on keelatud seda esitada e-posti teel.”;

4) dokumentide esitamise korra § 10 lg 1 p-ga 2: „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu esitatakse kohtule:

[---]

2) majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid - digitaalse isikutuvastusega”;

5) dokumentide esitamise korra § 12 lg-ga 1: „Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse majandusaasta aruande elektroonilise koostamise ja esitamise keskkonnas (edaspidi aruandluskeskkond). Aruandluskeskkond asub käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud veebilehel.”

6) kodukorra § 26 lg-ga 1: „Dokumente vastu võttev teenistuja on kohustatud vastu võtma kõik asjakohased dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid. Keeldumise kohta määrust ei vormistata.”

7) kodukorra § 34 lg-tega 1 ja 12 nende koostoimes:

„(1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, korteriühistute registri või kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandemääruse tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata. […]

(12) Lõikes 1 nimetamata juhtudel tagastatakse paberdokumendid nende esitajale vaid siis, kui dokumentide esitaja on selleks kirjalikult soovi avaldanud. Paberdokumendid tagastatakse lihtpostiga esitaja aadressil. Dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse ühe kuu möödudes nende esitamisest arvates.”

17. MTÜ registrist kustutamist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu reguleerib MTÜS § 361:

„§ 361. Majandusaasta aruande esitamata jätmine

(1) Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust ei allkirjastata digitaalselt, vaid sellele lisatakse Tartu Maakohtu registriosakonna digitaalne tempel.

(2) Kui mittetulundusühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, võib registripidaja avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda mittetulundusühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest mittetulundusühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse mittetulundusühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.

(3) Kui mittetulundusühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, ning mittetulundusühingu võlausaldajad ei ole taotlenud mittetulundusühingu likvideerimist, võib registripidaja mittetulundusühingu registrist kustutada, järgides käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.

(4) Kohtumäärus mittetulundusühingu registrist kustutamiseks jõustub määruse mittetulundusühingule kättetoimetamisest. Mittetulundusühingul on õigus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus. Mittetulundusühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut.

(5) Kui mittetulundusühingu võlausaldaja või mittetulundusühing esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul mittetulundusühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise.

(6) Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.”

18. Pädevuse teha määrus MTÜ registrist kustutamise kohta majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu annab kohtunikuabile TsMS § 595 lg 1 koostoimes MTÜS § 361 lg-ga 3. TsMS § 595 lg 1 sätestab: „Kohtu peetavasse registrisse teeb kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid, sealhulgas trahvimääruseid, kohtunik või kohtunikuabi.


ÜLDKOGU SEISUKOHT

19. Riigikohtu üldkogu käsitleb esmalt asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid ja hindab klubi registrist kustutamiseni viinud normide asjassepuutuvust (I), seejärel nende normide põhiseadusele vastavust (II) ja viimaks lahendab määruskaebuse (III).


I. Sätete asjassepuutuvus ja olulised asjaolud

(A)
Üldiselt

20. Üldkogu peab lahendama klubi kaebuse, milles vaidlustatakse tema registrist kustutamist registripidaja algatusel põhjusel, et klubi ei esitanud registripidajale õigel ajal majandusaasta aruandeid.

21. Kaebuse lahendamiseks tuleb esmalt hinnata kohtunikuabi pädevust otsustada klubi registrist kustutamine. Edasi tuleb analüüsida, kas põhiseaduspärased on reeglid, mis nõuavad MTÜ-lt majandusaasta aruande koostamist ja registripidajale esitamist ning näevad sanktsioonina kohustuste rikkumise eest ette MTÜ registrist kustutamise. Seejärel tuleb hinnata registrist kustutamise menetluskorra järgimist ja vastavate sätete põhiseaduspärasust.

Kui kohtunikuabi pädevus osutuks põhiseadusvastaseks, tuleks kohtumäärused tühistada ja saata asi pädevale kohtunikule otsustamiseks. Kui kohustus koostada majandusaasta aruanne osutuks põhiseadusvastaseks, tuleks määrused tühistada ja kaebajat ei kustutataks registrist. Kui põhiseadusvastaseks osutuks kohustus esitada majandusaasta aruanne registrile, tuleks samuti määrused tühistada ja kaebaja registrist kustutamine oleks välistatud. Kui aga põhiseadusvastaseks osutuks kohustus esitada aruanne registrile elektrooniliselt, tuleks määrused samuti tühistada ja kaebaja kustutamine registrist oleks praeguses menetluses välistatud.

(B)
Kohtunikuabi pädevus asi lahendada

22. Vaidlustatud maakohtu määruse klubi registrist kustutamise kohta on teinud kohtunikuabi, mitte kohtunik.

TsMS § 221 lg 1 kohaselt võib tsiviilasja seaduses sätestatud juhul kohtuniku asemel lahendada kohtunikuabi. Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevuse jaotuse registriasjades sätestab TsMS § 595. Selle esimese lõike järgi teeb kandeid ja registri pidamise alaseid määrusi kohtunik või kohtunikuabi. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt on kohtunikuabi kohustatud andma asja üle kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine.

Seega oli kohtunikuabi seaduse järgi pädev kustutamismäärust tegema, kui registrist kustutamist mitte lugeda sundlõpetamiseks TsMS § 595 lg 2 p 5 mõttes.

23. Seaduses eristatakse eraõigusliku juriidilise isiku sundlõpetamist ja registrist kustutamist.

23.1. MTÜ sundlõpetamise alused on sätestatud MTÜS § 40 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg-s 1 ning need ei hõlma majandusaasta aruande esitamata jätmist. MTÜ registrist kustutamine on ette nähtud MTÜS § 361 lg-s 3 majandusaasta aruande esitamata jätmise eraldi tagajärjena.

23.2. Registrist kustutamise eristamine sundlõpetamisest tuleneb ka MTÜS § 361 lg-st 5, mille järgi tuleb juhul, kui registrist kustutamise hoiatuse avaldamise järel esitatakse MTÜ likvideerimise taotlus, algatada sundlõpetamine, mitte aga MTÜ-d registrist kustutada.

23.3. Sundlõpetamine erineb registrist kustutamisest ka sisuliselt. Sundlõpetamisega kaasneb ühingu likvideerimismenetlus, kohustuste täitmine ning vara jaotamine ja selle lõpus registrist kustutamine (vt mh MTÜS § 42 lg 1, TsÜS § 41 lg 1 esimene lause). Sundlõpetamist reguleerib eraldi TsMS § 629. Registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmisel on sisuliselt vaid tehniline toiming (lähemalt vt otsuse p 37).

23.4. Registrist kustutamist ja sundlõpetamist eristatakse sarnaselt äriühingute puhul äriseadustikus, mh ÄS §-des 59 ja 60. Lisaks kehtivad ÄS § 59 lg-d 5 ja 6 sundlõpetamist puudutavas osas MTÜS § 76 järgi ka MTÜ-de suhtes.

23.5. Üldkogu arvates on eelneva põhjal TsMS § 595 lg 2 p-s 5 silmas peetud seaduses sundlõpetamisena reguleeritud menetlust. Kohtunikuabi pidanuks andma asja kohtunikule üle vaid siis, kus tulnuks korraldada ka likvideerimismenetlus.

MTÜ registrist kustutamise määruse võis seega teha kohtunikuabi.

24. Regulatsiooni põhiseaduspärasust hindab üldkogu allpool. Konkreetselt hindab üldkogu, kas kohtunikuabi võib teha MTÜS § 361 lg-s 3 sätestatud määruse. Selleks tuleb hinnata TsMS § 595 lg 1 põhiseaduspärasust koostoimes MTÜS § 361 lg-ga 3.

(C)
Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine

25. Kui põhiseaduse vastane oleks regulatsioon, mis nõuab klubilt majandusaasta aruande koostamist, tähendaks see ühtlasi, et põhiseaduse vastane oleks ka regulatsioon, mis nõuab majandusaasta aruande registripidajale esitamist ja mis võimaldab selle esitamata jätmisel MTÜ registrist kustutada.

Seetõttu tuleb esmalt analüüsida MTÜS § 36 lg 1 (koostoimes RPS § 2 lg-ga 2 ning § 14 lg-ga 1) põhiseaduspärasust, kuna just need sätted näevad ette, et MTÜ peab igal aastal koostama majandusaasta aruande.

Üldkogu hindab regulatsiooni põhiseaduspärasust üksnes osas, milles see puudutab klubile sarnaseid MTÜ-sid, st MTÜ-sid, mis ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka eritüübilised isikuühendused (mh usulised ühendused, ametiühingud, erakonnad, relvi valdavad või sõjaväelised ühendused), kelle tegevus on ka põhiseaduse järgi riigi täiendava kaitse ja kontrolli all (vt mh PS § 29 lg 5, § 40 lg 2, § 48 lg 2).

26. Kui majandusaasta aruande koostamise nõuet sätestavad normid on põhiseaduspärased, tuleb hinnata MTÜS § 36 lg 5 esimese lause põhiseaduspärasust, mille järgi peab MTÜ kinnitatud majandusaasta aruande esitama registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Seejuures tuleb analüüsida ka MTÜS § 77 lg 1 teist lauset ja lg 3 esimest lauset ning § 85 lg 2 esimest lauset, kuna nende koostoimes tuleneb majandusaasta aruande registripidajale esitamisest lisaks igaühe õigus aruandega tutvuda. Üldkogu hindab ka selle regulatsiooni põhiseaduspärasust üksnes osas, milles see puudutab klubile sarnaseid MTÜ-sid, st MTÜ-sid, mis ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka eritüübilised isikuühendused (vt otsuse p 25).

27. Kui põhiseaduspärane on nii majandusaasta aruande koostamise kui ka registripidajale esitamise kohustus, tuleb hinnata, kas põhiseaduspärane on õigusaktidega nõutud menetluskord majandusaasta aruande esitamiseks. Täpsemalt tuleb kontrollida, kas põhiseaduspärane on regulatsioon, mille järgi võib MTÜ esitada majandusaasta aruande üksnes elektrooniliselt aruandluskeskkonnas (veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ vahendusel) või notari vahendusel ning paberil registripidajale esitatud majandusaasta aruannet vastu ei võeta ja eraldi avalduseta (vt p-s 54.2 ja 55.2) ka ei tagastata. Selline regulatsioon tuleneb koostoimes MTÜS § 78 lg-st 3, ÄS § 67 lg 4 p-st 1, dokumentide esitamise korra § 2 lg-st 2, § 10 lg 1 p-st 2 ja § 12 lg-st 1 ning kodukorra § 26 lg-st 1 ja § 34 lg-st 12. Üldkogu ei näe menetluskorda puudutava regulatsiooni puhul vajadust eristada normikontrolli tähenduses klubiga sarnaseid MTÜ-sid ja hindab regulatsiooni kõigi MTÜ-de suhtes.

Üldkogu ei nõustu õiguskantsleri tõlgendusega, et MTÜS § 78 lg-t 21 saaks kohaldada ka MTÜS § 78 lg-le 3 või et analoogia alusel saaks kohaldada MTÜS § 82 selliselt, et paberil esitatud majandusaasta aruande saaks siiski lugeda samuti esitatuks. Paberil esitatud aruande esitatuks lugemine on MTÜS § 78 lg 3, dokumentide esitamise korra ja kodukorra eelviidatud sätete järgi eriregulatsioonina nende koostoimes selgelt välistatud. Üldnorme paberdokumentide vastuvõtmise kohta ei saa kohaldada aruande elektroonilist esitamist nõudvate erinormide asemel. Regulatsiooni põhiseaduspärasust hindab üldkogu allpool.

28. Üldkogu hinnangul oli klubil eelneva põhjal kehtiva õiguse järgi kohustus majandusaasta aruanded koostada ja registripidajale esitada. Vaidluse all ei ole, et klubi ettenähtud aruandeid enne menetluse alustamist ei koostanud ega ka registripidajale ei esitanud.

Klubi väitel koostas ja saatis ta nõutavad majandusaasta aruanded pärast kohtunikuabi määruse tegemist registrist kustutamise kohta 4. mail ja 12. mail 2017 tähitud postiga Tartu Maakohtu registriosakonna aadressile (Pikk 32, Rakvere), esitades Riigikohtule ka puuduolevad 2012., 2013. ja 2014. a majandusaasta aruanded ja tähitud kirjade kviitungid nende saatmise kohta (tl 26-54). Üldkogul puudub alus neis andmetes kahelda ning seetõttu saab asja lahendades lähtuda sellest, et registriosakond paberil esitatud majandusaasta aruandeid vastu ei võtnud ega ka tagastanud (ja tõenäoliselt hävitas need kodukorra § 34 lg-st 12 lähtudes).

(D)
Klubi registrist kustutamise tingimused

29. Kui klubil olid majandusaasta aruanded koostamata ja esitamata ning nende koostamist ja esitamist nõudev regulatsioon on põhiseaduspärane, tuleb hinnata, kas klubi registrist kustutamisel on järgitud ettenähtud menetluskorda ja kas see menetluskord on põhiseadusega kooskõlas.

Üldkogu leidis eespool, et klubi registrist kustutamise võis kehtiva seaduse järgi otsustada kohtunikuabi, kuid pidas vajalikuks kontrollida regulatsiooni põhiseaduspärasust (otsuse p-d 23 ja 24).

30. Üldkogu hinnangul on MTÜS §-st 361 tulenevat klubi registrist kustutamise korda järgitud.

30.1. Klubil olid majandusaasta aruanded esitamata pikemat aega, kui on ette nähtud MTÜS § 361 lg 1 järgi, ning registripidaja võis seetõttu kohustada klubi 22. märtsil 2016 registrist kustutamise hoiatusel majandusaasta aruandeid esitama.

30.2. Klubi ei esitanud aruandeid ka registripidaja määratud tähtaja (kuus kuud määruse tegemisest) jooksul ega esitanud sama tähtaja jooksul ka põhjendusi, miks ta aruandeid ei esita.

Üldkogu märgib, et MTÜS § 361 lg 1 järgse miinimumtähtaja (vähemalt kuus kuud) arvutamisel tuleb arvestada ka TsMS § 478 lg 4 esimest lauset, mille järgi hagita menetluse määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. MTÜS § 361 lg 1 ei näe ette, et tähtaega tuleks arvutada teisiti.

Kuigi registripidaja on määranud aruande esitamiseks seaduses sätestatuga võrreldes lühema tähtaja, ei mõjuta see siiski asja lahendamist. 22. märtsi 2016. a hoiatusele järgnes MTÜS § 361 lg 2 järgne AT-s teate avaldamine 27. septembril 2016, st eeldatavasti hiljem kui kuus kuud määruse teatavakstegemisest. Klubi ei ole väitnud, et ta ei ole hoiatust (tl 4) kätte saanud või et kättesaamise ja AT-s teate avaldamise vahele jäi liiga lühike aeg. Alles 2. mail 2017 esitas klubi määruskaebuses põhjendused, et aruannete esitamine on viibinud juhatuse vahetuse tõttu (tl 16). Aruanded saatis klubi enda väitel aga alles 4. mail 2017, s.o pärast registrist kustutamise määruse saamist (tl 24).

30.3. Teade majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta, üleskutse võlausaldajatele ja klubi registrist kustutamise hoiatus on avaldatud AT-s 27. septembril 2016, nagu näeb ette MTÜS § 361 lg 2.

Üldkogu märgib, et toimikus ei ole andmeid AT-s teate avaldamise kohta, samuti ei ole teate avaldamisele viidatud ei kohtunikuabi registrist kustutamise määruses ega ringkonnakohtu määruses, olgugi et MTÜS § 361 lg 3 järgi on MTÜ registrist kustutamine seotud just sellest teatest kuue kuu möödumisega. Registripidaja kustutamismäärusest saab järeldada, et kuuekuulist tähtaega on arvestatud hoopis registripidaja hoiatuse tegemisest, mitte teate AT-s avaldamisest.

See ei mõjuta samuti asja lahendamist. AT on Riigikohtule edastanud väljavõtte nõuetekohasest teatest. Teade on lisaks avaldatud ka registri infosüsteemi andmetel. Klubi ei ole teate avaldamist ka kahtluse alla seadnud.

30.4. 27. septembril 2016 AT-s teate avaldamise järel tegi registripidaja kustutamismääruse 20. aprillil 2017, s.o pärast kuue kuu möödumist teate avaldamisest, nagu näeb ette MTÜS § 361 lg 3. Selle tähtaja jooksul ei esitanud klubi registripidajale nõutud aruandeid ega põhjendust nende esitamata jätmise kohta, samuti ei ole andmeid, et klubi võlausaldajad oleksid taotlenud klubi likvideerimist. Registripidaja kustutamismääruse järgi on MTA andnud nõusoleku klubi registrist kustutamiseks, nagu see on ette nähtud MTÜS § 53 lg-s 3.

Seega oli registripidajal õigus klubi registrist kustutamise määrus teha.


II. Põhiseaduspärasus

(A)
Kohtunikuabi pädevus teha kustutamismäärus

31. Üldkogu leidis eespool (vt otsuse p 23), et kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS § 595 lg-st 1 ja MTÜS § 361 lg-st 3 (nende koostoimes) pädevus teha klubi registrist kustutamise määrus.

32. Põhiseaduse erinevad sätted näevad ette, et kohus täidab erinevaid funktsioone. Keskse tähendusega on siinkohal PS § 146, mille esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Mitmed muud põhiseaduse sätted näevad aga ette, et kohus täidab ka teisi ülesandeid. Muu hulgas näeb PS § 48 lg 4 ette, et ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.

33. Üldkogu on varem leidnud, et kohtus saab õigust mõista PS § 146 esimese lause tähenduses üksnes kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153 mõttes (vt Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-29-13, p-d 44.4-44.6; Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus asjas nr 3-2-1-153-13, p 57). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlust on seejuures peetud õigusemõistmiseks ja üldkogu on asunud seisukohale, et kohtunikuabi ega kohtujurist ei või teha menetluskulude kindlaksmääramise määrust.

34. Kuna registrimenetlus on seaduse mõttes kohtumenetlus, tekib küsimus, kas eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamist tuleb pidada õigusemõistmiseks PS § 146 esimese lause tähenduses, mis on kohtu ainupädevuses. Seda koostoimes PS § 48 lg-ga 4, mis sätestab, et ainult kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.

Kui tegu on kohtu ainupädevuses oleva küsimusega, tuleb võtta seisukoht ka selle kohta, kas vaidlustatud määruse võis põhiseadusest tulenevalt teha üksnes kohtunik.

35. Üldkogu arvates ei ole registrimenetlus siiski vähemalt üldjuhul õigusemõistmiseks PS § 146 esimese lause mõttes. Registrimenetluses ei lahendata õigusvaidlusi poolte vahel ja registriasjade kohtus hagita menetluses lahendamine on eelkõige otstarbekusel põhinev seadusandja otsustus, tagamaks registrikannete ja -menetluse usaldusväärsus ja autoriteet ning menetluse tõhusus ja kiirus. Sellest tulenevalt ei teki PS § 146 esimese lause kontekstis ka küsimust, kas registrimenetluses peaks lahendeid tegema üksnes kohtunik või võib lahendite tegemise delegeerida ka kohtunikuabile.

36. Küll on eraõiguslike juriidiliste isikute registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu üldkogu arvates PS § 48 lg 4 kaitsealas, mis näeb eraldi ette kohtu reservatsiooni.

Üldkogu leiab, et PS § 48 lg-t 4 tuleb tõlgendada koostoimes PS § 146 esimese lausega, millest tulenevalt peab kohtunik lahendama üksnes sellised PS § 48 lg 4 järgsed asjad, mis on ühtlasi hinnatavad õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause mõttes.

Hinnates kohtujuristi pädevust määrata kindlaks menetluskulusid, on üldkogu märkinud, et kui menetluskulude kindlaksmääramine oleks korraldatud selliselt, et tegu oleks vaid tehnilise ja arvutusliku toiminguga, ei pruugiks menetluskulude kindlaksmääramine olla käsitatav ülesandena, mida võiks täita vaid kohtunik (Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-29-13, p 48).

37. Üldkogu hinnangul on vaidlustatud registrist kustutamise määruse tegemise õiguse kohtunikuabile delegeerimine põhiseaduspärane. Seda põhjusel, et MTÜ registrist kustutamine MTÜS § 361 lg 3 alusel ei ole toiming, mis on hinnatav õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause mõttes. Seetõttu võis selle teha kohtuniku asemel kohtuametnikuks olev kohtunikuabi.

37.1. MTÜ registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ei eelda üldkogu arvates õigusemõistmist ja kohtunikuabi üksnes kontrollib seaduses selgelt sätestatud asjaolude olemasolu või puudumist.

Olukorras, kus MTÜ on jätnud majandusaasta aruande seaduses sätestatud ajaks esitamata, näeb MTÜS § 361 ette kindlad registripidaja toimingud. Esmalt peab majandusaasta aruande esitamiseks seaduses ettenähtud tähtajast olema möödunud kuus kuud. Seega kontrollib kohtunikuabi esmalt, kas aruanne on esitatud ja kui ei ole, siis ka seda, kas vastav tähtaeg on möödunud. Seejärel tuleb MTÜ-le anda täiendav tähtaeg puuduolevate aruannete esitamiseks koos hoiatusega, et kui ühing registripidaja antud tähtaja jooksul puuduolevaid aruandeid ei esita, võidakse ta registrist kustutada (MTÜS § 361 lg 1). Kui MTÜ ei esita aruandeid ka talle antud täiendava tähtaja jooksul ega esita või põhista mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, avaldab registripidaja AT-s teate (sh üleskutse võlausaldajatele ja hoiatuse registrist kustutamise kohta) (MTÜS § 361 lg 2). Kui ükski võlausaldaja oma nõuet ei esita ja ka aruandeid ei ole ikka veel esitatud või nende esitamata jätmist põhjendatud, võidakse ühing likvideerimismenetluseta registrist kustutada (MTÜS § 361 lg 3).

37.2. Kõik eeltoodud toimingud on tehnilised ega eelda sisuliste õiguslike hinnangute andmist. Kustutamismäärust tehes kontrollib kohtunikuabi seaduses sätestatud asjaolude esinemist: kas majandusaasta aruanne oli tähtaegu ületades esitamata, kas ühingut hoiatati kustutamise eest, kas ühing on hoiatuse kätte saanud, kas kustutamise kohta on avaldatud teadaanne, kas on järgitud menetlustähtaegu ja kas kustutamismääruse tegemise ajal puuduvad kustutamist välistavad asjaolud, mh kas MTÜ on esitanud aruande või selle esitamist takistava mõjuva põhjuse või on ühingu võlausaldajad taotlenud ühingu likvideerimist.

Kuigi kohtunikuabil on MTÜ registrist kustutamisel MTÜS § 361 lg 3 järgi kaalutlusõigus, on see üldkogu arvates piiratud hinnanguga, kas kustutamismääruse tegemise ajaks on nõutav aruanne esitatud või mitte või vähemasti mõjuval põhjusel taotletud täiendavat aega selle esitamiseks (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-12, p 10). Piiratud kaalutlusõigus ei muuda ühingu registrist kustutamist veel õigusemõistmiseks.

37.3. Üldkogu märgib, et eelnev ei tähenda, et registrimenetluses ei ole üldse õigusemõistmise toiminguid, mida on PS § 48 lg-st 4 ja § 146 esimesest lausest tulenevalt pädev tegema üksnes kohtunik. Muu hulgas võib selleks olla nii sundlõpetamine sisulistel põhjustel kaalutlusõiguse alusel (st mitte üksnes formaalse tehnilise toiminguna) kui ka trahvimine.

38. Eelneva põhjal oli kohtunikuabil õigus otsustada klubi registrist kustutamine. Sellise pädevuse andmine kohtunikuabile on kooskõlas põhiseadusega.

(B)
MTÜ registrist kustutamise menetlus

39. Üldkogu arvates on põhiseaduspärane ka MTÜ majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamise menetluskord. Tagatud on õigus korraldusele ja menetlusele ja menetlus ei ole üleliia koormav. Seega on järgitud mh PS §-dest 13-15 tulenevaid põhiõigusi.

MTÜ registrist kustutamisel MTÜS § 361 järgi peab registripidaja esmalt ootama kuus kuud majandusaasta aruande esitamise aja möödumisest, misjärel saadetakse MTÜ-le meeldetuletus ja antakse täiendav vähemalt kuuekuuline tähtaeg aruande esitamiseks. Alles selle möödumise järel avaldatakse kustutamishoiatus AT-s, millest enne kustutamist peab samuti olema möödas kuus kuud. MTÜS § 361 lg 4 järgi on MTÜ-l õigus registrist kustutamise määrus määruskaebusega 30 päeva jooksul kättetoimetamisest vaidlustada, kusjuures MTÜ-d ei kustutata registrist enne kaebetähtaja möödumist või kaebuse lahendamist. MTÜS § 361 lg 6 näeb erandina ette registripidaja võimaluse otsustada MTÜ likvideerimine ka pärast registrist kustutamist, kui ilmneb, et MTÜ-l oli vara või vajalikud on likvideerimisabinõud.

Sellest nähtub, et menetluses on tagatud MTÜ-le nii teavitamine selle algusest, piisavad tähtajad puuduse kõrvaldamiseks (aruande esitamiseks), samuti kaebeõigus.

40. Registrist kustutamise kui tagajärje (sh selle menetluse) proportsionaalsust hinnatakse allpool ka majandusaasta aruande koostamise ja esitamise reeglite põhiseaduspärasuse kontrollimisel.

(C)
MTÜ kohustus koostada ja kinnitada majandusaasta aruanne

41. MTÜS § 36 lg-st 1 koostoimes RPS § 2 lg-ga 2 ning § 14 lg-ga 1 tuleneb igale MTÜ-le kohustus koostada ja kinnitada igal aastal majandusaasta aruanne. Seaduses ei ole sätestatud sellest kohustusest erisusi ei MTÜ liigi, tegevuse, suuruse ega muude tunnuste järgi, st tegu on üldkehtiva kohustusega.

42. Majandusaasta aruanne koosneb RPS § 14 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest, mis seega tuleb MTÜ-l koostada igal aastal. Lisaks peab MTÜ liikmete üldkoosolek aruande MTÜS § 19 lg 1 p 5 järgi kinnitama.

Majandusaasta aruande kohustuslikud andmed on sätestatud RPS §-des 15-24. Olulisima sisulise nõudena näeb RPS § 15 lg 1 ette, et raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsteadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. RPS § 15 lg 2 järgi koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.

Tegevusaruandes antakse RPS § 24 lg 1 esimese lause järgi ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest.

43. Kohustus koostada majandusaasta aruanne riivab PS § 48 lg-st 1 tulenevat tegutsemisvabadust, mis on ühinemisvabaduse üks osa.

44. Kohustuse negatiivne mõju tegutsemisvabadusele seisneb esmajoones vajaduses kulutada aruande koostamisele aega ja raha (nt raamatupidajale makstav tasu, samuti majandusaasta aruande kinnitamiseks vajaliku koosoleku korraldamise kulud). Lisaks välistab see ka võimaluse, et MTÜ liikmed lepiksid kokku aruandluse teistsuguse viisi või intervalli.

45. Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise eesmärk on üldkogu arvates esmalt tagada MTÜ liikmetele võimalus kontrollida juhatuse tegevust ja veenduda ühingu majanduslikus seisus. Teisisõnu kaitstakse selle kaudu nende ühinemisvabadust. Ka kolmandate isikute (võimalikud võlausaldajad, tehingupartnerid) võimalus kontrollida MTÜ usaldusväärsust registris avaldatud aruannete kaudu ei oleks mõeldav, kui aruannet ei oleks enne koostatud.

Riigi seisukohast vaadatuna saab aruande koostamise ja kinnitamise ning registripidajale esitamise eesmärk olla tagada MTÜ vara kasutamise läbipaistvus (jälgitavus ja kontrollitavus), et muu hulgas tõkestada rahapesu ja terrorismi ning vältida poliitiliste kampaaniate varjatud rahastamist.

Samuti on majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise ning registripidajale esitamise eesmärk tagada registriandmete asjakohasus ja korrastatus, mittetulundussektori majandustegevuse läbipaistvus ja usaldusväärsus. See tähendab muu hulgas soovi tagada registris vaid tegelikult tegutsevate MTÜ-de kajastamine ja ka statistiliste andmete kogumine mittetulundussektori kohta.

Üldkogu arvates on need eesmärgid legitiimsed.

46. Üldkogu leiab, et majandusaasta aruande koostamise kohustuse panemine MTÜ-dele, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka eritüübilised isikuühendused, on proportsionaalne ühinemisvabaduse piirang.

46.1. Ebamugavused, mis aruande koostamise kohustus MTÜ-dele kaasa toob, on üldkogu arvates tasakaalus kasuga, mida selle kohustuse täitmisest saavad ühingu liikmed, võimalikud võlausaldajad ja lepingupartnerid ning riik. Eesmärgid on asjakohased ka erahuvides tegutsevate majandustegevuseta ühingute puhul. Majandustegevuse puudumisel on ikkagi oluline tagada vara säilimine ja kontroll selle üle. Ka püsiva majandustegevuseta ühing saab võtta rahalisi kohustusi või saada tulu väljaspool majandustegevust. Terrorismi rahastamist ja rahapesu tõkestavate asutuste jaoks on MTÜ-de koostatud aruanded kahtluste kerkimisel üheks taustakontrolli võimaldavaks allikaks.

46.2. Ühetaolise aruandluskohustuse kehtestamine kõigile MTÜ-dele hoiab ära erisuste rakendamisega riigile kaasneva suurema halduskoormuse ja väldib segadust. Kuigi iseenesest ei oleks ülearu keeruline eristada ühinguid, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega, ühingutest, kes tegutsevad avalikes huvides või tegelevad majandustegevusega, ei tähenda ainuüksi sellise eristuse puudumine veel regulatsiooni põhiseaduse vastasust.

Küll aga märgib üldkogu, et riik võiks sarnaselt äriühingute jaoks kehtivate normidega siiski kaaluda erineva raamatupidamise reeglistiku kehtestamist ka eri suuruse ja tegevuse ulatuse ning iseloomuga MTÜ-de jaoks.

46.3. Riivet ei saa pidada intensiivseks (kaasnevaid ebamugavusi ülemäärasteks). Aruande koostamine on jõukohane vähemalt minimaalsete raamatupidamisoskustega isikule. See on kohustusliku raamatupidamise jätkuks. Asjassepuutuvatel väikestel majandustegevuseta MTÜ-del on võimalik täita need osad aruandest, mis nende puhul on asjakohased, ehk esitada minimaalse sisuga või ka nn nullaruanne, nagu seda on võimalik teha ka sarnases seisus äriühingutel. Koostamiseks on enne sanktsioneerimist piisavalt aega (kuus kuud, praktikas kauemgi).

46.4. Kui MTÜ vormiga kaasnev aruandluskohustus käib üle jõu või ei meeldi, on võimalik tegutseda muus vormis, kas seltsinguna või muu kokkuleppe alusel. Ka seltsingu raames on võimalik korraldada vara omandamine, tehingute tegemine ja õiguskaitse kohtus, olgugi mõnevõrra komplitseeritumalt kui juriidilise isiku puhul. Riik on oma PS § 48 lg-st 1 tuleneva positiivse kohustuse täitnud ehk loonud piisavad ja mitmekesised võimalused ühinemisvabaduse kasutamiseks ega takista vormivaba ühinemisvabaduse kasutamist. Igal isikul on võimalus valida nende seast endale meelepärane, arvestades kasutada olevat raha, aega, teadmisi ja kogemusi.

46.5. Aruande koostamata jätmisel ei ole registrist kustutamine automaatne tagajärg, ühing kustutatakse registrist alles pärast pikka menetlust (vt otsuse p 39). Kustutamismenetlust alustatakse registripraktikas teadaolevalt tihti alles pärast mitme aasta kohta aruande esitamata jätmist. Menetluse käigus on MTÜ-l korduvalt võimalik paluda tähtaja pikendamist või lõpetada menetlus aruande esitamisega. Kustutamismäärust on MTÜ-l mõistlik võimalus kohtus vaidlustada. Kohtumenetluse ajal aruande esitamisel loetakse kohustus täidetuks ja ühingut ei kustutata registrist.

(D)
MTÜ kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale

47. MTÜS § 36 lg 5 esimese lause järgi peab MTÜ kinnitatud majandusaasta aruande esitama registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest ning MTÜS § 77 lg 1 teisest lausest ja lg 3 esimesest lausest ning § 85 lg 2 esimesest lausest nende koostoimes tuleneb aruande registripidajale esitamisest ka igaühe õigus aruandega tutvuda.

48. Ka MTÜ kohustus esitada registripidajale majandusaasta aruanne, mis avalikustatakse, riivab PS § 48 lg-s 1 sätestatud ühinemisvabaduse üheks osaks olevat ühingu tegutsemisvabadust. Lisaks ühingule kindlal viisil tegutsemise kohustuse panemisele ja kulude tekitamisele riivab ühinemisvabadust ka aruandes ühingu kohta esitatud andmete teatavakssaamine registripidajale ja avalikkusele.

49. Majandusaasta aruande registripidajale esitamise ja avalikustamise nõude eesmärgid on üldkogu arvates põhimõtteliselt samad aruande koostamisega, v.a eesmärk tagada MTÜ liikmetele võimalus saada teavet MTÜ tegevuse kohta (vt otsuse p 45). Sellega tagatakse kolmandatele isikutele võimalus saada ühingu tegevuse kohta vajalikku teavet. Samuti täidab see eesmärki tagada MTÜ vara kasutamise läbipaistvus (jälgitavus ja kontrollitavus), et tõkestada rahapesu ja terrorismi ning vältida poliitiliste kampaaniate varjatud rahastamist. Lisaks on majandusaasta aruande registripidajale esitamise eesmärk tagada registriandmete asjakohasus ja korrastatus, mittetulundussektori tegevuse üldine majanduslik läbipaistvus ja usaldusväärsus.

Üldkogu hinnangul on need eesmärgid ka aruande registripidajale esitamise kohustuse suhtes legitiimsed.

50. Samadel põhjustel, miks üldkogu luges proportsionaalseks majandusaasta aruande koostamise kohustuse panemise MTÜ-dele, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka eritüübilised isikuühendused, loeb üldkogu proportsionaalseks ka sellistele MTÜ-dele kohustuse panemise aruanded registripidajale esitada, koos nende avalikustamisega (vt otsuse p 46). Riivet ei saa pidada intensiivseks (kaasnevaid ebamugavusi ülemäärasteks).

50.1. Esitamiskohustuse kaudu saavutatakse aruande teatavaks saamine registripidajale ja teistele pädevatele riigiorganitele ning luuakse eeldused järelevalve tegemiseks. Samuti tagab see regulaarse teabe laekumise selle kohta, millised ühingud tegutsevad, ja võimaldab mittetegutsevad ühingud registrist kustutada. Esitamiskohustus aitab vältida toetuste taotlemisel või projektides osalemisel igakordset dokumentatsiooni koostamist.

50.2. Aruande avalikustamise eesmärgiks võib pidada mittetulundussektori üldise majandusliku läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamist, see annab ühingute võimalikele lepingupartneritele, võlausaldajatele, ühinguga liituda soovijatele jm isikutele infot MTÜ majandusliku seisundi ja tegevussuundade kohta.

50.3. Esitamiskohustuse panemine ühetaoliselt kõigile MTÜ-dele võimaldab paremini vältida ühingu tegevuse varjamist ja lihtsustab järelevalvet (järelevalve ökonoomia ja efektiivsus) ning võimaldab nii riigil kui ka avalikkusel saada ülevaate MTÜ-de olukorrast tervikuna.

50.4. Aruande esitamine on jõukohane. Registrist kustutamise menetlus on pikaajaline ning selle raames on võimalik korduvalt puuduolevad aruanded esitada.

Koostatud aruande elektroonilise kanali kaudu esitamise toiming on ühingule suhteliselt vähekoormav ega tekita olulist aja- või rahakulu. Aruandes on kohustus esitada valdavalt üksnes andmeid, mis kajastavad ühingu majanduslikku ja finantsseisundit (RPS § 15 lg 1, § 24 lg 1). Samuti ei pea aruannetes esitama muud ühingu tundlikku siseinfot (v.a kui see on otseselt seotud ühingu majandusseisundiga). Aruande esitamise ja avalikustamise kõrval ei ole muud ühingute jaoks vähem koormavat, kuid ühingute tegevuse läbipaistvuse tagamiseks ja järelevalve tegemiseks selgelt sama efektiivset alternatiivi.

(E)
Majandusaasta aruande registripidajale esitamise kord

51. MTÜ peab esitama majandusaasta aruande registripidajale üksnes elektrooniliselt infosüsteemi (veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/) või notari vahendusel ja muul viisil esitatud aruannet vastu ei võeta. Selline regulatsioon tuleneb koostoimes MTÜS § 78 lg-st 3, ÄS § 67 lg 4 p-st 1, dokumentide esitamise korra § 2 lg-st 2, § 10 lg 1 p-st 2 ja § 12 lg-st 1 ning kodukorra § 26 lg-st 1 ja § 34 lg-st 12.

52. Kohustus esitada majandusaasta aruanne elektrooniliselt veebilehe vahendusel aruandluskeskkonnas või notari kaudu riivab PS § 48 lg-s 1 sätestatud ühinemisvabaduse üheks osaks olevat ühingu tegutsemisvabadust.

53. Sellise piiratud viisil aruande esitamise võimaldamise eesmärk on lihtsustada aruandluskorraldust, parandada aruannete kvaliteeti ja kättesaadavust ning hoida kokku registripidaja kulusid, mis kaasnevad paberaruannete digiteerimisega.

Üldkogu hinnangul on eesmärgid legitiimsed.

54. Seaduse tasandil tuleneb majandusaasta aruande elektroonilise esitamise kohustus MTÜS § 78 lg-st 3. Seaduses ei nähta ette muid aruande esitamise võimalusi ega nähta ette, mis viisil aruande elektrooniline esitamine täpsemalt peab toimuma. Samuti ei tulene seadusest, kuidas toimib registripidaja muul viisil esitatud aruannetega. Neid küsimusi on täpsustatud dokumentide esitamise korras ja kodukorras.

54.1. Dokumentide esitamise korra § 10 lg 1 p 2 järgi tuleb majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitada kohtule Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu. Sama korra § 12 lg 1 järgi esitatakse majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid majandusaasta aruande elektroonilise koostamise ja esitamise keskkonnas (aruandluskeskkond), mis asub viidatud veebilehel. Kui dokument tuleb korra järgi esitada veebilehe või teatud infosüsteemi kaudu, on korra § 2 lg 2 järgi keelatud seda esitada e-posti teel. Majandusaasta aruande elektroonilise esitamise kohustust kinnitab ka dokumentide esitamise korra § 28 lg 1, mis lubab aruandeid paberil esitada või postiga saata aruandeperioodi kohta, mis algas enne 2009. a 1. jaanuari.

54.2. Kodukorra § 26 lg 1 järgi on dokumente vastu võttev teenistuja kohustatud vastu võtma kõik asjakohased dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid ning keeldumise kohta määrust ei vormistata. Kodukorra § 34 lg-st 12 järeldub, et registripidajale esitatud paberdokumendid tagastatakse nende esitajale (lihtpostiga) vaid siis, kui dokumentide esitaja on selleks kirjalikult soovi avaldanud, vastasel juhul aga hävitatakse ühe kuu möödudes nende esitamisest arvates.

54.3. Dokumentide esitamise korra § 125 lg 1 järgi võib majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid esitada kohtule ka notari kaudu. Notarile võib dokumendid selle korra § 125 lg 2 järgi esitada elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal. Notar omakorda esitab aruande koos võimalike lisadokumentidega selle korra § 125 lg 5 järgi kohtule (elektrooniliselt) aruandluskeskkonnas. Ka notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 6 kohaselt on üheks notari ametitoiminguks juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule.

55. Üldkogu hinnangul on asjassepuutuvad dokumentide esitamise korra ja kodukorra sätted formaalselt põhiseaduspärased. Need on kehtestatud kehtivate volitusnormide alusel ja volituse piire ei ole ületatud. Esimese ja teise astme kohtute tegevuse korraldamine on Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Samas märgib üldkogu, et sama kohustust reguleerivate ja hulgale eriteadmisteta inimestele täitmiseks kohustuslike normide paiknemine eri õigusaktides eri kohtades ja nendes sisalduvad viited raskendavad kogu regulatsiooni mõistmist ja nende paremaks rakendamiseks oleks mõistlik regulatsiooni lihtsustada ja ühtlustada.

55.1. Dokumentide esitamise kord on selle preambuli järgi kehtestatud muu hulgas ÄS § 67 lg 4 p 1 alusel. ÄS § 67 lg 4 p 1 järgi võib valdkonna eest vastutav minister oma määrusega kehtestada arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded registripidajale esitatavate dokumentide vormi ja esitamise tehniliste tingimuste kohta. Sellele volitusnormile viitab omakorda MTÜS § 78 lg 3, mille järgi esitatakse aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid registrile elektrooniliselt ÄS § 67 lg 4 p 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.

Justiitsminister võis volitusnormidest tulenevalt määrusega kitsendada seadusest tulenevat aruannete elektroonilise esitamise kohustust kohustusega esitada aruanne kindla veebilehe ja aruandluskeskkonna kaudu ja välistada nende esitamine e-posti teel. Samuti võis minister näha ette võimaluse esitada aruanne notarile ka muus vormis (sh paberil), kes omakorda esitab selle registripidajale nõuetekohases vormis.

55.2. Kodukorra kehtestamiseks on üldine volitusnorm kohtute seaduse (KS) § 42 lg 1 kolmas lause, mille järgi maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Volitusnormi piirab KS § 42 lg 3, mille järgi ei või kodukord sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

Üldkogu arvates ei ole kodukorra § 26 lg 1 (millest järeldub, et paberil esitatud majandusaasta aruannet ei pea registriosakond vastu võtma) ja § 34 lg 12 (millest järeldub, et paberdokumendid tagastatakse nende esitajale vaid siis, kui dokumentide esitaja on selleks kirjalikult soovi avaldanud, vastasel juhul aga hävitatakse) vastuolus delegatsiooninormiga. Kuigi oleks korrektsem, kui nimetatud normid paikneksid kohtule dokumentide esitamise korras, ei ole ainuüksi see aluseks nende põhiseaduse vastaseks lugemiseks. Kuna ka seadusest endast tuleneb selgelt majandusaasta aruande elektroonilise esitamise kohustus, ei saaks nimetatud normide puudumisel ometigi asuda seisukohale, et tegelikult võib aruandeid esitada ka paberil.

56. Kuigi aruannete elektrooniliselt esitamise võimaluse ettenägemine lihtsustab ja kiirendab asjaajamist ning tõenäoliselt hoiab kokku ka kulusid, peab üldkogu kaaluma ka negatiivseid tagajärgi, mis kaasnevad sellega, kui aruannet ei ole lubatud esitada muul viisil kui üksnes elektrooniliselt aruandluskeskkonna või notari kaudu.

57. Regulatsioon, millega välistatakse majandusaasta aruande esitamine registripidajale nii paberil kui ka e-posti vahendusel, on iseenesest sobiv täitmaks legitiimseid eesmärke tagamaks ühtne, läbipaistev ja kiire aruandluskeskkond.

58. Samuti on regulatsioon, mis välistab muul viisil kui aruandluskeskkonnas elektrooniliselt või notari kaudu majandusaasta aruannete esitamise, vajalik, sest vähemkoormavate abinõudega ühtset aruandluskeskkonda tagada ei oleks võimalik.

59. Küll leiab üldkogu, et regulatsioon, mis välistab muul viisil kui aruandluskeskkonnas elektrooniliselt või notari kaudu majandusaasta aruannete esitamisel MTÜ teavitamise, et aruanne ei ole esitatud nõuetekohases vormis ning mis ei taga aruande nõuekohases vormis esitamiseks (puuduse kõrvaldamiseks) tähtaja määramist, ei ole mõõdukas. Selline regulatsioon koormab PS § 48 lg 1 järgset ühinemisvabadust ebaproportsionaalselt.

59.1. Üldkogu ei näe iseenesest probleemi selles, et üldiselt on kehtestatud aruannete elektroonilise esitamise kohustus. See lihtsustab ja tõhustab käivet ning muudab aruandluse võrreldavamaks ja läbipaistvamaks. Samuti võib lähtuda sellest, et eraõigusliku juriidilise isiku nimel tegutsevad isikud peaksid tänapäeval olema võimelised üldjuhul riigiga elektrooniliselt suhtlema.

59.2. Üldkogu ei näe probleemi ka selles, et regulatsioon ei jäta registripidajale kaalutlusõigust võtta vastu väljaspool aruandluskeskkonda (ettenähtud veebilehe kaudu) elektrooniliselt (e-kirjaga) või paberkandjal esitatud aruanne.

59.3. Üldkogu näeb aga probleemi selles, et seadus ei näe ette, et MTÜ-le tuleb teatada, et aruanne, mille ta esitas e-posti teel või paberil, ei ole nõuetekohane, samuti selles, et ei määrata tähtaega aruande nõuetekohaseks esitamiseks ning sellist aruannet ka (eraldi taotluseta) ei tagastata. Aruande heauskselt esitanud isik ei tea, kas tema aruanne võeti vastu, ja võib puudusest teada saada alles registrist kustutamise hoiatuse saamisel. Seega ei anta võimalust puudus kõrvaldada, nagu see on üldiselt ette nähtud tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 3401) ja mis on üldiselt omane õiglasele menetlusele. Seda eriti olukorras, kus aruande esitamata jäetuks lugemisele võib järgneda MTÜ kustutamine registrist või trahvimine.

59.4. Ühinemisvabaduse riivet ei muuda proportsionaalseks see, et MTÜ registrist kustutamise menetlus on pikaajaline ja selle käigus on võimalik veel puuduolevad aruanded esitada (vt otsuse p 39). Kokkuvõttes võib see ikkagi viia MTÜ registrist kustutamiseni. Menetlus võib tekitada MTÜ-le ka tarbetuid kulutusi, kui registripidajal oleks lihtsam nt paberil esitatud aruanne digiteerida ja infosüsteemi sisestada.

60. Eelneva põhjal tunnistab üldkogu põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kodukorra § 26 lg 1 ja § 34 lg 12 osas, milles isikut, kes on MTÜ majandusaasta aruande esitanud muul viisil kui elektrooniliselt aruandluskeskkonna (ettenähtud veebilehe) kaudu, ei teavitata vajadusest esitada aruanne nõuetekohases vormis ega määrata talle selleks tähtaega ega tagastata (eraldi taotluseta) ka aruannet.


III. Määruskaebuse lahendamine

61. Kuna üldkogu tunnistas eespool põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kodukorra § 26 lg 1 ja § 34 lg 12 osas, milles muul viisil kui elektrooniliselt aruandluskeskkonna (ettenähtud veebilehe) kaudu esitatud MTÜ majandusaasta aruande esitamisel ei teavitata aruande esitajat vajadusest esitada aruanne nõuetekohases vormis ega määrata talle selleks tähtaega ega tagastata (eraldi taotluseta) ka aruannet (vt otsuse p 60), tähendab see, et registripidaja saab TsMS §-le 3401 tuginedes määrata MTÜ-le tähtaja esitatud aruande vormipuuduse kõrvaldamiseks.

62. Sellest tulenevalt olid klubi registrist kustutamise menetluse algatamise eeldused küll täidetud, kuid kohtumenetluse ajal kõrvaldas klubi osaliselt puudused (esitas nõutavad aruanded, kuid mitte ettenähtud vormis). Nende põhjenduseta vastuvõtmisest keeldumiseks alust ei olnud, vaid tulnuks määrata tähtaeg nõuetekohases vormis aruannete esitamiseks. Seega on klubi registrist kustutamine praeguseks alusetu. Maakohtu kohtunikuabi ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada ning Riigikohtule esitatud määruskaebus rahuldada.

Üldkogul ei ole põhjust saata asja eraldi tagasi uueks menetluseks. Kohtunikuabi tegi määruse omal algatusel järelevalvemenetluses, mitte avalduse lahendamiseks. Kohtunikuabil on õigus asja edasi menetleda, andes klubile tähtaja aruannete esitamiseks nõuetekohases vormis.

63. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb klubile määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

64. Klubi võib määruskaebuse rahuldamise tõttu taotleda ringkonnakohtule esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel.


Priit Pikamäe, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Jaak Luik, Nele Parrest, Ivo Pilving, Jüri Põld, Paavo Randma, Peeter Roosma, Malle Seppik

 

Riigikohtunik Eerik Kergandbergi eriarvamus 

Riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus 

Riigikohtunik Peeter Roosma eriarvamus 

Riigikohtunike Nele Parresti ja lvo Pilvingu eriarvamus 

Riigikohtunike Peeter Jerofejevi, Henn Jõksi, Ants Kulli, Villu Kõve ja Malle Seppiku eriarvamus 

/otsingu_soovitused.json