Teksti suurus:

Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.10.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2025
Avaldamismärge:RT I, 11.10.2023, 2

Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 14.10.2022 nr 17
RT I, 18.10.2022, 6
jõustumine 01.11.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.09.2023RT I, 03.10.2023, 1106.10.2023
10.10.2023RT I, 11.10.2023, 114.10.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 06.10.2023 ja kehtib kuni 01.01.2026

Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse riigieelarvest etendusasutustele (edaspidi ka taotleja või toetuse saaja) antavate toetuste liigid ja andjad ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord.

§ 2.   Riigiabi reeglite kohaldamine

  (1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

  (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (5) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (6) Vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat viimase üksikabi andmisest arvates.

2. peatükk Toetuste liigid, andjad ja kasutamine 

§ 3.   Toetuste liigid

  Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid on:
  1) riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas kontserdiasutuse, tegevustoetus (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetus);
  2) munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus (edaspidi munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetus);
  3) toetused sihtotstarbelistest taotlusvoorudest.

§ 4.   Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetus ning munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetus ning nende andjad

  (1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetust eraldatakse EAS-i § 16 lõikes 1 ning munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust EAS-i § 16 lõikes 2 nimetatud eesmärgil (edaspidi koos etendusasutuse tegevustoetus).

  (2) Etendusasutuse tegevustoetuse andja on Kultuuriministeerium.

§ 5.   Toetused sihtotstarbelistest taotlusvoorudest ja nende andjad

  (1) Etenduskunstide valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks vajaliku sihtotstarbelise taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

  (2) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamiseks Eestis (edaspidi festivalide toetus).

  (3) Festivalide toetust eraldatakse eesmärgiga toetada suure valdkondliku mõjuga etenduskunstide festivalide korraldamist Eestis, et kaasa aidata etenduskunstide valdkonna rahvusvahelistumisele ja arengule.

  (4) Festivalide toetuse andja on Kultuuriministeerium.

  (5) Festivalide toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate ja järgmistele tingimustele vastavate etenduskunstide festivalide korraldamiseks:
  1) festival toimub järjepidevalt (ei toetata esimest korda toimuvaid festivale või uusi algatusi);
  2) erinevatest riikidest pärit välisesinejate antud etenduste osakaal moodustab festivali programmist vähemalt 60%;
  3) festival toimub iga kahe aasta tagant;
  4) eelmise festivali kogueelarve ja toetust taotleva festivali kogueelarve ületavad eraldi 150 000 eurot.

§ 6.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt etendusasutuse haldamise ja etendus- või kontserttegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud taotluses ja tegevuskavas määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel.

  (2) Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt etendus- või kontserttegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud taotluses ja tegevuskavas määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel.

  (3) Etendusasutuse tegevustoetuse mitteabikõlblikud kulud on:
  1) toetuse eesmärgiga sidumata, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  2) munitsipaaletendusasutuse kinnistu haldamise kulud;
  3) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
  4) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;
  5) kohtumenetluse menetluskulud, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud;
  6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena, ja neilt tasutavad maksud;
  7) kulud, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest.

  (4) Festivalide toetuse abikõlblikud kulud on põhjendatud ja mõistlikud otseselt festivali elluviimiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

  (5) Festivalide toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
  1) tehnika ja töövahendite soetamise kulud, välja arvatud juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu;
  2) kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud;
  3) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
  4) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;
  5) kohtumenetluse menetluskulud, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud;
  6) muud taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatava tegevuse elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud.

  (6) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, järgitakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid.

§ 7.   Toetuste piirmäärad ja osakaal

  (1) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse alampiir on 90 000 eurot. Munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiir on 1 350 000 eurot ning eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiir on 600 000 eurot.

  (2) Munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50%. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

  (3) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse summa kalendriaastaks saadakse arvestades taotletava toetuse summat ning käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse § 12 lõikes 2 toodud hindamise aluseks olevate asjaoludega.

  (4) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse summa kalendriaastaks saadakse arvestades taotletava toetuse summat ning käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse §-s 13 nimetatud hindamismetoodikaga ja teiste samas paragrahvis toodud hindamise aluseks olevate asjaoludega.

  (5) Kui komisjoni hindamistulemuse põhjal ületab etendusasutuse tegevustoetuse taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve vaba jäägi, leitakse tegevustoetuse summa proportsionaalse vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse komisjoni hindamisetulemuse põhjal leitud etendusasutuse tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab tegevustoetuste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega.

  (6) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud korras arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 25 000 eurot.

  (7) Toetuse andjal on õigus munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni 4% jagada nende käesoleva määruse § 13 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavate taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud tegevustoetusega käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud korras arvestatud tegevustoetuse summa väheneb. Suuremas proportsioonis toetatakse taotlejat, kelle tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi.

  (8) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, arvestatakse toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse artikli 53 lõike 7 või 8 kohaselt.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

3. peatükk Toetuste taotlemine ja nõuded taotlejale 

§ 8.   Toetuste taotlemine

  (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks toetuse andjale elektroonilise taotluse toetuse andja kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotlejat turvalisel viisil tuvastada.

  (2) Taotluses esitatakse:
  1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev;
  2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks ning taotletava toetuse summa;
  3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;
  4) muud taotlusvormis nõutud andmed.

  (3) Etendusasutuse tegevustoetuse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid ja andmed:
  1) arengukava ja toetuse kavandatava kasutusaasta, sealhulgas keskkonnamõju ja ligipääsetavuse rakendamise tegevuskava;
  2) pädeva organi kinnitatud taotluse esitamise kalendriaasta eelarve ning toetuse kavandatava kasutusaasta perioodi eelarve kava;
  3) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavate uuslavastuste, külastajate ja etenduste arv;
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]
  4) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavad repertuaariplaanid või hooajakavad või etendusasutuse loomingulise juhi koostatud ülevaade toetuse kavandatava kasutusaasta repertuaarist, mis peab sisaldama vähemalt teavet planeeritud uute lavastuste või kontserdikavade arvu ja sihtrühmade kohta;
  5) taotluse esitamise seisuga ning toetuse kavandatava kasutusaasta kohta etendusasutuse töökohtade koosseis ja töötajate arv;
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]
  6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja kahe taotlemisele eelneva majandusaasta kohta kirjeldus rahvusvahelisest tegevusest ja etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse;
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]
  7) taotluse esitamisele eelneval kahel majandusaastal antud etenduste arv maakondade lõikes, kui toodud perioodi kohta puudub vastav teave Eesti Teatri Agentuuri andmebaasis;
  8) etendusasutusele kuuluva kinnistu, saalide ja materiaalse vara haldamisega seotud kulude ja nende kulude katmiseks planeeritud vahendite kirjeldus, kui taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus.

  (31) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust saab taotleda üheks või kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Kolmeks kalendriaastaks tegevustoetuse taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva kolme kalendriaasta kohta.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

  (32) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks saab taotleda iga kolme aasta järel.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

  (4) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (5) Taotlus esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

§ 9.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja peab vastama järgmistele üldtingimustele:
  1) taotleja on Eestis registreeritud etendusasutus EAS-i § 2 lõigete 1 ja 21 tähenduses;
  2) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
  3) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
  4) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;
  5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

  (2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotleja olla raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

  (3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotlejale olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks.

  (31) Etendusasutuse tegevustoetuse taotleja peab olema etendusasutusena tegutsenud vähemalt viimased kaks majandusaastat enne taotluse esitamist ning tema etendustegevusega seotud majandustegevus ei tohi olla nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud.
[RT I, 11.10.2023, 1 - jõust. 14.10.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 06.10.2023 ja kehtib kuni 01.01.2026]

  (4) Etendusasutuse tegevustoetuse taotleja peab olema etendusasutusena tegutsenud vähemalt viimased viis majandusaastat enne taotluse esitamist ning tema etendustegevusega seotud majandustegevus ei tohi olla nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023, rakendatakse alates 2027. aastaks etendusasutuse tegevustoetuse taotlejatele]

  (5) Etendusasutuse tegevustoetuse taotleja peab lisaks taotluses toodud andmetele esitama etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamiseks repertuaari- ja majandusstatistilise aruande Eesti Teatri Agentuuri andmebaasi eelmise majandusaasta kohta hiljemalt iga aasta 1. märtsiks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata kontserdiasutustele. Kontserdiasutuste loomingulise tegevusega seotud töö maht arvestatakse välja taotluses esitatud andmete põhjal.

4. peatükk Taotluste menetlemine ja hindamiskomisjonid 

§ 10.   Taotluste menetlemine

  (1) Etendusasutuse tegevustoetuse taotlust menetletakse kuni 30 tööpäeva Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve kinnitamisest arvates.

  (2) Taotlust sihtotstarbelisest taotlusvoorust toetuse saamiseks menetletakse kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

§ 11.   Hindamiskomisjonid

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab toetuse andja hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab selle töökorra. Komisjoni koosseis ja liikmete nimed avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

  (2) Komisjon hindab taotlejale ja taotlusele käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaid taotlusi.

  (3) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamise komisjon koosneb viiest liikmest. Komisjoni kuuluvad:
  1) Kultuuriministeeriumi kantsler;
  2) Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja;
  3) [kehtetu - RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]
  4) Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik;
  5) kuni kaks Kultuuriministeeriumi nimetatud liiget.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

  (4) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamise komisjon koosneb kuni seitsmest liikmest, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat. Komisjoni kuuluvad:
  1) kuni kaks Eesti Etendusasutuste Liidu nimetatud liiget;
  2) kuni kaks Kultuuriministeeriumi nimetatud liiget;
  3) Eesti Tantsunõukogu nimetatud liige;
  4) Eesti Teatriliidu nimetatud liige;
  5) Eesti Teatri Agentuuri nimetatud liige.

  (5) Festivalide toetuse taotluste hindamise komisjon koosneb neljast liikmest, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat. Komisjoni kuuluvad:
  1) kuni kaks Kultuuriministeeriumi nimetatud liiget;
  2) Eesti Teatri Agentuuri nimetatud liige;
  3) Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse nimetatud liige.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kaheks järjestikuseks tegevusajaks.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3–5 ning lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud organisatsioon otsustab oma liiget komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liiget Kultuuriministeeriumi kindlaks määratud tähtpäevaks, nimetab komisjoni liikme Kultuuriministeerium.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

§ 12.   Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamine

  (1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud komisjon, kes teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise rahuldamise kohta.

  (2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamisel juhindutakse järgmisest:
  1) etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust, mis saadakse käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud korras esitatud andmete alusel, sealhulgas välisriikides antud külalisetenduste ja kontsertide arvust ning rahvusvahelise tegevuse osakaalust etendusasutuse tegevuses;
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]
  2) etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega;
  3) etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast;
  4) etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest.

§ 13.   Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamine

  (1) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon, kes teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

  (2) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusi hinnatakse käesoleva määruse lisas esitatud hindamismetoodika alusel. Hindamistulemuste põhjal moodustatakse taotlejate paremusjärjestus.

  (3) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus sai koondsummaks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 15 punkti või 2. kriteeriumi alla 12 punkti.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

  (31) Käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon võib teha toetuse andjale ettepaneku munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse eraldamiseks kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks kuni viiele käesoleva määruse § 13 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale etendusasutusele. Etendusasutuse teise ja kolmanda kalendriaasta tegevustoetuse summa ei tohi olla suurem, kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

  (4) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlejale antakse võimalus komisjoni ees oma taotlust kaitsta.

§ 14.   Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatavate toetuste taotlejate hindamine ja toetuste suuruse kindlaksmääramine

  (1) Festivalide toetuse taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 5 nimetatud komisjon, kes teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

  (2) Festivalide toetuse taotluste hindamisel arvestatakse:
  1) festivali etenduskunstide alast tähtsust ja valdkondlikku mõju;
  2) välisriikidest kutsutud esinejate taset;
  3) festivali ajalist kestust ja programmi mahtu;
  4) programmi uuenduslikkust ja festivali kunstilise juhi visiooni;
  5) eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust;
  6) eelmiste aastate külastajate hulka ning eeldatavat publikuhuvi;
  7) koostööpartnerite olemasolu ja nende rahalist panust festivali korraldamisel ning omaosaluse määra kogu eelarvest;
  8) korraldajate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust.

  (3) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves selleks otstarbeks ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriume.

§ 15.   Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks otstarbeks ette nähtud eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et toetust on taotluse osalise rahuldamise korral võimalik kasutada eesmärgipäraselt.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
  1) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
  2) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
  4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  5) [kehtetu - RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]
  6) etendusasutuse tegevustoetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 25 000 eurot;
  7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

5. peatükk Toetuste maksmine ning aruandlus ja toetuste tagasinõudmine 

§ 16.   Toetuste maksmine

  Etendusasutuse tegevustoetus ja festivalide toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti.

§ 17.   Toetuse kasutamise aruanne

  (1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta toetuse andja kinnitatud vormil aruande.

  (2) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 1. aprilliks, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti.

  (3) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.

  (4) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.

  (5) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:
  1) aruandes esineb puudusi;
  2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise tingimustele;
  3) toetuse saamisega seotud kohustus või nõue on täidetud;
  4) esitatud andmed on täielikud ja õiged.

  (6) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva nende kõrvaldamiseks, mille võrra aruande menetlemise tähtaeg pikeneb.

  (7) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:
  1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;
  2) teadlikult on esitatud valeandmeid;
  3) taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;
  4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.

  (8) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (9) Käesoleva määruse § 13 lõikes 31 sätestatud juhul esitab toetuse saaja toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti. Vahearuande menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva vahearuande esitamisest arvates ning vahearuandele kohalduvad käesolevas määruses aruandele kehtestatud nõuded.
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

§ 18.   Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

  (1) Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja:
  1) ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt;
  2) ei taotluses ettenähtud tegevusi ellu viinud;
  3) on jätnud aruande esitamata;
  4) on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  5) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
  6) esitatud aruannet ei ole kinnitatud.

  (2) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

  (3) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

  (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 1 või 5 nimetatud abina, siis võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest arvates.

  (5) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.

  (6) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

6. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 19.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust eesmärgipäraselt;
  2) tagab EAS-i §-s 12 toodud avalikkuse teavitamise kohustuse täitmise;
  3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja toetuse kasutamise aruande;
  4) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, peab ta võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;
  5) järgib riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
  6) säilitab toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ja muid tõendeid käesoleva määruse § 2 lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;
  7) eristab tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi;
  8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning toetusest soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
  9) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;
  10) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;
  11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 20.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses, muudes õigusaktides või toetuse otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
  2) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;
  3) esitada arvamus ja vastuväited haldusmenetluse seaduses §-s 40 toodud juhtudel.

§ 21.   Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud:
  1) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;
  2) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud dokumente ning muid tõendeid käesoleva määruse § 2 lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;
  3) kontrollima tegevuste elluviimist;
  4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel või asjakohases infosüsteemis;
  5) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  6) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 22.   Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus:
  1) kontrollida toetuse kasutamist;
  2) nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 23.   Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. novembril.

Lisa Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika
[RT I, 03.10.2023, 11 - jõust. 06.10.2023]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json