Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” elluviimiseks

Vastu võetud 10.11.2016 nr 62
RT I, 11.11.2016, 3
jõustumine 14.11.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” eesmärkide elluviimist.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) ettevõtlusõpe on ettevõtluspädevuse arengut toetav õpe, mis toetab teadmiste, oskuste ja hoiakute arengut, mida inimene vajab uute ideede loomisel ja elluviimisel oma isiklikus ja tööelus või kogukonnas ja mis käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise ja selle arendamise protsessi. Õpet viiakse läbi vastavalt kooli õppekavale, kas (valik)õppeaine või lõiminguna;
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]
  2) praktiline õpe on aine õppimine praktiliste tegevuste kaudu;
  3) kool on üldhariduskool ja kutsehariduse omandamist võimaldav õppeasutus;
  4) partner on osapool, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]
  5) kohaliku tasandi projekt on algatus, milles on võimalik osaleda ühel või mitmel kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuval koolil;
  6) regionaalse tasandi projekt on algatus, milles on võimalik osaleda kõikidel ühe maakonna või mitme üksteisega külgneva maakonna koolidel;
  7) üle-eestilise tasandi projekt on algatus, milles on võimalik osaleda kõikidel Eesti koolidel;
  8) õppur on üldhariduskooli õpilane või kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane;
  9) õpet läbiviivad spetsialistid on õpetajad, tugispetsialistid ja teised õppe ja kasvatusalal töötavad kooli töötajad, kes kavandavad, korraldavad, toetavad või viivad läbi õppeprotsessi;
  10) koostööpartner on projekti osapool, kes panustab projekti elluviimisse, kuid kellel projekti raames kulusid ei teki;
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]
  11) kooliväline osapool on eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, mis ei ole kool.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Toetuse andmise eesmärk on tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd ettevõtlusõppe rakendamisel ning praktilisemaks muutmisel, juurutada ettevõtliku õppe põhimõtteid ning suurendada õppurite ettevõtlikkusteadlikkust.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (2) Toetust saav projekt peab panustama Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a korralduse nr 59 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020” heakskiitmine” 1. eesmärgi „Muutunud õpikäsitus” meetme 1.4 „Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine” eesmärkide täitmisse ja 3. eesmärgi „Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus” meetme 3.2 „Põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma vajadustest” elluviimisse.

  (3) Toetust saav projekt peab panustama „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.3 „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” väljundnäitajasse „õppeasutuste arv, kes osalevad ettevõtlusprogrammis, et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul”. Projekti tegevuste tulemusena peab olema sisse viidud muudatus kooli õppekavas või ainekavas, mis fikseerib ettevõtlusmooduli kasutuselevõtu või täiendamise.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
[RT I, 05.08.2020, 1 - jõust. 01.09.2020]

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused ja sihtrühm

  (1) Toetust antakse projektile, mille iga elluviidav tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärkide ja väljundnäitaja saavutamisse ja mille raames tehakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevust ning vähemalt üht sama lõike punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustest.

  (2) Projektide tegevuste sihtrühm on õppurid ning õpet läbiviivad spetsialistid.

  (3) Toetatav tegevus on kohalikul, regionaalsel või üle-eestilisel tasandil läbiviidav projekt, mille käigus kool ja kooliväline osapool ühiselt panustavad ettevõtlusõppe läbiviimisesse, muudetakse ettevõtlusõpet praktilisemaks ja/või viiakse ettevõtlusõpet läbi väljaspool kooli.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (4) Avatud taotlusvooru võib eraldi välja kuulutada kohalikul, regionaalsel või üle-eestilisel tasandil elluviidavate tegevuste toetamiseks.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja mis hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel ning taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.

  (1¹) Abikõlblikud on järgmised kululiigid:
  1) ettevõtlusõppe praktilisemaks läbiviimiseks vajalike väikevahendite soetamise kulud, maksimaalselt 10% projekti eelarvest;
  2) ettevõtlusõppe läbiviimiseks vajalike materjalide väljatöötamise ja soetamise kulud;
  3) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
  4) ürituste kulud;
  5) õppekäikude kulud;
  6) koolituskulud;
  7) teavituskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”;
  8) muud projekti edukaks elluviimiseks vajalikud kulud.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (2) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on käesoleva määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) õpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolituse kulud, kui vastavat koolitust pakutakse sihtrühmale riigieelarveliste või muude vahendite toel, sealhulgas ühikuhinna põhiselt;
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]
  2) hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ostu kulud;
  3) stipendium või muu rahaline toetus;
  4) investeeringud kinnisvarasse, sealhulgas ehitamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise kulud;
  5) kindlasummaliste maksetena hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

§ 8.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. september 2016. a kuni 31. august 2023. a.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood ei või alata varem kui taotlusvooru väljakuulutamise kuupäeval.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi olla pikem kui 24 kuud.

§ 9.   Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Toetuse piirsumma ühe taotluse kohta on 1000 eurot kuni 25 000 eurot.

  (2) Minimaalne kindlasummaline makse on 1000 eurot ning maksimaalne kindlasummaliste maksete arv ühes taotluses on viis kindlasummalist makset.

  (3) Toetuse maksimaalne määr on kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest.

  (4) Avatud taotlusvooru eelarve annab rakendusasutus teada taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotlejad võivad olla koolid, era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

  (2) Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri või koostööpartneri. Igas projektis peab olema kaasatud kool ja kooliväline osapool.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (3) Taotleja ega partner ei või olla asutus või juriidiline isik, mida haridus- ja teadusministeerium toetab taotluse vastavuse kontrollimise ajal ettevõtlusõppe arendamise eesmärgil tegevuskava ja partnerlusleppe põhiselt.

  (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
  1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  2) partneri(te) kinnituskiri projektis osalemise kohta, mis sisaldab teavet selle kohta, kas ta on taotlenud või taotleb toetust sarnastele tegevustele käesolevast või teisest meetmest, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;
  3) teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  4) projekti tegevuste ja eesmärkide kirjeldus;
  5) väljundiindikaator(id) (sh algtase ja lõpptase), saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused iga kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta;
  6) eelarve projekti tegevuste, kindlasummaliste maksete ja partnerite lõikes ning eelarve seletuskiri. Juhul kui toetuse saaja vajab ettevõtlusõppe praktilisemaks läbiviimiseks vajalike väikevahendite soetamist, siis ei tohi väikevahendite kulu olla suurem kui 10% projekti eelarvest;
  7) juhul kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta, tuleb tõendada, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Kui kuluartikli summa jääb alla 5000 euro käibemaksuta, tuleb vastavad tõendid esitada rakendusüksuse nõudmisel.

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse, taotleja ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.   Taotlusvooru avamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet ja ajakava.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

  (3) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru, kui meetme eelarve seda võimaldab.

§ 14.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

  (2) Taotluse esitab rakendusüksusele taotleja esindusõiguslik isiku struktuuritoetuse registri vahendusel. Kui register ei võimalda taotluste esitamist ettenähtud tähtajaks, siis pikendatakse taotluste esitamise tähtaega aja võrra, mil registris esinesid tehnilised tõrked.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.

  (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

  (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik.

§ 16.   Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest läbi rakendusüksus, kes:
  1) kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu;
  2) juhul kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.

  (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

  (2) Rakendusüksus võib vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, sh soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise asjatundjad.

  (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 18.   Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti tegevuste eesmärgi vastavus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja panus väljundnäitaja saavutamisse, sh sihtrühma suurus (mõju ulatus) ning väljundindikaatoriga mõõdetava tulemuse ja selle tõendamise aluste asjakohasus – 40% koondhindest;
  2) projekti tegevuste põhjendatus – 25% koondhindest;
  3) projekti kuluefektiivsus – 15% koondhindest;
  4) toetuse taotleja (ja partnerite) suutlikkus projekti ellu viia – 10% koondhindest;
  5) jätkusuutlikkus ja partnerite kaasatus – 10% koondhindest.

  (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.

  (3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (4) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon konsensusliku hindamislehe, kuhu märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.

  (5) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida projektidest, mille koondhindeks on vähemalt 60% koondhinde maksimumsummast, sh vähemalt 60% lõike 1 punktis 1 toodud valikukriteeriumi maksimumsummast. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 21.

  (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 60% koondhinde maksimumsummast või vähem kui 60% lõike 1 punktis 1 toodud valikukriteeriumi maksimumsummast, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem, kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, siis eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

§ 19.   Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks käesoleva määruse § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt 60% koondhinde ja vähemalt 60% lõike 1 punktis 1 toodud valikukriteeriumi maksimumsummast vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale ning mis on jäänud taotlusvooru eelarve piiresse.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule kindlasummaliste maksete suurused, projekti tegevuse toimumisega seotud eesmärgid, saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused.

  (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.   Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 16 lõikes 5 ja § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 1.

  (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 21.   Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
  1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või põhjendatud projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2;
  2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

  (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v.a kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Kindlasummalise maksena toetuse andmisel võib taotluse rahuldamise otsust muuta taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi tingimuste osas. Muuta ei ole lubatud projekti toetatavat tegevust, väljundit, tulemusnäitajat ja selle sihttaset, väljundnäitajat ja selle sihttaset ning kindlasummaliste maksete arvu ja suurusi.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

  (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, tuleb muudatus rakendusüksusega kooskõlastada enne muudetud kujul tegevuste elluviimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse § 15 lõigetest 1 ja 3, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (3) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult.

  (4) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (5) Toetuse väljamakse tehakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse või maksete aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise tõendamise alustele. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab vahearuandeid ja lõpparuande struktuuritoetuse registri kaudu. Rakendusüksus esitab aruanded rakendusasutusele teadmiseks 10 tööpäeva jooksul pärast aruande aktsepteerimist.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra. Kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse.

  (3) Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab selle struktuuritoetuse registri kaudu või oma veebilehel.
[RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]

  (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning tõendab kindlasummalise makse määramise aluseid ja säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani.

  (2) Toetuse saaja kogub vastavalt 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ja esitab need rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtajaks.

  (3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama taotlusvoorude ja vajadusel vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
  2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama;
  3) koostama tingimused või juhendi kindlasummalise makse eelarve esitamiseks;
  4) [kehtetu - RT I, 12.12.2019, 15 - jõust. 15.12.2019]
  5) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  6) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist;
  7) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
  8) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
  9) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  10) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
  11) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  12) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
  13) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.