Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
05.11.2022 otsus nr 194

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 25.10.2022

Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks esimeses lauses sätestatule ka lubatud aastasaaki.”;

2) paragrahvi 42 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak, kui see on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või § 47 lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena.”;

3) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja neile kehtestatud lubatud aastasaak, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite aastasaagi ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.”;

4) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 8¹–8³ järgmises sõnastuses:

„(8¹) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8² ja 8³ sätestatud juhul. Kui kalapüügiloale on kantud rohkem kui ühe kalaliigi lubatud aastasaak ja vähemalt ühe kalaliigi lubatud aastasaak ammendub, siis on selle kalapüügiloa kehtivus § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8² ja 8³ sätestatud juhul.

(8²) Kui isikule on antud kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning loale on kantud rääbise ja muu kalaliigi lubatud aastasaak mõrra kohta, siis ei lõpe kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt, kui ammendub üksnes rääbise või muu kalaliigi lubatud aastasaak. Kui ammendub rääbise lubatud aastasaak ja vähemalt ühe muu liigi aastasaak ei ole ammendunud, siis võib isik jätkata kutselist kalapüüki muu kalaliigi osas. Kui ammendub vähemalt ühe muu kalaliigi lubatud aastasaak, võib isik jätkata kutselist kalapüüki üksnes rääbise osas.

(8³) Kui isikule on kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antud mitu ühel ajal kehtivat kutselise kalapüügi luba ja üks neist kaotab kehtivuse tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 8¹, kuid teisele kalapüügiloale kantud lubatud aastasaagid ei ole ammendunud, võib talle taotluse alusel anda uue kalapüügiloa, kuhu kantakse mõlema kalapüügiloa ammendumata lubatud aastasaagid.”;

5) paragrahvi 42 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui püügivõimalust vähendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alusel ja see kehtestatakse püügivahendite arvuna või püügivõimalust vähendatakse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alustel, siis kalapüügiloa andmisel loale kantavate püügivõimaluste arvu piirangut ei arvestata seni, kuni püügivõimaluse vähendamisele eelnevalt oli isikul piisav püügivõimalus kalapüügiloa saamiseks ning isik ei ole püügivõimaluse vähendamise järgselt arvestusse minevat püügiõigust täiendavalt ise võõrandanud.”;

6) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „püügivõimalused” tekstiosaga „või käesoleva seaduse § 42 lõikes 8¹ sätestatud juhul püügivahenditega püügil lubatud aastasaak”;

7) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ka poolaastate kaupa” sõnadega „või püügivahendi kohta”;

8) paragrahvi 51 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „§-s 56” tekstiosaga „§ 56 lõikes 1”;

9) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 56. Püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine

(1) Kui taotleja püüdis Läänemerel taotluses käsitletud aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, antakse talle taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks Läänemerel vähendatud ulatuses. Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Läänemerel kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas Läänemerel püüda lubatud saagi kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigetes 2 ja 5 sätestatud ulatuses.

(2) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas püüda lubatud saagi kasutamiseks sellevõrra vähendatud ulatuses.

(3) Kui kutselise kalapüügiloa saanud isikul või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kaptenil on kokku ühel ja samal veekogul, veealal või maakonnas toimepandud käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste eest rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks 10 protsendi võrra vähendatud ulatuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kui ettevõtja püügivahendite arvuna omandatud püügivõimalus on väiksem kui 10, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks ühe võrra vähendatud ulatuses.”;

10) paragrahvi 58 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kehtestatud” sõnaga „Läänemerel”;

11) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Püügivahendite arvuna Läänemerel või siseveekogudel määratud püügivõimalust ei tohi teisele ettevõtjale kasutada anda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul või kui püügivõimalusi kasutada andvale ettevõtjale on määratud kastmõrra püügivõimalus Läänemerel.”;

12) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast arvu „56” tekstiosaga „lõike 1”;

13) paragrahvi 58 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „kehtestatud” sõnaga „Läänemerel”;

14) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui ettevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kalalaeva kaptenil on väärteo või kuriteo eest kehtiv karistus, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, ei või ettevõtja temale kuuluvat ajaloolist püügiõigust võõrandada tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud temaga seotud isikule.”;

15) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

„(8¹) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada nõude esitada kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt ka nendel juhtudel, kui see ei ole Euroopa Liidu õigusaktiga nõutud.”;

16) paragrahvi 61¹ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Riikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus saadud kaalumise tulemused kalaliikide kaupa peab kalur, kapten või tema esindaja esitama Põllumajandus- ja Toiduametile või korrigeerima juba esitatud andmeid.”;

17) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootoriga varustatud kalalaev ja jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootoriga sõiduk Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi (General Packet Radio Service System). Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.”;

18) seadust täiendatakse §-ga 70¹ järgmises sõnastuses:

„§ 70¹. Videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel

(1) Kalalaevade pardal peab olema pilti edastav või salvestav jälgimissüsteem. Nende laevade nimekirja, millel on pilti edastava või salvestava jälgimissüsteemi omamine kohustuslik, kehtestab Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud kriteeriumide alusel või Keskkonnaameti tehtud riskianalüüsi põhjal valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada täpsustavad riskianalüüsi tegemise tingimused ja korra ning täpsustavad jälgimissüsteemi nõuded, selle paigaldamise nõuded ning andmete säilitamise ja juurdepääsu nõuded.”;

19) seadust täiendatakse §-ga 71¹ järgmises sõnastuses:

„§ 71¹. Kalapüüginõuete korduv tõsine rikkumine

(1) Kalapüüginõuete tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, on järgmised:
1) keelatud püügiviiside kasutamine;
2) püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja püügisertifikaadi võltsimine või selliste valede või kehtetute dokumentide esitamine;
3) kalapüügiloata püük;
4) kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki eirates;
5) keelu all oleva kalavaru sihtpüük;
6) keelatud püügivahendi kasutamine;
7) inspektori töö takistamine ja uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise puhul väärteo või kuriteo eest karistuse määramise korral teavitab Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduametit ning kutselise kalapüügi loa omanikku, kelle loa alusel toimunud kalapüügil toimepandud rikkumise eest karistus määrati, karistusandmete kandmisest karistusregistrisse, näidates ära karistuse jõustumise aja.”;

20) paragrahv 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 76. GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi ning videovalvesüsteemi paigaldamise ja andmete esitamise korra rikkumine

(1) GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi või videovalvesüsteemi paigaldamise või andmete esitamise korra rikkumise eest laeval nõutava GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi või videovalvesüsteemi puudumise või selle töö häirimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

21) seadust täiendatakse §-ga 78¹ järgmises sõnastuses:

„§ 78¹. Tõendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine ning laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine ja varjamine

(1) Tõendi varjamise, rikkumise või kõrvaldamise, samuti laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimise või varjamise eest riiklikus järelevalvemenetluses või väärteomenetluses, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 trahviühikut.”;

22) seadust täiendatakse §-ga 90³ järgmises sõnastuses:

„§ 90³. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaak püügivahendi kohta

(1) Käesoleva seaduse § 42 lõike 1 teises lauses sätestatut rakendatakse esimest korda 2023. aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses.

(3) Kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antakse lubatud aastasaagi ja püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks.”.