Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.12.2013 otsus nr 327
Metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 20.11.2013
§ 1. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesolevas seaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande võib Keskkonnaministeerium volitada erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele, kellel on metsanduse valdkonna toetuste menetlemisel küllaldane kogemus, ja sõlmida temaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(4) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Keskkonnaministeerium.
(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasist täitmist Keskkonnaministeerium.”;
2) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riik peab metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi, kasutamise ja selle kitsenduste arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris.”;
3) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riik toetab:”;
4) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „kutsekvalifikatsiooni” sõnaga „kutse”;
5) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toetust võib saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent.”;
6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Konsulent käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on kutseseaduse alusel ja selles sätestatud korras omistatud konsulendi kutse metsamajanduse valdkonnas.”;
7) paragrahvi 10 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 10 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei kasutanud toetust sihipäraselt või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, nõuab Keskkonnaministeerium või käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik toetuse saajalt toetusena saadud raha tagasimaksmist.”;
9) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja, toetuse saaja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele;
2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve ei võimalda teha taotluse rahuldamise otsust;
3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid;
4) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
5) taotleja ei võimalda kontrollida enda või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele;
6) taotleja ei ole varem kasutanud käesoleva seaduse alusel antud toetusi sihipäraselt.
(92) Toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel on toetuse andjal õigus:
1) kontrollida kõiki taotleja valduses olevaid dokumente, sealhulgas finantsdokumente, mis omavad tähtsust toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;
2) teostada kohapealset kontrolli taotleja või toetuse saaja juures, sealhulgas tutvuda toetatava töö, tegevuse või investeerimisobjektiga ning viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones;
3) puuduste avastamise korral nõuda nende kõrvaldamist määratud tähtajaks.”;
10) paragrahvi 10 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 10 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Toetuse andmise alused, taotlusele esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;
12) paragrahvi 10 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 10 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Taotluse rahuldamise, taotluse rahuldamata jätmise, toetuse maksmise ja tagasimaksmise ning muud toetusega seotud otsused teeb Keskkonnaministeerium või käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik.”;
14) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses:
„(141) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud otsuse peale esitatud vaie lahendatakse 30 päeva jooksul vaide seda läbivaatavale asutusele edastamisest arvates.”;
15) paragrahvi 10 lõiked 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 11 lõike 42 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Eeltoodu ei kehti kinnisasja suhtes, kus metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit, füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit.”;
17) paragrahvi 23 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23. Vääriselupaik ja selle kaitse”;
18) paragrahvi 23 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse” sõnaga „keskkonnaregistrisse”;
19) paragrahvi 23 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Vääriselupaiga kaitseks riigi kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisel ja lepingu sõlmimisel on riigi volitatud esindaja erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks asutatud sihtasutus, mille asutajaõigusi teostab Keskkonnaministeerium.”;
20) paragrahvi 231 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.”;
21) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Metsaomanik on kohustatud rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.”;
22) paragrahvi 24 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „raiejäätmetega” sõnaga „raidmetega”;
23) paragrahvi 24 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Metsa uuendamise nõuded, sealhulgas metsakasvukohatüüpides, kus uuendamise võtete rakendamine ei ole kohustuslik või kus metsa uuendatakse külvi või istutamise teel, nõuded külvi- ja istutuskohtade minimaalse algtiheduse, maapinna ettevalmistamise ja juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamise kohta kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.”;
24) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „metsatüüpi” sõnaga „metsakasvukohatüüpi”;
25) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Metsauuendusekspertiis tehakse metsa uuendamise kohustuse täitmise kontrollimiseks, selle pikendamiseks või kohustusest vabastamiseks metsaomaniku põhjendatud tellimusel või Keskkonnaametile laekunud muu teabe alusel riigi kulul.”;
26) paragrahvi 25 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 25 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega ei ole pikendatud, või kui hukkunud metsaosa või raiesmik ei ole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta või loo metsakasvukohatüüpides kümne aasta jooksul uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega ei ole pikendatud, teeb Keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks.”;
28) paragrahvi 27 lõikest 3 jäetakse välja sõna „otsetoimeliste”;
29) paragrahvi 28 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Raieks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning valmiva või küpse metsa puhastamist kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest ning maaparandusseaduse § 49 tähenduses maaparandussüsteemi hooldamise käigus maaparandussüsteemi puhastamist puittaimestikust.”;
30) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) raidmed.”;
31) paragrahvi 28 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit;”;
32) paragrahvi 28 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.”;
33) paragrahvi 28 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus, mis on saavutanud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud raievanuse, üksikute puude ja väikehäilude raiumisega. Väikehäilude läbimõõt võib olla kuni pool puistu keskmisest kõrgusest.”;
34) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:
„(82) Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on välja raiutud või välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega.”;
35) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kohta” tekstiosaga „, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta”;
36) paragrahvi 29 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „männiku” sõnaga „okaspuistu”;
37) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või sellest suurem;”;
38) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmise vanuse ja raievanuse arvutamise metoodika kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.”;
39) paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Raievanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab puuliikide ja boniteediklasside kaupa keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see on:
1) männi ja kõvalehtpuude lageraie korral 90–160 aastat;
2) kuuse lageraie korral 80–120 aastat;
3) kase ja sanglepa lageraie korral 60–80 aastat;
4) haava lageraie korral 30–50 aastat.”;
40) paragrahvi 29 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala.”;
41) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Metsaeraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on metsakasvukohatüübi, puistu koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse ja päritolu poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks.”;
42) paragrahvi 29 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;
43) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) loo ja sambliku kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;”;
44) paragrahvi 29 lõiget 11 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) siirdesoo, madalsoo, mustika-kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, lodu ja raba kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse;”;
45) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva lõike punktides 2 ja 21 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui seitse hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse;”;
46) paragrahvi 29 lõiget 11 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui seitse hektarit, arvestades käesoleva lõike punktides 2 ja 21 toodud piiranguid.”;
47) paragrahvi 29 lõige 111 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 29 lõike 12 punktist 2 jäetakse välja sõnad „või laiemaid”;
49) paragrahvi 30 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „20 kuni 40 aasta jooksul”;
50) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puud langi servast lageraie korras korduvate raiejärkudena mitte rohkem kui puistu kõrguse laiuselt. Lagedaks raiutud riba kõrval raiutakse järelkasvu olemasolu korral üksikpuud või häilud puistu kõrguse laiuselt. Lageraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist.”;
51) paragrahvi 30 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Turberaiet võib teha puistus, mis kuulub metsatüüpi, kus turberaie on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja kohaselt lubatud ning kus puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisu põhjal kaalutud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud esimese rinde raievanusest või mis on saavutanud § 29 lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri.”;
52) paragrahvi 30 lõike 6 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„3) ei tohi raielangi pindala olla suurem kui kümme hektarit, välja arvatud juhul, kui see jääb ühe metsaeraldise piiresse;
4) ei tohi uut raiet alustada uuenemata turberaielangiga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui lankide kogupindala ei ületa käesoleva lõike punktis 3 sätestatud raielangi maksimaalset suurust;”;
53) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
54) paragrahvi 33 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) metsamaterjali kokkuveoteele ja laoplatsile.”;
55) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
56) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne;”;
57) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
58) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) Keskkonnaameti raiet lubava märkega või metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreeritud metsateatis;”;
59) paragrahvi 37 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
60) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peab raiekohas kaasas olema isikut tõendav dokument ning see tuleb esitada raiumise seaduslikkust kontrollima volitatud ametiisikule tema nõudmisel.”;
61) paragrahvi 37 lõike 6 punktist 1 ja lõike 8 punktist 1 jäetakse välja sõnad „ja elu- või asukoht”;
62) paragrahvi 37 lõike 6 punktist 2 ja lõike 8 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja füüsilise isiku esindaja elukoht”;
63) paragrahvi 37 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kinnistu ja katastriüksuse number, millel kasvava metsa raieõigus võõrandatakse, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number;”;
64) paragrahvi 37 lõike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 37 lõike 8 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad, välja arvatud juhul, kui dokument kinnitatakse muul isiku ühest tuvastamist võimaldaval viisil;”;
66) paragrahvi 37 lõike 8 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) katastriüksuse number, millelt metsamaterjal on raiutud, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number.”;
67) paragrahvi 37 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lepingule lisatakse metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui lepingus või üleandmist tõendavas muus dokumendis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile esitatavatele nõuetele.”;
68) paragrahvi 37 lõike 10 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht.”;
69) paragrahvi 37 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Metsamaterjali veoeeskirja ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ning veoselehele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;
70) paragrahvi 37 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise lepingut või akti või üleandmist tõendavat muud dokumenti säilitavad raieõiguse või metsamaterjali võõrandaja ja omandaja ning töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja seitse aastat.”;
71) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Uuendusraie langid tuleb raidmetest puhastada.”;
72) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Langi raidmetest puhastamise viisi ja korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.”;
73) paragrahvi 41 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Metsaomanik või tema esindaja (edaspidi esitaja) esitab Keskkonnaametile metsateatise:
1) kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie;
2) oluliste metsakahjustuste kohta.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets oluliselt kahjustatuks, kui kahjustuse tõttu on:
1) metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis olevas puistus metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv väiksem kui metsa uuenenuks lugemiseks nõutav minimaalne puude arv;
2) alates latimetsa arenguklassist elujõuliste puude esimese rinde rinnaspindala väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet.”;
74) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui metsateatise esitab omaniku esindaja muul viisil kui volitust üheselt tuvastada võimaldava elektroonilise kanali kaudu, lisatakse metsateatisele esindaja esindamisõigust tõendav dokument.”;
75) paragrahvi 41 lõiked 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Metsateatisel esitatavate andmete loetelu, metsateatise vormi, esitamise, tagastamise, registreerimise ja menetlemise korra ning tähtajad kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(7) Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.
(8) Kui kavandatud tegevus ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus keelata, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.”;
76) paragrahvi 41 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
77) paragrahvi 41 lõike 13 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja uuendada metsa”;
78) paragrahvi 41 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Metsaomanik võib teha raiet pärast lubava märkega metsateatise Keskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates.”;
79) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:
„(131) Metsaomanik, kellel on metsaressursi arvestuse riiklikus registris eelnevalt vähemalt 30 päeva kestel avalikustatud metsa inventeerimisandmed, võib Keskkonnaametile esitamata registreerida metsateatise kavandatavate raiete kohta väljaspool kaitstavat loodusobjekti ja ala, mille kohta on vastavalt looduskaitseseaduse §-le 8 esitatud ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta, vahetult metsaressursi arvestuse riiklikus registris isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu ning teha raiet 12 kuu jooksul pärast metsateatise registreerimist.
(132) Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuud pärast esitajale metsateatise kättetoimetamist või allkirja vastu kätteandmist või metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris.”;
80) paragrahvi 41 lõiked 14 ja 15 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas.
(15) Metsakahjustust käsitleva metsateatise või muul viisil metsakahjustuse kohta informatsiooni saamise korral hindab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiisi vajalikkust. Ekspertiisi tulemustest teavitatakse metsaomanikku 30 päeva jooksul metsateatise või informatsiooni saamisest arvates.”;
81) paragrahvi 41 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Metsateatist esitamata või metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreerimata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas.”;
82) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) uuendusraie korral panema raiekohas nähtavale kohale kogu raietööde tegemise ajaks teabe raietööde tegija kohta.”;
83) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Keskkonnaminister võib haridus- ja teadusministri ettepaneku alusel kehtestada metsa majandamise eeskirjaga erisusi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva metsa majandamiseks teaduseesmärkidel.”;
84) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kokkuleppehinda võib rakendada hooldusraie, trassiraie, kujundusraie ja raadamise õiguse võõrandamisel, kuni 50 tihumeetri suuruste metsamaterjali koguste, küttepuidu, kiiresti rikneva metsamaterjali, loodusõnnetuses kahjustada saanud metsa raieõiguse ning metsamaterjali proovipartiide müügi ja üle üheaastase kestusega müügilepingute korral.”;
85) paragrahvi 51 lõikes 1 asendatakse sõna „riigiraamatupidamiskohustuslane” sõnaga „raamatupidamiskohustuslane”;
86) paragrahvi 67 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ei peeta kinni uuendusraielangi pindala suurusest, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist, häilraiel raiutakse lubatust rohkem või suuremaid häile või veerraiel raiutakse lagedaks laiem metsaala kui puistu keskmine kõrgus;”;
87) paragrahvi 67 lõikes 9 asendatakse sõna „raiejäätmetest” sõnaga „raidmetest”;
88) seaduse lisa 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Metsaseadus
Lisa 3
METSA RAIUMISEL METSA RINNASPINDALA LUBATUD ALAMMÄÄRAST VÄIKSEMAKS VIIMISEGA
KESKKONNALE TEKITATUD KAHJU ARVESTAMISE MÄÄRAD
Puistu vanus aastates |
Kahju arvestamise määrad eurodes ühe hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest ühe ruutmeetri rinnaspindala kohta | |||
Mänd |
Kuusk, kask ja sanglepp |
Tamm, saar, vaher ja jalakas |
Haab | |
0–20 |
– |
– |
– |
– |
21–30 |
1300 |
1300 |
1800 |
990 |
31–40 |
1300 |
1300 |
1800 |
480 |
41–50 |
640 |
640 |
700 |
480 |
51–60 |
480 |
480 |
540 |
380 |
61–70 |
480 |
480 |
540 |
320 |
71–80 |
380 |
380 |
540 |
260 |
81–90 |
320 |
320 |
500 |
– |
91–100 |
100 |
– |
500 |
– |
101 ja enam |
– |
– |
– |
– |
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses:
„22) metsaseaduse § 6 lõikes 3 nimetatud haldusleping.”.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 37–39, 51, 58, 78–79 ja 81 jõustuvad 2014. aasta 1. juulil.
(2) Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.
Ene Ergma
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter