Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

10 EUROOPA ÜHENDUSED1011 Euroopa Liidu õigusEuroopa Ühenduse õigusühenduse õiguse konsolideerimine

10 EUROOPA ÜHENDUSED1011 Euroopa Liidu õigusEuroopa Ühenduse õigusühenduse õiguse siseriiklik rakendamine

10 EUROOPA ÜHENDUSED1021 ühenduse rahandusühenduse rahastamineühenduse rahastamiskordabikõlblikkuskriteeriumid

16 MAJANDUS1606 majanduspoliitikamajanduslik toetusabi tagasimaksmine [V4.3]

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5606 põllumajanduspoliitikaühine põllumajanduspoliitikaühine turukorraldus

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5611 põllumajandusstruktuurid ja põllumajanduslik tootminepõllumajandusliku tootmise poliitikatootjarühm

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5641 kalandusakvakultuur

56 PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS5641 kalanduskalanduspoliitikaühine kalanduspoliitika

Teksti suurus:

Kalandusturu korraldamise seadus

Kalandusturu korraldamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2017
Avaldamismärge:RT I, 11.12.2015, 2

Kalandusturu korraldamise seadus

Vastu võetud 19.11.2014
RT I, 05.12.2014, 1
jõustumine 01.01.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107^4 lõike 2 alusel asendatud sõna „Põllumajandusministeerium” sõnaga „Maaeluministeerium” vastavas käändes.
25.11.2015RT I, 11.12.2015, 121.12.2015

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kalandusturu korraldamise abinõud, nende rakendamise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest.

  (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Kalandusturu korraldamise abinõud ja pädev asutus

  (1) Kalandusturu korraldamise abinõud käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66), asutatud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest kaasrahastatav abi (edaspidi fondi toetus);
  2) kalamajanduslik riigiabi ja kalamajanduslik vähese tähtsusega abi;
  3) muu kalamajanduslik abi;
  4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud.

  (2) Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusakti kohaselt liikmesriigil.

  (3) Vabariigi Valitsus võib kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks anda oma pädevuse piires korralduse ning valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusakti kohaselt liikmesriigil.

  (4) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisel on pädev asutus Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 3.  Kalandusnõukogu

  (1) Käesolevas seaduses nimetatud kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise küsimustes ettepanekute tegemiseks ning tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga nõuandva kalandusnõukogu, kutsudes selles osalema ka teiste asjaomaste valitsusasutuste ja mittetulundusühingute esindajaid.

  (2) Kalandusnõukogu ettepanekud ning järeldused teeb valdkonna eest vastutav minister teatavaks Vabariigi Valitsusele, et neid saaks vajaduse korral arvestada riigieelarvet koostades.

  (3) Kalandusnõukogu töökorra ning nõukogu järelduste ja ettepanekute esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 4.  Kalandusnõukogu pädevus

  Kalandusnõukogu:
  1) analüüsib kalandussektori majandustegevuse tulemusi ja kalandusturu olukorda;
  2) teeb ettepanekuid kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise arenguks vajalike abinõude rakendamiseks;
  3) annab soovitusi järgmise aasta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, arengueelistuste ja neist lähtudes kalandussektorile antavate toetuste liigi ja suuruse ning muu riigiabi vajaduse kohta;
  4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja kasutamise parandamiseks;
  5) teeb muid ettepanekuid kalanduse arengu, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise kohta;
  6) annab hinnanguid Euroopa Liidu komiteedes ja töögruppides arutlusel olevatele kalanduse valdkonna õigusaktidele.

§ 5.  Eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

  (1) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetatavate meetmete ja vajaduse korral tegevuste liigid igaks eelarveaastaks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 17 lõikes 1 nimetatud rakenduskava meetmetest ja tegevustest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Fondi toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse igaks eelarveaastaks meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (3) Antava kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi liigid igaks eelarveaastaks, lähtudes riigieelarves kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi ning muu kalamajandusliku abi andmiseks ettenähtud eelarvevahenditest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite jaotuse igaks eelarveaastaks kalamajandusliku riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (5) Fondi toetuse, kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi taotlemise õigust ei teki, kui asjakohase abinõu rakendamist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 või 3 alusel kehtestatud määrusega eelarveaastal ette nähtud.

§ 6.  Taotluse esitamine

  (1) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral esitatakse taotlus, maksetaotlus ja muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud teade kirjalikult paberil või elektrooniliselt.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada taotluse, maksetaotluse ja muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud teate esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.

  (3) Elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu esitatav taotlus, maksetaotlus ja muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud teade esitatakse isiku ühest tuvastamist võimaldaval turvalisel viisil.

  (4) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral tähtaega ei ennistata, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

§ 7.  Otsuse tegemine ja selle teatavakstegemine

  (1) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral tehakse otsus elektrooniliselt. Otsuse võib teha paberil, kui otsuse tegemine elektrooniliselt ei ole tehnilistel põhjustel võimalik.

  (2) Kui haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul tehakse otsus isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, loetakse otsus isikule kätte toimetatuks, kui isiku e-posti aadressil on saadetud:
  1) digitaalallkirjastatud otsus või digitaaltempliga varustatud otsuse väljavõte või
  2) teade tema suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast ning otsus või otsuse väljavõte on kättesaadav elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu.

  (3) Kui isik ei ole andnud nõusolekut otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks, tehakse haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul toimetatakse koos otsuse väljavõttega isikule kätte ka viide otsuse vaidlustatavusele ning otsuse põhjendus ja resolutiivosa.

  (5) Kui kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral tehtava otsusega rahuldatakse isiku taotlus täielikult ning otsusega ei piirata kolmanda isiku õigusi, avaldatakse teave otsuse tegemise kohta otsuse andja veebilehel. Veebilehel otsuse tegemise kohta teabe avaldamisega loetakse, et otsus on isikule teatavaks tehtud.

§ 8.  Andmete töötlemine

  (1) Andmed käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud abi taotleja ja taotluse kohta on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Lisaks avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsuõigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, ning menetlusse kaasatud eksperdil.

  (3) Fondi toetuse andmise korral avalikustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 V lisa punktis 1 nimetatud andmed.

  (4) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud abinõu puhul kantakse taotleja ja taotluse ning saadud toetuse kohta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse andmed, mille töötlemine on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) artikli 125 lõike 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2013 artikli 97 lõike 2 ja artikli 107 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktides.

  (5) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saaja andmed kantakse konkurentsiseaduse alusel peetavasse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

2. peatükk Turustusnormid ja tarbijate teavitamine 

§ 9.  Turustusnormid

  (1) Kalapüügitooted peavad vastama turustusnormidele, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1–15).

  (2) Tooteid, mille suhtes on kehtestatud ühised turustusnormid, võib turul kättesaadavaks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 34 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaselt.

§ 10.  Tarbija teavitamine

  (1) Tarbija teavitamiseks märgistatakse kalapüügi- ja vesiviljelustooteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 35 sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 37 nimetatud tootenimetuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 35 punktis 4 nimetatud vahetult kalalaevadelt tarbijatele müüdavad väikesed tootekogused, millele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid, on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 58 punktis 8.

3. peatükk Tootjaorganisatsioonid 

§ 11.  Tunnustatud tootjaorganisatsioon

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 7 sätestatud eesmärkide täitmiseks võib Maaeluministeerium tunnustada kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni.

§ 12.  Tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuded

  (1) Tootjaorganisatsioonina võib tunnustada tulundusühistut, kui tulundusühistu ja tema liikmete majandustegevus on seotud majanduslikult oluliste liikide tootmisega, tulundusühistul on vähemalt viis kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevat liiget ühest või mitmest riigist ning tulundusühistu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõike 1 punktides a–g sätestatud tingimustele.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majanduslikult oluliste liikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (2) Majandustegevus loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 14 lõike 1 punkti b tähenduses piisavaks, kui:
  1) kilu ja räime tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed lossinud vähemalt 15 protsenti kilu ja räime Eesti kogusaagist;
  2) muude kalapüügitoodete tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed lossinud vähemalt 40 protsenti vastava liigi Eesti kogusaagist;
  3) vesiviljelustoodete tootmise korral on tulundusühistu ja tema liikmed tootnud ja turustanud vähemalt 40 protsenti vastava liigi Eesti kogutoodangust.

§ 13.  Tootjaorganisatsiooni tunnustamine

  (1) Tootjaorganisatsioonina tunnustamist taotlev tulundusühistu esitab Maaeluministeeriumile taotluse koos järgmiste dokumentidega:
  1) tulundusühistu põhikiri ja liikmete nimekiri;
  2) sise-eeskirjad, millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 17 kohane tulundusühistu sisemine toimimine;
  3) vesiviljelustoodete tootmise korral andmed tulundusühistu ja selle liikmete poolt taotlemise aastale eelnenud aastal toodetud ja turustatud vesiviljelustoodete kohta liikide kaupa.

  (2) Maaeluministeerium teeb tootjaorganisatsioonina tunnustamise või sellest keeldumise otsuse kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse ja sellele lisatud dokumentide saamisest arvates.

  (3) Maaeluministeerium teeb tootjaorganisatsioonina tunnustamisest keeldumise otsuse, kui tulundusühistu on esitanud teadvalt valeandmeid või kui tulundusühistu ei vasta tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuetele.

  (4) Tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult.

  (5) Maaeluministeerium tunnistab tootjaorganisatsiooni tunnustamise otsuse kehtetuks, kui tootjaorganisatsioon ei suuda täita või rikub käesoleva seaduse nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse või esitab sellekohase kirjaliku taotluse või on teadvalt esitanud valeandmeid.

§ 14.  Tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskavad

  (1) Tootjaorganisatsioon esitab Maaeluministeeriumile heakskiitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 punktis 1 nimetatud tootmis- ja turustamiskava, samuti selle kavandatavad muudatused.

  (2) Tootmis- ja turustamiskava esitatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT L 353, 28.12.2013, lk 40–42), artiklis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

  (3) Tootjaorganisatsiooni tootmis- ja turustamiskava peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 punkti 2 alapunktides a–e sätestatud teavet.

  (4) Tootmis- ja turustamiskava ning selle kavandatavad muudatused vaatab läbi Maaeluministeerium, kes otsustab need heaks kiita või jätta heaks kiitmata komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1418/2013 sätestatud alusel ja korras.

  (5) Tootjaorganisatsioon esitab Maaeluministeeriumile heakskiitmiseks tootmis- ja turustamiskava aastaaruande kahe kuu jooksul kalendriaasta algusest arvates. Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi Maaeluministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja kuu jooksul kalendriaasta algusest arvates.

§ 15.  Tootjaorganisatsioonide liit

  (1) Ühes või mitmes liikmesriigis tunnustatud kaks või enam tootjaorganisatsiooni võivad moodustada tootjaorganisatsioonide liidu.

  (2) Käesoleva seaduse tootjaorganisatsioonidele kohalduvaid sätteid kohaldatakse ka tootjaorganisatsioonide liidu suhtes, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Tootjaorganisatsioonide liidud peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 10 punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud nõuetele.

4. peatükk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetused 

§ 16.  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 17 lõikes 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) koostab Maaeluministeerium.

  (2) Rakenduskava kavandi kiidab heaks Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (3) Kui Euroopa Liidu õigusakt näeb rakenduskava meetme rakendamiseks ette riigisisese valdkondliku kava, koostab nimetatud kava Maaeluministeerium ja selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 17.  Fondi toetuse andmist korraldavad asutused

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 123 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid rakenduskava puhul täidab Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (2) PRIA ning Veterinaar- ja Toiduamet täidavad vahendusasutusena korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid, mille täitmine on neile pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

  (3) Fondi toetuste andmist korraldavate asutuste omavahelise asjaajamise ja töökorralduse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 18.  Seirekomisjon

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 47 lõikes 1 nimetatud seirekomisjoni moodustab ning selle töökorra otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 19.  Meetme tingimused

  (1) Fondi toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetmete või tegevuste kaupa (edaspidi meetme tingimused) kehtestab kooskõlas rakenduskavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Meetme tingimustes sätestatakse:
  1) toetatavad tegevused;
  2) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja vajaduse korral muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused, sealhulgas toetuse andmise piirangud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 ja artikli 65 lõikes 8 nimetatud puhastulu teenimisega;
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]
  3) toetuse vorm;
  4) toetuse taotlejale esitatavad nõuded;
  5) toetuse taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas koos taotlusega esitamisele kuuluvad tõendavad dokumendid;
  6) vajaduse korral toetuse maksimaalne suurus;
  7) vajaduse korral omafinantseeringu minimaalne määr;
  8) tegevuse elluviimisega seotud hangete tegemise nõuded nende toetuse taotlejate kohta, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
  9) kulude mõistlikkuse tõendamise viis, tingimused ja kord;
  10) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord, sealhulgas taotluste hindamise korral taotluste hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul ning taotluse rahuldamise alus vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatule;
  11) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas maksetaotlusele esitatavad nõuded ning maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja kord;
  12) vajaduse korral toetuse vähendamise alused ja kord;
  13) toetuse saaja kohustused;
  14) vajaduse korral toetatava tegevuse elluviimise tingimused;
  15) vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord.

  (3) Meetme tingimustes võib rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada.

§ 20.  Fondi toetuse avatud taotlemine

  Fondi toetuse avatud taotlemise korral võivad toetust taotleda kõik isikud, kes vastavad asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

§ 21.  Fondi toetuse piiratud taotlemine

  (1) Fondi toetuse piiratud taotlemise korral võib toetust taotleda valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud toetuse kasutamise kavas nimetatud isik või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus. Toetuse piiratud taotlemise võib ette näha olulise avaliku huvi korral.

  (2) Fondi toetuse piiratud taotlemise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule toetuse kasutamise kava koostamise tingimused ja korra, sealhulgas kava alusel toetatava tegevuse ning selle isiku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse valimise tingimused ja korra, kes võib kava alusel toetust taotleda.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse kasutamise kava, milles nähakse ette:
  1) isik või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes võib kava alusel toetust taotleda;
  2) kava alusel toetatava tegevuse nimetus, eesmärk ja elluviimise tähtaeg;
  3) kava alusel toetatava tegevuse eeldatav maksumus, toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr.

§ 22.  Ladustamisabi

  (1) Ladustamisabi võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 67 nimetatud tegevuste elluviimiseks.

  (2) Ladustamisabi puhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule kalapüügitoodete ladustamise andmete esitamise ja edastamise korra.

§ 23.  Rahastamisvahend

  (1) Fondi toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nimetatud rahastamisvahendi kaudu.

  (2) Maaeluministeerium võib sõlmida rahastamisvahendi rakendamiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine.

  (4) Rahastamisvahendile makstakse fondi toetus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel. Rahastamisvahendile fondi toetusena antavate vahendite suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (5) Fondi toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 27–33 sätestatut.

  (6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit või sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut (edaspidi koos tagasilaekunud vahend) kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 43 lõikega 2 ja artikliga 44 kuni 2023. aasta 31. detsembrini.

  (7) 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 24.  Kohalik algatusrühm ja kohaliku arengu strateegia

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium.

  (2) Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 teise osa III jaotise II peatükis nimetatud kohaliku algatusrühma kohta esitatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ning kes vastab kalanduse kohaliku algatusrühma kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik algatusrühm), kooskõlas sama määruse artikli 33 lõikega 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 ning rakenduskavaga.

  (3) Nõuded kohaliku algatusrühma kohta, sealhulgas nõuded kohaliku algatusrühma põhikirja, liikmesuse, juhtimise, tegevusaja ja -piirkonna kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Kohaliku algatusrühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana.

  (5) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui nimetatud strateegia vastab sellele esitatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav kohalik algatusrühm.

  (6) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui kohaliku arengu strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) kohalik algatusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele;
  2) kohaliku arengu strateegia ei vasta strateegiale esitatud nõuetest vähemalt ühele;
  3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele;
  4) kohaliku algatusrühma tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale;
  5) kohaliku arengu strateegias on esitatud valeandmeid või kohalik algatusrühm mõjutab kohaliku arengu strateegia menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.

  (7) Nõuded kohaliku arengu strateegiale, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, kohaliku arengu strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning kohaliku arengu strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 25.  Kohaliku arengu strateegia rakendamine

  (1) Heaks kiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik algatusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta kohaliku arengu strateegia rakendamise kava (edaspidi strateegia rakenduskava). Strateegia rakenduskava kiidab heaks PRIA.

  (2) Nõuded strateegia rakenduskava kohta, sealhulgas selle sisunõuded, ning strateegia rakenduskava vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) PRIA kontrollib kohaliku algatusrühma vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

  (4) PRIA teeb strateegia rakenduskava heakskiitmise otsuse, kui strateegia rakenduskava vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele.

  (5) PRIA teeb strateegia rakenduskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et strateegia rakenduskava ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele.

  (6) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algatusrühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas:
  1) võtab vastu projektitoetuse taotlused;
  2) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale;
  3) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel;
  4) teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta;
  5) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta ning edastab toetuse taotlused PRIA-le.

  (7) Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik algatusrühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist.

  (8) Kui käeoleva paragrahvi lõike 7 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik algatusrühm projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab projektitoetuse taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata.

  (9) Eelarveaastal võib taotleda fondi toetust nende Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides b ja c nimetatud tegevuste elluviimiseks, mille toetamise asjakohasel aastal on kohalik algatusrühm ette näinud strateegia rakenduskavas. Fondi toetust võib taotleda strateegia rakenduskavas asjakohase tegevuse toetamiseks ettenähtud vahendite ulatuses.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendite jaotuse perioodiks 2015–2020 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kohalike algatusrühmade kaupa.

  (11) Strateegia rakenduskavas toetuste andmiseks ette nähtud, kuid kasutamata jäänud vahendid võib kohalik algatusrühm üle kanda järgmise aasta strateegia rakenduskavasse kuni 2019. aastani. Selleks tähtpäevaks kasutamata jäänud vahendite jaotuse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kohalike algatusrühmade kaupa 2020. aastaks.

§ 26.  Tehniline abi ja tehnilise abi sarnased meetmed

  (1) Tehnilise abi toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 78 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks.

  (2) Toetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 76, 77 ja 79 nimetatud tegevuste (edaspidi tehnilise abi sarnased meetmed) elluviimiseks.

  (3) Tehnilise abi ja tehnilise abi sarnaste meetmete puhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister meetme tingimustes lisaks käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule isiku, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse, kes võib toetust taotleda.

§ 27.  Fondi toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Fondi toetuse taotleja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik ja täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on esitanud taotluse fondi toetuse saamiseks.

  (2) Fondi toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis d nimetatud suutlikkus;
  2) riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja;
  3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud;
  4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
  6) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis;
  7) taotleja ei ole toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõigetes 1 ja 3 nimetatud rikkumist;
  8) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid karistusseadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 2981 või 3001 sätestatud kuriteo toimepanemise eest.

  (3) Fondi toetuse taotlejale võib meetme tingimustes esitada järgmisi nõudeid:
  1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ja õiguslikud eeldused;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid keskkonnavastase süüteo toimepanemise eest;
  3) taotleja on taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 12 kuu jooksul täitnud keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõuete rikkumise eest tehtud ettekirjutuse;
  4) nõue taotleja juriidilise vormi ja osalust omavate isikute kohta;
  5) nõue taotleja asjaomasel alal tegutsemise aja kohta;
  6) taotleja peab tõendama, et on võimeline katma toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara edasise kasutuse püsikulud sihipärase kasutamise perioodi jooksul.

  (4) Fondi toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotluses sisalduvad meetme tingimustes nõutud andmed ja sellele on lisatud nõutud dokumendid;
  2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatava tegevuse kohta;
  3) taotletava toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse maksimaalset suurust;
  4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.

  (5) Fondi toetuse taotleja on kohustatud:
  1) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja nõuetekohasust, sealhulgas teha paikvaatlust;
  2) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  3) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
  4) esitama koos taotlusega asjakohase teabe, kui ta taotleb tegevuse kohta toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  5) tõendama kulude mõistlikkust meetme tingimustes sätestatud viisil;
  6) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse tegemise otsustamiseks vajalike asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe.

§ 28.  Fondi toetuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

  (1) Fondi toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.

  (2) Fondi toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Maaeluministeerium kontrollib taotluse nõuetekohasust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (4) Ladustamisabi puhul kontrollib ladustatud toodete vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 67 sätestatud tingimustele Veterinaar- ja Toiduamet.

  (5) Fondi toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning paikvaatluse käigus. Fondi toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab fondi toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente.

§ 29.  Fondi toetuse taotluse hindamine

  (1) Fondi toetuse nõuetekohaseid taotlusi hindab meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel Maaeluministeerium, PRIA või kohalik algatusrühm. Maaeluministeeriumi ja kohaliku algatusrühma läbi viidud hindamise korral moodustab paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut.

  (2) Meetme tingimustes võib ette näha, et taotlusi ei hinnata, kui meetme või tegevuste rahastamiseks ettenähtud vahendite piires on võimalik rahuldada kõik nõuetekohased taotlused.

  (3) Meetme tingimustes võib ette näha, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul fondi toetuse taotlusi ei hinnata.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (4) Meetme tingimustes võib ette näha, et taotlusi hinnatakse enne nõuetekohasuse kindlakstegemist. Sellisel juhul kontrollitakse pärast paremusjärjestuse moodustamist vähemalt nende taotluste nõuetekohasust, mis kuuluksid paremusjärjestuse kohaselt rahuldamisele.

  (5) Taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangut on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada.

§ 30.  Fondi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Fondi toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul teeb taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse Maaeluministeerium.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (3) Fondi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 90 tööpäeva jooksul toetuse taotluse esitamise tähtpäevast arvates, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud lühemat tähtaega.

  (4) Fondi toetuse taotluste hindamise korral rahuldatakse meetme tingimustes sätestatu kohaselt toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires:
  1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;
  2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused;
  3) kõik hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta.

  (5) Kui meetme tingimustes ei ole käesoleva seaduse § 29 lõigete 2 ja 3 kohaselt sätestatud fondi toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite piires.

  (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul rahuldatakse nõuetekohased taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta.

  (7) Meetme tingimustes võib ette näha, et kui fondi toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta fondi toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist.

  (8) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sama aasta meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

  (9) Fondi toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
  1) fondi toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele;
  2) toetuse taotleja ei täida käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 sätestatud kohustusi;
  3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
  4) nõuetekohane taotlus ei kuulu rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 4, 7 või 8 kohaselt.

§ 31.  Fondi toetuse saaja ja tema kohustused

  (1) Fondi toetuse saaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle fondi toetuse taotlus on rahuldatud.

  (2) Fondi toetuse abil tehtud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.

  (3) Fondi toetuse saaja on kohustatud:
  1) meetme tingimustes, toetuse kasutamise kavas või halduslepingus ette nähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 30. juuniks, viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid;
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]
  2) tagama tegevuse elluviimise jooksul vastavuse käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 ja meetme tingimustes toetuse taotleja kohta sätestatud nõuetele;
  3) kasutama toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel, sealhulgas tagama tegevuse elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud ja renoveeritud vara säilimise ning sihtotstarbelise kasutamise;
  4) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse;
  5) meetme tingimustes sätestatud juhul esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul;
  6) taotlema toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja jätkama toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse muutmiseni;
  7) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  8) järgima tegevusega seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
  9) võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
  10) esitama auditi, järelevalve või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kolm tööpäeva;
  11) säilitama tegevuse elluviimisega seonduvaid dokumente vastavalt käesoleva seaduse §-s 34 sätestatule;
  12) näitama, et tegemist on fondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi;
  13) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevuse odavnemisest või kallinemisest ning tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3, 5, 7, 9, 10, 12 ja 13 sätestatud kohustusi täidab fondi toetuse saaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tähtaja jooksul, kui Euroopa Liidu või riigisisestes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

  (5) Ladustamisabi saaja suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 2 ning lõike 3 punkte 3, 5–8 ja 12. Tootmis- ja turustuskava toetuse saaja suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 3 punkte 3, 5–8 ja 12.

  (6) Fondi toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 32.  Fondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Fondi toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et tegevus on olulises osas ellu viidud ja saavutatakse tegevuse eesmärgid.

  (2) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest vähendatakse toetuse saajale antavat toetust liikmesriigi suhtes kohalduva finantskorrektsiooniga samadel alustel ja ulatuses.

  (3) Fondi toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud;
  3) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia;
  4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi;
  5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 33.  Fondi toetuse maksmine

  (1) Fondi toetus makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ning mitte rohkem kui taotletud summa ulatuses.

  (2) Fondi toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul teeb fondi toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse Maaeluministeerium.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (4) Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

§ 34.  Dokumentide säilitamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud toetuse andmist korraldavad asutused säilitavad oma ülesannete täitmise käigus saadud andmeid, loodud dokumente ja muid tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 kohaselt.

  (2) Toetuse saajad säilitavad kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

  (3) PRIA või Maaeluministeerium teavitab toetuse saajat käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust.

  (4) Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul.

§ 35.  Fondi toetusega seotud vaidluse lahendamine

  (1) Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või samal ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat.

5. peatükk Tegevuse rahastamine enne kulude tegemist 

§ 36.  Fondist toetatava tegevuse rahastamine enne kulude tegemist

  (1) Meetme tingimustes sätestatud juhul võib pärast fondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist rahastada toetatava tegevuse elluviimist riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

  (2) Toetatava tegevuse elluviimist võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt rahastada, kui toetuse saaja on esitanud käesoleva seaduse § 49 kohase tagatise, mis katab väljamakstava summa kogu ulatuses. Toetuse andja võib loobuda tagatise esitamise nõudmisest ja rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning:
  1) töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on need vastu võtnud ja tasunud nende eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma;
  2) rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides d ja e nimetatud tegevuste elluviimist või
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]
  3) rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 76–79 nimetatud tegevuste elluviimist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha võib kasutada üksnes asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks.

  (4) Pärast toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumist esitab toetuse saaja fondi toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid toetuse andjale, kes teeb fondi toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse.

  (5) Fondi toetuse maksmise korral arvestatakse makseotsuse alusel makstavast summast tasaarvestuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud summa. Fondi toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi.

  (6) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha sihipäraselt ja tähtaegselt, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist.

  (7) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui:
  1) tal ei ole riikliku maksu võlga;
  2) tema või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
  3) ta on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud;
  4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning abi määra ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

6. peatükk Kalamajanduslik riigiabi 

§ 37.  Kalamajandusliku riigiabi andmine

  (1) Käesoleva seaduse alusel võivad kalamajanduslikku riigiabi anda riik ja maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus (edaspidi sihtasutus) otseselt või kaudselt riigi rahalisi vahendeid kasutades.

  (2) Kalamajanduslikku riigiabi võib anda, kui:
  1) Euroopa Komisjon on teinud talle kooskõlas Euroopa Liidu kalamajandusliku riigiabi suunistega (edaspidi riigiabi suunised) esitatud kalamajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse;
  2) Euroopa Komisjonile on esitatud komisjoni määruses (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63), ettenähtud kokkuvõtlik teabeleht (edaspidi kalamajandusliku grupierandi teatis);
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]
  3) kalamajanduslik riigiabi vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 4 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

  (3) Kalamajanduslikku riigiabi võib anda muu seaduse alusel ja korras, kui selleks on Maaeluministeeriumi kaudu esitatud kalamajandusliku riigiabi teatis, mille kohta Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, või kalamajandusliku grupierandi teatis või kui kalamajanduslik riigiabi vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

§ 38.  Kalamajandusliku riigiabi teatise esitamine

  (1) Kui riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, koostab kalamajandusliku riigiabi teatise Maaeluministeerium komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), kohaselt ja kooskõlas riigiabi suunistega.

  (2) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, esitab riigiabi andja komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 kohaselt ja kooskõlas riigiabi suunistega kalamajandusliku riigiabi teatise koos vajaliku teabega kirjalikult ja Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Maaeluministeeriumile läbivaatamiseks.

  (3) Kui kalamajandusliku riigiabi teatis vastab nõuetele, edastab Maaeluministeerium selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi andja jätab kalamajandusliku riigiabi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Maaeluministeeriumil 20 tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek teatist täiendada.

  (5) Kalamajandusliku riigiabi teatise menetlemise käigus Euroopa Komisjoni nõutud lisateabe esitab riigiabi andja Maaeluministeeriumi kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

§ 39.  Kalamajandusliku grupierandi teatise esitamine

  (1) Grupierandiga hõlmatud riigiabiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse komisjoni määruses (EL) nr 1388/2014 nimetatud abi.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (2) Kui riigiabi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, koostab kalamajandusliku grupierandi teatise Maaeluministeerium, kes edastab selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

  (3) Kui riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, esitab riigiabi andja hiljemalt 30 tööpäeva enne riigiabi andmist või abikava rakendamist kalamajandusliku grupierandi teatise Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu Maaeluministeeriumile läbivaatamiseks.

  (4) Kui kalamajandusliku grupierandi teatis vastab nõuetele, edastab Maaeluministeerium selle Euroopa Komisjoni ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigiabi andja jätab kalamajandusliku grupierandi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Maaeluministeeriumil kümne tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek kalamajandusliku grupierandi teatist täiendada.

§ 40.  Maaeluministeeriumi ja PRIA kaudu antava kalamajandusliku riigiabi andmise kord

  (1) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab riik toetusena Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, kehtestab toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise ja taotluse menetlemise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse:
  1) toetuse saamiseks esitatavad nõuded;
  2) toetuse määr ja riigiabi suurus;
  3) toetuse abikõlblikud kulud;
  4) taotluse esitamise tähtpäev;
  5) taotluse sisu- ja vorminõuded;
  6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord, sealhulgas vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kord;
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]
  7) toetuse määramise ja maksmise tähtajad ning kord.

  (3) Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga toetuse liigi kohta eraldi.

  (4) Kalamajandusliku riigiabi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (41) Kalamajandusliku riigiabi taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
  1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;
  2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel välja valitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud, või
  3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (5) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab Maaeluministeerium abikavavälise üksikabina, teeb Maaeluministeerium otsuse, mis avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel.

§ 41.  Kalamajandusliku riigiabi andmine sihtasutuse kaudu

  (1) Sihtasutus võib anda kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale ning neid esindavale mittetulundusühingule kalamajanduslikku riigiabi toetuse, laenu või tagatisena või muus vormis Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus märgitud alusel ja korras. Sihtasutus ei või anda riigiabina toetust, mida annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu.

  (2) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus, kehtestab sihtasutuse nõukogu riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ja riigiabi taotluse esitamise korra, milles sätestatakse:
  1) riigiabi saamiseks esitatavad nõuded;
  2) riigiabi määr ja suurus;
  3) abikõlblikud kulud;
  4) riigiabi taotluse esitamise tähtpäev;
  5) riigiabi määramise ja maksmise tähtajad ning kord;
  6) riigiabi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

  (3) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus abikavavälise üksikabina, teeb sihtasutuse nõukogu abi andmise kohta otsuse ja sõlmib riigiabi saajaga asjaomase lepingu, milles määratakse kindlaks abi kasutamise sihtotstarve.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ning riigiabi taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord avaldatakse sihtasutuse veebilehel.

  (5) Kui kalamajanduslikku riigiabi annab sihtasutus, teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud riigiabi andmisega seotud otsused sihtasutus.

  (6) Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, kas tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt.

§ 42.  Ebaseadusliku riigiabi andmisest teatamine

  Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile edastanud otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud kalamajanduslik riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastab valdkonna eest vastutav minister nimetatud otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse kohaselt riigiabi tagasi nõudma.

7. peatükk Kalamajanduslik vähese tähtsusega abi 

§ 43.  Kalamajanduslik vähese tähtsusega abi

  (1) Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi võib anda, kui see vastab komisjoni määruses (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), sätestatud tingimustele.

  (2) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 nimetatud kalamajandusliku riigiabi või grupierandi teatist Euroopa Komisjonile esitada.

  (3) Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi võib anda konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras, kui see vastab komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), sätestatud tingimustele.

§ 44.  Maaeluministeeriumi ja PRIA kaudu antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise kord

  (1) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab riik Maaeluministeeriumi või PRIA kaudu, kehtestab kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded ning vähese tähtsusega abi saamiseks taotluse esitamise ja taotluse menetlemise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse:
  1) vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded;
  2) vähese tähtsusega abi määr ja suurus;
  3) abikõlblikud kulud;
  4) taotluse esitamise tähtpäev;
  5) taotluse sisu- ja vorminõuded;
  6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord, sealhulgas vajaduse korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kord;
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]
  7) vähese tähtsusega abi määramise ja maksmise tähtajad ning kord.

  (3) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ja muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
  1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;
  2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel välja valitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud, või
  3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]

§ 45.  Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine sihtasutuse kaudu

  (1) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab sihtasutus, kehtestab kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi sihtasutuse nõukogu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras nähakse ette kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtpäev, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise tähtajad ning kord, abi määramise ja maksmise tähtajad ja kord ning toetuse vormis antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord. Nimetatud kord avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.

  (3) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ning muud toetuse, laenu ja tagatise andmisega seotud otsused taotleja suhtes teeb sihtasutus.

  (4) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab sihtasutus abikavavälise üksikabina, teeb sihtasutuse nõukogu abi andmise kohta otsuse ja sõlmib abi saajaga asjaomase lepingu, milles määratakse kindlaks abi kasutamise sihtotstarve.

  (5) Sihtasutus võib anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus märgitud alusel ja korras. Halduslepingus lepitakse kokku kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse sisu- ja vorminõuded, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord ning toetuse vormis antava kalamajandusliku vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord.

  (6) Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, kas tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt.

§ 46.  Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmine

  (1) Kui kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi annab käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud abi andja või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, teavitab abi andja abi andmise kavatsusest ja abi suurusest Maaeluministeeriumit kirjalikult vähemalt 30 tööpäeva enne abi andmist ning Maaeluministeerium vastab kümne tööpäeva jooksul abi andmise kavatsusest teadasaamisest arvates, kas kavandatava abi suurus ületab või ei ületa komisjoni määruses (EÜ) nr 717/2014 riigile kehtestatud kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi piirmäära.

  (2) Maaeluministeerium selgitab välja, kas kavandatava abi suurus ületab või ei ületa riigile kehtestatud piirmäära, võttes arvesse juba antud vähese tähtsusega abi ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt teatatud, kuid veel andmata abi summad. Abi andja võib anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi juba antud ja kavandatud abi summade ning riigile kehtestatud piirmäära vahe ulatuses, kuid mitte rohkem, kui on teatatud abi andmise kavatsuses.

  (3) Abi andmise kavatsuses märgib abi andja vähemalt abi nimetuse, taotlusvooru nimetuse, abi suuruse eelarveaastate kaupa ja taotlusvooru kestuse.

  (4) Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andja jälgib, et ta ei ületaks uue kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korral komisjoni määruses (EÜ) nr 717/2014 ettevõtja kohta sätestatud abi ülemmäära.

8. peatükk Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlus 

§ 47.  Kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandlus

  (1) Maaeluministeerium koostab Euroopa Komisjoni saadetud eeltäidetud kalamajandusliku riigiabi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi aruandetabeli alusel eelmisel kalendriaastal antud riigiabi aastaaruande ja edastab selle elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab aruande Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks või Euroopa Komisjoni kehtestatud tähtpäevaks.

  (2) Maaeluministeeriumil on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamiseks andmeid riigiabi andjalt.

9. peatükk Muu kalamajanduslik abi 

§ 48.  Muu kalamajandusliku abi andmine

  (1) Muud kalamajanduslikku abi võib anda, kui see on vajalik kalandussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tegemist ei ole kalamajandusliku riigiabi või kalamajandusliku vähese tähtsusega abiga.

  (2) Muu kalamajandusliku abi andmise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega abi liikide kaupa.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses sätestatakse:
  1) abi andmise täpsem eesmärk;
  2) toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud;
  3) abi maksimaalne määr ja suurus;
  4) abi taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded;
  5) taotluse menetlemise tingimused ja kord, sealhulgas vajaduse korral taotluste hindamise kriteeriumid ja kord;
  6) abi maksmise tingimused ja kord;
  7) abi saaja kohustused.

  (4) Muu kalamajandusliku abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, abi maksmise otsuse ning muud abi andmisega seotud otsused teeb PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Muu kalamajandusliku abi taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
  1) abi taotleja, taotlus, kavandatav tegevus või abikõlblikud kulud ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;
  2) taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel välja valitud parema taotluse rahuldamisega on abi andmiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud või
  3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.

10. peatükk Tagatised 

§ 49.  Tagatise esitamine

  (1) Nende kalandusturu korraldamise abinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu määrused või käesolev seadus ette kohustise täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le.

  (2) Tagatise võib PRIA-le esitada:
  1) PRIA pangakontole kantud deposiidina;
  2) garantiina.

  (3) Kalandusturu korraldamise abinõu rakendamiseks tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

11. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 

§ 50.  Riikliku ja haldusjärelevalve teostajad

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Maaeluministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul;
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]
  2) muu fondi toetuse puhul ulatuses, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 126 ja artikli 127 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.

  (3) Maaeluministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, kui riik annab kalamajanduslikku riigiabi või kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi Maaeluministeeriumi kaudu.

  (4) Maaeluministeerium teostab riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides tunnustatud tootjaorganisatsiooni ning selle tootmis- ja turustamiskava kohta sätestatud nõuete täitmise üle.

  (5) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 23 lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Maaeluministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, lõpetatakse rahastamisvahendi edasine rakendamine.

  (6) Käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
  1) Veterinaar- ja Toiduamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras;
  2) Keskkonnainspektsioon kalapüügiseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 51.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.

  (3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

  (4) Riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada sellest toetust saanud isikule ette teatamata. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisest võib ette teatada üksnes siis, kui etteteatamine ei ohusta meetme kohaldamise eesmärgi saavutamist.

§ 52.  Haldusjärelevalve erisused kohaliku algatusrühma tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel

  (1) PRIA kontrollib kohaliku algatusrühma ja tema tegevuse vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuab kohalikult algatusrühmalt viivitamata kohustuste täitmist, kui:
  1) kohalik algatusrühm ei vasta asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele;
  2) kohalik algatusrühm ei ole PRIA-le esitanud tähtpäevaks strateegia rakenduskava või PRIA ei ole seda heaks kiitnud;
  3) kohalik algatusrühm ei järgi kohaliku arengu strateegiat, strateegia rakenduskava või enda kehtestatud töökordasid või
  4) kohalik algatusrühm takistab oma tegevuse üle järelevalve teostamist.

  (2) Kui kohalik algatusrühm ei täida käesolevast paragrahvist tulenevaid kohustusi ega vasta käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul algatusrühmal jätkata kohaliku arengu strateegia rakendamist, võib PRIA peatada kohaliku algatusrühma õiguse täita käesoleva seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesandeid.

  (3) Kohalik algatusrühm, kelle puhul PRIA on peatanud projektitoetuse taotluste hindamise, võib projektitoetuse taotluste hindamist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest alates. PRIA annab nõusoleku, kui kohalik algatusrühm täidab kõik asjakohased kohustused.

  (4) Kui kohalik algatusrühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktis d nimetatud toetuse väljamaksmise.

12. peatükk Toetuse ja riigiabi tagasinõudmine 

§ 53.  Toetuse ja abi tagasinõudmine

  (1) Kui pärast fondi toetuse väljamaksmist selgub, et toetus on eeskirjade eiramise tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetus toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.

  (2) Kalamajanduslik riigiabi, kalamajanduslik vähese tähtsusega abi ja muu kalamajanduslik abi nõutakse osaliselt või täielikult tagasi, kui pärast abi väljamaksmist selgub, et abi saaja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt. Tagasi nõutakse ka riigiabi, mis on Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks.

  (3) Kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi tagasinõudmisest võib loobuda, kui abi ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või abi saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu.

  (4) Fondi toetuse, kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi tagasinõudmise otsuse teeb PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Maaeluministeerium teeb toetuse tagasinõudmise otsuse:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul;
[RT I, 11.12.2015, 1 - jõust. 21.12.2015]
  2) kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi või muu kalamajandusliku abi puhul, kui seda antakse Maaeluministeeriumi kaudu.

  (6) Kui kalamajanduslikku riigiabi või kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse sihtasutuse kaudu, teeb abi tagasinõudmise otsuse sihtasutus.

  (7) Riigiasutuselt ei nõuta fondi toetust tagasi, kui tagasinõutava toetuse suurus ilma intressideta ei ületa 250 eurot, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (8) Fondi toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Muu toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates.

§ 54.  Toetuse ja abi tagasimaksmine

  (1) Fondi toetus, kalamajanduslik riigiabi, kalamajanduslik vähese tähtsusega abi ja muu kalamajanduslik abi tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Abi andja võib vajaduse korral peatada toetuse saajale toetuse väljamaksete tegemise kuni nõutava summa tagasimaksmiseni või vähendada sama tegevuse raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

  (3) Abi andja võib ajatada tagasinõutava toetuse tagasimaksmise, kui toetuse saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse tagasimaksmise ajakava. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta 12 kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on abi andjal õigus nõuda tagatist.

  (4) Kui toetust saanud isik ei maksa toetust tagasi määratud tähtaja jooksul või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksmise ajakavas ettenähtud tähtaja jooksul, on abi andjal õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (5) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, siis intress ja viimasena tagastatav toetus.

  (6) Käesoleva seaduse alusel antava toetuse väljamaksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav.

§ 55.  Viivis ja intress

  (1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

  (2) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood.

  (3) Ebaseadusliku riigiabi andmise korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.

  (4) Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist või intressi Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses.

  (5) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut.

13. peatükk Vastutus 

§ 56.  Kalapüügitoodete turustusnormide rikkumine

  (1) Kalapüügitoodete turustusnormide rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 57.  Menetlus

  Käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet või Keskkonnainspektsioon oma pädevuse piires.

14. peatükk Rakendussätted 

§ 58.  Kehtetuks tunnistamine

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

  (2) Enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse § 194 lõike 1 ja § 198 lõike 4 alusel antud õigusaktid kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 59.  Euroopa Kalandusfondi toetuste andmist korraldavad asutused

  (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) artikli 58 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid täidab Maaeluministeerium, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) PRIA täidab vahendusasutusena nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 58 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

  (3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 63 nimetatud seirekomisjoni ülesandeid täidab enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse § 193 alusel moodustatud seirekomisjon.

§ 60.  Euroopa Kalandusfondi toetuste andmine 2015. aastal

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 17 lõikes 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi Euroopa Kalandusfondi rakenduskava) meetmete ja tegevuste liigid, mida toetatakse 2015. aastal Euroopa Kalandusfondi rakenduskava alusel ja korras.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul otsustab Euroopa Kalandusfondi toetuste andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (3) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlemise õigust ei teki, kui asjakohase meetme või tegevuse toetamist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud.

§ 61.  Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja ja taotlus

  (1) Euroopa Kalandusfondi toetust võib taotleda füüsiline või juriidiline isik ja täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes vastab käesolevas paragrahvis, käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides ja asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele.

  (2) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja on kohustatud:
  1) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateabe meetme tingimustes sätestatud vormis, viisil ja tähtpäevaks;
  2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja nõuetekohasust, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu.

  (3) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on vormistatud käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides sätestatud korras;
  2) taotlusele on lisatud käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides nõutud dokumendid;
  3) toetust taotletakse käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides sätestatud toetatavate tegevuste kohta;
  4) taotletav toetuse suurus ei ületa käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides sätestatud toetuse määra;
  5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
  6) projekt, mille rahastamiseks toetust taotletakse, viiakse ellu käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides sätestatud tähtpäevaks, kuid hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;
  7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  8) taotlus vastab käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides sätestatud muudele nõuetele.

§ 62.  Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse esitamine ja selle menetlemine toimub käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides sätestatud korras.

  (2) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 120 tööpäeva jooksul toetuse taotluse esitamise tähtpäevast arvates, kui käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides ei ole sätestatud lühemat tähtaega.

  (3) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
  1) toetuse taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva seaduse §-s 61 või käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides või asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudele;
  2) toetuse taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 sätestatud nõuetele;
  3) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada, sest hindamistulemuste alusel välja valitud parema taotluse rahuldamisega on meetme või tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite jääk ammendunud.

  (4) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 nimetatud tehnilise abi toetuse puhul. Tehnilise abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Maaeluministeerium.

§ 63.  Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja kohustused

  (1) Enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse või käesoleva seaduse § 62 alusel Euroopa Kalandusfondi toetust saanud füüsiline või juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi koos Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja) on kohustatud täitma käesolevas paragrahvis, käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides ja asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega, on Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja kohustatud viie aasta jooksul viimase toetusosa väljamaksmisest arvates:
  1) tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel, sealhulgas vältima selliste oluliste muudatuste tegemist, mis mõjutavad projekti olemust või rakendamistingimusi või annavad mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile põhjendamatuid eeliseid või tulenevad omandisuhete muutumisest infrastruktuuri teatavas osas või tootmistegevuse lõpetamisest või asukoha muutmisest;
  2) teavitama PRIA-t viivitamata asjaolust, mis seab ohtu soetatud või ehitatud vara säilimise või sihtotstarbelise kasutamise;
  3) võimaldama teostada auditit või riiklikku ja haldusjärelevalvet ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigustatud isikul viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku toetuse kasutamisega seotud ruumis ja territooriumil ning kontrollida dokumente ja vara kohapeal;
  4) andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kolm tööpäeva;
  5) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ning tagama, et projektis osalev isik teeks sama oma raamatupidamises;
  6) näitama, et tegemist on Euroopa Kalandusfondi toetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi;
  7) esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul.

  (3) Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja, kelle projekt ei ole 2015. aasta 1. jaanuariks veel ellu viidud, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustustele täitma järgmisi kohustusi:
  1) tagama omafinantseeringu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määras;
  2) kasutama toetust ettenähtud tingimustel;
  3) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse;
  4) järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse tähenduses, või käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
  5) viima projekti ellu käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtivates õigusaktides sätestatud tähtpäevaks, kuid hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks.

  (4) Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja on kohustatud säilitama projekti elluviimisega seonduvaid dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 64.  Euroopa Kalandusfondi toetuse väljamaksed

  Euroopa Kalandusfondi toetuse väljamakse tegemise või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse teeb PRIA, välja arvatud tehnilise abi puhul. Tehnilise abi toetuse väljamakse või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse teeb Maaeluministeerium.

§ 65.  Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  PRIA võib tunnistada Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul hakanud toetust kasutama;
  3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  4) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada käesoleva seaduse § 61 lõike 3 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks;
  5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 66.  Finantskorraldusvahendite rakendamine

  (1) Enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse § 192 lõike 4 alusel sõlmitud haldusleping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani, kui nimetatud leping kehtib käesoleva seaduse jõustumise ajal.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, lõpetatakse finantskorraldusvahendite edasine rakendamine.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib 2015. aastal otsustada käskkirjaga finantskorraldusvahendi rakendamiseks sihtasutusele eelarvevahendite andmise ja nende suuruse, lähtudes riigieelarves Euroopa Kalandusfondi toetusteks ettenähtud eelarvevahenditest.

§ 67.  Riiklik ja haldusjärelevalve

  (1) Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud või ehitatud vara kasutamise nõuetele vastavuse üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Maaeluministeerium teostab Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud või ehitatud vara kasutamise nõuetele vastavuse üle riiklikku ja haldusjärelevalvet:
  1) kui tegemist on nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 nimetatud toetusega;
  2) muu toetuse puhul ulatuses, mis on vajalik nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 61 lõike 1 punktis b sätestatud ülesande täitmiseks.

  (3) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab Maaeluministeerium.

  (4) Riikliku järelevalve teostamiseks võib korrakaitseorgan kohaldada käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud erimeetmeid sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisustega.

§ 68.  Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmine

  (1) PRIA nõuab Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikult või osaliselt tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et:
  1) taotluse rahuldamise otsustamist või toetuse suuruse arvutamist mõjutanud andmed ei vasta tegelikkusele;
  2) toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikku või osalist tagasimaksmist, kui:
  1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetust või toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ei ole kasutatud ettenähtud tingimuste kohaselt;
  3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või on välja kuulutatud tema pankrot;
  4) ilmneb, et projekti eesmärke saavutada ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;
  5) taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks;
  6) korrakaitseorgani ettekirjutus on jäetud tähtpäevaks täitmata;
  7) toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.

  (3) Tehnilise abi nõuab käesolevas paragrahvis sätestatud alustel tagasi Maaeluministeerium.

  (4) Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril.

  (5) PRIA võib vajaduse korral peatada toetuse saajale muude toetuste maksmise kuni nõutava summa tagasimaksmiseni või vähendada sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

  (6) PRIA võib ajatada tagasinõutava toetuse tagasimaksmise, kui toetuse saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse tagasimaksmise ajakava. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta vähemalt 12 kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on PRIA-l õigus nõuda tagatist.

  (7) Kui Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja ei maksa toetust tagasi määratud tähtaja või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksmise ajakavas ettenähtud tähtaja jooksul, on PRIA-l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (8) Toetuse tagasimaksmiseks tehtavad maksed loetakse tehtuks järgmises järjekorras: kõigepealt loetakse tasutuks viivis, siis intressid vastavalt nende ajalisele tekkele alates varaseimast ning viimasena tagasimakstav toetus või selle osad alates varaseimast võlgnevusest.

§ 69.  Intress ja viivis

  (1) Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise korral nõutakse tagasimakstava toetuse summa jäägilt intressi. Intressimäär tagastatava toetuse summalt on ühe aasta euribor pluss viis protsenti aastas. Täidesaatva riigivõimu asutus intressi tasuma ei pea.

  (2) Intressi arvestatakse kalandusturu toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast. Kui kalandusturu toetuse taotlemisel või kasutamisel on toime pandud kuritegu, arvestatakse intressi kalandusturu toetuse väljamaksmise päevast. Intressi arvestamisel võetakse aluseks kehtiv intressimäär.

  (3) Intressi arvestatakse kuni kalandusturu toetuse tagasimaksmise päevani. Intressiarvestus peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel.

  (4) Kui kalandusturu toetust ei maksta määratud tähtpäevaks tagasi, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas. Viivise arvestamine peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel.

  (5) Täidesaatva riigivõimu asutus ei pea tasuma viivist toetuseks või omafinantseeringuks eraldatud vahenditelt. Kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, peab täidesaatva riigivõimu asutus tasuma viivist viivisesumma ulatuses, mille riik on tasunud Euroopa Komisjonile.

§ 70.  Euroopa Kalandusfondi toetustega seotud otsused

  Euroopa Kalandusfondi toetustega seotud otsuste ja nende kättetoimetamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 7 sätestatut.

§ 71.  Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaidluse lahendamine

  (1) Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaidluse korral tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates.

§ 72.  Meetme tingimuste kehtestamine enne rakenduskava heakskiitmist

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada meetme tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud, kuid mitte varem kui pärast kahe kuu möödumist rakenduskava kavandi esitamisest Euroopa Komisjonile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 66, 67 ja 76–79 sätestatud meetmete puhul võib meetme tingimused kehtestada kohe pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (2) Fondi toetuse taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud.

  (3) Kui rakenduskava kavand erineb heakskiidetud rakenduskavast, võib enne rakenduskava heakskiitmist kehtestatud meetme tingimusi muuta osas, milles meetme tingimused on vastuolus heakskiidetud rakenduskavaga.

  (4) Kui meetme tingimusi muudetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, antakse taotlejale tähtaeg taotluse meetme tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Kui fondi toetuse taotlus on esitatud rohkem kui 60 tööpäeva enne Euroopa Komisjoni poolt rakenduskava heakskiitmist, siis tehakse fondi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 30 tööpäeva jooksul rakenduskava heakskiitmisest arvates.

§ 73.  Tunnustatud tootjaorganisatsioon

  (1) Enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse § 17 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon loetakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooniks.

  (2) Enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse § 17 lõike 1 alusel tunnustatud kalapüügitoodete tootmisega tegelev tootjaorganisatsioon ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon peavad saavutama vastavuse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud nõudele 2015. aasta jooksul.

§ 74.  Kalandusnõukogu

  Enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse § 66 lõike 1 alusel moodustatud kalandusnõukogu täidab käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud ülesandeid kuni kalandusnõukogu moodustamiseni käesoleva seaduse § 3 alusel.

§ 75.  Andmete töötlemine

  Enne 2015. aasta 1. jaanuari kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse § 81 lõike 6 alusel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud andmete töötlemist jätkatakse nimetatud registris kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 76.  Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmete ülekandmine

  Alates 2009. aasta 1. jaanuarist põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris registreeritud andmed kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saajate ja neile antud abi suuruse kohta kantakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

§ 77.  Karistusregistri seaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 78.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json