Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil
Vastu võetud 07.12.2021 nr 46
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” kinnitatud toetuse andmise tingimuste alategevuse 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele” elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) juhtrühm – toetuse saaja ja partnerite esindajatest ning koostööpartnerite kaasamise korral nende esindajatest koosnev meeskond, kes vastutab piirkonnas võrgustikutöö juhtimise eest, sealhulgas eri valdkondade spetsialistide eesmärgipärase koostöö ja regulaarsete kohtumiste korraldamise eest;
2) juhtumimeeskond – inimese terviklikku toimetulekut toetav eri valdkondade spetsialistidest koosnev meeskond, millesse võivad kuuluda nimistuga perearst, pereõde, sotsiaaltöötaja, haigla töötaja, hoolekande- ja tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas eriarsti- ja õendusabi osutaja, vabatahtlik abistaja ja hooldaja ning vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti juhtumikonsultant või Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja, samuti teised avaliku teenuse osutajad, kelle pädevuses on osutada abivajadusega inimesele asjakohaseid teenuseid;
3) juhtumiplaan – sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud dokument;
4) jätkuprojekt – sotsiaalministri 8. juuni 2020. a käskkirja nr 56 alusel välja kuulutatud konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel” raames perioodil 2020–2021 toetuse saanud projekt;
5) kompleksse abivajadusega inimene – inimene, kellel on vajadus saada vähemalt sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;
6) kompleksjuhtum – projekti raames lahendatav kompleksse abivajadusega inimese juhtum;
7) koordinaator – kompleksjuhtumi lahendamise eest vastutav isik;
8) koordinatsioonimudel – metoodiline lähenemine eesmärgiga parandada koostööd, koordinatsiooni ja integreeritust tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna ning nendega seotud valdkondade vahel;
9) partner – toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, sealhulgas osavald, linnaosa, ametiasutus või ühisamet või -asutus (edaspidi kohaliku omavalitsuse üksus), kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
10) piirkond – ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium, kus rakendatakse ühte projekti;
11) piirkondlik võrgustik – üksikjuhtumiüleste võrgustikutöö ja abimeetmete korraldamisega ning teenuste osutamisega seotud probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks moodustatud spetsialistide rühm;
12) projekt – koordinatsioonimudeli rakendamisele ja arendamisele ning kompleksse abivajadusega inimeste abistamisele suunatud projekt, sealhulgas jätkuprojekt (edaspidi koos projekt);
13) taotleja – toetuse taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus;
14) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud.
2. peatükk Toetatavad tegevused ja toetuse andmise üldtingimused
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused
(1) Toetuse andmise eesmärk on luua piirkondlik võrgustik ja hoida seda töös ning selle tulemusena leida lahendused piirkondlikele probleemidele, sealhulgas:
1) vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas;
2) pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi ning toetada nende toimetulekut võimalikult kaua koduses keskkonnas;
3) koguda infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste ja toimiva praktika kohta.
(2) Toetuse andmise tulemusi hinnatakse väljundinäitajate abil.
(3) Toetuse andmise väljundinäitajad jätkuprojektide puhul ühe projekti kohta on järgmised:
1) töösse võetud kompleksjuhtumite arv vähemalt 16;
2) juhtumimeeskonna kohtumiste arv vähemalt 12;
3) piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste arv vähemalt 5;
4) toimiva praktika kogemuste jagamise arv vähemalt 2.
(4) Toetuse andmise väljundinäitajad uute projektide puhul ühe projekti kohta on järgmised:
1) töösse võetud kompleksjuhtumite arv vähemalt 12;
2) juhtumimeeskonna kohtumiste arv vähemalt 8;
3) piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste arv vähemalt 5;
4) juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku moodustamine kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest.
(5) Toetuse andmise väljundinäitajad ei panusta hoolekandeteenuse saajate arvu.
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab kõikide § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmisse ja tagab kõikide § 3 lõikes 3 või 4 nimetatud tulemuste saavutamise sõltuvalt sellest, kas tegemist on jätkuprojektiga või uue projektiga.
(2) Toetatakse järgmisi tegevusi:
1) juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku loomise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste korraldamine;
2) kompleksse abivajadusega inimesele tema vajadustele vastava tervikhindamise korraldamine, juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumiplaani regulaarne seire ning juhtumimeeskondade kohtumiste korraldamine;
3) piirkondliku teenuste ja toetuste korralduse väljaselgitamine koos probleemide ja arendusvajaduste väljatoomisega ning probleemide lahendamiseks ja arendusvajaduste realiseerimiseks tegevuskava koostamine;
4) toimiva praktika väljaselgitamine ja tutvustamine.
§ 5. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti tegevuste elluviimise periood on 12 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga hiljemalt kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest.
(2) Jätkuprojektide puhul on võimalus tegevustega alustada taotluse esitamise hetkest. Taotleja tehtud kulud on abikõlblikud taotluse esitamise hetkest juhul, kui taotlus rahuldatakse. Taotluse rahuldamata jätmise korral tuleb taotlejal kanda tekkinud kulud.
§ 6. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse summa kuni 20 000 elanikuga piirkonna kohta on kuni 60 000 eurot, tingimusel et piirkond hõlmab mitut kohaliku omavalitsuse üksust või kui projekti on kaasatud ühe maakonna kõik omavalitsused.
(2) Toetuse summa taotluse esitamise hetkel vähemalt 20 000 elanikuga piirkonna kohta on kuni 60 000 eurot.
(3) Toetuse summa taotluse esitamise hetkel vähemalt 40 000 elanikuga piirkonna kohta on kuni 90 000 eurot.
(4) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% kuludest, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15% riiklik kaasfinantseering.
§ 7. Koordinatsioonimudeli rakendamise ühikuhinnad
(1) Koordinatsioonimudeli rakendamise ühikuhindade (edaspidi ühikuhind) suurus on järgmine:
1) projektijuhtimise tunnihind – 20,1 eurot;
2) projektijuhtimise kuutasu – 3215,8 eurot;
3) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tunnihind – 16,5 eurot;
4) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise kuutasu – 2638,4 eurot.
(2) Ühikuhind sisaldab kõiki projekti elluviimisega seotud kulusid, sealhulgas personalikulusid, mis moodustavad 60% ühikuhinnast, ja muid kulusid, mis moodustavad 40% personalikuludest.
§ 8. Riigiabi
Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 9. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Projekti tegevustesse peab lisaks taotlejale olema kaasatud partnerina:
1) piirkonda teenindav haigla;
2) vähemalt viis piirkonnas tegutsevat nimistuga perearsti.
(3) Projekti tegevustesse võib lisaks taotlejale olla kaasatud partnerina üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada taotluse või olla partneriks ainult ühes projektis.
§ 10. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) tõendama Sotsiaalministeeriumi nõudmisel, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) esitama Sotsiaalministeeriumi nõudmisel lisateavet määratud tähtaja jooksul;
3) osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks taotleja ja partneri juures ning kavandatava tegevuse toimumise kohas;
4) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 11. Nõuded taotlusele ja toetuse taotlemise eelarvele
(1) Taotleja esitab:
1) toetuse taotluse (määruse lisa 1);
2) toetuse taotlemise eelarve (määruse lisa 2);
3) partnerite kinnituse projektis osalemise kohta (määruse lisa 3).
(2) Taotlus ja toetuse taotlemise eelarve peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse kõigil § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ja kõigi § 4 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks;
2) toetust taotletakse projekti elluviimisega seotud kulude katmiseks;
3) toetust ei taotleta nende kulude katteks, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;
4) taotlus on esitatud tähtajaks ettenähtud viisil ja vormis koos nõutud dokumentidega;
5) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.
4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
§ 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Sotsiaalministeerium avaldab taotluste esitamise tähtaja ja eelarve oma kodulehel.
(2) Taotleja esitab toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Koordinatsioonimudel”. Kõigile taotlejatele saadetakse taotluse kättesaamise kohta kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Menetlusse võetakse ainult tähtajaks esitatud taotlused. Pärast tähtaega esitatud taotluse puhul teavitab Sotsiaalministeerium taotlejat taotluse vastu võtmata jätmisest viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(2) Tähtajaks esitatud taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluste Sotsiaalministeeriumile esitamise tähtajast arvates. Taotluse menetlemise aega võib pikendada lõikes 3 nimetatud tööpäevade ulatuses.
(3) Sotsiaalministeerium võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei sisalda piisavalt teavet või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejale antakse taotluses puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva.
(4) Sotsiaalministeeriumil on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
(5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust ainult Sotsiaalministeeriumi ettepanekul lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel.
§ 14. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja ja partneri ning esitatud taotluse vastavust määruse nõuetele. Sotsiaalministeerium tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui:
1) taotleja ja partner vastavad §-s 9 sätestatud nõuetele;
2) taotlus vastab §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotleja või partner ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele;
2) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotluse muutmisel on eiratud § 13 lõikes 5 sätestatud nõuet;
4) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil toetuse taotluse menetlemist.
§ 15. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon.
(2) Hindamine toimub kümne tööpäeva jooksul taotluste vastavaks tunnistamisest arvates.
(3) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) tegevused panustavad toetuse andmise eesmärkide täitmisse ning on suunatud piirkonna probleemide lahendamisele ja arendusvajaduste realiseerimisele – maksimaalselt 15 punkti;
2) piirkonna abivajajate rühmade väljaselgitamine – maksimaalselt 15 punkti;
3) koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajaliku meeskonna tagamine – maksimaalselt 15 punkti;
4) koordinatsioonimudeli eelarve eesmärgipärasus ja realistlikkus – maksimaalselt 15 punkti.
(4) Komisjon hindab ja võrdleb taotlusi väärtuspunktide meetodil. Maksimaalne punktisumma on 70.
(5) Kümme lisapunkti on võimalik saada järgmistel juhtudel:
1) taotluses kirjeldatud piirkonnas elab taotluse esitamise hetkel vähemalt 40 000 inimest;
2) väiksema kui 40 000 inimesega piirkonna puhul hõlmab taotluses kirjeldatud piirkond rohkem kui ühte kohalikku omavalitsust.
(6) Hindamise käigus teeb komisjon taotlejale, kes on saanud mõnes hindamiskriteeriumis 0 punkti, ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks või taotluse muutmiseks ja täiendamiseks.
(7) Komisjon koostab uute taotlejate kohta koondhinnete alusel taotluste lõpliku paremusjärjestuse. Paremusjärjestuses seatakse esimesele kohale suurima koondhinde saanud taotlus. Kui kaks või rohkem taotlust on saanud sama arvu punkte, eelistatakse taotlust, mis on saanud lõike 3 punktis 1 kirjeldatud kriteeriumi hindeks rohkem punkte. Kui taotlejatel on selle kriteeriumi hinded võrdsed, heidetakse liisku.
(8) Komisjoni hindamise tulemused vormistatakse protokollina.
§ 16. Taotluse rahuldamine, toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Rahuldamisele kuuluvad kõik jätkuprojektide taotlused, mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt kümme punkti. Uute taotlejate paremusjärjestusest rahuldatakse taotlused, mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt kümme punkti, eeldusel et rahastamiseks on olemas eelarves vabad vahendid. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et taotleja on toetusest loobunud.
(4) Kui taotleja loobub toetusest, teavitatakse toetuse saamise võimalusest paremusjärjestuses esimest taotlejat, kelle taotlus jäeti rahuldamata eelarves vabade vahendite puudumise tõttu, ning algatatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise ja taotluse rahuldamise otsuse tegemise menetlus.
5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine ning toetuse kasutamise lepingu muutmine
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
3) taotleja loobub taotlusest enne lepingu sõlmimist, sealhulgas § 16 lõikes 3 nimetatud juhul;
4) toetuse saaja loobub toetusest.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustab Sotsiaalministeerium kümne tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud asjaolust teada saamise päevast arvates.
(3) Enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist annab Sotsiaalministeerium toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.
(4) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada taotluse kehtetuks tunnistamise otsuses määratud ulatuses.
§ 18. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine
Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib Sotsiaalministeerium kehtetuks tunnistada ja teha taotluse rahuldamise otsuse, kui taotlusvooru eelarves on vabu vahendeid.
§ 19. Toetuse kasutamise lepingu muutmine ja lõppemine
(1) Lepingu muutmine toimub lepingus kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Lepingus ei ole lubatud muuta toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud tulemuste mahtu, toetuse maksmise aluseid ega muid tingimusi, mis seavad kahtluse alla tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil või on vastuolus määruse või taotluse rahuldamise otsusega.
(3) Toetuse saajal on õigus ilma lepingut muutmata muuta taotluses kavandatud projektijuhtimise ja kompleksjuhtumite lahendamise töötundide arvu ja jaotust toetuse taotlemise eelarvevormis esitatud summade piires, teavitades sellest Sotsiaalministeeriumi hiljemalt maksetaotluse esitamisel.
(4) Toetuse kasutamise leping lõpeb:
1) poolte kohustuste täitmisel;
2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel.
6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 20. Toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab Sotsiaalministeeriumile projekti elluviimise kohta projekti aruande (edaspidi aruanne) e-posti teel igale kvartalile järgneva kuu seitsmendaks kuupäevaks.
(2) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
1) kumuleeruv tulemuste, sealhulgas § 3 lõikes 3 või 4 (sõltuvalt sellest kumb kohaldub) nimetatud väljundinäitajate saavutamise tegevusaruanne vastavalt lepingu lisa 2 vormile;
2) piirkondliku võrgustiku liikmete ja juhtumimeeskonna kohtumiste ning muude projekti raames korraldatud ürituste, sealhulgas teabe- ja infopäevade kohta nendel osalenute allkirjastatud allkirjalehed vastavalt lepingu lisa 3 vormile;
3) iga töösse võetud kompleksjuhtumi kohta lühikirjeldus, milles on välja toodud kompleksse abivajadusega inimese sugu ja vanus ning lühike selgitus kompleksse abivajaduse kohta.
(3) Viimase kvartali järel esitab toetuse saaja aruandes kokkuvõtliku ülevaate projekti tulemustest, sealhulgas hinnangu projekti eesmärkide saavutamisele.
(4) Sotsiaalministeerium kontrollib 12 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui projekti aruandes esineb puudusi, annab Sotsiaalministeerium toetuse saajale vähemalt kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Sotsiaalministeerium kinnitab projekti aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.
§ 21. Toetuse maksmise tingimused ja korraldus
(1) Toetust makstakse §-s 7 nimetatud alustel.
(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja iga kuu viiendaks kuupäevaks maksetaotluse § 7 lõikes 1 nimetatud eelneva kuu tööaja kohta ning Sotsiaalministeeriumi nõudmisel § 7 lõikes 1 nimetatud isikutega sõlmitud lepingud.
(3) Maksetaotluse menetlemise aeg on kuni kümme tööpäeva, mis pikeneb puuduste kõrvaldamise aja võrra. Maksetaotluse menetlemisel kontrollib Sotsiaalministeerium esitatud dokumentide nõuetele vastavust, kinnitab maksetaotluse ja teeb väljamakse või jätab maksetaotluse kinnitamata. Viimane väljamakse tehakse pärast viimase aruande esitamist ja väljundinäitajate saavutamise kontrollimist.
§ 22. Finantskorrektsioon ja toetuse tagasimaksmine
(1) Sotsiaalministeerium teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab toetuse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmise võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui toetust tagasimaksmise tähtajaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ning kohustused
§ 23. Toetuse saaja ja partneri õigused
Toetuse saajal ja partneril on õigus saada Sotsiaalministeeriumilt informatsiooni ja selgitusi õigusaktides sätestatud nõuete, lepingu ning toetuse saaja õiguste ja kohustuste kohta.
§ 24. Toetuse saaja ja partnerite üldised kohustused
(1) Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise määruse ja lepingu kohaselt ning kohustub:
1) esitama õige ja täieliku teabe ning projekti aruande tähtajaks ja nõutud viisil;
2) teavitama Sotsiaalministeeriumit viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või lepingus olevate andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetuse saaja ja partneri projektis osalemisest loobumisest, pankrotimenetlusest või likvideerimismenetlusest;
3) tõendama kavandatud tulemuse saavutamist;
4) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;
5) teavitama lepingus nimetatud Sotsiaalministeeriumi kontaktisikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis projektijuhtimise või kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tööd tegevate inimeste töötundide arvu muutumisest hiljemalt maksetaotluse esitamisel.
(2) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad:
1) tagama kompleksse abivajadusega inimeste toetamise kooskõlas valdkondliku hea tava ja kutse-eetika, andmekaitse põhimõtete ja kehtiva õigusega;
2) võimaldama Sotsiaalministeeriumil viibida projekti tegevustega seotud ruumides ja territooriumil, andma talle projekti elluviimise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ja andmeid ning võimaldama teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
3) täitma teavitamisega seotud kohustusi kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”.
(3) Partneri loobumise korral on toetuse saaja kohustatud teavitama sellest Sotsiaalministeeriumi ning leidma mõistliku aja jooksul uue partneri sama valdkonna esindajate seast.
§ 25. Toetuse saaja ja partnerite kohustused võrgustikutöös
(1) Toetuse saaja ja iga partner kohustuvad võrgustikutöös:
1) panustama projekti vältel piirkonnas tegutsevate hoolekande- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö parandamisse, sealhulgas sõlmima eri osapooltega uusi koostöökokkuleppeid ning looma eeldused piirkonna oluliste osapoolte sisuliseks koostööks;
2) moodustama kolme kuu jooksul lepingu allkirjastamisest juhtrühma, välja arvatud juhul, kui see on juba moodustatud;
3) moodustama kolme kuu jooksul lepingu allkirjastamisest piirkondliku võrgustiku ning nimetama piirkondliku võrgustiku juhi, välja arvatud juhul, kui piirkondlik võrgustik on moodustatud ja piirkondliku võrgustiku juht on nimetatud;
4) leppima piirkondliku võrgustiku liikmetega kokku omavahelise infovahetuse korralduse;
5) korraldama vähemalt viis võrgustiku liikmete kohtumist, mis toimuvad eesmärgipärase ja tõhusa võrgustikutöö käivitamiseks ja rakendamiseks piirkonnas;
6) korraldama piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste ning toimiva praktika väljaselgitamise, abivajajate rühmade kirjeldamise, piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks piirkondlikuks võrgustikuks kokkutoomise ja osapoolte rollides kokkuleppimise;
7) tagama piirkonnas abivajajatele tervikliku toe korraldamise ja selle järjepidevuse;
8) määrama igale määruse lisas 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded” nimetatud piirkondlikule ülesandele täitja ametikoha täpsusega.
(2) Võrgustiku liikmete kohtumisteks määravad toetuse saaja ja iga partner vähemalt ühe esindaja. Kohtumistel analüüsitakse muu hulgas määruse lisa 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded” punktis 2 nimetatud piirkondlike ülesannete jaotamise asjakohasust ja vajaduse korral muudetakse ülesannete jaotust spetsialistide vahel.
§ 26. Toetuse saaja ja partnerite kohustused kompleksjuhtumite lahendamisel
(1) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad kompleksjuhtumite lahendamisel:
1) korraldama jätkuprojektis vähemalt 12 ning uues projektis vähemalt kaheksa üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumist;
2) võtma töösse jätkuprojektis vähemalt 16 ning uues projektis vähemalt 12 kompleksjuhtumit, mille puhul juhtumimeeskond koostab abivajajale teda ja asjaomaseid osapooli kaasates juhtumiplaani, mis on edasise abi osutamise aluseks;
3) määrama määruse lisas 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded” nimetatud üksikjuhtumitega seotud ülesannetele täitjad ametikoha täpsusega ning tagama ülesannete lahendamise;
4) korraldama kompleksse abivajadusega inimese abistamise sotsiaalhoolekande seaduse §-s 9 sätestatud juhtumikorralduse põhimõtetel.
(2) Juhtumiplaani elluviimise korraldamiseks ja seireks määratakse koordinaator, kes:
1) sõlmib iga teenuse puhul vastava osapoolega kokkulepped, et inimene saaks talle vajalikke teenuseid;
2) tagab, et muudatused inimese abivajaduses oleksid asjaomastele osapooltele teada ning juhtumiplaanis aja- ja asjakohaselt kajastatud.
§ 27. Toetuse saaja ja partnerite muud kohustused
(1) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad osalema Sotsiaalministeeriumi korraldatavatel koordinatsioonimudeli rakendamist toetavatel koolitustel ja muudel koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud kohtumistel, sealhulgas:
1) tagama, et koolitustel osaleb iga toetuse saaja ja partneri esindaja;
2) tagama, et vähemalt üks kord kvartalis toimuvatel kohtumistel Sotsiaalministeeriumiga osaleb iga toetuse saaja ja partneri esindaja;
3) tagama, et Sotsiaalministeeriumi korraldatud kohtumistel, kus käsitletakse eri piirkondade toimivat praktikat ja esile kerkinud probleeme, osaleb toetuse saaja esindaja ning võimaluse korral sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuvaldkonna esindaja;
4) jagama oma kogemusi Sotsiaalministeeriumi korraldatud projekti lõpuüritusel.
(2) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad andma tagasisidet Sotsiaalministeeriumi poolt ette valmistatud koordinatsioonimudeli rakendamist toetavate juhendmaterjalide ja abistavate vahendite kohta.
(3) Toetuse saaja ja partnerid hindavad projekti alguses ja lõpus Sotsiaalministeeriumi tagatud koolitaja juhendamisel piirkonna valmisolekut liikuda parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas. Pärast esmast hindamist analüüsivad toetuse saaja ja partnerid hindamise tulemusi ning planeerivad tegevused valmisoleku parandamiseks.
(4) Toetuse saaja ja partnerid tagavad projektis osalenud kompleksse abivajadusega inimestelt ja piirkondliku võrgustiku liikmetelt tagasiside kogumise ja analüüsimise.
§ 28. Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused
Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida toetuse kasutamisega seotud asjaolusid toetuse saaja ja partneri juures ning tegevuste toimumise asukohas, sealhulgas tutvuda juhtumiplaaniga ja kontrollida selle täitmist.
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Maarjo Mändmaa
Kantsler
Lisa 1 Toetuse taotlemise vorm
Lisa 2 Toetuse taotlemise eelarvevorm
Lisa 3 Partnerite kinnituse vorm
Lisa 4 Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded
Facebook
Twitter