Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.01.2016
Avaldamismärge:RT I, 12.01.2016, 11

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” muutmine

Vastu võetud 08.01.2016 nr 7

Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 291 lõike 5, rakenduskõrgkooli seaduse § 15 lõike 6 ja Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punktide 7 ja 71 alusel.

§ 1.  Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Arstiõpe koosneb vähemalt 9360-tunnisest teoreetilisest ja praktilisest õppest.”;

2) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Loomaarstiõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) piisavad teadmised loomaarsti tegevusega seotud erialateadustest ja Euroopa Liidu õigusaktidest;
2) piisavad teadmised loomade anatoomiast, talitlusest, käitumisest ja füsioloogiast, samuti loomade pidamist, söötmist, heaolu, sigimist ning loomatervishoidu käsitlevad üldised oskused ja pädevused;
3) kliinilised, epidemioloogilised ja analüütilised oskused ja pädevused, mida on vaja loomahaiguste ärahoidmiseks, diagnoosimiseks ja raviks, nii üksiklooma kui ka karja anesteesiaks, aseptiliseks kirurgiaks ja valutuks surmaks, ning eriteadmised loomalt inimesele edasi kanduda võivatest haigustest;
4) piisavad teadmised, oskused ja pädevused ennetavast meditsiinist, sealhulgas päringute ja tõendamisega seotud pädevused;
5) piisavad teadmised loomasööda ja inimtoiduks ettenähtud loomset päritolu toidu tootmise, töötlemise ja turustamisega ning toitlustamisega seotud hügieenist ja tehnoloogiatest, sealhulgas oskused ja pädevused, mida on vaja selle valdkonna hea tava mõistmiseks ja rakendamiseks;
6) teadmised, oskused ja pädevused veterinaarravimite vastutustundlikuks ja mõistlikuks kasutamiseks, et tagada loomade ravi, toiduahela ohutus ning keskkonna kaitstus.”;

3) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Proviisoriõppe lõpetanud isik on võimeline:
1) valmistama ravimvorme;
2) tootma ja analüüsima ravimeid;
3) analüüsima ravimeid ravimite testimislaboratooriumis;
4) ladustama, säilitama ja turustama ravimeid hulgimüügietapil;
5) tarnima, analüüsima, ladustama, säilitama, turustama ja väljastama üldapteekides ohutuid ja tõhusaid, nõutava kvaliteediga ravimeid;
6) kontrollima, ladustama, säilitama ja väljastama haiglates ohutuid ja tõhusaid, nõutava kvaliteediga ravimeid;
7) jagama teavet ja nõu ravimite, sealhulgas nende asjakohase kasutamise kohta;
8) pädevatele asutustele ravimite kõrvaltoimetest aru andma;
9) pakkuma individuaalset nõustamist ambulatoorselt ravimeid tarvitavatele patsientidele;
10) osalema kohalikes või riiklikes tervishoiukampaaniates.”;

4) paragrahvi 19 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Hambaarstiõpe koosneb vähemalt 5000-tunnisest teoreetilisest ja praktilisest õppest.”;

5) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ämmaemandaõppe läbimisel omandab üliõpilane:
1) üksikasjalikud teadmised ämmaemandatöö aluseks olevatest teadusaladest, eriti ämmaemandusest, sünnitusabist ja günekoloogiast;
2) piisavad teadmised kutseala eetikast ja kutsealal tegutsemist reguleerivatest õigusaktidest;
3) piisavad üldmeditsiinilised teadmised (organismi bioloogilised funktsioonid, anatoomia ja füsioloogia) ning teadmised farmakoloogiast seoses sünnitusabi ja vastsündinutega, samuti inimese terviseseisundi ning tema füüsilise ja sotsiaalse keskkonna ja käitumise vahelistest seostest;
4) piisava kliinilise töö kogemuse, mis on saadud heakskiidetud asutuses, kus ämmaemand on saanud iseseisvalt ja omal vastutusel, piisavas ulatuses, välja arvatud patoloogilised olukorrad, korraldada sünnieelset hooldust, võtta heakskiidetud asutuses vastu sünnitusi ja tegeleda sünnituse tagajärgedega, jälgida sünnitustegevust ja sündi, juhendada sünnijärgset hooldust ja vastsündinu elustamist enne arsti saabumist;
5) piisava arusaamise tervishoiutöötajate koolitusest ja nendega koos töötamise kogemuse;
6) paragrahvis 31 nimetatud õeõppe läbimisel omandatavad pädevused.”;

6) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Õeõpe koosneb vähemalt 5460-tunnisest teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 60 ainepunkti mahus teoreetilisest õppest ja vähemalt 90 ainepunkti mahus kliinilisest õppest.”;

7) paragrahvi 29 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Teoreetilise ja praktilise õppe käigus omandab üliõpilane §-s 31 nimetatud teadmised, oskused ja hoiakud.”;

8) paragrahvi 31 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) igakülgsed teadmised õenduse aluseks olevatest ainetest, sealhulgas piisava arusaama terve ja haige inimese anatoomiast, füsioloogiast ja psühholoogiast, inimese tervislikust seisundist ja seda mõjutavast füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast;”;

9) paragrahvi 31 täiendatakse punktidega 6–13 järgmises sõnastuses:

„6) pädevuse iseseisvalt diagnoosida õendusabi vajadust, kasutades nüüdisaegseid teoreetilisi ja kliinilisi teadmisi, ning kavandada, korraldada ja rakendada õendusabi patsientidele, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt punktidele 1–3, et täiustada kutsealast tegevust;
7) pädevuse teha tulemuslikult koostööd tervisesektori muude osalistega, sealhulgas osaleda tervishoiutöötajate praktilistel koolitustel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt punktidele 4 ja 5;
8) pädevuse suunata punktide 1 ja 2 kohaselt omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes üksikisikuid, perekondi ja rühmi omaks võtma tervislikke eluviise ja enda eest hoolitsema;
9) pädevuse iseseisvalt ja viivitamata alustada elupäästvate meetmetega ning tegutseda kriisi- ja hädaolukordades;
10) pädevuse iseseisvalt nõu anda õendusabi vajavatele isikutele ja nende lähikondsetele ning neid juhendada ja toetada;
11) pädevuse iseseisvalt tagada kvaliteetne õendusabi ja hinnata õendusabi kvaliteeti;
12) pädevuse igakülgselt suhelda kutsetöös ja teha koostööd tervisesektori muude kutsealade esindajatega;
13) pädevuse analüüsida õendusabi kvaliteeti, et parendada oma kutsetegevust õena.”;

10) paragrahvi 34 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) piisavad teadmised arhitektuuriga seotud reaal- ja ehitusteadustest, tehnikatest, tehnoloogiatest, samuti arhitektuuri funktsioonidest, et tagada selliste keskkonnasõbralike ja säästvat arengut arvestavate turvaliste ehitiste püstitamine, mille siseruumid on mugavad ja kliimamõjutuste eest kaitstud;”;

12) paragrahvi 39 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 41 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusinseneriõppe läbimisel omandab üliõpilane ehitusinseneri kutsestandardis kirjeldatud pädevused.”;

14) määruse lisad 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

15) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), nõukogu direktiiviga 2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170).”.

§ 2.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 18. jaanuaril 2016. a.

Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes

Jürgen Ligi
Haridus- ja teadusminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

/otsingu_soovitused.json