Väljaandja: Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.02.2016 Avaldamismärge: RT I, 12.02.2016, 1 Riigilõivuseaduse § 57 lõigete 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro Vastu võetud 09.02.2016 R I I G I K O H U S PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-32-15 Otsuse kuupäev 9. veebruar 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtuasi Riigilõivuseaduse § 57 lõigete 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro Menetluse alus Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-19009 Asja läbivaatamine     Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tunnistada, et riigilõivuseaduse [RT I 2010, 21, 107; RT I, 29.06.2012, 3; RT I, 31.01.2014, 26] § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus jättis 18. juuni 2015. a otsusega rahuldamata Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagi OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo, Maria Mägi-Rohtmetsa ja ERGO Insurance SE vastu kahjuhüvitise saamiseks ning menetluskulud hageja kanda. 2. 20. juulil 2015 esitas hageja maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse maakohtus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 4740 euro ja 1 sendi tagastamiseks. Taotluse kohaselt oli hagi hind 1 976 003 eurot ja 93 senti. Hageja tasus hagi esitamisel hagiavalduselt riigilõivu 8140 eurot ja 1 sendi (3200 eurot + 0,25% × 1 976 003,93). Hageja palus kohtul tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot, ja tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõiv ulatuses, mis ületas 3400 eurot. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS 3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 8. detsembri 2015. a määrusega hageja avalduse ja tagastas enam tasutud riigilõivu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punkti 1 alusel. Ringkonnakohus tunnistas RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 osas, mis nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro riigilõivu kuni 10 500 eurot, põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis need kohaldamata ning edastas kohtumääruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. Ringkonnakohus tunnistas vaidlusalused sätted põhiseadusvastaseks hagi esitamise ajal, 12. mail 2014 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonis (1. aprill 2014 kuni 30. mai 2014). 4. Ringkonnakohus tugines määrust tehes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. mai 2015. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-59-14 toodud põhjendustele. Nimetatud lahendis tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) ning põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 59 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. 5. Ringkonnakohus lähtus põhiseaduspärase riigilõivu määramisel Riigikohtu 26. mai 2015. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-59-14, milles Riigikohus leidis, et tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tuleb tasuda riigilõivu 3400 eurot. Ringkonnakohus leidis, et hagejale tuleb tagastada enamtasutud riigilõiv 4740 eurot ja 1 sent. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2015. a määrus saabus Riigikohtusse 9. detsembril 2015. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 7. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. aprillist 2014 kuni 30. maini 2014) võivad olla põhiseadusega vastuolus osas, mille järgi tuli tsiviilasjas hinna puhul üle 500 000 euro tasuda riigilõigu kuni 10 000 eurot. 8. Riigikogu õiguskomisjon nõustus ringkonnakohtu põhjendustega. 9. Hageja jääb apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha juurde, et RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. aprillist 2014 kuni 30. maini 2014 kehtinud redaktsioonis) on põhiseadusega vastuolus osas, milles nägid tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro ette kohustuse tasuda riigilõivu kuni 10 000 eurot. Põhiseaduspärane riigilõiv on sellisel juhul 3400 eurot. 10. Kostjad OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo ja Maria Mägi-Rohtmets nõustuvad ringkonnakohtu seisukohaga, et RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 on põhiseadusega vastuolus ning kohtuasjas esitatud hagiavalduse põhiseaduspärane riigilõiv on 3400 eurot. 11. Kostja ERGO Insurance SE leiab, et RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. aprillist 2014 kuni 30. maini 2014 kehtinud redaktsioonis) on põhiseadusega vastuolus osas, milles nägid tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro ette kohustuse tasuda riigilõigu kuni 10 000 eurot. Põhiseaduspärane riigilõiv asjas esitatud hagiavalduselt on 3400 eurot. 12. Õiguskantsler on seisukohal, et 1. aprillist 2014 kuni 30. maini 2015 kehtinud RLS § 57 lõige 1 ja lisa 1 ei olnud kooskõlas põhiseaduse (PS) § 15 lõikega 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3400 eurot + 0,25% tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro; misjuures kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitati elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tuli tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25% tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. 13. Asjassepuutuv on 1. aprillist 2014 kuni 30. maini 2015 kehtinud RLS § 57 lõige 1 ja lisa 1 tabelile järgnenud tekstiosa teine lause, kuna hagi esitati 14. mail 2014 elektrooniliselt. RLS § 57 lõige 15 ei ole asjassepuutuv, kuna apellatsioonkaebus esitati 20. juulil 2015, mil kehtis 1. jaanuaril 2015 jõustunud redaktsioonis RLS § 59 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1. 14. Justiitsminister leiab, et RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1, mis nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro riigilõivu kuni 10 500 eurot, ei olnud põhiseadusega kooskõlas. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED 15. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 29.06.2012, 3; RT I, 31.01.2014, 26) § 57 „Tsiviilkohtumenetluse toimingud" lõiked 1 ja 15: „(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. [---] (15) Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. [RT I, 31.01.2014, 26 - jõust. 10.12.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.] [---]". 16. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes)" väljavõte: „Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. [RT I, 31.01.2014, 26 - jõust. 10.12.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.]" KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 17. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2). 18. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas kohtuasjas nr 2-14-19009 RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseaduse vastaseks ja jättis need kohaldamata, lahendades hageja taotlust tagastada ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv (TsMS § 150 lõige 1 punkt 1). Hageja taotles enamtasutud riigilõivu tagastamist, mille ta oli tasunud 12. mail 2014 maakohtusse hagiavaldust esitades. Hagiavalduse esitamise ajal kehtis riigilõivuseadus, mis oli vastu võetud 22. aprillil 2010 ja jõustunud 1. jaanuaril 2011 (RT I 2010, 21, 107). 1. juulil 2012 jõustus riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 29.06.2012, 3) § 1, millega kehtestati RLS § 57 uus redaktsioon ja uus lisa 1 (tabel). RLS § 57 lõike 1 kohaselt tuli tsiviilkohtumenetluses hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS § 57 lõike 15 kohaselt tuli apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Lisa 1 tabeli kohaselt tuli tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasuda riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. 19. 10. detsembril 2013 tegi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 otsuse, millega tunnistas RLS § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kolleegium selgitas, et kuna tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks RLS § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 vaid osas, milles tsiviilkohtumenetluses tuleb avalduse muul viisil esitamisel tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro riigilõivu edaspidi 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro (otsuse punkt 76). Riigikohtu 10. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 avaldati Riigi Teatajas (RT I, 31.01.2014, 26) ning RLS § 57 ja lisa 1 täiendati seaduse tekstis asjakohaste märkustega. Seega tuli pärast Riigikohtu 10. detsembri 2013. a otsust kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 tulenevalt RLS § 57 lõigetest 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro, sõltumata avalduse esitamise viisist, tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Kuna hageja esitas hagiavalduse maakohtusse 12. mail 2014, reguleerisid eeltoodud normid tema hagiavalduselt riigilõivu tasumist ja seetõttu oli see norm asjassepuutuv Tallinna Ringkonnakohtu menetluses nr 2-14-19009. 20. Riigikohus tunnistas 10. detsembri 2013. a otsusega RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (osas, milles tsiviilkohtumenetluses tuleb avalduse muul viisil esitamisel tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu) põhiseadusvastaseks alates nende kehtima hakkamisest 1. juulil 2012. Seega kehtisid § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 eeltoodud sõnastuses alates 1. juulist 2012 kuni nende kehtetuks tunnistamiseni 30. juunil 2014 (1. juulil 2014 jõustunud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega – RT I, 21.06.2014, 8). 21. Hageja taotles Tallinna Ringkonnakohtult maakohtusse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, seetõttu oli kohtuasjas asjassepuutuv RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mis reguleeris hagiavalduselt riigilõivu tasumist. Kolleegium loeb õigusselguse tagamiseks praegu asjassepuutuvaks ka RLS § 57 lõike 15 koostoimes lisaga 1, mis reguleeris riigilõivu tasumist apellatsioonkaebuselt. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (alates 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis) on asjassepuutuvad osas, mis sätestas, et tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tuli maakohtusse hagiavalduse esitamisel tasuda, sõltumata hagiavalduse esitamise viisist, riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. 22. Järgmiseks hindab kolleegium asjassepuutuvate normide põhiseaduspärasust. Säte, mis kohustab hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu, riivab esmajoones PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole ja PS § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõigust. Selliste riivete esmane eesmärk on menetlusökonoomia, mis on põhiseaduslik õigusväärtus. PS §-st 11 tulenevalt ei tohi põhiõigusi riivata suuremas ulatuses, kui on riivet sisaldava normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. 23. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 26. mai 2015. a otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-59-14 õiguskantsleri taotluse alusel põhiseadusvastaseks RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (alates 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. Kolleegium leidis selles otsuses, et vaidlustatud lõivumäärad kuni 3400 euroni ulatuvas osas ilmselgelt ei ületa tsiviilasja lahendamise tegelikke kulusid tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu määras kolleegium tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutavaks riigilõivuks 3400 eurot, kuni seadusandja kehtestab uue riigilõivumäärade ülempiiri tsiviilkohtumenetluses (resolutsiooni punkt 3). 24. Lähtudes Riigikohtu 26. mai 2015. a otsuses esitatud põhjendustest, on kolleegium seisukohal, et RLS § 57 lõigetest 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (alates 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis) tulenev kohustus tasuda tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro, piirab osas, milles see sätestab riigilõivumäära ülempiiriks 10 000 eurot, ebaproportsionaalselt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud kohtusse pöördumise õigust ning PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõigust ja on põhiseadusega vastuolus. Tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro on põhiseaduspärane riigilõiv kuni 3400 eurot. 25. Kolleegium märgib, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hindas 1. oktoobri 2015. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-25-15 RLS § 57 lõigete 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseaduspärasust osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasjas hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro, kuid tunnistas ekslikult normid põhiseadusvastaseks üksnes alates 1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 ning alates 31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014. 26. Kolleegium jääb oma 26. mai 2015. a otsuses asjas nr 3-4-1-59-14 ja 1. oktoobri 2015. a otsuses asjas nr 3-4-1-25-15 esitatud kaalutluste juurde ja tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punktist 5 juhindudes, et alates 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014 kehtinud RLS § 57 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tuli tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Tambet Tampuu