Teksti suurus:

Relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadus (tulirelvadirektiivi ülevõtmine)

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2020
Avaldamismärge:RT I, 12.02.2020, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
05.02.2020 otsus nr 549

Relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadus (tulirelvadirektiivi ülevõtmine)

Vastu võetud 23.01.2020

§ 1.  Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:

„(3) Laskespordiorganisatsioon on käesoleva seaduse tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev, laskesporti harrastavate laskespordiklubide üleriigiline ühendus, kes edendab laskesporti ja korraldab võistlusi.

(4) Laskespordiklubi on käesoleva seaduse tähenduses laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige.

(5) Muuseum on käesoleva seaduse tähenduses riigimuuseum, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum või muuseumiseaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekoguga vabatahtlikult liitunud muuseum, mis vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud muuseumi definitsioonile ning mis ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandab, säilitab, uurib ja eksponeerib relvi, tulirelva olulisi osi, piiratud käibega padrunisalvesid ja laskemoona.

(6) Muuseumi relvakollektsioon on käesoleva seaduse tähenduses ajaloolist või kultuurilist väärtust omavate relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona korrastatud kogum või üksikeksemplarid, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada eksponeerimiseks või uurimistööks ja mis on kantud muuseumiseaduse § 15 alusel loodud muuseumide andmekogusse.

(7) Riigikaitses osalev isik on käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes on:
1) tegevväelane kaitseväeteenistuse seaduse § 7 tähenduses;
2) sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige;
3) sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik, kes on riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute esindusorganisatsiooni liige (edaspidi esindusorganisatsioon).”;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 51 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „omandis” sõnadega „ja riikliku ekspertiisiasutuse valduses”;

5) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „relv” sõnadega „või relvasüsteem”;

7) paragrahvi 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tulirelv ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha;”;

8) paragrahvi 11 punkti 8 täiendatakse pärast tekstiosa „tulirelv,” tekstiosaga „sealhulgas automaattulirelv,”;

9) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) laskekõlbmatu relv – tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

§ 121. Relvade klassidesse liigitamine

(1) A-klassi relvad on:
1) automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;
2) mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv;
3) automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks;
4) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 21 padrunit;
5) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 11 padrunit;
6) poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone;
7) kõik käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks.

(2) B-klassi relvad on:
1) käsitsi ümberlaetav mitmelasuline püstol;
2) kesktulepadrunit kasutav ühelasuline püstol;
3) ääretulepadrunit kasutav ühelasuline püstol üldpikkusega alla 280 mm;
4) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm ääretulepadrunit;
5) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm, kuid vähem kui kaksteist kesktulepadrunit;
6) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud kuni 20 padrunit mahutav padrunisalv;
7) revolver;
8) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega kuni 600 mm;
9) kõik käesoleva lõike punktides 1–4, 6–8 ja 10 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks;
10) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 loetlemata poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.

(3) C-klassi relvad on:
1) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega üle 600 mm;
2) ühelasuline püss;
3) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm ääretulepadrunit;
4) käsitsi ümberlaetav ääretulepadrunit kasutav püss;
5) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit;
6) käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kaksteist kesktulepadrunit;
7) ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol üldpikkusega vähemalt 280 mm;
8) kõik käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 ja käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks;
9) käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisa kohaselt;
10) käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud relvad.

(4) Relva kuuluvus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud klassi määratakse, kui relv kantakse käesoleva seaduse § 624 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendile.”;

11) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Laskemoon ja selle liigitamine

(1) Laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest:
1) püssirohi või muu paiskelaeng;
2) sütik;
3) kuul, haavel või muu lendkeha;
4) padrunikest.

(2) Padrunite liigid on:
1) tulirelvapadrun, mille lendkehaks on kuul või haavel;
2) gaasirelvapadrun, mille lendkehaks on gaas.

(3) Tulirelvapadrunite liigid on:
1) kesktulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel;
2) ääretulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus.”;

12) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponent on kuul, haavel või muu lendkeha ja padrunikest.”;

13) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 21 nimetatud relva kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2–4 sätestatut.”;

14) paragrahvi 20 lõike 4 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) soomust läbistava toimega lõhkelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid;
4) soomust läbistava toimega süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid;”;

15) paragrahvi 201 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „adapter” tekstiosaga „, padrunisalv”;

16) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:

„(6) Padrunisalv on tulirelva osaks olev või vahetatav seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ja nende laadimiseks padrunipessa.

(7) Poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit (edaspidi mõlemad piiratud käibega padrunisalv), tohib soetada, omada ja vallata üksnes füüsiline või juriidiline isik:
1) kellele väljastatud relvaloale on märgitud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 või 6 või § 31 lõike 1 punktis 21, 3 või 7 nimetatud otstarve;
2) kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relva- ja padrunikollektsioneerimisluba;
3) kellele on Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaluba tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv;
4) kellele on käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punkti 1, 11, 2, 4 või 5 või § 8333 alusel väljastatud tegevusluba;
5) kes on riigikaitses osalev isik ja kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta.

(8) Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat.

(9) Piiratud käibega padrunisalve on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada üksnes lasketiirus või laskepaigas, akustilise relva puhul ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamisel. Piiratud käibega padrunisalve hoitakse käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 sätestatud nõudele vastav isik võib piiratud käibega padrunisalve tulirelvale kinnitada ja kasutada Kaitseliidu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva piiratud käibega padrunisalvele. Kui eraldi eksponeeritakse vaid piiratud käibega padrunisalve, peab see asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinis.”;

17) paragrahvi 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon) on relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede või padrunite korrastatud kogum, mida säilitatakse ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel.

(2) Kollektsiooni võib asutada ja seda pidada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, või Eestis registreeritud juriidiline isik Politsei- ja Piirivalveameti antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel, kui see ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda.”;

18) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kollektsioneerimisloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

19) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kollektsioneerida on lubatud kõiki relvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ning kollektsioneeritava relva juurde kuuluvaid piiratud käibega padrunisalvi, helisummuteid, lasersihikuid ning öösihikuid, välja arvatud:
1) üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlblik vintraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
2) üle 20 mm kaliibriga laskekõlblik sileraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
3) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
4) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;
5) lahingumoon;
6) üle 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
7) üle 20 mm kaliibriga sileraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;
8) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese.”;

20) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kollektsioneeritavate padrunite arv ei tohi ületada 200 padrunit ühe padrunimudeli kohta, mille tootmist alustati pärast 1945. aastat.

(32) Kollektsiooni kuuluva relva- või padrunimudeli tootmise aega tõendab Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kollektsioneerimisloa omanik.”;

21) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või relvad, välja arvatud tulirelvad, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas.

(62) Kollektsiooni kuuluva piiratud käibega padrunisalve võõrandamine peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.”;

22) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib kasutada üksnes laskeinstruktori juuresolekul lasketiirus või laskepaigas Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite kasutamiseks.”;

23) paragrahvi 25 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Füüsilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus

(1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline isik esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses märgitakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2–4 ja 6 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv.

(2) Enne tulirelvade kollektsioneerimiseks loa saamist peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud eksami. Üksnes padrunite või muude relvade kollektsioneerimiseks luba taotlev isik ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolu või kui loa taotleja ohustab avalikku korda.

(6) Kollektsioneerimisloal märgitakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad.

(7) Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat, ent mitte kauem kui isikule väljastatud tervisetõend. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 43 lõike 1 punktis 1–3, 5 või 8 sätestatud asjaolu. Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 43 lõigetes 11 ja 12 sätestatut.

(9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud alustel.

(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 4–6, 9 või 10 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolu.

(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 43 lõikes 31, 32 või 33 sätestatud asjaolu või kui loa omanik ohustab avalikku korda.

(12) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakendatakse käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib.”;

25) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

§ 261. Juriidilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus

(1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv juriidiline isik esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses märgitakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 40 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 11 sätestatud asjaolu või kui loa taotleja ohustab avalikku korda.

(5) Kollektsioneerimisloal märgitakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad.

(6) Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui juriidiline isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 43 lõike 1 punktis 3–4 või 7 nimetatud asjaolu.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada juriidilise isiku kollektsioneerimisloa kehtivuse või tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks käesoleva seaduse § 40 lõike 11 punktides 1‒4 sätestatud juhtudel või kui loa omanik ohustab avalikku korda.

(9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud alustel.

(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3, 5, 6, 8 või 9 nimetatud asjaolu.

(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 43 lõikes 32 või 33 sätestatud asjaolu.

(12) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakendatakse käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib.”;

26) paragrahvi 27 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Relva või laskemoona relvakollektsiooni jaoks sissevedu, väljavedu ja edasitoimetamine toimub käesoleva seaduse § 60 lõigetes 2 ja 6 ning §-s 626 sätestatud korras.”;

27) seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:

41. peatükk
MUUSEUMI RELVAKOLLEKTSIOON

§ 271. Muuseumi relvakollektsioonis lubatud relvad ja laskemoon

(1) Muuseumi relvakollektsiooni võivad kuuluda kõik relvad, sealhulgas sõjarelvad ja tsiviilkäibes keelatud relvad, laskemoon, samuti tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud ning öösihikud.

(2) Muuseumi relvakollektsiooni ei tohi kuuluda:
1) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
2) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;
3) lahingumoon.

(3) Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 272. Muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik

(1) Muuseum määrab relvakollektsiooni eest vastutava isiku, kelle ülesanne on tagada, et muuseumi relvade ja laskemoona käitlemine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt.

(2) Vastutavaks isikuks peab olema vähemalt 21-aastane Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud tervisekontrolli ja kes omab kehtivat tervisetõendit ning keda ei ole karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-s 231–239, 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteo eest või väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest või narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest.”;

28) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;”;

29) paragrahvi 29 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4–7” tekstiosaga „lõikes 7”;

30) paragrahvi 29 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Välismaalane, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning kes on vähemalt 18-aastane, võib Eestist alaliseks väljaviimiseks relva või laskemoona soetada ning soetatava relva või laskemoona Eestist lahkumisel välja viia järgmistel tingimustel:
1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik käesoleva seaduse § 624 lõike 1 punktis 2 sätestatud loa alusel, kui tal on alalise elukoha järgse riigi pädeva asutuse väljastatud eelluba;
2) välismaalane, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel.”;

32) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;”;

33) paragrahvi 32 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Loa igale osale kannab soetamisloa väljastaja järgmised andmed:
1) relva soetaja andmed;
2) relva liik vastavalt käesoleva seaduse §-le 11 ja § 12 lõikele 1;
3) relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1–6 või § 31 lõike 1 punktis 1–7 sätestatust;
4) soetatavate relvade arv.”;

34) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Soetamisloa A-, B- ja D-osale kannab relva müüja andmed müüdud relva ja selle müüja kohta.”;

35) paragrahvi 34 lõike 11 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „peab” sõnadega „lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule”;

36) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 12–15 järgmises sõnastuses:

„(12) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.

(13) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon.

(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et:
1) ta on taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud;
2) ta on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt korra osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon, või laskevõistlusel, kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud;
3) laskespordiklubi kinnitusel on piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv vajalik tema harrastatava laskespordiala jaoks.

(15) Riigikaitses osalev isik, kes taotleb relvaluba ning soovib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud otstarbega relval piiratud käibega padrunisalve, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile:
1) Kaitseväe ametitõendi või Kaitseliidu liikmetõendi;
2) esindusorganisatsiooni kinnituse organisatsiooni liikmeks olemise kohta;
3) Kaitseväe tõendi, mis tõendab isiku määramist sõjaaja ametikohale.”;

37) paragrahvi 34 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Füüsilise isiku relvaloale kantakse:
1) isiku andmed;
2) isiku nimele registreeritud relva või tulirelva olulise osa mark, mudel, kaliiber ja markeering;
3) relva või tulirelva olulise osa otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–6 sätestatust;
4) isikule lubatud relva liik, lähtudes käesoleva seaduse § 11 punktis 1–4 või 8 ja § 12 lõikes 1 sätestatust;
5) relva või tulirelva olulise osa hoiukoht.”;

38) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Riigikaitses osaleva isiku relvaloale kantud relva andmetele tehakse märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta.”;

39) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel õiguse:
1) soetada vastav laskemoon, helisummuti ja piiratud käibega padrunisalv;
2) hoida ja edasi toimetada (vedada) relva, helisummutit, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve;
3) anda relva, helisummutit, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 51 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule kandmiseks ja edasi toimetamiseks.”;

40) paragrahvi 35 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõna „kirjaliku”;

41) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui taotleja esitab avalduse Politsei- ja Piirivalveametis, kus tema isikusamasus tuvastatakse, kinnitab ta elektroonilise avalduse puhul selles esitatud andmete õigsust elektroonilise märkega.”;

42) paragrahvi 35 lõike 52 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, andmed eksami sooritamise kohta”;

44) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal ja relvakandmisluba vahetatakse juriidilise isiku avalduse põhjal järgmistel juhtudel:
1) loa kehtivuse lõppemine;
2) loa kõlbmatuks muutumine;
3) relva andmete või relva otstarbe muutumine;
4) loa omaja andmete muutumine;
5) loa või relva kaotsiminek või hävimine;
6) relva hoiukoha muutumine.”;

45) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) dokumendid, mis tõendavad loa omaniku vastavust käesoleva seaduse § 29 lõikes 2–3, § 30 lõikes 2 või 5 või § 34 lõikes 11–15 sätestatud nõudele.”;

46) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) loa omaja ei vasta käesoleva seaduse § 29 lõikes 2–3 või § 31 lõike 1 punktis 2, 21 või 7 sätestatud nõudele.”;

47) paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse punktidega 91–95 järgmises sõnastuses:

„91) isik, kelle relvaloale ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21, 5 või 6 nimetatud otstarvet, valdab piiratud käibega padrunisalve;
92) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 12 sätestatud tingimusele;
93) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 21 alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 12 või 13 sätestatud tingimustele;
94) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele ei ole tehtud märget piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, valdab piiratud käibega padrunisalve;
95) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, ei vasta enam käesoleva seaduse § 34 lõikes 15 sätestatud tingimustele.”;

48) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Piiratud käibega padrunisalve käitlemisele kohaldatakse sama korda, mis on kehtestatud käesolevas paragrahvis relva käitlemise kohta.”;

49) paragrahvi 46 lõikes 3 asendatakse sõna „raudkapp” sõnaga „kapp”;

50) paragrahvi 46 lõiget 8 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ühte piiratud käibega padrunisalvega tulirelva ja selle laskemoona tuleb hoida käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud korras.”;

51) paragrahvi 46 lõike 81 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rohkem kui ühte akustilist relva ja vähemalt ühte piiratud käibega padrunisalvega akustilist relva tuleb hoida relvakapis.”;

52) paragrahvi 51 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Laskespordiklubi võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma liikmele, kellel on relvakandmisluba.”;

53) paragrahvi 51 lõigetes 2 ja 5, §-s 521, § 53 lõigetes 1 ja 62 ning § 86 lõigetes 1 ja 8 asendatakse sõna „laskespordiorganisatsioon” sõnaga „laskespordiklubi” vastavas käändes;

54) paragrahvi 60 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestist välja vedada või Eestisse sisse vedada üksnes järgmistel juhtudel:
1) laskespordiga tegelemine;
2) jahindusega tegelemine;
3) ajaloolise sündmuse taasetendamine;
4) osalemine näitusel väljapaneku eesmärgil või demonstreerimisel;
5) relva parandamine teenusepakkuja juures.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab isikul olema käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtaja lõpuks Eestist välja veetud või Eestisse sisse veetud.”;

55) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, võib piiratud käibega padrunisalve Eestist välja vedada või Eestisse sisse vedada käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel.”;

56) paragrahvi 602 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud;
5) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud või tegevusluba on kehtetuks tunnistatud.”;

57) paragrahvi 602 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 603 lõike 8 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 603 lõike 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ilmneb käesoleva seaduse § 602 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud asjaolu.”;

60) seadust täiendatakse §-ga 604 järgmises sõnastuses:

§ 604. Laskekõlbmatu relva sissevedu ja väljavedu

Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveole ja Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki väljaveole kohaldatakse sama korda, mis on käesolevas peatükis relvade kohta kehtestatud.”;

61) seaduse 81. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

62) seadust täiendatakse 82. peatükiga järgmises sõnastuses:

82. peatükk
RELVA, LASKEMOONA JA LASKEKÕLBMATU RELVA EDASITOIMETAMINE EUROOPA LIIDUS

§ 624. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumendid

(1) Euroopa Liidu territooriumil võib relva ja laskemoona edasi toimetada järgmiste dokumentide alusel:
1) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba (edaspidi eelluba);
2) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba (edaspidi luba);
3) Euroopa tulirelvapass (edaspidi tulirelvapass).

(2) Eestis väljastab eelloa ja loa füüsilisele või juriidilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Eelloa ja loa kehtivusaeg on kuni üks aasta alates nende väljastamise päevast ning nende väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

(4) Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Eestis väljastab tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet, kui isikule on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv.

(6) Tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtetuks tunnistamise korral.

(7) Tulirelvapassi ei või edasi anda ning sellele märgitakse tulirelvapassi omaniku valduses ja kasutuses olevad relvad. Tulirelvapass peab alati olema relva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii relva valduse või omaduste muutumine kui ka relva kaotamine või vargus.

(8) Eestis väljastatava tulirelvapassi vormi ja tulirelvapassi väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Kui liikmesriik on keelanud teatud liiki relvade riiki sissetoomise, siis tehakse tulirelvapassi selle kohta selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende relvade loetelu, mida ei ole lubatud Eestisse edasi toimetada või mida on lubatud tuua tema eelneva nõusolekuta.

(10) Euroopa Liidu kodanikele, kellel on tulirelvapass, ei kohaldata käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

§ 625. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus ajutine edasitoimetamine

(1) Relva ja laskemoona võib ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada üksnes järgmistel juhtudel:
1) laskespordiga tegelemine;
2) jahindusega tegelemine;
3) ajaloolise sündmuse taasetendamine;
4) demonstreerimine või näitusel väljapaneku eesmärgil osalemine;
5) relva parandamine teenusepakkuja juures;
6) riigikaitses osalemiseks harjutamine.

(2) Tulirelvapassi alusel võib füüsiline isik relva Euroopa Liidus edasi toimetada järgmiselt:
1) C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda jahindusega või taasetendada ajalooline sündmus;
2) A-, B- või C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda laskespordiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel võib relva edasi toimetada tingimusel, et relv on kantud tulirelvapassi ning isik tõendab kutse või muu tõendusmaterjaliga reisi eesmärki.

(4) Relva ja laskemoona ajutiselt Eestisse toimetamise eelluba väljastatakse taotlejale tema taotluse ja kutse või muu sellise tõendusmaterjali alusel, millega ta tõendab õigust osaleda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tegevuses. Relv peab olema eelloal märgitud tähtajaks Eestist välja toimetatud.

(5) Relva ja laskemoona ajutiselt Eestist väljatoimetamise luba väljastatakse taotlejale, kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba, tema taotluse, sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelloa ja relva omaniku nõusoleku alusel, kui isik ei ole relva omanik. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse toimetatud.

(6) Riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, võib piiratud käibega padrunisalve Euroopa Liidus edasi toimetada vaid eelloa või loa alusel.

§ 626. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus alaline edasitoimetamine

(1) Kui füüsiline või juriidiline isik on soetanud relva või laskemoona teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kui isik vahetab elukohta või asukohta, võib ta temale kuuluva relva või laskemoona alaliselt Eestisse toimetada, kui tal on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.

(2) Kui füüsiline või juriidiline isik on soetanud relva või laskemoona Eestis või kui isik vahetab elukohta või asukohta, võib ta temale kuuluva relva või laskemoona alaliselt Eestist välja toimetada, kui tal on sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud luba.

§ 627. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus ajutine edasitoimetamine

Relva ja laskemoona võib kaubana ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada nende valmistamise, ümbertegemise või parandamise eesmärgil või relva ja laskemoona katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil isik, kellel on:
1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;
2) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.

§ 628. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alaline edasitoimetamine

(1) Relva ja laskemoona võib kaubana alaliselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada isik, kellel on:
1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;
2) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.

(2) Isik koostab kauba kättesaamise või väljaviimise kohta deklaratsiooni ning edastab selle kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile. Deklaratsiooni alusel teeb Politsei- ja Piirivalveamet kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(3) Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 629. Eelloa ja loa menetlus

(1) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 625 või 627 nimetatud ajutise Eestisse toimetamise eelloa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse muu hulgas järgmised andmed ja dokumendid:
1) paragrahvi 625 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul üritusele kutsuja nimi, kontaktandmed ja ürituse toimumise piirkond, eelloa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud eelloa vorm;
2) paragrahvi 625 lõike 1 punktis 5 ja § 627 punktis 1 sätestatud juhul tegevusloa number, eelloa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud eelloa vorm.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eelloa taotluse võib esitada jahikorraldaja või ajaloolise sündmuse taasetendamise või muu samalaadse ürituse korraldaja.

(3) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 625 või 627 sätestatud juhul ajutiseks Eestist väljatoimetamiseks loa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse muu hulgas järgmised andmed ja dokumendid:
1) paragrahvi 625 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba, üritusele kutsuja nimi, kontaktandmed ja ürituse toimumise piirkond, loa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud loa vorm;
2) paragrahvi 625 lõike 1 punktis 5 ja § 627 punktis 1 sätestatud juhul tegevusloa number, sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba, loa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud loa vorm.
03.03.2020 15:18
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus tekstilõigus „punktis 1” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

(4) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 626 või 628 sätestatud juhul alaliselt Eestisse toimetamiseks eelloa saamiseks esitatakse taotlus, milles märgitakse eelloa soovitav kehtivusaeg ja esitatakse eeltäidetud eelloa vorm.

(5) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 626 või 628 sätestatud juhul alaliselt Eestist väljatoimetamiseks loa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse loa soovitav kehtivusaeg ja järgmised dokumendid:
1) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba;
2) eeltäidetud loa vorm.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eelloa või loa andmisest, kui:
1) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud;
2) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud või tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
3) eelloa või loa taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;
4) on kahtlus, et relva, tulirelva olulise osa või laskemoona edasitoimetamine võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa andmisest keelduda, kui:
1) taotleja või temaga seotud isik on eelloa või loa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemist käsitlevaid õigusakte või ei ole täitnud nende alusel tehtud ettekirjutusi;
2) taotleja või temaga seotud isik on eelloa või loa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavat või rakendavat õigusakti.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab eelloa või loa 30 päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide ja andmete esitamisest arvates.

(9) Politsei- ja Piirivalveamet peatab eelloa või loa kehtivuse, kui eelloa või loa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud.

(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab eelloa või loa kehtetuks, kui:
1) seda taotleb eelloa või loa omaja;
2) esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud asjaolu;
3) väljastatud eelluba või luba on kaotatud või varastatud;
4) eelluba või luba omav juriidiline isik lõpeb või füüsiline isik sureb.

(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa kehtivuse peatada või eelloa või loa kehtetuks tunnistada, kui:
1) eelloa või loa omaja või temaga seotud isik ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või nende alusel tehtud ettekirjutusi;
2) ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud asjaolu.

§ 6210. Laskekõlbmatu relva edasitoimetamine Euroopa Liidus

(1) Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidus edasitoimetamine toimub käesoleva seaduse § 624 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide ning relva laskekõlbmatust kinnitava tõendi alusel.

(2) Laskekõlbmatu relva teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise eelloa või loa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus ja eeltäidetud eelloa või loa vorm.

§ 6211. Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamise erikord

Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamisele Euroopa Liidu välisesse riiki, millele kohaldub nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58; ELT eriväljaanne 13/11, lk 3–10), ja sellisest riigist Eestisse, kohaldatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda.

§ 6212. Kultuuriväärtusega relva Euroopa Liidus edasitoimetamine

Kultuuriväärtusega relva võib Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki edasi toimetada käesoleva seadusega kehtestatud korras ning kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega.”;

63) paragrahvi 66 lõike 1 punktis 4 ja § 86 tekstis asendatakse sõna „lasketiir” sõnadega „lasketiir või laskepaik” ning § 86 pealkirjas asendatakse sõna „lasketiir” sõnadega „lasketiir ning laskepaik” vastavas käändes;

64) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ta on usaldusväärne, mis tähendab eelkõige seda, et tema suhtes ei ole seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeldu;”;

65) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) nõudma relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud seda liiki relva soetamisloa esitamist ning laskemoona või piiratud käibega padrunisalve ostjalt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaloa esitamist;”;

66) paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) nõudma relva või laskemoona soetavalt välismaalaselt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 või 4 sätestatud dokumendi esitamist;”;

67) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Relvade ja laskemoona müügi tegevusluba omav isik võib keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida ta peab tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks. Igast sellise tehingu tegemise katsest peab viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit.”;

68) paragrahvi 75 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lasersihikute” tekstiosaga „, piiratud käibega padrunisalvede”;

69) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 75. Tegevusluba omava isiku kohustused relvade ja laskemoona valmistamisel ning nende müümise üle arvestuse pidamisel

(1) Isik, kellele on väljastatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel tegevusluba, on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite, lasersihikute ja laskemoona kohta.

(2) Arvestust peetakse nii, et igal ajal oleks võimalik eristada valmistatud relvad, müügiks soetatud relvad, müüdud relvad, tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud ja laskemoon.

(3) Arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid ja dokumente säilitatakse kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on tegevusluba omav isik kohustatud hiljemalt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval arvestuse üle andma Politsei- ja Piirivalveametile, kes säilitab arvestust 30 aastat üleandmisest arvates.

(4) Tegevusluba omav isik esitab käesoleva seaduse alusel valmistatud tulirelvade, nende oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona valmistamise või müümise andmed infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ühe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates.

(5) Teabe esitamine X-tee kaudu ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, Politsei- ja Piirivalveameti pädevust ega isiku õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Arvestusse kantud andmetest on lubatud teavitada üksnes asjakohase kontrolliõigusega isikut ja isikut, kellele on andmetele või dokumentidele juurdepääsu õigus antud muu seadusega.

(7) Müügil oleva relva kadumisest on tegevusloa omaja kohustatud viivitamata teavitama politseid.”;

70) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Keelatud on tulirelva ümbertegemine gaasirelvaks.”;

71) paragrahvi 81 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) nõudma relva parandamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa või kollektsioneerimisloa esitamist;
2) nõudma relva ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa või kollektsioneerimisloa esitamist koos relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loaga ning laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relva laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele vastavuse tuvastamise loa esitamist;”;

72) paragrahvi 833 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Sõjarelva laskemoon on terviklik padrun või koosneb ühest või mitmest järgmisest komponendist:
1) püssirohi või muu paiskelaeng;
2) sütik;
3) kuul, haavel või muu lendkeha;
4) padrunikest, mürsu- või miinikorpus, mis võib olla täidetud lõhkematerjali või muu sõjalisel otstarbel kasutatava keemilise aine, segu või muu komponendiga;
5) süütekapsel.

(22) Piiramata käibega sõjarelva laskemoona padruni komponendid on:
1) kuul, haavel või muu lendkeha;
2) padrunikest, mürsu- või miinikorpus, mis ei ole täidetud lõhkematerjaliga või muu sõjalisel otstarbel kasutatava keemilise aine, segu või muu komponendiga.”;

73) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Piiratud käibega padrunisalvega tulirelva võib laenutada üksnes selle laskeinstruktori juuresolekul, kellel on käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 nimetatud otstarbega relvaluba.”;

74) paragrahvi 861 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

75) seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses:

122. peatükk
NÕUDED LASKESPORDIORGANISATSIOONILE JA LASKESPORDIKLUBILE NING RIIGIKAITSES OSALEVA ISIKU ESINDUSORGANISATSIOONILE

§ 877. Nõuded laskespordiorganisatsioonile

(1) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama arvestust oma liikmeks olevate laskespordiklubide üle. Andmeid oma liikmeks oleva laskespordiklubi nime ja registreerimisnumbri kohta säilitab laskespordiorganisatsioon ühe aasta laskespordiklubi liikmesuse lõppemisest arvates.

(2) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama laskespordiklubide laskespordiorganisatsiooni kuulumise ja laskespordivõistluste korraldamisega seonduva teabe avalikustamiseks kodulehte.

(3) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud avalikustama oma kodulehel laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide nimed ja registreerimisnumbrid.

(4) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse või osalema vähemalt ühe laskespordivõistluse korraldamisel, kus võivad osaleda kõik laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide liikmed.

§ 878. Nõuded laskespordiklubile

(1) Laskespordiklubil peab olema vähemalt üks laskeinstruktor.

(2) Laskespordiklubi on kohustatud pidama arvestust relvaluba omavate klubi liikmete ning klubi korraldataval laskevõistlusel ja laskeharjutusel osalejate kohta.

(3) Laskespordiklubi säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid järgmiselt:
1) relvaluba omava klubi liikme nime ja isikukoodi üks aasta isiku klubi liikmesuse lõppemisest arvates;
2) laskevõistlusel või laskeharjutusel osaleja nime ja isikukoodi üks aasta üritusel osalemisest arvates.

(4) Laskespordiklubi on kohustatud viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit relvaluba omava klubi liikme liikmeõiguse lõppemisest.

(5) Laskespordiklubi on kohustatud korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse, kus võivad osaleda kõik laskespordiklubi liikmed.

§ 879. Nõuded esindusorganisatsioonile

Esindusorganisatsioon on kohustatud pidama arvestust riigikaitses teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relvaga osalevate ja relvaluba omavate isikute kohta.”;

76) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, käesoleva seaduse alusel tegevusluba omavate isikute, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ja käesoleva seaduse § 31 lõikes 51 nimetatud isikute käesoleva seaduse nõuetele vastavuse üle ning § 84 lõike 7 alusel kehtestatud lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle teeb Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet.”;

77) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Riiklikku ja haldusjärelevalvet muuseumi relvakollektsiooni käitlemise, relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise ning relvakollektsiooni eest vastutava isiku määramise üle teostab Muinsuskaitseamet.”;

78) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Haldus- ja teenistuslikku järelevalvet sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlemise ning käesoleva seaduse §-des 841 ja 85 nimetatud lasketiiru, laskepaiga või harjutusvälja üle teostavad oma valitsemisalas järelevalvet järgmised asutused:
1) Justiitsministeerium;
2) Kaitseministeerium;
3) Keskkonnaministeerium;
4) Rahandusministeerium;
5) Siseministeerium.”;

79) paragrahvi 881 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Muinsuskaitseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

80) paragrahvid 8921 ja 8922 tunnistatakse kehtetuks;

81) seaduse 131. peatükki täiendatakse §-dega 8923‒8927 järgmises sõnastuses:

§ 8923. Kahtlasest tehingust teatamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 21 nimetatud terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise kahtlasest tehingust või tehingu katsest tahtlikult teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 8924. Piiratud käibega padrunisalve ebaseaduslik käitlemine

(1) Piiratud käibega padrunisalve valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 8925. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsiminekust või hävimisest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 8926. Konfiskeerimise kohaldamine

Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 891–894, 8910, 8911, 8913, 8920 ja 8924 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud püssirohu, muu aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 8927. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 891–895, 8910–8913, 8916, 8917, 8920 ja 8923–8925 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade puhul);
2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul);
3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade puhul);
4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul).”;

82) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 22–35 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktis 91 sätestatut ei kohaldata isikule, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi registreeritud piiratud käibega padrunisalvega relv.

(23) Käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktis 91 sätestatut ei kohaldata isikule, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi antud soetamisluba piiratud käibega padrunisalvega relvale.

(24) Isikul, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi registreeritud piiratud käibega padrunisalvega relv, on õigus seda relva omada ja vallata senistel tingimustel kuni relva võõrandamiseni.

(25) Isik, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi registreeritud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2 nimetatud otstarbega piiratud käibega padrunisalvega relv ja kes soovib soetada piiratud käibega padrunisalve, peab taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt relvaloa vahetamist ja relva otstarbe muutmist käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 nimetatud otstarbeks. Relvaloa vahetamise korral riigilõivu ei tasuta.

(26) Isik, kelle valduses on 2020. aasta 1. märtsil piiratud käibega padrunisalv, kuid kellel sellise padrunisalve käitlemise õigus puudub, peab selle üle andma Politsei- ja Piirivalveametile või võõrandama isikule, kellel on õigus käidelda piiratud käibega padrunisalve, hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

(27) Isik, kellele on enne 2020. aasta 1. märtsi väljastatud tulirelvapass ja kes soovib selle alusel tulirelva teise riiki edasi toimetada, peab taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt käesoleva seaduse § 121 kohase relva klassi määramist. Kui relva klassi määramisel on vaja muuta tulirelvapassi kandeid või väljastada uus pass, siis selle toimingu eest riigilõivu ei tasuta.

(28) Isikul, kelle kollektsioneerimisloale on kantud relv või laskemoon, mille kollektsioneerimine pärast 2020. aasta 1. märtsi keelatakse, säilib õigus nende relvade ja laskemoona kollektsioneerimiseks senistel tingimustel kuni nende võõrandamiseni.

(29) Laskespordiorganisatsioon peab tagama käesoleva seaduse § 877 lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmise hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

(30) Laskespordiklubi peab tagama käesoleva seaduse § 878 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuete täitmise hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

(31) Isikul, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi registreeritud vastava spordialaga tegelemise otstarbel relv, kuid kes ei kuulu laskespordiklubisse, säilib nimetatud otstarbel relva omamise õigus kuni relvaloa kehtivuse lõppemiseni.

(32) Muuseum, kelle relvakollektsiooni kuulub käesoleva seaduse §-des 19, 20 ja 833 nimetatud relv või laskemoon, peab hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil liituma muuseumide andmekoguga muuseumiseaduse § 15 lõikes 6 sätestatud tingimustel ja korras.

(33) Muuseum, kellel ei ole käesoleva seaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba ja kes ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud kohustust tähtaegselt või kes ei soovi muuseumide andmekoguga liituda, peab relvad võõrandama või üle andma vastavat õigust omavale isikule või viivitamata esitama taotluse käesoleva seaduse alusel kollektsioneerimisloa väljastamiseks.

(34) Muuseum, kes ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 32 või 33 sätestatud tingimusi, peab tema valduses olevad käesoleva seaduse §-des 19, 20 ja 833 nimetatud relvad andma üle Politsei- ja Piirivalveametile.

(35) Muuseum peab määrama käesoleva seaduse §-s 272 sätestatud vastutava isiku hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil.”.

§ 2.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) relvaseaduses sätestatud nõuetele vastav laskespordiorganisatsioon sporditulirelva ja selle laskemoona omamiseks, valdamiseks, edasitoimetamiseks ning veoks vajalike, käesoleva seaduse §-des 263–266 nimetatud toimingute eest;”;

2) paragrahvi 2631 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõna „riiklikusse”;

3) paragrahvi 264 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isik ei soorita nimetatud eksamit või sooritab üksnes osa eksamist, tasutakse uue eksami sooritamise eest riigilõivu samas määras.”;

4) paragrahvi 264 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui relvaeksami käigus sooritatakse relvaseaduse § 26 lõikest 2, § 35 lõikest 5 või 8 või § 41 lõikest 31 tulenevalt üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse, tasutakse riigilõivu 15 eurot.”;

5) paragrahv 266 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 266. Relva edasitoimetamine Euroopa Liidus

(1) Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(2) Tulirelvade Euroopa Liidus ajutise või alalise edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot iga tulirelva kohta.

(3) Akustilise relva Euroopa Liidus ajutise või alalise edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(4) Tulirelva kaubana teisest Euroopa Liidu liikmesriigist alalise Eestisse edasitoimetamise eelloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot iga relva kohta.

(5) Tulirelva kaubana Euroopa Liidus ajutise edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(6) Akustilise relva või laskekõlbmatu relva kaubana Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(7) Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(8) Relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva või laskemoona Euroopa Liidus ajutise edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.”.

§ 3.  Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „tunnistus” sõnaga „tõend”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. märtsil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktis 1 esitatud relvaseaduse § 11 lõige 7, punktis 16 esitatud relvaseaduse § 201 lõike 7 punkt 5, punktis 36 esitatud relvaseaduse § 34 lõige 15, punkt 38, punktis 47 esitatud relvaseaduse § 43 lõike 3 punktid 94 ja 95, punkt 55, punktis 62 esitatud relvaseaduse § 625 lõike 1 punkt 6 ja lõige 6 ning punktis 75 esitatud relvaseaduse § 879 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 69 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json